Vesiveskid Vesiveski on seade veejõu kasutamiseks Levinumad ülesanded läbi ajaloo on olnud: o vilja jahvatamine o palkide saagimine o villa töötlemine o kanga kudumine o teateid ka linaropsimise ja söödapurustamise vesiveskeitest Lõuna- Eestis Vanimad vesiveskid o Jägala jõel o Härjapea jõel o Mihkli nunnakloostri veskid Enne II maailmasõda · Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade
jõe lähe ja suue asuvad üksteisest 24 km kaugusel. Jõe lähtejärv Pühajärv (pindala 285,9 ha) asub kuplilises otsmoreenmaastikus Otepää linnast 3 km edela pool. Väike Emajõgi algab Pühajärve lõunaotsast Sihva küla lähedalt ning suundub looklevas sängis läbi Sihva küla ja Hobustemäe vahel asuva okasmetsa ja võsa lõunasse. Lähtest 1,5 km kaugusel jõuab jõgi Raudsepa küla põldude vahele. Seal on jõesängi õgvendatud, jõel on väike paisjärv ja kaldal endise vesiveski hoone. Paisust 1,5 km allavoolu süvendatud jõeosa lõpeb. Jõgi asub kogu ulatuses Valga maakonnas. Väike Emajõgi on 82 km pikk omades seejuures 1380 ruutkilomeetrist valgala, tema suurim lisajõgi on Pedeli jõgi. Jõe lähe asub 115 meetrit üle merepinna ja suue 34 meetrit, langedes seega 81 meetrit ehk 0,98 meetrit kilomeetri kohta.Vooluhulk on 10,7(m³/s). Pinnamoest tulenevalt erineb lang jõe eri osades suuresti
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja Toitlustusosakond Evelin Kaur Iseseisev töö Tartu 2009 Meedia Postimees: Läti vene koolide õpilased ei usalda ajalooõpikuid. 06.02.2009 18:04 http://www.postimees.ee/?id=79268 Toimetas Hendel Rund Minu arvates oli seal juttu sellest, et läti ja vene noored kuulavad rohkem õpetajat kui loevad raamatuid. Ja nad ei usu juhtumistesse mis toimusid vanalajal. Et see mis tänapäeva noored usuvad ajaloo sündmuste kohta on igaühe enda asi. Eesti Ekspress: Rahatähtedes peegeldub Eesti ajalugu. Autor: Pekka Erelt (10.10.2008) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/C466391173D0B6B0C22574DB003C948A Minu arvates on see väga tähtis, et igal riigil oleks oma raha, sest see on nagu ka väike sümbool ri...
Alamjooksul Vääna külas, Vääna-Jõesuus ja Vitil paikneb jõe kaldail ja läheduses sadu suvilaid ja mitu puhkebaasi. Ülemjooksul ja kohati ka keskjooksul on jõgi süvendatud ja õgvendatud, enamuses pikkuses aga voolab looduslikus sängis. Jõe kaldad on ülemjooksul kuni Sakuni madalad, kesk- ja alamjooksul enamasti kõrged. Jõe keskmine lang on 0,69 m/km. Lang on suurim keskjooksul 4 km lõigus Vatsla ja Vahi küla vahemikus. Vahi külas on jõel väike joastik, kus vesi langeb astmena. Vesiveskid on jõel varem olnud varem Saku ja Hüüru mõisas. Vääna jões käivad kudemas lõhe, meriforell, vimb ja jõesilm. Jões leidub jõeforelli ja teibi ning sinna tõuseb merest ka noorangerjaid. Vimb tõuseb tavaliselt Tugamanni paisuni, harva ka kõrgemale. Lõhilastele on jõel looduslikuks tõkkeks vahiküla joastik 21 km kaugusel jõe suudmest, mis on lõhedele siiski ületatav. Paisud lõhe looduslikku taastootmist ei piira,
Kolme kuru hüdroelektrijaam Kaia Teder Asukoht, miks loodi? Jangtse jõel Hubei provintsi Yichangi linnas Üleujutuste vältimiseks Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid
Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvitavad ka elektritootjaid
Hüdroenergia, mis on andnud neile elektrit, on Rootsis alates 1882, aga vesi hakkas kasutama juba keskajal Rootsis. Aastal 1700, vesirattad domineerivad täielikult jõuallikas valdkonnas. Kasutades vesirataste võiks siis tegutsevad suured ja rasked masinad, kuid puuduseks oli see, et tekkinud energia ei kavatse vedada rohkem kui vesi ratta telg jõudnud. Tänapäeval Hydropower üks tähtsamaid kodumaiste energiaallikate. Enamik ja peamised elektrijaamad on Ume jõel ja Lule jõel. Rootsi suurimad hüdroelektrijaam GWh / aastas: -Stornorrfors (Ume jõel) 2290 -Harsprånget (Lule jõel) 2240 -Messaure (Lule jõel) 1900 -Letsi (Lule jõel) 1770 -Krångede (Indalsälven) 1650 Hüdroenergia osakaal kogu energiavarustuse Rootsis oli aastal 1994 10%. Aga nüüd on otsustatud, et hüdroenergia Rootsis ei tohi laiendatud võlgnetava summa keskkonda. Väga paljud jõed ja venib jõed on ka seadusega kaitstud tammid.
