.......................................................10 Sissejuhatus Paul Gauguin oli Prantsuse postimpressionistlik kunstnik, kes elas 1848 1903. Kunstnik ise suhtus impressionismi põlastavalt. Ta on öelnud: ,,Impressionism see on silmad ilma ajuta." Ta läks nö. ,,uut kunsti" otsima primitiivsetest ja eksootilistest kultuuridest. Sellest eluperioodist on ta kirjutanud 1893. aastal autobiograafilise raamatu ,,Noa-noa". Gauguini kunstis ja loomingus on sarnasust ka sümbolismi ja juugendstiiliga. Tema tuntumaid teoseid on ,,Kollane kristus", ,,Nägemus pärast jutlust" ja ,,Ta metete" (turg). Elulugu Eugéne Henri Paul Gauguin sündis Pariisis 7. juunil 1848. Tema ema oli Peruu päritolu ja isa prantsuse ajakirjanik. Varajase lapsepõlve veetis Gauguin Peruus. Hariduse sai Gauguin Oléansis. Pärast kooli tegeles ta kuus aastat merekaubandusega ja reisis paljudes maades. Hiljem teenis ta prantsuse mereväes. 1870
(Süntetistlik stiil.) Saavutas värvitoreda üldistuse. “Kollane Kristus” Paul Cézanne (1839-1906), prantslane Postimpressionist Värvivarjundite ja vormide moonutamine ja kallutamine. Maalimine mitmest vaatepunktist – objekt oleks selge (egiptuse poos). Konstrueeriv kunst. Mõjutas kunstiarengut – kubism, abstraktsionism, moderne kunst. Henri de Toulouse-Lautrec(1864-1901), prantslane. Postimpressionis. Ühendab ilmekad portree-detaild juugendstiiliga. Karikatuursed inimesed. Sai kuulsaks litograafiliste plakatitega. NEOIMPRESSIONISM Neoimpressionism (uusimpressionism) ehk puäntillism (pr.k.”punkt”) 1886. a eksponeeritud tööpunktilaadsete värvilaikudega. •Eesmärk – jäljendada nähtavat maailma, kuid anda seda edasi puhtate värvipunktidena. •Tardunud figuurid ja esemed tugevas valguses. Konstrueeritud kompositsioonid. •Täpitehnika levis kogu maailmas. Georges Seurat (1859-1891).Neoimpressionist
Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 176070ndatest aastatest) segunes barokk tasapisi juba klassitsismi elementidega selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Flandriajäi Lõuna-Madalmaadest Hispaania võimu alla, äärmuslik barokk lopsakas, liikuv, tohutu tunnete väljendus Maalikunst: Peter Paul Rubens (1577-1640)
Barokklossid olid koolmekorruselised. Esimesele korrusele kavandati majandusruumid ja kolmandale privaatsed eluruumid, teine korrus oli aga pidude ja vastuvõttude jaoks (nt. Kadriour loss) Historitismiajastu 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokkstiilis mõisad Laupa Mõis Kadrioru loss
17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel.
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. pilt 3 Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone (vt. pilt 3)
Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel alates 1760-70ndatest aastatest segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks.19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudeobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Eestis on barokk stiilis ehitatud Kadrioruloss, Jeakateriina kirik ja Eliisabeti kirik Pärnus, Roosana Alliku mõis Järvamaal.
Kolides Bretangei poolsaare rannaküladesse hakkas ta erinevalt van Gogh'st end teadlikult impressionistidele vastandama ning neid looduse passiivses jäljendamise süüdistama. Pärast 1891a. Okeaaniasse kolimist julgustas lõunamaine loodus teda asuma uuele loomingulisele teele. Ta uskus lihtsais arhailistes vormides ja puhta värvi pindades väljenduvat ja püsivat igavesi vaimseid väärtusi. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu ümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. 14. Impressionistid on mõjutanud Eesti kunstnikest Ants Laikmaa'le, Paul Burman'ile ja skulptor Auguste Rodin'ile. Postimpressionist mõjutas eesti kunstnikest samuti Ants Laikmaad ning lisaks Jaan Koort'i, Konrad Mägi ning Nikolai Triik'i.
