Orgaanilistest ainetest on rakkudes kõige rohkem valke Anorgaanilised ained: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone : ta on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides Orgaanilised ained: Põhilisteks bioaktiivseteks aineteks on ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik Lipiidid ehk rasvad on organismide energiaallikaks Valgud: Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks Valgud täidavad organismis ensüümaatilist, ehituslikku, transporti, retseptor, regulatoorset, kaitse, liikumis ja energeetilist funktsiooni Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli lämmastikalusel, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid
madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, mis vees peaaegu ei lahustu.(kolesterool ja hormoonid). Hormoonid on bioaktiivsed ained. Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümeerid. Kahe aminohappe omavahelisel reag. Moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim. Peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valgus omavadmitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu kolmandat järku struktuur(tertsiaarstruktuur) moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. Enamsti keraja kujuga ja kannab seepärast gloobuli nimetust.
Monomeeride erinevused tulenevad nende koostisesse kuuluvast lämmastikalusest (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin; koostises süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik). Desoksüribonukleiinhappe molekul koosneb kahest omavahel ühinenud ahelast, mille koospüsimise aluseks on komplementaarsusprintsiip (nukleotiidide üksteisele vastavus; A vastas on T (2 vesiniksidet) ja G vastas C (3 vesiniksidet)). DNA esimest järku struktuuriks e. primaarstruktuuriks nimetatakse nukleotiidide järjestust molekulis. DNA teist järku struktuur e. sekundaarstruktuur moodustub vesiniksidemetega ühendatud kaheahelase DNA keerdumisel kruvikujuliselt biheeliksisse. Kolmandat järku struktuur e. tertsiaarstruktuur võib DNA molekulil olla küllalt eriilmeline ja see moodustub koos molekuliga seostunud valkudega. DNA on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris
*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str ei moods ja nad jäävad väljavenitatud niitjateks
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised sidemed(nõrgad sidemed)
Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel. Struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Valgu kolmandat järku struktuur e. Tertsiaarstruktuur moodustub molekuli edasisel kokkukeerdumisel. See kannab gloobuli nimetust. Kui omavahel ühinevad kaks või enam
omavahel: aitavad bakteriofaagile moodustada rõbjast struktuuri. 2. Mis rolli mängib DNA metüleerimine restriktsiooni analüüsis? Metüleerimise abil kaitstakse DNA restriktsiooni eest. Nii nt.kaitseb E.coli oma genoomset DNA enda poolt toodetud restriktaaside eest. Sellega võib manipuleerida: välja lülitada kloonimisel, et oleks võimalik DNA lõikamist restriktaasiga selleks, et sinna ehitada huvipakkuva DNA järjestust. 3. Võrdle omavahel järgnevate E.Coli ensüümide omadusi. DNA polümeraas I Klenow fragment Sequenase Taq polümeraas 5' 3' DNA-sõltuv polümeraasne aktiivsus DNA polümeraasi ,,mutantne" vorm. 5' (on vaja praimeri) 3' polümeraasne aktiivsus. 3' 5' eksonukleaasne aktiivsus (DNA parandamine) DNA sünteesil
Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu denaturatsioon Kui valgulahust kuumutada, nõrgenevad keemilised sidemed. Valk hakkab järkjärgult kaotama oma struktuure,
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos.
kolesterool. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mille hulgas esineb palju valke ja teisi ühendeid, moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohappetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad ainult elusorganismides, mistõttu nim. neid biopolümeerideks. Kõigi aminoh koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Kõik valgud on moodustunud aminohapetest ning mis on omavahel ühendatud peptiidsidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nim. esimest järku struktuuriks. Esimest järku struktuur annab üksnes ülevaate, kui palju aminohappejääke ja millises järjekorras on polüpeptiidahelasse lülitunud. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks. Juuste, küünte valkude lõplikuks tasemeks ongi sekundaarstruktuur. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub kolmandat järku struktuur, mida nimetatakse gloobuliks. Neljandat järku struktuur tekib kui omavahel ühinevad
2.4 Valgud Valgud (proteiinid) on aminohapetest moodustunud polümerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (-COOH). Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur. Enamasti on see kera kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Kui omavahel ühinevad 2 või enam polüpeptiidi, moodustub valgu neljandat järku struktuur. Valkudel on funktsioonid: Ensümaatiline- ja ehituslik funktsioon. Lisaks kannab liitvalk
1) Kastiilia Isabel- 2) SantaMaria- 3) Lääne-India- 4) 1494- 5) Ameerika 6) 1506- 2.James Cooki tähtsus maadeavastajana.(2p) 3.Millised olid India avastamise mõjud?Mida pead kõige olulisemaks?(3p) 4.Esimene ümbermaailmareis-dateering, põhjused, tähtsus?(4p) 5.Nimeta 3 maadeavastuse tulemust tähtsuse järjekorras, põhjenda oma valikut?(3p) 6.Nimeta maadeavastuste eeldused-tähtsuse järjekorras, põhjenda tekkitatud järjestust? 7.Maadeavastuste algul kujunes välja 2 peamist mõtteviisi.Mida need tähendasid ning miks on see nii? 8.Henrique Meresõitja- tema tegevus ja selle tähtsus.Miks uuriti just aafrika rannikut ja Riskeeriti otsema teega/ei riskeeritud otsema teega(ei tea kumb)?