vähi arvukuse väikest tõusu, mis võib olla tingitud asustusmaterjali sisselaskmisest. Kubija järves on suurenenud mõõduliste vähkide osakaal püükides. Põhjuseks võib olla vähivaenlaste või püügi mõju vähenemine selles järve osas. Kuke peakraavi vähiasurkond kannatab tugeva röövpüügi surve all, millele viitab ka suurenenud lapihaigete isendite osakaal. Vähkide arvukus transekti alal on viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Ärma jõel, Luguse jõel, Paadrema jõel ja Tänavjärvel toimus 2000. aastal vähi arvukuse üldine langus, mis oli tingitud ülepüügist. Väinjärves ja Põltsamaa jõe seiretransektides leiti vähki väga vähe. Nendes veekogudes toimub tugev salapüük. Pülme järve idakaldal täheldati vähi arvukuse järsku langust, mis arvatavasti oli tingitud ülepüügist. Läänekaldal oli arvukus stabiilne. Viimastel aastatel on suurenenud puuduva või taastuva sõraga isendite osakaal (1998. aastal 8%, 1999. aastal 11.3% ning 2000
industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.aastal patarei, mis talletas elektrivoolu. Michael Faraday- valmistas elektrigeneraatori, mis võimaldas elektrit toota suurtes kogustes. Thomas Alva Edison- 1879.aastal valmistas töökindla elektrilambi. Samuel Morse-1837. aastal leiutas elektrilise telegraafi. Gramham Bell- 1876
Jägala jõgi Voolab Põhja Eestis Jõe pikkus on 98,9 km Algab Pandivere kõrgustiku läänenõlvalt Suubub Ihasalu lahte Jõe lang (82 m) on suurim alamjooksul 4,3 km kaugusel suudmest asub Jägala juga Pandivere kõrgustik Ihasalu laht Jägala jõgi suubub Muuga ehk Randvere lahte madalasse kagusoppi http://entsyklopeedia.ee/meedia/ihasalu_laht1/muuga_sadam Jägala jõgi 1975. aastast on ühendatutd Tallinna veevarustussüsteemiga Jõel asuvad Linnamäe, Jägala joa ja Vetla hüdroelektrijaam http://www.klint.envir.ee/klint/Pildid/650/36-jagalaj.jpg Jõel asuv Soodla kivisild Asub Harjumaal Anija vallas Ehitati1876. aastal Friedrich Modi projekti järgi Eestimaa rüütelkonna kulul Piibe maanteele Soodla kivisild 2015 http://et.wikipedia.org/wiki/Soodla_kivisild#/media/File:Soodla_kivisild.0.jpg Jõesuu rippsild Jägala jõe suudmes http://entsyklopeedia
Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja kiire vooluga jõeorgudes, kus ülekaalus on erosioon. Tüüpilised sälkorud Eestis puuduvad, kuid seda laadi orge esineb mõnedel jõelõikudel. Kuristikorgud e. lõhangorud Need on eelmistest sügavamad ja järsuveerulisemad. Eestis on kuristikorud näiteks Jägala ja Keila jõel allpool juga ning Meeksi ojal Vastseliina asunduse juures enne Piusa jõkke suubumist. Kanjonorud Need on väga järskude, kohati püstiste astmeliste veerudega orud. Kanjonilaadseid orulõike on Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel. Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikesi uurdeid. Peale mitmeid
Näitetena võib tuua jõe kallastel olevad terviserajad ning jõe suudmes asuv väikelaevade sadam. Loodusvaatlused ja nende registreerimine Esimene vaatlus toimus 15.03, ehk siis päris talve lõpus, lund sel ajal maas ei olnud, seega looma- ja linnujälgi lumest ei leidnud, samuti on jõe kaldad järsud ning liivapinnast vähe. Seetõttu ei õnnestunud loomade ja lindude jälgi jäädvustada. Esimese vaatluse eesmärgiks, oli saada üldpilt jõel ning selle ümbruses toimuvast. Samuti oli eesmärgiks teada saada, mis linnuliigid antud piirkonnas tegutsevad. Pildile ei õnnestunud jäädvustada ühtegi linnuliiki, kuid kaldaääres oli kuulda oletatavalt Suur-kirjurähni häälitsusi ning siit sealt oli kosta ka Naerukajakaid ning Hallvareste kraaksumist. Pildistatud jõe läänepoolselt kaldalt, jõe idakallas oli selles kohas laialt kaetud pillirooga ning raskesti ligipääsetav. Harilik pilliroog
ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia. Tema tuntumaid lugusid: Heldur Karmo sõnadele: · Kevadine lugu (1957) · Meie Mall (1959) · Lõke preerias (1963) · Jamaika hällilaul (1961) · Me pole enam väikesed (1970) · Minu südames sa elad (1970) · Tallinn (1971) · Sõprusest sünnivad lilled (1972) · Kui ootab sadam (1974) · Mis värvi on armastus (1971) · Suveöö (1971) · Tsirkus (1971) · Unustuste jõel (1972) · Nii kaugel kõik (1972) · Ja elab rõõm (1973) Arvi Siia sõnadele: · Aknal (1972) · Kolumbuslik tuul (1973) · Üks kuuendik kogu maailmast (1972) · Vana meloodia (1970) · Tuhaväljade tuul (1971) · Igavene tuli (1972) Veel igasuguseid lugusid: · Laul las kajada (1969), sõnad Juhan Saar · Meri, mu tuhandenäoline sõber (1973), sõnad Juhan Saar · Puuriidalaul (1971), sõnad Kalju Kass
Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv. Are jõkke suubuvad Marjassaare kraav, Kõressoo oja ja Saki jõgi. Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Are jõel asuva Pärivere paisu avamine ning veevoolu taastamine algsel kõrgusel ja voolusängi hüdromorfoloogia taastamine ligilähedaselt originaalse asukohaga kärestikuna, mis võimaldab taastuda jõe looduslikul ökosüsteemil võimaldades muuhulgas kalade looduslikku rännet.
