. -. , , . , o . . e - . . . . . - . , , e 2 . . a a, oa 6 Oa . , , o . O . O , o . , oa - . , 15 . y . , y . 9 . . , , . . , c , . . - . , - , . . 24. . Kaljulaid. B . . , , . , , , , , . - . . - , o e . , - . . , 9 , . , . - , . Oa . , o , , , o o. , e: , , , . , , . , Armujook. .
“Siga lendas” Elas kord üks Notsu, kes unistas lendamisest. Kuid tal ei olnud tiibu. Ühel päeval ta mõtles, et ehk saab ta kasutada lendamiseks tiibade asemel oma kõrvu. See mõte tundus notsule väga targana. Mure oli ainult selles, et ta ei osanud oma kõrvadega lehvitada niimoodi nagu linnud oma tiibadega. Nüüd tuli tarkpeast Notsule veel geniaalsem mõte pähe: tuleb minna hästi tuulisesse kohta, kus kõrvad võtavad ise tuule alla. Notsu jooksiski mere äärde pankrannikule, kus on alati kõva tuul. Kohale jõudes ei pidanud ta pettuma, tuul oli vägev. Notsu ei mõelnud pikalt, vaid võttis hoogu ning jooksis täiest jõust vastu tuult pankranniku poole ega märganud kui ühel hetkel oli üle serva jooksnud. “Siga lendab!” hüüdis Notsu rõõmsalt, ise samal ajal pankrannikult alla kukkudes. “Siga lendas,” pomises ta pettunult, kui oli pea ees lainetesse plartsatanud.
mõõdetavale suurusele. Mõõtühiku ümberpaigutamisega (mahutamisega) kaasneb loendamine, sealt jõutakse mõõtarvuni. Mõõtarv koos mõõtühiku nimetusega annab mõõdu. Viimane on nimega arv ehk suurus: arv näitab mitu korda mõõtühik mahub mõõdetavale esemele, nimi tuleb aga kasutatava mõõtühiku nimest. 4) Mis on matemaatiline jutuke ja mille kohta neid koostatakse?- Tekstülesannete eeltöö Matemaatilise jutukese all mõeldakse temaatilist jutukest, milles kahe erineva suuruse kaudu otsitakse kolmandat suurust. Jutukese koostamise aluseks on kaks hulka. Kahe etteantud hulga järgi on võimalik koostada kuus jutukest. 1. Hulkade ühendamine. 2. Saadud ühendist ühe osa eemaldamine. 3. Saadud ühendist teise osa eemaldamine. 4. Saadud ühendist mõlema osa eemaldamine. 5. Esimese ja teise hulga võrdlemine. 6. Teise ja esimese hulga võrdlemine.
Sisseütlev määrdesse numbrisse hambasse keelde 5. Tõmba alusele üks joon, öeldisele kaks joont alla. NB! Selles doc'is: alla üks joon - üks joon alla; alla kaks joont - kiri tehtud paksuks. Friedebert tuglas elas Tartus. Ta kirjutas oma esimesed lood gümnaasiumis õppides. 1906 - 1917 elas kirjanik välismaal, sest Eestis oli ohtlik. Tuglast tuntakse ka kirjandusteadlase ja tõlkijana. Lapsed loevad tavaliselt tema jutukest ,,Siil". 6. Moodusta sõnadega KOER, LEIDMA, PEREMEES, KADUNUD kaks erineva tähendusega lauset. Sõnu võid käänata või pöörata, kasutada ainsust või mitmust. Peremees leidis kadunud koera. Kadunud koerad leidsid peremehe.