2. sagedus f võngete arv ajaühikus f=1/T 3. lainepikkus kahe lähima laine ühes ja samas faasis oleva punkti vaheline 4. kaugus 5. Elektromagnetlaine levib kiirusega ...3.10`8 m/s 6. Lainepikkuse ja sageduse vaheline seos lainepikkus vaakumis ja sagedus 7. omavahel pöördvõrdelised =c/f 8. Võnkeperiood T on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. 9. Sageduse ja perioodi vaheline seos 10. Elektromagnetlainete skaala elektromagnetlainete järjestust lainepikkuse või 11. sageduse järgi. 12. Elektromagnetlainete põhiliikideks on- madalsagedus,raadiolained, mikro, 13. optiline kiirgus, infravalgus, nähtav valgus, ultravalgus,rõntgenkiirgus, 14. gammakiirgus 15. Valgus-elektromagnetlaine,mida inimese silm tajub 380-760nm 16. Valguse dualism-elektromagnetlaine,osakeste voog 17. Footon- elektromagnetkiirguse väikseim osake 18. Footoni energia (valem) E=hf h-plancki konstant 6,6*10"-34J*s 19
Katseklaasis aminohapped üldjuhul ei reageeri seega valke sel teel ei moodustu. Neid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side mida nim peptiidsidemeks. Valgud omavad mingit ruumilist struktuuri Missugune on valgu molekuli struktuur? Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku struktuuriks. Ei väljenda ruumilist kuju, määrab ära valgu ülejää omadused valgu teistjärku struktuu(sekundaar struktuur)- tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed. Järgmisena kolmandat järku struktuur- enamasti on see kera kujuga ja kannab gloobuli nimetust.. kui omavahel ühinevad kaks või enam polüpeptiidi moodustub valk mille puhul räägitakse 4-ndat järku struktuurist.
· Guanosiinfosfaat ehk G · Tsütidiinfosfaat ehk C · Tümidiinfosfaat ehk T Desoksüribonukleotiid on moodustunud kolme molekuli- lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Monomeeride erinevus tuleneb üksnes nende ehitusse kuuluvast lämmastikalusest. Iga desoksüribonukleotiidi koostises esineb üks neljast lämmastikalusest: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) või tsütosiin (C) Nukleotiide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur on biheeliks. Tertsiaalstruktuur, mis tekib DNA ja valkude koosmõjul DNA molekul on kaheahelaline. DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid.
ole sotsiaalselt sidus. Sotsiaalne sidusus tähendab ühiskonna suutlikkust kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. Riigi jaoks on sotsiaalselt sidus ühiskond tähtis. Kõikidel inimestel peab olema juurdepääs tööle, haridusele jne. Eestis pole need asjad veel kõigile kättesaadavad. On olemas kaks probleemi, mis takistavad ühiskonnal olla sotsiaalselt sidus, need on sotsiaalne kihistumine ja sotsiaalne tõrjutus. Sotsiaalne kihistus tähendab rahvastiku astmelist järjestust, mille aluseks on ressursside jagunemine, näiteks et mõndadel inimestel on kergem saada tööd ja haridust kui teistel või näiteks vaesemad ei suuda advokaati lubada endale. Sotsiaalne tõrjutus on olukord, mil inimene ei osale ühiskonna kultuurielus, võimusuhetes ega ressursside jagamises. Riik ja inimesed peavad midagi ette võtma, et Eestis vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Riik peaks igale inimesele tagama hariduse, et iga inimene saaks oma teed jätkata.
Vajalik peatada rakutsükkel, aeg parandada DNA kahjustused mitte sünteesida valku kahjustatud DNA pealt, et ei tekiks kasvajat tuumor supressor Kui DNA on nii kahjustatud, et pole võimalik parandada, seondub normaalne p53 nende geenide enhanceritele, mis käivitavad apoptoosi Muutunud p53 ei saa seonduda DNA-le, ei vii rakku apoptoosi - tugevasti kahjustatud geenid transkribeeritakse tekivad vähirakud Võimaldab: * määrata DNA nukleotiidset järjestust * tõsta ümber geene ühe liigi piires ja ühelt liigilt teisele * selgitada, millised geenid põhjustavad päriliku haiguse avaldumist jne. Sest geneetiline kood universaalne kehtib kõigile ühtviisi Probleemid: * GMO-d võivad olla kahjulikud loodusele ja inimesele pole teada, mis juhtub GMO-dega tulevikus: * mikroorganismid loodusesse tasakaal? epideemiad? * GMO toit? Tagajärjed võivad ilmneda aastakümnete pärast Vaidlused: GMO poolt või vastu?