väärtuslikud elu ning sigimispaigad; · rikub jõelõigu paisu all, sest vesi juhitakse elektrijaama kanaleid pidi jõkke tagasi tükk maad allavoolu; 9 · tõkestab kalade kudemisrände. Lõhe, meriforell, jõesilm ja vimb, kes saavad kudeda ainult jõgedes, rändavad koelmutele väga pikki maid. Eestis näiteks VastseRoosa paisuni Vaidava jõel merest ligikaudu 300 km kaugusele; · rikub allavoolu jäävate koelmute hüdroloogilise reziimi. Veevaestel perioodidel koguvad paljud elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi. Lõhilaste mari aga peab arenema veekogus terve talve ning vajab piisava hapnikukoguse saamiseks voolavat vett kogu inkubatsiooniajal. Kui vesi vahepeal kaob, siis mari hukkub. Samuti on ka mõningaid takistavaid tegureid
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
Jõe seisund. Jõe vesi on Kiigumõisast kuni Kehrani keskmise toitelisusega ja Anijast kuni Jägala-Joa lõiguni rohketoiteline. Vesi on suplemiseks kõlbmatu ainult mõnes üksikus piirkonnas. Fosforiühendite reostus jões viimaste uuringute kohaselt puudus, kuid laialdaselt on levinud lämmastikureostus. Joonis 1 Jägala juga. Jägala juga. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel, 3 km selle suudmest ülesvoolu ja 1 km Koogi küla keskmest põhja pool. Joa kohal laskub Jägala jõgi 8 km kõrguse ja kuni 60 m laiuse kaarja joana alla Põhja- Eesti klindi paeplatoolt, Kallavere-Ülgase klindipoolsaare ja Ruu klindineemiku vahelisse Jägala klindiorgu. 97 km pikkusel ja 82- meetrise langusega Jägala jõel on laialdane (1570 km²) tagamaa Kõrvemaa soode ja metsade näol. Eesti mõistes on jõgi, mille keskmine vooluhulk on 10 m³/s, küllaltki suur
Joonis 5. Võhandu jõe ürgorg. Eesti pikim jõgi Võhandu paikneb Põlva ja Võru maakonnas ning omab arvukalt lisajõgesid. Jõe kogupikkus ulatub koguni 162 kilomeetrini. Kaitseala alguses on Võhandu jõe vool väga kiire. Jõeorg on kitsas ja kohati kuni 30 m sügav. Paljud kärestikud ja aluspõhja paljandid, eelkõige Põdramüür kui kauneim Võhandu liivapaljand, on suureks elamuseks paadimatkajale. Võhandu jõel on mitmeid allikad. Omapärasem nendest on Märaläte: vesi voolab liivakivikaljust välja 1,25 ja 1,4 m kõrguselt kahe joana. Võhandu jõe ürgorg pakub külastajatele palju huvitavaid, kauaks meeldejäävaid elamusi. Jõe ürgsem osa Leevi veskipaisust Reo sillani on võetud looduskaitse alla. Kaitseala on 12 km pikk ja hõlmab mõlemast kaldast 300 m maastikku. Võhandu jõe ürgorg on kaitstav ürgorg Põlva maakonnas Veriora vallas. Kaitseala pindala on 709 ha. 1.8
Võhandu jõel on palju lisajõgesid. Tähtsamatest lisajõgedest on: Mügra oja (pikkus on 10 km), Kokle jõgi (7 km), Sillaots jõgi (8 km), Pähtpää jõgi (14 km), Mädajõgi (27 km) ja Varesmäe oja (9 km). Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m ja keskmine lang oon 0,63m/km. Jõe algusosas (vt pilt 1) on ülekaalus põllustatud alad. Varematel aegadel oli Võhandu jõel palju vesiveskeid. Lisaks vesiveskidele asus Räpinas elektrijaama pais. Praegu töötavad vesiveskitest vaid vähesed ja on rajatud hüdroelektrijaam Leevakule. Lisaks Leevaku hüdroelektrijaamale asub Võhandu jõel vanim järjepidevalt töötav Eesti Pilt 1, Võhandu jõe algus tööstusettevõtte 1734. aastal tegevust alustanud Räpina paberivabrik. Võhandu jõgi on Eesti kaitsealune loodusobjekt.
Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas. Kolme Kuru hüdroelektrijaama on valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam. Võimas hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Paraná jõel Brasiilia ja Paraguay piiril. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Siberi vee-energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Elektrienergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island. Ka Siberist veetakse elekter välja kaudselt tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse.