Rahvuslik ärkamisaeg(1850-1880) · 1816 kaotati Eestis pärisorjus · 1819 Liivimaal · Enne 1850 aastat viidi läbi agraarreformid, mis tähendas, et talupoeg sai nüüd osta talu endale päriseks · Lõuna-Eesti talupojad kasutasid seda väga agaralt · Venemaal kaotati pärisorjus alles 1851 · Venemaal viidi läbi reformid,mis omakorda tähendasid ka reforme baltikumis: talupojad said passi ja õiguse elukohta vahetada,seati sisse kohalikud omavalitsused · Nii tekkiski rahvuslik liikumine intelligentsi juhtimisel, mis oli suunatud igandite(vanade asjade) vastu, ja ka sakslaste vastu, kes olid meie maal peremehed · Ärkamisajale aitas kaas oma keelse kirjasõna teke(Jannseni poolt välja antud Perno Postimees 1857)Pöördus: Tere, armas eesti rahvas! · Rahvusliku liikumise keskuseks oli Tartu (Ülikoolilinn) · Tartu sai ka keskuseks Laulu- ja mänguseltsile 1865 · 1870 Eesti tea...
jälje mu meeltesse, kummitades mu peas 2-3 päeva peale kuulamist. Esitlusega jäin vägagi rahule. Ma ei oska küll kuulata, kui keegi laulab või mängib paar nooti mööda, aga Ott'i esitus ei pannud selle peale isegi mitte mõtlema. Ta laulis oma laule südamest ja sooviga sellega ka publiku südamesse pugeda, ta suhtles rahvaga laulude vahel, küsides neilt küsimusi või rääkides mõnda põnevat jutukest. Kolmanda soojendusbändina astus lavale Jan Uuspõld & ansambel Regatt. Jan Uuspõld küll tavapärasesse bändi koosseisu ei kuulu, kuid festivalil astub üles kui bändi külalisvokalist. Regatt on ise bänd, kes on kokku tulnud 2004 ja üritab taaselustada vanemat Eesti muusikat, põhiliselt retrot, ja soovib seda edasi anda noortematele põlvkondadele. Regatti koosseisu kuuluvad Marek Jürgenson, Mattias Mustonen, Kalmer Jaanimägi ja Marko Naissoo. Nende
ripsmed, kulmud, lõug. 4 25.02.2018 4 aastane – kõne areng 4 aastane – kognitiivne areng • Kuulab meelsasti lühiajaliselt etteloetavat jutukest ja • Tal on suur soov uute teadmiste ja muljete järele, ta on oskab vastata lihtsamatele küsimustele jutu • kohta. uudishimulik ning tahab rohkem teada saada iseenda ja maailma • Jutustab äsja juhtunud sündmustest, jutustab endast ja kohta. teab et on poiss või tüdruk. • Laps kuulab hoolega ning seob kõik oma varasemate kogemuste ja
Mulle meeldivad raamatu pildid, mis on hästi detailsed, kuid mitte liialt, et laps seda pilti jälgida ei suudaks. 7 6. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Mathew Price "Lugusid pisipõnnidele", 2007. Illustreerinud Atsuko Morozumi. 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Raamatus on viis erinevat jutukest. Jutukesed on väga erinevad ning annavad lapsele ka jutu kuulamise ajal tegevust. Näiteks üks jutuke on selline, kus laps peab avama uksed. Teises jutus on peaaegu iga lause järel tegevus, mida laps peab tegema. Ühe loo peab täiskasvanu piltide järgi ise jutustama või siis laps ise tegema seda. Teksti seal ei ole üldse. 3. Millest raamat räägib? Raamatus on viis erinevat jutukest. Esimene lugu tibust, kes otsib sõpru