arvukalt masineksperimente 1965. a. USA-s esmakordne dialoogotsingu andmevõrgu demonstratsioon rahvuslikul tasandil . Infootsingu tüübid Teaviku- ehk dokumendiotsing Faktiotsing Teemaotsing Otsingustrateegiad: lehitsemine, sirvimine (browse) liht- ehk kiirotsing (basic search, quick search) liit- ehk kompleksotsing (advanced search, vahel ka expert search) Infootsingu täpsustamisvõimalused Boole'i operaatoritega otsitakse sõnu mistahes kirje osast määramata nende omavahelist järjestust: AND piirab otsingut OR laiendab otsingut NOT kitsendab otsingut Täpsustamiseks võib ka kasutada: Sulgusid Erinevaid kärpimis- või peitmismärke Autorite nimede järgi Avaldamise aastat Piirata vastuste hulka Jutumärke Infootsingu alased uurimused uurimused võivad keskenduda: eelkõige süsteemile; infoallikate ja süsteemide tõhusa kasutamise kavandamisele; tulemustele ja nende täpsuse hindamisele eeldada, et informatsioon on süsteemis tarbijale kasutamiseks juba olemas
Lipiidid on organismide energiaallikaks. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis põhiliselt moodustavad loomorganismide sisesekretsiooninäärmetes. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapete koostisse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm . Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. Funktsiooonid Ensümaatiline,ehituslik,trantsport,retseptor, regulatoorne, kaitse,liikumisfunktsioon. HIV toimel lakkab inimese vere rakkudes antikehade teke. Valgud täidavad neid kõiki funktsioone organismis. DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA tähtsus seisneb päriliku info säilitamises ja selle ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele.
otsad" ühinevad. DNA ühendatatkse ligaasiga töötlemisel. ) LIGAAS- ensüüm, mille toimel ühinevad ahelate otsad ka kohalentsete sidemetega ja lõpetab rekombinantse molekuli moodustumise. GEENITEHNOLOOGIA RAKENDUSe eesmärgiks on välja lülitada mutantseid geene. "Sundida geene organismis tootma liiga vähe olevaid aineid."Panna neid kiiremini tööle. GEENI NOKAUT-nim. geen lüüakse rivist välja. Mõjutatakse geeni nukleotiidset järjestust. Suunatud mutatsioon. Mõjutatakse nukleotiide. GEENIVAIGISTUS, mille korral hävitatakse ära nim geeni pealt infot võttev M-RNA. DNA LÕIKUDE meetod, mis otsib rakkudest mutatsioone. Selleks kasutatakse vigastele rakkudele vastavaid DNA-lõike, mis on ühendatud mingi signaalelemendiga. DNA SÕRMEJÄLJE meetod- selle abil püütakse leida sugulussidemeid või kiriminaale. Kasutatakse eelmise sajandi lõpust/selle sajandi algusest. Sai alguse metoodikast, mille
DNA kloneerimise etapid DNA kloneerimine- ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi 5) plasmiidi viimine bakterirakku ja bakteri kasvatamine, mille käigus paljuneb ka vastav plasmiid. 6) paljundatud geeni isoleerimine plasmiididest DNA sekveneerimise põhimõte DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine. Ensümaatilise meetodi puhul kasutatakse DNA-polümeraasi abil toimuva topeltahela sünteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub välja DNA molekuli NH järj...
· Biopolümeerid on organismides moodustuvad polümeerid. · Aminorühm- aluseliste omadustega, karboksüülrühm- happeliste omadustega. · Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. · Peptiidside on kahe aminohappe omavahelise reageerimise tulemusena moodustunud kovalentne side. · Valgud ei ole lineaarsed ega tasapinnalised, vaid omavad mitmeseuguseid ruumilisi struktuure. · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuur). Esimest järku struktuur annab ülevaate, kui palju aminohappejääke on. Määrab ära valgu ülejäänud omadused. Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel. Valgu kolmandat järku struktuur (tetriaarstruktuur) moodustub molekuli edasisel keerdumisel. Enamasti on see keraja kujuga ning kannab gloobuli nimetust.