Suurimad lisajõed on 11km pikkune Idaoja ja 6k pikkune Luhasoo oja. (kaitsekorralduskava) Peeda jõgi ja selle lisaoja kuuluvad ka hoiuala hulka, mille kaitsmiseks on loodud mitmeid eeskirju. Jõe karakteristikud Jõgi on 19 km pikk ja 100 ruutkilomeetrise valglaga. Peeda jõe suhteline lang on 4m/km, mis ületab isegi Mustoja langu(3,53m/km) . Väikseim vooluhulk, mis mõõdeti 27.juulil 1992 oli 0,014m3/s, suurim vooluhulk 8. augustil aastal 1986 aga 3,8m3/s. (A.Järvet) Peeda jõel asus enne II Maailmasõda neli paisjärve, millest on praeguseks alles jäänud Peeda ja Suure- Kambja paisjärv. Jõe vesi on aasta 1992 andmete järgi ülemjooksul eutroofne ja alamjooksul mesotroofne. Fekaalset reostust pole leitud.(kaitsekorralduskava) Periood Qmax Kevade suurvesi 3,71 Sügise suurvesi 3,8 Aasta suurvesi 3,8
jõesüsteemides, idapool Kagu-Aasiast kuni Jaapanini, kus saarmas on väljasurnud (Ruiz- Olmo, Loy, Cianfrani, Yoxon, Yoxon, de Silva, Roos, Bisther, Hajkova, Zemanova, 2008) Eestis levinud kogu mandril, ka Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiu- ja Saaremaal esines 1920.- 30. aastatel, kuid 50-ndatel puudus. Praegust arvukust hinnatakse Eestis 2000 loomani (Vulla, 2008). Pidevalt esineb ta suurematel nn. ,,saarmajõgedel": Pedja jõel, Põltsamaa e Paala jõel, Võhandu jõel, Rannapungerja jõel, Jägala jõel, Alajõel, Loobu jõel, Valgejõel, Kunda jõel, Pärnu jõel ja nende lisaharudel. Saarmast esineb ka paljudel teistel jõgedel (Laanetu, Veenpere, 1971). Saarmas on meie alade põlisasukas. Ta on siin elanud juba varaholotseenis, kuid rohkem on selle looma luid vanade asulate asemetelt leitud siiski keskholotseenis. Veel 18.19. sajandil oli ta Ida-Baltikumis üsna laialt levinud. K. Greve andmeil oli saarmas siin kohati tavaline veel 20. sajandi algul (Laanetu, 2007).
Vee- energia Traditsiooniline(hüdroenergia) Alternatiivsed (laineteenergia; tõusu-mõõna energia) Hüdroenergia on tänapäeval peamine taastuv energiaallikas. 65% kogu taastuvenergia toodangust Millise jõe energiat kasutatakse hüdroelektrijaama ....? (panama) Guri hüdroelektrijaam --- Caroni jõel Hüdroenergia + Ei saasta Taastuv Energiahind on odav, sest vesi on tasuta ja tööjõu kulu on väike Vähendab jõgedel üleujutuste ohtu - Kallis on elektrijaama ehitamine Asukoht Kalade liikumisteed saavad rikutud Tuuleenergia Tuuleenergia on kõige kiiremini kasvav, taastuv energia valdkond + tuul on tasuta kütuseks + tuul on piiramatu ja lõppematu ressurss + ei teki kasvuhoonegaase + maad turbiinide all saab kasutada +/- müra ja vibratsioon - maastikupilt
TEADUSKIRJ. PUBLITSIST. TARBETEKST. GRAAFILIS. ELEKTROON. Artikkel, refe-raat, Uudis, artikkel, Õpik, sõna-raamat, Gloobus, kaardid, dia- Arvuti, telefon, piipar, uurimis-töö, intervjuu, reportaaz, reisi-juhid, konspekt, grammid, plakatid reklaamid, tiitrid, e- väitekiri, essee. koomiks eeskiri kuulutus, kirjad spikker EEPIKA LÜÜRIKA DRAMAATIKA LÜRO-EEPIKA Valm(Punik) Sonett Tragöödia(libahunt) Eepos(kalevipoeg) Muinasjutt(Hans ja.) Ood(Kuu) Komöödia(pisuhän.) Värss-romaan Muistend(Faehlman'i) Regivärss() Tragikomöödia() (jevg...