näitustel, kes ei toetanud kõiki teooriaid (nt Picasso, Klee). 13. ALBERTO GIACOMETTI meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaksvenitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguur. 14. 20 ja 30 ei leidnud sürrealistid eriti tunnustust, abstraktsionistid tegelesid puhta vormiga. Pärast 70'et suri välja. 1. Optimistlikud kunstnikud soovisid elukeskonda muuta uut moodi ja teha võimalikuks parema elu. Otsiti visuaalsete kunstide liitu ja sünteesi. Algselt püüti seda teha juugendstiiliga, aga selle vahendid (dekoratiivne ilustamine ja ornamentika) tundusid liiga rikkalikud, kapriissed ja individualistlikud. Sellele taheti vastate süsteemsuse ja korraga toetuti geomeetrilistele vormidele. Saksamaal ja Venemaal. 2. 1919 rajas WALTER GROPIUS Saksamaal kunstikooli ,,Bauhaus". Kusnti teljeks pidi saama arhitektuur, mille elementideks on maalikunst ja skulptuur. Loobuti ornamendist ja kaunistustest esiemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt
Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Barokki (1600-1750) ülesanne oli rõhutada valitsejate ning
maalikunsti jooni ühendada Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmete 20. sajandi alguse kunstizanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti ja puhta värvi vallandumist 20. sajandi kunstis. Kunstnik kirjutas oma elust ka autobiograafilise teose "Noa-Noa". 1893 Gauguini tööd muutusid eriti populaarseks peale tema surma. Suur osa tema töid koondus Vene kunstikollektsionääri Sergei Sukini kätte. Suurt osa tema olulisimaid
Polüneesia saarte rahvakunsti naiivselt siira elutunde ja dekoratiivsusega. Sageli kujutas ta tsivilisatsioonist puutumata looduslapsi eksootilise looduse keskel. Tahiitil tehtud maaliteosed ei ole omapärased mitte ainult maalikunstis, vaid ka Gauguini äge protest Prantsuse kolonialismi vastu Okeaanias. Paul Gauguin on peale maalide teinud ka mitmesuguseid skulptuuritöid ja puunikerdusi. Eelkõige on Gauguini kunsti seostatud 19. sajandi lõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema innovaatilisus ja isikupära on tugevasti mõjutanud ka mitmete 20. sajandi alguse kunstizanre. Siinkohal võiks eriti mainida monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti ja puhta värvi vallandumist 20. sajandi kunstis. Kunstnik kirjutas oma elust ka autobiograafilise teose "Noa-Noa". 1893 Gauguini tööd muutusid eriti populaarseks peale tema surma. Suur osa tema töid koondus Vene kunstikollektsionääri Sergei Sukini kätte. Suurt osa tema olulisimaid töid on
Nõnda saavutas Gauguin 1889.a. paiku Bretagne'is monumentaalse ja värvitoreda üldistuse, millega ühendas mitmetähenduslikke vihjeid religioonile või legendile. See oli süntetistlik stiil. Sümbolistlike süzeede osatähtsus vähenes Okeaanias, kuhu Gauguin asus elama 1891.a. Lõunamaise looduse ja looduslähedaste inimeste ilu muutus Gauguini kunsti peamiseks aineks. Kuigi Gauguini loomingus on sarnasust niihästi 19. ja 20.sajandi vahetuse sümbolismi kui ka juugendstiiliga, ulatud selle mõju palju kaugemale. Värvid, jooned ja vormid muutusid ka temal rohekm väljendamise kui jäljendamise vahendiks. Siiski ei ole Gauguini teoste väljenduslik sisu nii isiklik kui van Goghil või Munchil ega tema eneseväljendus nii spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (18391906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti
olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Näited Eestis Kadrioru loss Laupa mõis Palmse mõis Itaalia maalikunst Ajalooliselt oli barokk-kunsti levikuaeg, 17. sajand, Euroopas vapustuste- ja sõdaderohke
Venemaal, Peterburis. Nikolai Roerich maalis põhjamaade rahvusromantikutega samas stiilis Vana-Vene legendidest ja idamaistest motiividest fantaasiarikkaid ning omapäraseid pilte. Eestis tegelesid Kristjan Raud, Ants Laikmaa, Oskar Kallis ja August Jansen kunstielu edendajatena ning illustreerisid ,,Kalevipoega". Kristjan Raud lõi oma ateljeekooli 1904.a. Tartus. Alustas Peterburis realistina, tutvus Münchenis sümbolismi ja juugendstiiliga. Kalevipoja-ainelise maailma tekitas Oskar Kallis pastellmaalidega. August Jansen , kes õppis Venemaal, maalis rahvusromantilisi teemasid juugendliku üldistusega. 3.Juugend. Inglismaal Modern Style, Prantsusmaal art nouveau, Saksamaal Jugendstil. Arenes Sotimaal Glasgow koolkonnas. Arhitekt ja dekoraator Arthur Macmurdo lõi uue ornamendi, mis on ebasümmeetriline ja meenutab painduvaid taimi või ka tuleleeke.
Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1920ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. Neobaroki kasutamise Eesti arhitektuuris lõpetas funktsionalismi levik 1930ndate aastate esimesel poolel. Rokokoo
Egon Schiele (1890-1918) Kirke Narusk Juhendaja: prof. Jaak Kangilaski Tartu 2011 1.Sissejuhatus Egon Schiele oli viljakas austria kunstnik, 20. sajandi algusperioodi enfant terrible, kes mõjutas tugevalt Viini kunstiringkonda ja aega, mis järgnes Gustav Klimtile (Art Directory); (ArtInfo). Ta paigutub oma väänlevate kehade ja ekspressiivse joonekasutuse poolest ekspressionistliku voolu alla, kuigi teda on palju seostatud ka juugendstiiliga (Wikipedia). Schiele looming on peamiselt tuntud õudustäratava erootika poolest (ArtInfo). 2. Kunstnikutee algus ja kujunemine Egon Schiele sündis Tullni linnas Doonau lõunakaldal 12. juunil 1890. 1906. aastal astus Schiele Viini Kunstide ja Oskuste kooli (saksa k. Kunstgewerbeschule, inglise k. Arts and Crafts), kust ta peagi saadeti traditsioonilisemasse Viini kunstiakadeemiasse. (egon- schiele.net) Seetõttu hakkas noor Schiele osalema Christian Griepenkerli kunstitundides, kes
Brücke kunstnikud tegelesid ka graafikaga, nende lemmikud olid lito ja puulõige. Oli ka austria kunstnikke: Oskar Kokoschka ja Egon Schiele. Eesti kunst 20 sajandi alguses: 19 sajandil olid eesti kunstnikud Köler, Adamson jt. töötama väljaspool Eestit. 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuri areng. Mõne aastaga loodi kunstielu hädavajalikud valdkonnad. Kunstielus olid juhtivad Kristjan Raud ja Ants Laikmaa. Raud õppis Peterburis realismi, kuid hiljem tutvus sümbolismi ja juugendstiiliga. laikmaa reisis palju ja võttis vastu uue kunsti mõjusid, parimad tööd on siiski põhiliselt realistlikud. Olulised uuendajad olid Konrad Mägi, Nikolai Triik ja Jaan Koort. 1912. aastaks oli enamik kunstnikke Eestisse tagasi tulnud, nende uuenduslikus tekitas pingeid kunstielus. Kodumaal oli peamiselt kunstnikud, kes maalisid portreid baltisaksa seltskonnale: vanamoelised, akadeemilist realismi menutavad. Peamiseks rahvusromantismi keskuseks sai Laikmaa ateljeekool 1913a
Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks. Tihtipeale esines neobarokk käsikäes alates 1890ndate lõpust levima hakanud juugendstiiliga ja ei ole viimasest alati erapooletult eristatav. Neobarokk (koos juugendiga) oli Eesti arhitektuuris osaliselt levinud kuni 1930ndate aastate lõpuni, perioodi lõpuosas küll tihti juba veidi rahulikuma heimatstiiliga ja rahvusromantilise stiiliga segunenult. Üks näiteid on Kadrioru administratiivhoone. 13. ROKOKOO Rokokoo kasvas välja barokk-kunstist. Lühike, ent hiilgav õitseaeg valitses Euroopas aastatel 17301780
Nõnda saavutas Gauguin 1889.a. paiku Bretagne'is monumentaalse ja värvitoreda üldistuse, millega ühendas mitmetähenduslikke vihjeid religioonile või legendile. See oli süntetistlik stiil. Sümbolistlike süzeede osatähtsus vähenes Okeaanias, kuhu Gauguin asus elama 1891.a. Lõunamaise looduse ja looduslähedaste inimeste ilu muutus Gauguini kunsti peamiseks aineks. Kuigi Gauguini loomingus on sarnasust niihästi 19. ja 20.sajandi vahetuse sümbolismi kui ka juugendstiiliga, ulatud selle mõju palju kaugemale. Värvid, jooned ja vormid muutusid ka temal rohekm väljendamise kui jäljendamise vahendiks. Siiski ei ole Gauguini teoste väljenduslik sisu nii isiklik kui van Goghil või Munchil ega tema eneseväljendus nii spontaalne kui nendel. Ehkki Gauguini nimetas end uhkelt barbariks, on tema loomingus rohkem klassikalise harmoonia ja kaine kaalutluse mõju. PAUL CEZANNE (1839-1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti
tehakse ka rida uuendusi. Tänapäeva soome keel on 19. saj. peale suurelt osalt lääne- ja idamurrete kompromiss. 1870ndateks. Saavutas kirjakeel täiemõõdulise kultuurkeele taseme. Haridus võimalik saada soomekeelses koolis. 10. Rahvusromantikud 19. saj. lõpp 20. saj. algus. Rahva ajaloost ja mütoloogiast eeskuju ja ainest ammutav kirjandus-, kunsti- ja arhitektuurisuund. Soomes on rahvusromantism seotud juugendstiiliga. 19. saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia "Kullervo, hiljem Lemminkäineni sarja. Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse sajandivahetusel loodud ehitised on kantud
kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga“ (1888), „Kollane Kristus“ (1889), „Kaks tahiitilannat“, „Naine viljadega“. ● VINCENT van GOGH (1853 – 1890) Vincent van Gogh oli rahvuselt hollandlane
toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas ,,pildi muusikaks" ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Kollane Kristus" (1889), ,,Kaks tahiitilannat", ,,Naine viljadega". VINCENT van GOGH (1853 1890) Vincent van Gogh oli rahvuselt hollandlane. Prantsusmaal elas ta pidevalt ainult oma elu
Kuhu me läheme? "). Tema maalidel, kus figuurid on enamasti paigutatud ilma sügavuse ja õhuta ümbrusse, nagu vaibale, näib aeg olevat seiskunud. Kujundite rütm on rahulik ja sujuv, mida markeerib juugendlik (kergelt looklev) piirjoon. Ta uskus, et lihtsad arhailised vormid ja puhta värvi pinnad väljendavad püsivaid ja igavesi väärtusi. Ta maalis objekti ainult tema põhitooniga, jättes kõrvale kõik valguse-varju nüansid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini kunstist sõltuvad mitmed 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid ning puhta värvi vallandumine. Postimpressionism - Lääne-Euroopa kunstis 19. sajandi viimasel veerandil (pärast impressionistide näitust 1886) tekkinud mitmesuguste kunstinähtuste üldnimetus. Iseloomulikud on heledad intensiivsed värvid, ka stiliseeritud tasapinnad, silueti mõju, dekoratiivsus. Pilet 20 1
Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas „pildi muusikaks“ ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: „Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga“ (1888), „Kollane Kristus“ (1889), „Kaks tahiitilannat“, „Naine viljadega“. Paul Gauguin (1848 – 1903): Kust me tuleme
kontuure toonitav. Joon on ilmekas, nurgeline, jõuline. Tema tööde peamiseks võluks on aga värvid, muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; neis domineerivad tugevad kontrastid ja dissonantsid, eksootiliselt vürtsitatud nüanss. Gauguin taotleb esmajoones seda, mida ta nimetas ,,pildi muusikaks" ja mida ta leiab ennekõike keskaegses klaasimaalis. Ta on teinud ka joonistusi, kunstkäsitöö esemeid ja skulptuuriteoseid. Gauguini kunst on seostatav sajandilõpu sümbolismi ja juugendstiiliga, kuid tema tähendus ja mõju ulatuvad kaugemale. Gauguini loomingust sõltuvad mitmesugused 20. sajandi monumentaalse stilisatsiooniga dekoratiivkunsti variandid, aga ka puhta värvi vallandumine 20. sajandi kunstis. Teoseid: ,,Nägemus pärast jutlust ehk Jaakobi võitlus ingliga" (1888), ,,Kollane Kristus" (1889), ,,Kaks tahiitilannat", ,,Naine viljadega". VINCENT van GOGH (1853 1890) Vincent van Gogh oli rahvuselt hollandlane. Prantsusmaal elas ta pidevalt ainult oma elu
annaabi.ee 
