Ulukikahjustused 84 771 152 094 175 620 159 525 Muud kahjustused 99 201 81 112 71 219 63 019 Kokku (mahuliselt m3) 353672 470847 377032 733051 Põud · Vähene niiskus ja kõrge temperatuur mõjuvad hukutavalt noortele puutaimedele. · Eriti oluline on metsa istutada või külvata kevadel suhteliselt vara, kui on tegemist liivmuldadega. · Vanas metsas on põud eriti ohtlik kuuskedele, sest kuusk on pinnalähedase juurekavaga ja ei saa kuival ajal piisavalt niiskust, Selle tagajärjel langeb tüves vaigurõhk, vaigueritus väheneb ja puu ei suuda end kaitsta kahjurite eest. Tuul ja torm · Tuul- õhu liikumine maapinna suhtes. Tuul on tingitud õhutemperatuuri jaotuse ebaühtlusest. · Torm- tuul, mille tugevus tuulekiiruse skaala järgi on suurem kui 9 palli (21m/s) · Tormimurd- sügava juurekavaga puudel · Tormiheide- pinnalähedase juurekavaga puudel
Keskonna- ja kvaliteedipoliitika lähtub EV seadusandlusest ja õigusaktidest. Keskkonna- ja kvaliteedialase tegevuse eesmärgiks on pakkuda klientidele ja tarbijatele kvaliteetset ja operatiivset teenust. OÜ asub Läänemaal, Luigu külas ja Harjumaal Laagri alevikus. Forestplanter OÜ asutati 2003 aasta alguses. Ettevõtte tegevusstrateegia aluseks on terviklahenduste pakkumine maa- ja metsaomanikele metsanduse valdkonnas. Nende põhitegevuseks on suletud juurekavaga metsataimede (potitaimede) ja ilupuude ning -põõsaste tootmine. Ettevõttes kasutatav tehnoloogia pärineb Soome ettevõttest Lännen Plant Systems. Tänu kasvatuskastidele on paremini tagatud taimetoodangu kvaliteet, eriti aga taime juurekava areng. Asuvad Võrumaal Sõmerpalu vallas. Ettevõte omab metsakultiveerimismaterjali tootmise tegevusluba (nr. 105) ning on kantud taimetervise registrisse (nr. 1163) Kalevi talu puukool alustas metsataimekasvatusega 1998. aastal, kui külvati
üldjuhul suhteliselt vähe. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrgem temperatuur kiirendab keemilisi protsesse, teisalt on vaja ka sademeid, et moodustuksid lahused. · Murenemise ühe alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga kõrgemate taimede ilmnemisel lisandub biokeemilisele murenemisele ka mehhaaniline, sest juured kasvavad lisaks pikkusele ka läbimõõdus. Mida suuremad on taimed seda rohkem eritavad nad keskkonda aktiivseid aineid (orgaanilisi happed jt.) ja seda tugevam on ka nende juurte mehhaaniline mõju. Murendmaterjal on lähtekivimiks mulla tekkele, poorsusest sõltub vee ja õhu mahutavus (mulla temperatuur, niiskusesisaldus jne.), keemiline murenemine annab toiteelemendid.
kasutatavad ka haljastuses. Taimel on väga kaunid õied ning nii mõnigi liik on leidnud Eestis suuremat tähelepanu. Lillhernes. Haljastuses omavad suuremat väärtust just puude ja põõsaste liigid, mis tegelikult pole Eestis pärismaised, vaatamata kliima heale sobivusele. Liblikõielised on tänu oma sümbioosile mügarbakteritega taime sugukond, mis on võimeline siduma õhust lämmastikku. Arvestades, et tegemist on tugeva juurekavaga taimega on tegemist hea mullaparandajaga. Samuti suure sööda- ja söögiväärtusega taime sugukonnaga, tänu oma suurele valkaine sisaldusele.