väikesed paari hektari suurused vähe liigestatud kaldajoonega tehisjärved ei suuda samavõrra kaunistada maastikupilti ja luua puhkevõimalusi kui kitsas sügavas orus looklevad tormakad vooluveekogud piirkonna puhkeväärtus ja turismipotentsiaal väheneb, mis oleks arvestatav sissetulekuallikas, kui seda läbimõeldult ellu viia Eraomanikest ettevõtjad on paisude lõhkumise vastu ! Loobu jõgi, Joaveski Loobu jõgi, Joaveski Joaveski juga Loobu jõel Joaveski juga Loobu jõel Joaveski HEJ aasta vee auhinna objekt 2002 , pais ja sissevoolukanal Joaveski HEJ ehitamisel tehti olulisi vigu, kalad tungivad vee väljavoolukanalisse Nõmmeveski tamm ja puude vahel endise HEJ veekanal üle Valgejõe Valgejõe vood pahisemas vastu vana veekanali betoonposti Nõmmeveski juga valgejõel Lugupeetud külalised! Joudutamme Teile teatada, et nüüd töötab talvel Graafik. Neljapäev- Pühapäev 11,00-21,00. Esmaspäevast -
Jangtse algab Tiibetist 5042 m kõrguselt. Ülemjooksul läbib ta nõgusid ja voolab siis sügavas kuristikus lõunasse. Sichuanis pöördub Jangtse kirdesse ja voolab Punasesse nõkku. Seal ühineb ta Yibini juures Mini jõega. Edasi läbib Jangtse Chongqingi linna, mille allosas asub Sanxia kuristik. Sealt väljub Jangtse Yichangi linnas. Wuhanis ühineb Jangtse Hani jõega. Edasi üldiselt itta loogeldes läbib Jangtse Nanjingi linna ja suubub siis Ida-Hiina merre. Jõel asub Kolme Kuristiku tamm. 2. Leia teatmeteostest või veebist jõestiku üldandmed - Jõe pikkus on umbes 5800 km. Ta on pikim jõgi Euraasias ning kolmas maailmas Niiluse ja Amazonase järel. Jõgikonna suurus umbes 1 808 500 km². Vooluhulk suudmes on 31 587 m³/s. 3. Iseloomusta jõe veerežiimi – Jangtse jõe suurvesi on suvel (peamiselt juuni, juuli, august) ja madalvesi talvel (kõige rohkem jaanuaris).
,,Tõde ja õigus" Jussi elu Kes on Juss? Vargamäe Andrese sulane Elab pererahva juures, hiljem saunas Abiellub ,,tüdrukuga" Välimus Lühikest kasvu Jässakas Lühike kael Kõrged õlad ja pea nende vahel Rangis jalad (väljapoole kaardunud) Iseloomulik käitumine Kõndides vehkis kätega Naljaka olemusega Polnud rahul kui palju nõuti Sõnakuulelik Võtab kõike südamesse Muutus arukamaks Töö Töötas sulasena Töö oli ränkpikad tööpäevad Pidi töötama ka vihmaga Ilma vahepausideta Plaanis jääda aastaks Lollused Jõel ujuminetahtis ennast tõestada Poomise mõte Abielu Mariga Armusid kiusamise tagajärjel Pererahvas aitas korraldada abielu Kolisid sauna 2 lastJuku ja Kata Elu ilma Marita Peale Mari lahkumist, hakkas temas kahtlema Kutsus naist mitu korda tagasi Oli kurb, pettunud Saunatädi etteheited Saatus Vägivaldsed mõtted (Andrese jalahaav) Enesetapp Enesetapu pärast ei olnud kirikuisa nõus teda matma Tagasihoidlikud matused ...
1158 sakslased rajasid läänemere kaldale lübecki linna. 1201 piiskop albert rajas riia linna. 1202 asutati vaimulik rüütliordu, mida hakati kutsuma mõõgavendade orduks. 1208 algas sõda sakslaste ja latgalite rüüsteretkedega ugandi maakonda. 1210 toimus suurem lahing ümera jõel, eestlaste võit. 1211 sakslased koos liitlastega piirasid sakala tähtsaimat linnust viljandit. 1212 sõlmiti tänu puhkenud katkule 3 a. Vaherahu. 21.09.1217 madisepäeva lahing, viljandi lähedal, eestlased kaotasid, lõunaeesti taas saks. võimu alla. 1219 suvel saabus taani laevastik tlna alla. 12191220 põhjaeestis toimus saks. ja taanlaste vahel võiduristimine.
PROOSAKIRJANDUS Friedebert Tuglas- novellid August Gailit- romaan novellides „Toomas Nipernaadi“ (1928) Anton Hansen Tammsaare- realistlikud romaanid „Kõrboja peremees“ (1922) „Tõde ja õigus“ (1926-1933) 1-5 osa August Jakobson- romaan „Vaeste patuste alev“ (1927) PROOSA 1930ndatel – ajaloolised romaanid Mait Metsanurk „Ümera jõel“ (1934) August Mälk „Surnud majad“ (1934) Albert Kivikas „Nimed marmortahvlil“ (1936) Lühiproosa; novellistika: Peep Vallak „Maanaine“ August Gailit „Ekke Moor“ „Toomas Nipernaadi“ AEG TEGEVUSKOHT MILLEST RÄÄGITAKSE PEATEGELASED 1 1870- Vargamäe Võitlus maaga Mäe Andres, Oru . 1900 Pearu 2 1900 Mauruse kool, Võitlus usuga, oma Indrek, Mauruse . algus Tartus ...