2) transkripsioon ehk RNA süntees 3) Transulatsioon ehk valgu süntees REPLIKATSIOON Ühest DNA molekulist saadakse kaks ühesuguse nukleoliitse järjestusega DNA molekuli On Vaja: organismi rakke, ensüüme, DNA lõiku, toimumiskohta(rakutuum) Tekib kaks ühesuguse nukleotiidse koostisega DNA molekuli. A=T C=G TRANSKRIPISOON Trantskripsiooni käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarsuse alusel RNA molekul. Vaja on: ensüüme, DNA molekuli, nukleotiidset järjestust, kohta(tuuma) Toimub interfaasis *Promootor- kõige esimese DNA ahelas oleva nukleotiidiga ühineb promootor *terminaator- lõpetab RNA sünteesi T=A A=U C=G G=C ERINEVUSED REPLIKATSIOON TRANSKRIPISOON Läbi viiv ensüüm DNA polümeraas RNA polümeraas Protsessi ulatus haarab DNA tervikuna Teatud DNA lõik Tulemus tekib identne DNA mol moodustub teatud DNA
MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum. Erinevad süsteemid: mets, põld, meri, ookean jne. Avatud süsteem- aine ja energia vahetus süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Dünaamiline süsteem- ajas muutuv. Staatiline süsteem - ajas muutumatu. Maakera on süsteem, mis on päikesesüsteemi alamsüsteem. Maa kui süsteemi elemendid on kihid e sfäärid: litosfäär: koosneb kivimitest, maakoorest ja on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained. Keemiline energia-...
Lõikude järjestuse ja ülesehituse kontrollimine mustandis -Loe uuesti läbi -Veendu, et lõigu sisu vastaks teemale. Teemaga nõrgalt seotud/sidumatud lõigud tõmba maha või kirjuta ümber. -Kontrolli, kas sissejuhatus annab lugejale järgneva mõistmiseks piisavalt teavet: püstitab probleemi, tutvusta sündmuse tausta v kirjeldatavat nähtust. Vajadusel muuda seda teksti põhiosast lähtuvalt. -Kontrolli lõikude järjestust, vajadusel muuda seda. Kui tekst jääb lünklikuks, lisa lõike. -Kui ühes lõigus on mitu mõtet, jaga see lõik omakorda lõikudeks ja lisa lauseid juurde. -Uuri kokkuvõtva lõigu sobivust eelneva tekstiga. Tuumlause asub lõigu alguses või lõpus. Väljendab lõigu peamist mõtet. Lõikude järjestamine -Ajaline järgnevus (pöörd- või ajaline järjestus, probleemi kujunemine) -Rühmitamine (vaadeldavad nähtused jagatud rühmadeks, kirjeldus/arutlev kirjand) -Analüüsimine e
Lipiidid- orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvad (rasvad, õlid, vahad, stereidid jt.) Liitlipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oküdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat 38,9 kJ/g kui sama koguse sahhariidide või valkude lagundamisel. Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Aminohapped seotakse omavahel peptiid sidemetega. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks. 1. Järjest 2. Keerdunud, heeliks, volditi 3. Gloobul 4. Kvarternaarstruktuur Valkude struktuuri võib muuta denaturatsiooniga ja renaturatsiooniga. Valkude ülesanded: 1. Ensüümide funktsioon 2. Ehituslik funktsioon, karvad, kabjad,sõrad 3. Kaitsefunktsioon 4. Regulatoorne funktsioon 5. Liikumisfunktsioon 6. Transportfunktsioon 7. Retseptorfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon
Initsiaatorkoodon-AUG-kõikide valkude süntees algab sellest. Stoppkoodon-mRNA nukleotiidne järjestus(UGA,UAA,UAG),mis lõpetab translatsiooni Antikoodon-tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus,mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 4 Geeni tüüpi *geenid,mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes *geenid,mis avalduvad aint ühe kindla koe rakkudes *geenid,mis avalduvad aint rakkude elutegevuse kindlal etapil *geenid, mis ei avaldu kunagi Promootor-DNA nukleotiidset järjestust,millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema Terminaator-RNA süntees lõpeb,kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni A->T T->A C->G G->C C->G T->A A->U G->C