Ikka tänapäevasel kombel netiavarustes surfates, teemakohaseid jutukesi ja arvamusi otsides ise samal ajal arvuti taga küüru kasvatades ja lihaseid suretades. Samas hakkasin juurdlema, et mida ma muidu samal ajal oleksin teinud kui ei oleks tarvidust siin targutada kehalise kasvatuse ümber. No kaks üpriski tõenäolist tegevust oleksid olnud puude riita ladumine või maja värvimine. Seega siis täna ma kehalise kasvatusega ei tegele, sest hetkel läheb juba kolmas tund seda jutukest kirja pannes ja mitte minul üksi vaid ikka pereliikmetega kahasse. Netis veel ringi kolades sattusin ühele päris huvitavale uurimustööle, mille oli läbiviinud Plymontis asuva arstiteaduse ja hambaravi biostatistik Aissa Fremeaux. Oma uurimuse käigus ta jälgis 206 kolmes erinevas põhikoolis käivat last. Ühes koolis said lapsed õppekava kohaselt 9,2 tundi kehalist kasvatust nädalas, teise kooli õpilased 2,4 ja kolmanda kooli lapsed vaid 1,7 tundi nädalas
Siinkohal tuleb juurde muidugi ka töökasvatus. Need, kes on näinud, kui vajalik on töö tegemine ning kui tähtis on see teiste jaoks, siis nemad leiavad suurema tõenäosusega, et sellised tööga seonduvad ning õpetlikud raamatud on lastele kasulikumad ning suunavad lapsi neid rohkem lugema. Samuti on õpetlikkust välja toodud Epp Petroni raamatus „Marta varbad“, kus vanemad julgustavad last, kui elekter ära läheb. Raamatus on 44 lühikest jutukest, mis on lapsele selgitavad ja sobivad hästi unejutuks. Fantaasiarikkus Väga hea on lugeda raamatuid, milles on palju fantaasiat. Nii oli ka hea lugeda raamatuid „Kelli- peaaegu haldjas“, „Emma roosad asjad“, „Kõik võiks olla roosa“ ning „Olivia“. 6 Enamus nendest raamatutest on juba pealkirja poolest täis fantaasiat. Haldjateema juba ise
arenguks. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Emaatia on kaastunde eeltingimuseks. Kuulmisvõime - Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt; Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuuleb ema häält ja vastab sellele. *DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2 päeva korda 6 nädala jooksul enne sündi jutukest, 2-3 päeva pärast sündi imemese ajal see kordus suurendas imemissagedus. Oluline keele prosoodiline(rütmiline) stuktuur. KOGNITIIVNE ARENG Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria . Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega. Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse manipuleerima ka abstraktsete objektidega(omadused). Formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise dekontekstualiseerumises
Anton Hansen Tammsaare ajakirjanduslik tegevus põimus tihedalt tema kirjanikutööga. Ka ajakirjanduses alustas ta siiski kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Tema esimesed jutustused ilmusid "Postimehes" ajal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis (1898-1903). Jutustused äratasid kroonugümnaasiumis õppiva Gustav Suitsu tähelepanu, kes pöördus noore autori poole, et saada kaastööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiired. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hanseni jutukest. 1903. a sügisel siirdus kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud noormees Tallinna, kus oli vabanenud koht ajalehe Teataja toimetuses. Tammsaare ülesandeks Teatajas oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Ta kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja tõlkis ajalehe joonealust osa. Ajakirjanikutööd alustas A. H. Tammsaare keeruliste ajalooliste sündmuste - Vene-Jaapani sõja ja 1905
eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid loo enda ära. Mehler et al, 1994: 4päevased prantsuse titad eelistasid kuulata prantsuse keelt, mitte vene keelt. Cristophe & Morton (1998): 2 kuu vanused inglise titad eristasid inglise keelt jaapani keelest, hollandi keelt inglise keelest aga ei eristanud. Ilmselt oluline keele prosoodiline (rütmiline) struktuur.