3)La Plata madalik asub suhteliselt mere ääres, seetähendab seda , et seal on tuuline ilm. Soojakraadid väga kõrgele ei ulatu . See toob ka niiskest õhku kaasa. 4. Veestik 1) Seal on paar suuremat jõge, kuid suuri järvi pole. 2) Selle alal on suurem jõgi Parana , mille toiteallikas on merelt tulevad sademed. 3) Merelt tuleb palju sademeid, mis võivad põhjustada üleujutusi. 4) Suurimaid järvi pole. 5) Parana jõel sõidavad laevad ja transpordivad selle abil kaupu maailmasse. 5. Mullastik 1)Mustmulda esineb seal peamiselt, vahepeal ka pruunmulda. 2)Rikkalik tohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid, ent kestvad põuad aeglustavad seda protsessi. Kuivuse ja lubjarikkuse tõttu tekivad püsivad huumusained, mis muudavad rohtlamullad huumusrikkaks. Rohke orgaanilise aine ja
Mississipi jõe pikkus on 3950 km ja jõgikonna pindala on umbes 3 268 000 km². Mississipi lähe asub Minnesota osariigis ja selle koordinaadid on 47° N ja 92° W. Mississipi suubub Mehhiko lahte koordinaatidel 40° N ja 90° W. Suurimad lisajõed on Ohio, Red River, Arkansas ja Missouri. Suurim voolukiirus on 5080 000 m³/s, vähim 35000. Mississipi jõgi toitub enamasti lisajõgedest ja sademetest. Suurvesi on kevadel ja suvel. Madalvesi on sügisel. Mississipi jõel esineb jääkate ainult põhjaosas. Mississipi alamjooksul alguses on jõeorg on üle 25 km lai. Jõgi on enamasti kolmveerand kuni poolteist kilomeetrit lai. Üleujutuste vältimiseks ääristavad jõe kaldaid tammid. Mississippi on USA üks tähtsamaid siseveeteid. Laevateede kogupikkus on üle 25 000 km. Suurimad linnad Mississipi jõeorus on New Orleans, Mephis, St. Louis ja Minneapolis.
Vähemal määral leidub liivaranda ka Juminda poolsaarel, Loksa ja Vergi ümbruses. Lahemaa järved Lahemaa järvedest suurim on Kahala (350 ha). Järv paikneb Harju lavamaal puisniitude ja lookadastike vahelises nõos ning on madal (kuni 2,8 m) endine merelaht. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Kopratamm Altja jõel Lahemaa joad Lavamaade ja rannikumadaliku selgelt väljendunud looduslikuks piiriks on Põhja-Eesti klint, mida ilmestavad mitmed joaastangud (Nõmmeveski Valgejõel, Joaveski Loobu jõel, Vasaristi samanimelisel ojal). Nõmmeveski Vasaristi joastik Joaveski joastik Turjekelder Muuksis Viitna mõhnastik ja järvestik Vahelduva pinnamoe loovad siin järsunõlvaline ning kitsa ja lookleva harjaga helmesoos ning seda ümbritsev mõhnastik.
Pealt- vaade Esine- Pandivere Kõrvemaa Vooremaa Lääne- mine nõlvad Saaremaa Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi Jõeorud sängorg sälkorg moldorg lammorg Jõeorud kanjonorg Sängorg Emajõel Võrtsjärvest Kärevereni ja Kastrest Peipsini Sälkorg Ööbikuorg Rõuges Kanjonorg Narva jõel Joaorg Moldorg Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht Kaldavall · Kaldavall jõesängiäärne kõrgem osa (1- 2m), mis on kuhjunud liivakatest setetest,
Kunda jõgi Kunda jõgi on jõgi Eestis Lääne-Viru maakonnas. Kunda jõel on ka muid nimesid. Nagu näiteks: Võhu jõgi (ülemjooksul), Põlula, Sämi, Semmijõgi (keskjooksul). Lääne-Virumaal paiknev Soome lahe vesikonna jõgi. Algab Roela alevikust 1,5 km põhja pool ja suubub Kunda lahte; pikkus 69 km, valgala 530 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ning enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal.osa Jõe lähe paikneb Saara küla lõunaosas. Täpsemalt Saara soo loodeservas, Roela aleviku
aastani, mil enamik senistest liikmetest haarasid kinni uutest väljakutsetest ja läksid edasi teist teed. Henri Matisse Elurõõm Kunstniku sekretäri portree Raoul Dufy Still life with violin Kummardus Mozartile Albert Marquet PontNeuf River scene Maurice De Vlaminck Pargas sein'i jõel Restoran MarlyleRoi's André Derain Londoni sadam Charing Cross Bridge Georges Braque Landscape at L'Estaque Harbor in Normandy
1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999. aastal väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse. Kokkupõrgete tulemusel sai surma ligi 100 külaelanikku ja materiaalsed kahjud tõusid miljoni dollarini. Oma vee kokkuhoiuga saame ära hoida suuri katastroofe.
Euroopas domineeris varem kivi- ja pruunsöele orienteeritud majandus. Alates 1970.aastast on suundumus nafta, magaasi ja tuumaenergia suuremale kasutamisele. Suuremad söekaevandajad on Venemaa, Poola, Ukraina. Tootmine Nafttat ja maagaasi toodavad Venemaa, Norra ja Inglismaa. Elekter veest, õhust ja maapõuest. Vanim elektritootmise viis on hüdroenergia kasutamine. Norra toodab enamuse oma elektrist vee jõul. Euroopa võimsamad hüdroelektrijaamad asuvad Doonau ja Volga jõel. Rapsiõli Rootsis ja Slovakkias kasutatakse rapsiõlist toodetud diislit mootorkütusena. Tuuleenergia Suurimad tuuleenergia tootjad on Saksamaa, Hispaania ja Taani. Tuuleelekter katab Taani energiavajadust 34% võrra. Energiaprobleemid Tuumaelektrijaamad võivad plahvatada. Fosiilsete kütuste põletamisel tekib palju CO2. Ilm ja veevoolud on ettearvamatud. Tänan Kuulamast!