Pseudogeenid ja geenifragmendid Geeniperekondadesse kuuluvad sageli defektsed geenikoopiad (pseudogeenid), sisaldades tervet kodeerivat järjestust või selle osi ehk geenifragmente (puuduvad 3` või 5`otsad). Kanal 51, inimesel 19000 pseudogeeni, arvukalt tsentromeersetes piirkondades! Protsessimata pseudogeenid on tekkinud genoomse DNA tasemel duplikatsioonide tagajärjel, fragmenteeritud geenide osad aga ebavõrdse ristsiirde või õdekromatiidide vahetuse kaudu. Protsesseeritud pseudogeenid ja retrogeenid tulenevad RNA transkriptide pöördtranskriptsioonist (LINE-1 elemendid) ja integratsioonist genoomi
Polümeraasi ahelreaktsioon PCR viiakse läbi biokeemilise reaktsioonina ja selle puhul ei vajata elusorganisme DNA kopeerimiseks. Reaktsioon pôhineb ensüümi- DNA-polümeraas kasutamisel, mis katalüüsib DNA komplementaarse ahela sünteesi. PCR on DNA-molekuli paljundamine kunstlikes tingimustes. Reaktsiooni läbiviimiseks on vajalik teada uuritava DNA lôigu otste nukleotiidset järjestust. Reaktsiooni käivitamiseks kasutatakse kahte oligonukleotiidset (väiksest arvust nukleotiididest koosnevat- 8..30) praimerit (ingl. k. primer), mis kumbki vastavad ühe komplementaarse DNA ahela alguse nukleotiidsele järjestusele ja talitlevad kui ensüümi substraat, kuna neil on vabad otsad uute nukleotiidide sidumiseks. PCR pôhietapid on järgmised: 1) topeltahelalise DNA denaturatsioon kaheks üksikahelaks kôrge temperatuuriga (90-95 °C; 40-60 sek);
(UPGMA, NJ). a. Moodustada antud 5 järjestuse kaugusmaatriks ning joonistada kvantitatiivne juurtega fülogeneetiline puu kasutades UPGMA meetodit. 1 ACAAACAGTT CGATCGATTT GCAGTCTGGG 2 ACAAACAGTT TCTAGCGATT GCAGTCAGGG 3 ACAGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCTCGG 4 ACTGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCAGAG 5 ATTGACAGTT CGATCGATTT GCAGTCAGGA b. Koostada eelpool toodud järjestuste fülogeneetiline puu kasutades Neighbour Joining meetodit. c. Valida 4 järjestust (ülevalt) ja leida informatiivsed positsioonid (ML meetod). Koostada kõik võimalikud sugupuud (ML meetod) kasutades ainult informatiivsetest positsioonidest koosnevaid järjestusi, märkida mutatsioonide arv igale puuharule, leida kõige tõenäolisem sugupuu. d. Võrrelda tulemusi. 2. DNA järjestuste fülogeneetiliste puude arvutamine kasutades erinevaid fülogeneetiliste puude koostamise programme. a
ühendeid? 1) Kuna süsiniku aatomil võib olla kuni 4 sidet erinevalt teiste elementide aatomitest, annab see võimaluse arvukateks kombinatsioonideks. 2) Võivad ühineda mitmesuguste teiste elementide aatomitega, võivad tekkida väga pikad ja mitmesuguse kujuga ahelad, mis sisaldavad peale süsiniku aatomite veel näiteks lämmastiku aatomeid või hapniku aatomeid. 3) Muutes sama koostise ja suurusega molekulides aatomite järjestust, saame jällegi uued ühendid. 4.Mis on süsivesinikud? Mis on alkaanid? Millistes agregaatolekutes nad esinevad? Süsivesinikud on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Esinevad gaasilises agregaat olekus. 5. Süsivesinike omadused.
Eesti Maaülikool DNA ja RNA võrdlus 2008 DNA Desoksüribonukleiinhape ehk DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid, see on keeruka struktuuriga ühen, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalused (tümiin(t), tsütotsiin(c), guaniin(g), adeniin(a)), desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel. Nukleotiidide järjestust molekulis nim. DNA esimest järku struktuuriksVesiniksidemetega ühenmdatud kaheahelaline DNA keerdub kruvikujuliselt biheeliksisse, see ongi DNA teistjärku struktuur. Biopolümeer- organismides moodustuv polümeer. Komplementaarsus printsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A ja T ning G ja C, RNA ,olekulis A ja U ning C ja G. DNA
Sahhariidide koostises on süsinik, vesinik ja hapnik. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. Lipiidid- rasvad, õlid, vahad, steroidid. Energiaallikaks. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust(ensüümid), ehituslik funkt. Trantsportvalgud juhivad molekule raku sisse ja sealt välja. Edastavad väliskeskkonna infot raku sisemusse. Kaitsefunkt-antikehad. Energeetiline funkt. Struktuurid: primaar-näitab aminohappe järjestust, sekundaar- 1 lineaarne ahel võtab mingi kuju, tertsiaal- tekivad gloobulid või fibrillid, kvaternaar- mitu polipeptiidi ühineb. denaturatsioon- kui valk kaotab kõrgemat järku struktuuri. Renaturatsioon- valk võtab suuremat järku strukutuuri. Rakus on suur osa magneesiumi aatomitest seotud nukleiinhapetega DNA ja RNA. DNA tähtsus on päriliku info säilitamine ja selle ülekandmiseks raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises
ensümaatiline protsess, mille käigus n-ö kopeeritakse tsükliliselt, proovi jahutades ja kuumutades, kindlaid DNA piirkondi Iga tsükliga kahekordistub algne DNA matriitsjärjestus Enam kui kahe DNA piirkonna samaaegset kopeerimist tuntakse multipleks-PCR-i nime all. DNA analüüs isikutuvastamiseks kasutatakse enamasti lühikesi kordusjärjestusi ehk STR lookusi, mille alleelid erinevad üksteisest pikkuse osas, seega ei ole vaja määrata DNA nukleotiidide järjestust, vaid kopeeritud DNA lõikude pikkusi Selleks kasutatakse elektroforeesi DNA analüüs Kuna aga multipleks-PCR-i kaudu paljundatud DNA fragmendid on siiski küllalt lähedase pikkusega, kasutatakse nende täiendavaks eristamiseks fluorestseeruvaid värve, mis on ühendatud reaktsiooni läbiviimiseks kasutatavate praimeritega Kõik algselt matriitsilt kopeeritud DNA-lõigud muutuvad värviliseks ning visualiseeritakse värviliste piikidena elektroferogrammidel
Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest. Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahelate kokku voltimisel tekkiv struktuur, mida hoiavad koos vesiniksidemed Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur Kvaternaarstruktuur kahe või enam tertsiaarstruktuuriga aminohappe aheal liitmisel tekkiv
Kõikidel tuntud nukleaasidel oli üks ühine omadus: nad lõhkusid fosfodiestersidemeid järjestusest sõltumata. Seetõttu ei olnud võimalik katki lõigata spetsiifilisi lõike. Kuuekümnendate aastate lõpus Smith, Johns Hopkins (???) avastasid bakterirakkudest veel ühed desoksüribonukleaasid, mis erinesid senituntutest, sest need ensüümid lõhkusid DNA'd järjestus spetsiifiliselt. See tähendab seda, et kui me teame mingi geeni nukleotiidset järjestust, siis valides sobiva järjestuspetsiifikaga restriktaasi saab teha katkuse ühelt poolt geeni ja teiselt poolt teise restirktaasiga. Bakterite jaoks on tegemist sisuliselt kaitsemolekulidega: eukarüootses maailmas nukleiinhapete omavaheline vahetamine on sisuliselt võimatu ja ainuke viis on sugulisel paljunemisel, prokarüütses maailmas on tavaline, et prokarüootsed rakud vahetavad üksteisega DNA fragmente
Nullmorf on morfeemi puudumine, grammatiline nähtus, mille puhul mingi grammatilise vormi saamiseks ei kasutata morfeemi. Nähtav morf ja peitmorf .................................................................................................................... Mis tüüpi on järgmistelegi (kliitik); kalu (kohvemorf); olen leidnud (katkemorf); uhiuus (jäänukmorf); söö (nullmorf)! ? MORFOTAKTIKA Morfotaktika uurib: Morfeemide järjestust sõnavormis Morfeemide järjestust reguleerivaid reeglid Esita eesti keele nimisõnade morfotaktiline skeem TÜVI LIIDE ARV KÄÄNE - LIIDEPARTIKKEL Morfotaktiline skeemi põhjus on lisatakse tüvile KORDAMISEKS: MIS ON MORFOLOOGIA? Morfoloogia eestikeelne nimetus on vormiõpetus, õpetus sõnavormidest. Morfoloogia tasand keelesüsteemi sees on morfeemide tasand. Kas vormimoodustus on morfoloogiline süntees või analüüs? Süntees
Oskab lugeda tehnilisi jooniseid ja skeeme. Sooritada tehnilisi mõõtmisi. Tunneb autokerede remondi- ja hooldustööde ning plekksepatööde tehnoloogiat. Oskab kasutada autokerede töötlemisel ja plekksepatöödel kasutatavaid remondi- ja hooldusmaterjale. Ennetada tehnoloogilisi vigu autokerede töötlemisel ning plekksepatöödel. Selgitada välja autokerede remondivajadust. Oskab hinnata töömahtu, kavandada tööde järjestust, teha korrosioonikaitset ja tõrjet. Tunneb autoplekksepatööriistu ja seadmeid, nende kasutamise põhimõtteid. Oskab keevitada. Hea autoplekksepp laiendab pidevalt oma erialaseid teadmisi ja oskusi. Oskab lahendada probleeme ja analüüsida erinevaid situatsioone. Vastutab oma tööülesannete eest. Tahan saada heaks autoplekksepaks.