Anton Hansen Tammsaare ajakirjanduslik tegevus põimus tihedalt tema kirjanikutööga. Ka ajakirjanduses alustas ta siiski kirjanikuna, mitte ajakirjanikuna. Tema esimesed jutustused ilmusid "Postimehes" ajal, mil ta õppis Tartus, Hugo Treffneri eragümnaasiumis (1898-1903). Jutustused äratasid kroonugümnaasiumis õppiva Gustav Suitsu tähelepanu, kes pöördus noore autori poole, et saada kaastööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiired. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hanseni jutukest. 1903. a sügisel siirdus kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud noormees Tallinna, kus oli vabanenud koht ajalehe Teatajatoimetuses. A. H. Tammsaare ülesandeks Teatajas oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Ta kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja tõlkis ajalehe joonealust osa. Ajakirjanikutööd alustas A. H. Tammsaare keeruliste ajalooliste sündmuste - Vene-Jaapani sõja ja 1905
situatsiooniväline ning lapse küsimused on põhjuse-tagajärje seoste kõrval seotud uue teabe otsimisega. Laste omavahelises suhtluses on valdavaks tegevus, areneb dialog ja laps kohandab oma juttu erinevatele vestluskaaslastele, näiteks räägib ta täiskasvanu ja uttavaga teisiti kui eakaaslase või võõraga. Koolieelses eas lapse keelekasutus areneb suure kiirusega. On täheldatud, et oluline tõus ilmneb 4-aastase lapse oskuses edasi anda lihtsat jutukest ning kasutada oma jutus üha keerulisemaid lauseid. Nimetatud vanuses laps kasutab 1500-1600 sõna ning kõnekeelest saab asendamatu vahend ümbritseva uurimisel ning küsimuste esitamisel. Hilisema koolieelse ea (6-7 aastat) jooksul on laps võimeline kasutama täiskasvanule omast keelekasutust, mille sõnavarasse kuulub üle 2000 sõna. 5 aastat: Sellel perioodil jätkub minakeskse kõne areng. Üksinda mängides jagab laps valju
Ka kirjanduses alustas ta siiski kirjanikuna,mitte ajakirjanikuna. Tema esimesed jutustused ilmusid ,,Postimehes" ajal , mil ta õppis Tartus , Hugo Treffneri eragümnaasiumis. 11 Tammsaare jutustused äratasid kroonugõmnaasiumis õppiva Gustav Suitsu tähelepanu, kes läks noore autori poole ,et teha koostööd gümnaasiuminoorte almanahhile Kiirtes. Kiirtes ilmuski mitu Anton Hansen Tammsaare jutukest. 1903. aasta sügisel läks kevadel gümnaasiumi lõputunnistuse saanud Tammsaare Tallinnasse, kus oli vabamemud koht ajalehe ,,Teataja" toimetuses. Anton Hansen Tammsaare ülesandeks ajalehes oli materjali muretsemine lehe kohalike sõnumite rubriigile. Tammsaare kirjutas artikleid ja sõnumeid Tallinna elust, samuti toimetas ja kirjutas ajalehe joonealust osa. ,,Teataja" oli hakanud ilmuma 1901. aastal, saades kiiresti üheks olulisemaks väljaandeks20
poolt tekitatud reaktsioonide nautimist 5. Vastsündinu nägemistaju puhul kehtib (vali kõik õiged): liikuvate stiimulite eelistamine, fikseeritud fookuspunkt. Sotsiaalse arengu eeldused: taju Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul: • Nägemine • Fantz (1961) vastsündinud eelistavad näosarnast mustrit • Meltzoff ja Moore (1977) imiteerimine vastsündinud imikutel • Kuulmine • De Casper ja Fifer (1980) emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine • Snow (1977) beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) • Võime ära tunda foneeme • Lõhnataju • MacFarlane (1975) imikud eelistavad ema piima lõhna Suhtlemisoskuste areng II • Nutt • Vastsündinu naeratus ja häälitsused: • Esialgu genereeritakse seesmiselt • Üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel • Seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale
üldinimlikke kõlbluspõhimõtteid. Masingu aabits 36-leheküljeline, sisaldab: lugemismaterjalid (tähestik tähenimede ja silpidega; õpetussõnad; 10 käsku; palved ja mõni jutuke), korrutustahvel, numbrite kirjutamise õpetus kuni neljakohaliste arvudeni. Masingu aabitsajuttude süžeed on rahvusvahelised, lapsepäraselt ja ladusasti ümber jutustatud. Aabitsas on kaheksa õpetliku sisuga jutukest, kus hoiatatakse lapsi ülekohtu, varguse, järelemõtlematute tegude, suitsetamise ning loomade-lindude piinamise eest. Masingu aabits tõi küll ilmaliku lugemismaterjali meie koolikirjandusse, kuid veel aastakümneid hiljemgi ilmus rohkesti ABD-raamatuid, mis sisaldasid ainult või peaaegu ainult vaimulikku teksti. Ka Masingu enda järgmine aabits „Täieline ABD Ramat“ (1823) pakub üksnes vaimulikke lugemisi. 4. Lastekirjanduse arengud 16.–18
· Sümboliline imiteerimine (nt Piaget ja tikutops) Eeldused sotsiaalseks arenguks vastsündinul · Kuulmine De Casper ja Fifer (1980): emad lugesid kõhus olevale lapsele jutukest, ema hääle eelistamine Snow (1977): beebid eelistavad kõrgemat hääle helisagedust (260 võnget sekundis) Võime ära tunda erinevaid häälikuid · Lõhnataju MacFarlane (1975): imikud eelistavad oma ema piima lõhna Naeratamine
täiskasvanutelt informatsiooni ja selgitusi ümbritseva maailma kohta. Laps kasutab kõnet situatsioonile vastavalt, väljendab oma soove ja eelistusi. Kui teema ei ole lapse jaoks huvitav, muudab laps vestluse teemat sellest märku andmata. Laura saab temale suunatud korraldusest enamasti aru. Vahel tuleb korraldust korrata või selle sõnastust lihtsustada. Vahetult enne õpetamist vahendatud ja vahendamata jutustuste uuringust selgub, et jätkuvalt on lapsel raske koostada iseseisvalt jutukest (vt plaadilt lisa 8). Jutustused ei ole keeleliselt ega semantiliselt sidusad. Nii vahendatud kui vahendamata jutustustes esineb mõttelünki. Laps ei too esile tegelaste tundeid ega mõtteid või käitumismotiive (vt plaadilt lisa 8). Laps ei too esile tegelaste soove, käitumismotiive, mõtteid ega tundeid. Samuti esineb lapsel raskusi lugemisel ning kirjutamisel. Laura loeb ühesilbilisi sõnu sõnakaupa ning 2-3-silbilisi sõnu veerides. Raskused ilmnevad häälikupikkuse
Visuaalne kuristik 6kuune laps ei rooma sügavamana näiva laua poolele. Kuulmisvõime: kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt. Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuulevad ema häält, vastavad sellele. Näited: DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest mängiti kassetilt sedasama lugu, teistele teist. Tuttava loo kuulamine suurendas imemissagedust. Lapsed tundsid enda loo ära. VÕI De Casper et al. (1994): 35ndal rasedusnädalal 3 korda päevas neli nädalat ühed emad kordasid üht, teised teist riimis rida. Tuttava riimi korral südame löögisagedus suurenes. VÕI 4kuu vanused imikud eelistavad ema häält teiste naiste häältele. 3. Lapse kõne ja suhtlemise areng
Kõiki tekstiülesannete etappe tuleb õpetada eraldi. Andmete väljatoomine õpetatakse selgeks II klassis. Läbimängimist tuleb palju teha. Andmete märkimine peab toimuma lühidalt. EELKURSUS tekstülesande lahendamiseks: o Matemaatilised jutukesed nende koostamine nõuab praktilist tegevust, sageli kasutatakse pilte. Mis vahe on matemaatilisel jutukesel ja tekstülesandel? Matemaatilist jutukest ei pea lahendama, seal ei ole esitatud küsimusi. Sest küsimus hakkab piirama lapse fantaasiat. Pildile õpetaja räägib loo koos lastega juurde. Piltide juures on oluline, et oleks võimalik välja lugeda tehe. Piltide pealt minnakse üle tekstülesannete juurde. LOE! Endel Noore raamatust selle kohta. 54. Tekstülesannete sisu analüüs, andmete esitamise moodused, lahenduse otsing. Tekstülesande analüüs: (RAUDSELT PÄHE) o Sissejuhatav vestlus
teada, miks Pille tänaval jalutas. Me ei tea, 4. Sidusa teksti Lausete tajumine ja kuidas kübar lendu tõusis. Ja me ei tea, noobid semantiline laotakse miks Pille kübarast kinni hoidis. analüüs üksteise alla. Kuula nüüd, kuidas sama jutukest jutustab kana. (vt tekst konspekti lõpus, tekst 2). Kellest see jutt rääkis? Millal tegevus toimus? Kus tegevus toimus? Mis juhtus? Millega see lugu lõppes? Kas see oli ilus jutt? Miks sa nii arvad? Kelle jutt oli huvitavam? Kas tibu või kana oma? Miks oli kana jutt huvitavam?
annaabi.ee 