Minu kodukoha turism Kõrgemäe turismitalu Viljandi maastikule omane ja ürgoru nõlvale rajatud, mitmekülgsete võimalustega puhkeveetmise koht. Asukoht Viljandist 10 km. Tartu poole. Ristmikel on suunad näidatud viitadega. Majutamine Kokku on 12 tuba 30 voodikohaga (250-300 kr/in. koos hommikusöögiga) Sviit kahele (kamin, rõdu, köök) (1000 kr./öö, hommikusöök) Romantiline palktareke kahele (600 kr./öö, hommikusöök) Teenused Pidulikud lauad tähtpäevadeks (180-200kr inimene, lisandub saali üür. (pidulik ampuselaud ettetellimisel) Privaatsus ja hubasus ning avatud vaated ümber talu loovad vajaliku meeleolu koosviibimiste läbiviimiseks. Rahustav aura ja kosutav uni on need märksõnad, millega enamus külalisi meie majast lahkub. Lisavõimalused Lõuna- ja õhtusöögi ettetellimine Sünnipäevade,...
in Flammen ning siis dekoreeritakse see üks lossidest erkoranzilt ja ilutulestik on vapustav. Pfalzäi piirkonnal on omad toidud, nagu näiteks Saumagen ja Bologna, sealiha ja kartulitega, mis on lõigatud ja grillitud. Inimesed armastavad sealkandis rohkem veini kui õlut. Rheinland-Pfalz palub hulgaliselt palju võimalusi teha põnevaid asju linnas, jõgedel ja maal kepikõnnid pargis, giidiga jalgrattatuurid, lakkamatu valik suusaradu. Võite kanuuga Lahn'i jõel sõita, külastada Grand Valley't raudteel sõites, nautida põnevat seiklusrada, nautida piiramatut vabadust ratsutades. Reis paadis Mosel'i ja Rein'i jõel on rahulikum, kui mitte vähem muljetavaldav. Puhkus farmis oleks võimalus nautida kohalikke toite, külalislahket ja sõbralikku keskkonda koos looduse ja maaeluga. Rheinland-Pfalz on täis jutustusi ja sündmusterohket ajalugu. Juba vanadest aegadest kuni tänase päevani on ta alati olnud täis põnevust ja seiklust
Veevool Elektrivoolu võrreldakse sageli veevooluga. Voolav vesi võib teha tööd, panna hüdroelektrijaamas tööle turbiinid või vesiveskis pöörlema veskikivid. Jõele, kuhu ehitatakse hüdroelektrijaam, kuhjatakse tavaliselt tamm, et vee tase enne tammi oleks võimalikult kõrge. Kõrgelt tammilt langev vesi võib teha palju rohkem tööd kui tasandikujõe voolav vesi. Pinget võib võrrelda veetasemete erinevusega jõel enne ja pärast tammi. Voltmeeter Voltmeeter ühendatakse vooluringi tarvitiga rööbiti, s.t. voltmeetri klemmid ühendatakse vooluringi nende punktidega, mille vahelpinget tahetakse mõõta. Vooluallika poolt tekitava pinge mõõtmiseks ühendatakse voltmeetri klemmid vahetult vooluallika poolustega. Elektriväli, mille pinge on suur, võib tekitada väga tugevat elektrivoolu. Valem ja Tähised Pinge igapäeva elus Närvirakkudes 50-60mV pinge.
· Hüdroenergia ehk vee-energia on üks taastuvenergia liikidest, mis vabaneb vee vabal langemisel. · 19. sajandi lõpus hakati hüdroenergiast tootma elektrienergiat (esimene HEJ Niagara joel). · Alates 1970ndatest on hakatud hüdroenergiale rohkem tähelepanu pöörama ja seda kasutama. · Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). · Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. · Maailma suurim asub Jangste jõel Hiinas. · Eesti suurim on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Kolme kuristiku tamm · Tammi ehitusel oli kolm ülesannet: · Laastavate üleujutuste ärahoidmine; · Keskkonnasäästliku elektrienergia tootmine; · Jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal. · Tammi ehitamiseks oli vaja üle ujutada 1000 km² suurune ala. · Selle tulemusena uppus umbes 100 linna ja jäi vee alla umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust. Kolme kuristiku tamm
Tööstuslik pööre sai alguse Inglismaal, kus 17.saj toimunud revolutsioon vähendas feodaalvõimu ning lõi soodsa keskkonna majanduse arenguks.Raua sulatamise eesmärgil rajati söekaevandusi, ketrus- ja kudumismasina leiutamine mitmekordistas Inglismaa tekstiilitööstuse eksporti. Kui algselt kasutati energiaallikana vabrikutes langevat vett ja tuuleenergiat,siis 1765. aastal James Watt konstrueeritud universaalne aurumasin leidis laiemat kasutust. 1807.aastal tegi Hudsoni jõel esimese sõidu Robert Fultoni poolt leiutatud aurik 1814.aastal katsetati George Stephensoni vedurit ,mis sõitis 6,5 km/h.See leiutis pani aluse raudteeliiklusele. Põlluharimises hakati 19.saj. kasutama raudtara ning ka külvi- ja viljapeksumasinaid.Tootlus suurenes ning suutis ära toita tööstusega tegelevat, pidevalt suurenevat elanikkonda. Saksa tolliliit moodustati 1834. aastal Preisimaa ettevõtmisel, et killustunud ja ühtse
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus" Konrad Mägi kunstnik, pedagoog, ,,Pühajärv" ,,Otepää maastik" ,, Norra maastik männiga" Konstatin Märska filmioperaator. ,,Nobedate näppude linn" ,,Vigased pruudid" ,,Kuldämblik" Kristjan Raud kunstnik, ill...