mõisa aidast saadud vilja eest. Koopa lähedal on mälestusmärk ka aastatel 1695-1697 olnud suure nälja ohvritele. Seoses sellega on objektil ajalooline ja kultuuriline tähtsus. Kuna Eesti aluspõhja kivimite läbilõige on üks paremini uuritutest maailmas, siis on meie paljandid geoloogilise uurimise seisukohast vaieldamatult rahvusvahelise tähendusega. Esiteks peab seina stabiilsuse tagamiseks perioodiliselt hooldama paljandite lagedel kuni 5 m laiust vööndit, et takistada suure juurekavaga taimede kasvu paljandi kohal. Teiseks tuleb aegajalt eemaldada paljandi jalamile varisenud setted. Kõige valutum ja kiirem tee tulemuste saavutamiseks on ikkagi läbi loodushariduse suunata inimeste väärtushinnanguid ja käitumist. Kaitsealuste objektide nimekirja kuuluvad paljandid vajavad kaitset kinnikasvamise ja murenemise eest. Nimetatud looduslikud protsessid kahjustavad paljanduvaid kivimkihte ja ajapikku mattuvad need varisenud setete ja neil kasvava taimestiku alla. Üks paljandite
· Juured jäävad kahekorra või käänduvad maapinna poole tagasi Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tulebm kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistustuse juures tuleb kontrollida taimejuurte mulda kinnitamise tulemust(Ladvast sikutada kergelt). Juurekaela mullasolemise sügavus(max 2 cm), juurte ebanormaalset asendit ja suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist tuleb ka kontrollida. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvisügavust(Peaks olema 2x seemnest suurem). Vastuvõtmisel koostatakse tavaliselt vastuvõtuakt, kuhu mägitakse peale töö kvaliteedinõuded, ka uuendamiseks kasutatav puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti ka esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Peale
tohi see maast välja tulla.Istutamisel peaks taime juurekael jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevas maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa. 7. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud töödkvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8.
69% hall-lepa enamusega puistutest kasvab laane- ja salumetsades, kus on kõige produktiivsemad (jänesekapsa, sinilille, naadi ja sõnajala) kasvukohatüübid. Neid alasid on hoopis otstarbekam kasutada majanduslikult ja ökoloogiliselt väärtuslikumate, eelkõige kuuse ja laialehiste puuliikide kasvatamiseks. Eestis on 213 registreeritud kultiveerimismaterjali tootjat. Aastane metsaistutusmaterjali toodang on 1518 miljonit taime, millest suletud juurekavaga taimed 2009. aastal moodustasid 52%. Suurim taimekasvataja RMK kasvatab metsaistutusmaterjali eelkõige riigimetsade uuendamise eesmärgil. Enamlevinud istutusartikkel on kuusetaim (65% taimetoodangust), vähem kasvatatakse männi- ja kasetaimi (vastavalt 21% ja 10%). Teiste puuliikide osatähtsus taimetoodangus on marginaalne. Metsa on istutatud keskmiselt 13 milj. taime aastas. Suletud juurekavaga kuusetaimi müüakse naaberriikidele. Uuendusraied
moodustab istutusaugu, seejärel pannakse torrusse taim mis vajub mööda seda istutusauku, taim peab jääma ülemise servaga 1-2 cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime, kultuuri külvide puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. Kultuuri hooldamine:
Külvil võib ka kasutada abivahendeid : külvikarp, külvireha, külvitoru ja külvikiilu. 7) Metsakultuuri vastuvõtmine Kultuuritööde vastuvõtmisel tuleb kontrollida kultuuri algtihedust, tehtud tööde kvaliteeti ning vajadusel täpsustada kultuuri pindala. Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle.
ebasoodsad, viljakatel muldadel kus rohttaimestik raskedab tõusmete arengut, niisketel ja märgadel, klmakahjustustele alluvatele muldadel, erosiooniohtlikel muldadel. Külvi aga võiks eelistada keskmise viljakusega värketel raiesmikel ja tugevalt kruusasel ja kivisel mullal. Eesti metsanduses istutatatkse peamiselt kuuske ja letpuid, mändi külvatatakse ja istutatatkse.Taimede metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates kui katmikaladel. Suletud juurekavaga e. Potitaimede eelistused on see et neid on lihtne istutada, tööjõudlus on istutamisel suurem ning istitada saab kevadest sügiseni. Puudused aga juure aren võib olla pärsitud, kasvatammine esialgu kukukam, eeldab suurt töäüsust ja asjatundlikkust ning väga viljakate alade jaoks taimed väiked. Metsakultuuride algtihedus, puuliigi valik, hooldamine Algtihedus peab olema optimaalne et tagada kultuuri õigeaegne liitumie, saadava puidu hea
Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Selle tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Keemiline murenemine toimub ka hüdrolüüsi (veekeskkonnas) ja oksüdeerimise teel. Bioloogiline murenemine on eriti oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide, näiteks vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga taimede puhul lisandub ka mehaaniline murenemine, juurte kasvava läbimõõdu tõttu. Mulla teke. Kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima, nimetatakse lähtekivimiks. Mineraalne materjal peab olema piisavalt poorne, et hoiaks kinni hoida vett ja õhku. Keemiline murenemine vabastab toitained, mida saavad oma elutegevuseks kasutama hakata taimed ja mikroorganismid. Muld on eelkõige tänu bioloogilise murenemisele murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa
kriitilise perioodi. · Viiviskülv umbrohtude tõrjeks. Teatud kultuure võib külvata pisut hiljem, et häviksid vahepeal tärganud umbrohud. Selleks haritakse põldu võimalikult vara ning jäetakse paariks nädalaks seisma. Seejärel haritakse mulda 2-3 cm sügavuselt ning külvatakse. · Mustkesa aitab hävitada nii mitmeaastaseid kui ka lühiealisi seemneumbrohte. Hävitatakse just madalama juurekavaga umbrohte (nt. orashein). Võib harida kas kevadest kesksuveni või kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Ei ole soovitatav, kuna huumusvaru väheneb väga kiiresti. 10 6. Keemilise tõrje tabel 6.1. Kartul Tehtava Tõrjutavad Prepara Kg või l Tõrje aeg Märkusi d tööd objektid adid ja hind/ ha kulunor maksum mid us
mulla hea koostis ja suur orgaaniline aine sisaldus, vähendada võimelised kasutama asukohasignaali. 11. Mulla pindmise kihi pööramise ja tihendamise loomade liikumist märgadel aladek, kasutada ulatusliku 4.Mis on GPS ja tema komponendid? masinad hõlmkoorlid, kergadrad. juurekavaga taimi, kasutada tehnoradu GPS Ülemaailmse Positsioneerimise Süsteem. GPS on Kergader- töösügavus on 5-16 cm, sellega on juba kütuse 20.KOMBAINID, PÕHUMAJANDUS süsteem eriti täpse asukoha- ja kiirusinfo määramiseks kokkuhoid ning kergader segab taimejäänused kogu Millest sõltub kombaini töö kvaliteet?
taimla kooliosakonda ja neid on seal kasvatatud teatud aeg (tavaliselt 1-3 aastat). Heistrid - üle 1,5 m kõrged taimlas pikka aega kasvatatud, korduvalt ümberistutatud istikud, mida kasutatakse peamiselt haljastuses. Eesti metsanduse praktikas istutatakse peamiselt kuuske ja lehtpuid, mändi külvatakse ja istutatakse. Taimi metsade uuendamiseks kasvatatakse nii avamaataimlates (paljasjuursed taimed), kui katmikaladel (nn. „potitaimed“). Suletud juurekavaga e. potitaimede osakaal istutatavate taimede osas on aasta-aastalt tõusnud. Peamiseks eeliseks (avamaal kasvatatud paljasjuursete taimede ees) on istutamise lihtsus ja sellest tulenev suur tootlikkus ning võimalus istutada pikema perioodi jooksul. Põhjamaades domineerib suletud juurekavaga taimede kasutamine metsade uuendamisel, meil on siiani paljasjuursete taimede osatähtsus arvestatav. Viimastel aastatel on rakendatud nn.
sugulise ja suguta tsükli vaheldumise ning paraseksuaaltsükliga. Seente tähtsus inimkonnale. Seened orgaanilise aine lagundajatena. Saprotroof (puidu lagundamine metsatööstuses) biotroof -parasiit -sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub. •Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid. Nõgiseen maisil
kevadel või sügisel Sorte looduslik on verev-kurereha, samas väga dekoratiivsete lehtedega C. rerandii (säbar kurereha) http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/kurereha.htm . Aed-päevaliilia (Hemerocallis x hybrida) Taim on pärit Kesk- Euroopast, lopsakas puhmik, muguljate juurtega, väga dekoratiivne, väga tugeva juurekavaga Kasvukoht päikeseline, varju taluvad kollakate ja ruugete õitega sordid Pinnas- savikapoolne, parasniiske, keskmise viljakusega. Kuivmal pinnasel kasta kord nädalas labida sügavuselt märjaks, Õied suured, lehterjad, olenevalt sordist täidis- ja ühekordsed lai värvivalik. Õisikul palju õisi, õitseb juuli-august, kuid iga õis õitseb vaid ühe päeva. Õis söödav, võib õiesalatisse lisada, boolidesse, tarretisse. Lehed rohelised, pikad, kitsad