NB! Vikipeedia kasutamisel ärge piirduge ainult eestikeelsete artiklitega, vaid lugege kindlasti ka inglise- ja saksakeelseid! 1. Seletage mõisted! a) Diplomaatika- ajaloo abiteadus, mis tegeleb ajaloo õiguslike dokumentide analüüsimisega ja nende ehtsuse kindlakstegemisega b) Harrise maatriks- vahend, mida arheoloogid kasutavad stratigraafia (geoloogia haru, mis käsitleb kivimite ja maapinna vanuselist järjestust, ruumilisi suhteid ja määrab nende vanuse) ja stratigraafiliste üksuste jälgimiseks c) Annaalid- sündmuste ülestähendused aastate järjestuses, ajalookirjanduse vanem vorm d) Mikroajalugu- ajaloo haru, mis tegeleb väiksemate uurimise üksustega nagu üksikisik, asula, kogukond või sündmus 2. Võrrelge kahte teadlast/filosoofi ja kirjutage 4-5 lauseline vastus! Tooge välja erinevus
Denaturatsiooniks nimetatakse valgu kõrgemat jätku struktuuri alandamist väliste tegurite toimel.Renaturatsiooniks nimetatakse denaturatsiooni pöördprotsessi,mis toimub siis,kui lõhustavate tegurite(kuumutamine,happed) mõju pole olnud liiga suur ja valgu struktuurid pole veel lõplikult lagunenud.Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,mida nimetatakse peptiidsidemeks.Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks ehk primaarstruktuuriks.Valgu teist järku struktuur tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur ehk tertsiaarstruktuur,on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust.Kõikidel valkudel aga globulaarset kolmandat järku struktuuri ei teki ja nad jäävad väljavenitatult niitjateks.Kui
RVV Mis? Milleks? Millised? 1 2 3 5 7 4 8 6 9 10 11 12 Millest sõltub RVV-te valik? Töö paarides: 1. Millised RVV on? 2. Millest sõltub RVV-te valik? 3. Millised RVV on meeste jaoks? 4. Millised RVV on naiste jaoks? 5. Millised ei kaitse STLH-de eest? 6. Millised on apteegis käsimüügis? Tehke oma RVV-te järjestust Valige 3 RVV-t, mis teile meeldib või sobib ning järjestage: 1., 2., 3. koht. Põhjendage oma valikut. KODUS: Lk. 75-77, voldiku valmistamine: Teema: "Rasestumisvastased vahendid" RVV-te kirjeldamine: joonistus, toime, plussid (2), miinused (2), väljastamine. Rasestumisvastased vahendid Meeste kondoomid Takistab sperma sisenemist vagiinasse Võib kaitsta suguhaiguste eest (ainult lateks ja polümeer
loomade ja taimede kivistunud jäänuseid ehk fossiile. Nii nad saavad uurida millal need loomad ja taimed elasid meie planeedil ning alati on ka võimalus, et avastatakse mõni uus liik. 3. Milliste meetoditega määratakse kivimite vanust? Kivimite vanuse määramisel on suureks abiks kivistised ehk fossiilid, mis on kauges minevikus elanud organismide jäänused, millest mingi osa on kivistunud ja säilinud.Teadlased võrdlevad organismide DNA ja valgumolekulide järjestust ning nii saavad nad uurida organismide põlvnevussuhteid ja hinnata nende evolutsioonisündmuste vanust. 4. Miks on väga vanu kivimeid säilinud vaid Maa üksikutes kohtades? Vanu kivimeid on säilinud vähe, kuna suurem osa ürgsest maakoorest on geoloogilistes protsessides ümber töötatud. 5. Reasta sündmused õiges järjekorras. Päikesesüsteemi teke; maakoore tardumine; atmosfääri ja ookeani teke; elu teke Maal; elu
vesinikuga. Süsinikuühendite paljusus Erinevaid süsinikuühendeid on väga palju, kuna: 1) süsinikul võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid oksüdatsiooni astmeid 2) Süsiniku aatomid võivad ühendites olla mitmesugustes olekutes, mis erinevad sidemete arvu ja kordsuse poolest (üksikside, kaksikside…) 3) süsiniku aatomid võivad ühineda teiste elementide aatomitega 4) muutes aatomite järjestust, saame uued ühendid Metaan CH4 Metaanis süsiniku oksüdatsiooni aste on-IV. Metaani molekul on ruumiline. (tetraeedriline). Sisaldab ainult üksiksidemeid. On hästi põlev gaas. Süsinikdioksiid CO Süsiniku oksüdatsiooniaste on II. On hästi põlev gaas. On mürgine Süsinik dioksiid CO2 Oksüdatsiooniaste on IV. On mittepõlev gaas.Lahustub vees, tekib süsihape. H 2CO3 Kuna CO on põlemise lõppsaadus siis ta ei põle.