Kannab palju setteid Setetest tekib aja jooksul lamm Sälkorud Sügavad, järskude veerudega Suure langu ja kiire vooluga Ülekaalus erosioon Eestis esineb harva Kuristikorud Sügavamad ja järsuveerulisemad Kiire vooluga Eestis on nt. Jägala, Keila, Meeksi oja Kanjonorud Väga järsud, püstiste astmeliste veerudega Eestis nt. Narva, Valgejõe, Kunda, Piusa ja Võhandu jõel Vooluvee kuhjav tegevus Lammtasandik Delta Kokkuvõtteks Vooluveeks on ka tugevate vihmasadude tulemusena maapinnal tekkinud veenired, mis nõlvadest alla voolates koonduvad ja tekitavad kamardumata pinnasesse väikeseid uurdeid. Peale mitmeid tugevaid sadusid võivad need areneda sügavateks, peaaegu püstveerulisteks järsakuteks ehk ovraagideks. Kasutatud allikad www.tarkvarastuudio.ee/loodusharidus/.../Vool uvee%20tegevus.pdf
hõivata urbaniseerumine- linnastumine industriaalühiskond- tööstuse saavutustele tuginev ühiskond tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega Saksa Tolliliit- Preisimaa eestvõttel moodustatud tolliliit, millesse kuulus 18 riiki. See loodi sellepärast, et saksa kodanlus oli huvitatud kehtivate tollipiiride kaotamisest, et tõhusamalt vastu seista välismaa kaupade konkurentsile 1765- James Watt konstrueeris aurumasina 1807- Robert Fulton leiutas Hudsoni jõel oma esimese reisi auriku 1814- katsetati George Stephensoni veduti, mis arendas kiirust 6,5 km/h 1825- rajati esimene raudteeliin Inglismaal 1837- Samuel Morse leiutas elektrilise telegraafi 1876- Graham Bell leiutas telefoni 1879- 1895- demonstreeriti Pariisis 'elavaid pilte' Robert Fulton- inglane, kes leiutas esimese reisi auriku. Aurik läbis 240 km 32 tunniga George Stephenson- leiutas veduri, mis pani aluse raudteeliiklusele James Watt- konstrueeris universaalse aurumasina
Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi, see voolab Rapla- ja Harjumaa territooriumil. Jõgi algab Juurust lõuna pool asuvast Loosalu rabast ja suubub Soome lahte. Keila jõe pikkus on 107 km, valgla aga 669,3 km². Jõe vooluhulk on 6,4 m³/sek. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 m ja suudmes 0 m. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa pargis, 1,7 km kaugusel suudmest, on jõel 6,1 m kõrgune Keila juga (astangu laius 60-70 m). Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla
Purtse jõgi JÕE LÄHE Punasoo idaserv SUUBUB Soome lahte VALGLA RIIGID Eesti VALGLA PINDALA 810 km² PIKKUS 51 km JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla (Roodu) jõgi VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudeg...
11.20 Saame kokku Tartu bussijaamas , kus kell 11.30 väljub buss (628) Põlvasse. (Reis on 50 minutit) 11.20 Jõuame Põlva bussijaama kust me kohe vahetame bussi , et sõita Mooste Mõisasse , kus me ööbime . 12.00 Oleme Mooste mõisamajas , kus me paneme kotid ära , võttes kaasa ainult lõuna ja vajalikud esemed spordi tegemise jaoks. 13.00 Liigume oma päeva harrastuste läbiviimis kohta Ahja jõe äärde. Sealt me saame sõita kanuuga Ahja jõel . 14.00 Teeme pausi lagendikul keset matka ja sööme lõunat. 16.00 Kanuumatka reisi lõpp . Liigume tagasi Mõisasse. 16.30 Oleme mõisas , kõik saavad tunni , et end korda teha ja matka väsimus välja puhata . Peale seda saame mõisa ees kokku. 17.30 Õpime mõisa ajalugu , vaatame ringi . Peale seda vaba aeg kella 20.00-ni. 20.00 Grillime õhtusöögi , oleme väljas kella 22.00-ni mängides mänge . 23.00 Öörahu. Teine päev 9
Paide, Türi, Tori, Sindi ja Pärnu edela suunda. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Jõgi suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda. Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav. Majandustegevus ja inimjõud Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais (tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab kalastikupiiri. 3 Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne palgiparvetus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