Mujal maailmas suurtes prügilates tehtud uuringud (Dent, Knight 1998) on toonud välja, et kloriidiioonide kontsentratsioon, mis oli piisavalt kõrge prügipaiga all, langes pidevalt prügilast eemaldudes ja kusagil 200 m pärast oli see sama suur kui looduslik foon. (Üçisik, Rushbrook 1998). 11 Oluline osa kalmistult tuleneva reostuse leevendamisel on taimestikul. Sügava ja tiheda juurekavaga puud ja põõsad adsorbeerivad nõrgvett ning isoleerivad paljud tõvestavad mikroobid pinnasest. See aitab kaasa ka tekkiva nõrgvee hulga vähendamisele, mis muidu imbuks põhjavette (Üçisik, Rushbrook 1998). Üldistades võib öelda, et kalmistule maetud jäänuste lagunemisel tekkivate laguainete leostumine sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga ala geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest. Oht põhjavee reostuseks küll eksisteerib, kuid
- erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine. Vältida või vähendada rühvelkultuuride (köögiviljade) kasvatamist; panna harimissuunnad paika - vedelsõnniku (läga) majandamiseks sobiva külvikorra rakendamine 41. Külvikordade kavandamise alused – kultuuride vaheldumise põhimõtted. Külvikorda kavandades tuleb arvestada sellega, et - vahelduma peaksid: 1) sügavama ja madalama juurekavaga taimed. Sügavama juurekavaga toovad toitained altpoolt ülesse, rikastavad mulda 2) väikese ja suure juurejäänustega taimed, et bilanss oleks stabiilne 3) aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele 4) intensiivse mullaharimsiega kultuurid järgneksid stabliseerivatele taimdele 5) kahjustuskindalamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid - külvikord sisaldab toitainete kogunemise ja tarbimise faasi. 42
Riigimetsade tarvis toodab metsataimi hiljuti moodustatud RMK ühendpuukool, milline ühendab endas Pärnu lähedal Reiu taimlat, Räpina taimlat, Rakvere lähedal Kullenga taimlat, Rapla lähedal Purila taimlat, Tõrva lähedal Rulli taimlat ja taimlat Koeru alevikus. RMK metskondade juures on suuremad Iisaku, Sonda, Ahtme, Kullamaa, Õisu, Kuressaare ja Kärdla taimla. Üks suurimaid taimlaid on riigile kuuluv Tartu puukool, milline hakkab välja töötama avatud juurekavaga taimede tootmise optimaalset struktuuri ja toodab ka ise tublisti nii metsataimi, kui ilutaimi. Metsapuude ja ilutaimede taimlad on veel Järvseljal, Luual, Räpinas jne. Üsna arenenud on erapuukoolide võrk, millised toodavad samuti metsataimi, kuid väiksemates kogustes. RMK süsteem on viimastel aastatel stabiilselt tootnud 5 miljonit 4 aastast kuuseistikut, 5,5 miljonit 2-aastast männiseemikut ja ca 1 miljon kaseseemikut. Sisse ostetakse täiendavalt 3.....5 miljonit kuuseistikut
NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud - eelmise aasta taimejäänused on lagunenud
Kindlakstegemine: saviliiv- saab teha kuulikese; liivsavi-saab teha 3 mm vorstikese, painutamisel kerge liivsavi praguneb ja murdub, raske liivsavi ainult praguneb. Lõimise järgi jaotatakse mullad kerge, keskmise ja raske lõimisega muldadeks. 1)Kerged mullad on suure poorsusega, hästi õhustatud kuid kahjuks väikese veemahutavusega. Need mullad on põuakartlikud ning saak sõltub sademetest j anende jaotumisest vegetatsiooniperioodil. Hästi kasvavad sellistel muldadel sügavale tungiva juurekavaga taimed ja hästi õhustatud mulda nõudvad taimed nagu kartul (kuid põuasel aastal jääb ka kartulisaak kesiseks). 2)Keskmise lõimisega mullad on parasniisked ja piisava veemahutuvusega, samalajal rahuldavalt õhustatud. Need on kõige kõrgema viljakusväärtusega mullad, sobivad pea kõikide kultuuride kasvatamiseks tagades maksimaalse saagikuse. 3)Raske lõimisega mullad on väga suure veemahutuvusega ja halvasti õhustatud. Saak ikaldub eriti vihmasel aastal
grupiks) on mullaviljakust põhiliselt tarbivad kultuurid *- sõnnikut saavad kultuurid Külvikorda kavandades tuleb põhjalikult läbi mõelda oma ettevõtte olukord. - hinnata tuleb muldade omadusi - millist orgaanilist väetist on kasutada, - millised taimekahjustajad on probleemiks, - milline on masinapark ja tööjõud. See on vajalik, et valida külvikorda kultuurid, mis kohalikesse oludesse kõige paremini sobivad. Vahelduma peaksid: - sügavama ja madalama juurekavaga taimed - väikese ja suure juurejäänustega taimed - aeglasema algarenguga taimed peaksid järgnema suurema survetõrjega taimedele - intensiivse mullaharimisega kultuurid järgneksid mullastruktuuri stabiliseerivatele taimedele - kahjustuskindlamad kultuurid enne kahjustusõrnemaid Eelvilja mõju saagimoodustamisele on seda suurem: -Mida kitsam on külvikord st. mida vähem erinevaid kultuure seal kasvatakse.