oma otsusele joon alla. Parandage väär väide õigeks eitust kasutamata. Probleem on oletatav vastus uurimisküsimusele. Väär Õige: Hüpotees on oletatav vastus uurimisküsimusele. Taustainfo on probleemi mõistmiseks vajalik teave. Õige Teaduslikud faktid tuginevad katse- ja vaatlustulemustele. Õige 1.6 Õpilased otsustasid uurida kohaliku jõe seisundit. Mis järjekorras tuleks neil uuringut läbi viies tegutseda, et vajaduse korral jõe seisundit parandada? Kirjutage järjestust märkivad numbrid tabelisse. Puhta vee indikaatorliikide kindlakstegemine jõevees. 4 Jõest proovide võtmine 3 Reostuse tugevuse hindamine ja reostusallikate 5 kindlakstegemine. Tutvumine eelnevatel aastatel jões seisundi kohta tehtud 2 uuringutega. Ettepanekute tegemine reostuse kõrvaldamiseks 6 Probleemi püstitamine 1 1
Valemid ja öpetusesönad MATEMAATIKA 6.klassile I I poolaasta Haapsalu Linna Algkool Maren Suu TEEMADE JÄRJEKORD: 20.Võrdhaarne kolmnurk 1. Peegeldus punktist ehk tsentraalsümmeetria 21.Võrdkülgne kolmnurk 2. Sümmeetrilised kujundid 22.Võrdhaarse kolmnurga omadused 3. Lõigu keskristsirge joonestamine 23.Võrdhaarse kolmnurga omadused 4. Nurga poolitamine 24.Kolmnurga alus ja kõrgus 5. Kolmnurk 25.Kolmnurga alus ja kõrgus 6. Kolmnurga külje vastasnurk ja lähisnurk 26.Täisnurkse kolmnurga pindala 7. Nurga vastaskülg ja lähisküljed 27.Kolmnurga pindala 8. Kolmnurga nurkade summa 28.Positiivsed arvud- de...
Täiesti asendamatuid aminohappeid on 8, neid ei suuda organism ise valmistada ja neid saab vaid toiduga. Osaliselt asendamatuid aminohappeid on 9, neid sünteesib organism ise, kuid ebapiisavalt. Asendatavaid aminohappeid on 9, mida organism suudab ise sünteesida. Valkude struktur Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulist. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase). Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur), on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Kõikidel valkudel
Kuidas jõuda teadusliku faktini? Eksperimenti on vaja mitu korda korrata. Miks ei leia hüpotees alati kinnitust? Võib-olla on viga katse korralduses või hüpoteesi püstitamises. Millest koosnevad valgud? Aminohapetest. Miks nimetatakse valke biopolümeerideks? Kuna valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Millest tulenevad valkude omadused? Aminohapete järjestusest primaarstruktuuris + ka teistest struktuuridest. Mida nimetatakse valgu primaarstruktuuriks? Valkude aminohappelist järjestust. Kuidas tekib valgu teist järku struktuur? Polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks. Mis on gloobul? Molekuli edasine kokkukeerdumine keraks. Mis on denaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävitamine. Mis on renaturatsioon? Valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumine, denaturatsiooni pöördprotsess. Mis on ensüümid? Biokeemilised reaktsioonikiirust reguleerivad valgud. Nimeta valkude funktsioonid!
tunnuste avaldumises. Tegu on matriitssünteesidega, mis tähendab, et DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA) alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Geeniks nimetatakse DNA lõiku, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Pärilikud tunnused avalduvad paljude valkude koostoime tulemusena. Promootoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema. Terminaatoriks nimetatakse DNA nukleotiidset järjestust, kus RNA süntees lõpeb. Kui mingilt geenilt toimub RNA süntees, siis öeldakse, et geen avaldub. Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Eraldatakse geene, mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes (rRNA, tRNA, ensüümid), geene, mis avalduvad vaid ühe kindla koe rakkudes (seostuvad
omadustega karboksüülrühm (-COOH). Molekuli ülejäänud, aminohapetel varieeruvad osad tähistatakse tähega 'R'. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja hulgast. · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks (primaarstruktuuriks). · Valgu teist järku struktuur (sekundaarstruktuur) tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel (juuste, küünte, ämblikuniidi, siidi lõplik tase). · Molekuli edasisel kokkukeerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur (tertsiaarstruktuur), on enamasti keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust
eukarüoo-tidel. Prokarüoodid toimuvad tsütoplasmas. *RNA polümeraasi holoensüümi (2 , ß, ß', ) seondumine DNA promootorpiirkonda *RNA polümeraasi toimel lokaalne DNA-ahelate lahtikeeramine ja matriitsahela teke *Fosfodiestersidemete esmane teke tekkivas RNA ahelas, pärast 8 9 lülitust vabaneb - faktor ja põhiensüüm jätkab (2 , ß, ß') elongatsiooni - faktor tunneb ära -35 või -10 (promootori ülesvoolu, 5' poolne järjestus) konsensus-järjestust TTGACA Eukarüoodid polümeraas ei tunne otseselt ära promootorjärjestust, toimuvad tuumas. *3 erinevat RNA polümeraasi *Vajavad erinevaid TF-e *Initsiatsiooni toimumine peab moodustuma PIC promootoril 8. Mis on faktori funktsioon? Mis juhtub faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Initsiatsioonifaktor, mis tunneb e. coli's ära promootoris järjestuse -10-35 regiooni vahel. Vajalik RNA polümeraasi spetsiif. seondumiseks
annaabi.ee 