Seemnete varumisel arvestatakse kogu Eesti metsade vajadustega. RMK taimlates kasvatatakse peamiselt paljasjuurseid kuuseistikuid ja männiseemikuid. Vähemal määral kasvatatakse ka kaseistikuid ja muid puuliike, mille osakaal kogu taimetoodangust on alla 1%. Keskmine aastane tootmismaht on 5-6 miljonit kuuseistikut, 4-5 miljonit männiseemikut ning 1 miljon arukase ja muid taimi. Taimede tootmisega tegeleb kuus taimeaeda kogupindalaga 110 ha. Suletud juurekavaga taimede tootmine toimub RMK enamusomanduses olevas AS Eesti Metsataim taimeaias, kus aastane tootmismaht on ca 8 miljonit taime. Teine taimla- ja seemnemajandusvaldkonna ülesanne on tarnida metsapuude seemneid kogu riigile, hallata metsaseemlaid ja säilitada seemnereserve. Tootvaid seemlaid on majandada umbes 200 hektarit. Lisaks olemasolevate seemlate hooldamisele tuleb pidevalt uuendada vananevaid ja seemnetootlusmahtu kaotavaid seemlaid. 2018
Õied: tipmistes pööristes, rohekad, VI-VIII. Viljad: kerajad, sinakasmustad, kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel. Perekond tamm (Quercus L.) [kvérkus] Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad, ühekojalised sirgetüvelised ja tugeva juurekavaga laiavõralised puud, harva põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed, suvehaljastel liikidel tavaliselt hõlmised kuni hambulised ja suured (kuni 50 cm), igihaljastel liikidel lehed väikesed, terveservalised kuni hambulised, nahkjad, paksud. Noorelt on tüve koor sile ja õhuke, vanemas eas rõmeline ja paks. Väga pikaealised liigid, saades 500 aastat ja vanemaks. Isasõied on rippuvate urbadena, emasõied väikesed, üksikult või 2-3 kaupa, tuultolmlejad,
Viljad: kerajad, sinakasmustad, kaetud vahakirmega. Meil täiesti külmakindel ja kiirekasvuline liik, talub linnatingimusi, võib kasvatada nii poolvarjus kui avapäikeses. Haljastuses leiab ohtralt kasutamist lehtlate, seinte jne. vertikaalsel haljastamisel. Sordid: 'Engelmannii' Perekond tamm (Quercus L.) Quercuseks nimetasid juba antiikautorid Cicero jt. tammesid. Perekonda kuuluvad heitlehised või igihaljad, ühekojalised sirgetüvelised ja tugeva juurekavaga laiavõralised puud, harva põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed, suvehaljastel liikidel tavaliselt hõlmised kuni hambulised ja suured (kuni 50 cm), igihaljastel liikidel lehed väikesed, terveservalised kuni hambulised, nahkjad, paksud. Noorelt on tüve koor sile ja õhuke, vanemas eas rõmeline ja paks. Väga pikaealised liigid, saades 500 aastat ja vanemaks. Isasõied on rippuvate urbadena, emasõied väikesed, üksikult või 2-3 kaupa,
..3 ha jälgi, põlluotstel aga 1 ha kohta 7...8 ha jälgi. Eestis on muldadest tallamise suhtes tundlikumad liivsavi ja savimullad. Vastupidavamad on liivad ja kivised mullad. Vältimiseks: 1. Kergemad traktorid, roomiktraktorid tallavad vähem. 2. Masina surve vähendamine lindid, topeltrattad, väiksem rehvirõhk. 3. Ülesõitude vähendamine põimagregaadid, otsekülv. 4. Agrotehnika viljavaheldus, sügavkobestamine, orgaanilised väetised, sügava juurekavaga taimede kasvatamine. Keemiline degradatsioon väljendub millegi liias või puuduses. Üheks saasteallikaks on tehaste st. tööstuse heitgaasid ja tahmad. Tolm katab üha paksema kihina mullapinda. Keemiliste reaktsioonide tulemusena muutuvad mulla omadused pH, Hu, toitained. Üha suuremat aktuaalsust saavutab maailmas mürkkemikaalide kasutamine ja selle mõju mullale. Ajapikku muudavad nad muldade füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Kemikaalid hävitavad ka
annaabi.ee 
