20. sajandi I poole peamised kunstivoolud Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult iga kunstnik, vaid ka iga teos on unikaalne,kordumatu. ( ,, 20. Sajandi kunst " A. Juske , J. Kangilaski , R. Varblane ) Inimeste elutingimused on viimase saja aasta jooksul muutunud märgatava kiirusega,nii samuti on toimunud suured muutused ka kunstis. Kunst arenes tormiliselt ning muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea neljasaja aasta jooksul. 20. sajand on kunstiajaloos justkui omamoodi revolutsiooniline murdepunkt. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/20sajipoole_kunstivoolud_mariliisneubauer.htm ) 20. sajandi alguseks oli uuenduslik, nn
OPTILISED ILLUSIOONID Krisel Soomann MA10 Illusiooni mõiste Ladina keeles: illusio Meelepete, pettekujutlus, tajueksimus, alusetu lootus, täitmatu unistus Illusioon: Samades tingimustes reeglipäraselt korduv tajueksimus Optilised illusioonid Tajueksimused, kus visuaalseid objekte ja nende elementide objektiivseid ruumilisi omadusi ning suhteid kujutatakse ebaadekvaatselt Optiliste illusioonide jaotus Pikkuse illusioonid Suuruse illusioonid Orientatsiooni illusioonid Lokalisatsiooni illusioonid Vormi illusioonid Pikkuse illusioon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Müller-Lyeri illusioon 1889 Suuruse illusioon Click to edit Master text styles ...
Alexander Calder Nicolas Schöffer Richard Lippold Pol Bury Frank Malina Alexander Calder Nicolas Scöffer Richard Lippold Pol Bury Küsimused 1. Mida tähendab abstraktsionism? 2. Abstraktsionismi esindaja? 3. Millised on minimalismi objektid? 4. Vahend, mida kasutatakse kineetilises kunstis? Vastused 1.Esemetu 2.EllsworthKelly 3.Kolmemõõtmelised 4.Elektrimootor Kasutatud kirjandus ,, 20.sajandi kunst" Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane ,,Kunsti- kultuuri ajalugu 12.klassile" Jaak Kangilaski ,,Kunstiraamat noortele" Tiiu Viirand ,,Kunstilugu koolidele" Lauri Leesi http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/mo
neoimpressionistidest, hiljem Gauguinist ja Cezanne`ist 1907 paiku muutus tema looming kubistlikumaks ning värvigammalt tagasihoidlikumaks. Andre´ Derain, "Londoni sild" (1906) Albert Marquet (1895-1947) Albert Marquet, "Pont Neuf" Raoul Dufy (1877-1953) Georges Rouault (1871-1958) Georges Rouault, "Kloun" (1904) Georges Rouault, "Piinatud Kristus" Georges Rouault, "Vana kuningas" (1936) Allikad Lynton, N. 2001. Moodsa kunsti lugu. Tallinn: Avita. Juske, A. Kangilaski, J. Varblane, R. 1994. 20. sajandi kunst. Tallinn: Kunst. Piper, D. 2006. Kunstiajalugu. Tallinn: Varrak Johnson, P. 2003. Art: A New History. London: Weidenfeld &Nicolson Illustratsioonid: www.google.com http://www.flickr.com/creativecommons/
läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, samuti lavastanud teatris. Teosed___ Tunnustused · Ljubljana graafikabiennaali preemia (1973) · Tokio graafikabiennaali preemia (1974) · Eesti Kunstnike Liidu maali aastapreemia · Kristjan Raua nimeline kunstipreemia (1989) · Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997) · Valgetähe IV klassi teenetemärk (2001) Publikatsioonid Leonhard Lapin: Tarbimishulluse lõpp. Välislingid · Ants Juske. Leonhard Lapin kas suurim klassik? epl.ee, 25. aprill 2009 · Jürgen Rooste Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees Maaleht, 04. mai 2012 · Leonhard Lapin Eesti biograafilises andmebaasis ISIK Leonhardi tegemised Pornokomisjoni liige oma töös midagi roppu ei näe Purupurjus Leonhard Lapin möllas Jaani kirikus (elu Viited Wikipedia Google Pildid epl.ee Tänan Kuulamast!
Kuressaare 2017 Sissejuhatus Mina külastasin 6. novembril 2016 Gustav Adolfi Gümnaasiumi 385. aastapäeva tähistamiseks loodud rokkooperit "Gustav Adolfi kooli saladus", mis toimus Nordea Kontserdimajas. Heliloojaks ning muusikaliseks juhiks oli Siim Aimla, kes juhatas ka orkestrit, lavastajaks oli Mari-Liis Pruul ning ajalooülevaatelise libreto kirjutas Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajalooõpetaja Jaak Juske. Laval laulsid ja tegid muusikat Gustav Adolfi Muusikakooli õpetajadest koosnev bänd, segakoor, kelle juhendajateks olid Merle Ilus ja Karin Kuulpak, puhkpilliorkester juhendajaga Riho Sild ja keelpilliorkerster juhendajaga Marianne Leibur. Näitlejateks olid Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased, õpetajad ja lapsevanemad. Kontsert See hakkas kell 19.00 Nordea kontserdimajas. Ma läksin kontserdile koos oma sõbraga ja vanematega
· Ökoturism Taastamise aspektid · Ökoloogiline - suurendatakse jõgede vastupanu põuale ja pakasele · Regionaalarenguline - korda saavad sillad ja paisjärved, avarduvad puhke-, turismi-, kalastusvõimalused · Sotsiaalne - kohalikes külades, valdades lisanduvad töökohad ja aktiveerub külaelu Hellenurme vesiveski · 1998.aastast omanik Mae · Elva jõel, 45 km Juske suudmest · Säilinud kõik endised jahvatusseadmed · 1870.a ehitatud · Omanik jahvatab korra · 3-kordne kiviehitis nädalas · Jahuveski · Avatud muuseumina, · Suurveeajal võeti saab jälgida jahvatamist, maitsta karaskit vesiväravad eest, · Pidevad renoveerimistööd pais vastupidav · Elektri tootmine 2003. aastast
Demagoogia-kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine ehk manipuleerimine! Võte 6: mõnita küsijat Jaakson küsis 21. detsembri pressikonverentsil: «Te ütlesite, et peaministrile kuulub väide, et te küsisite [Venemaa Raudteede juhilt Vladimir] Jakuninilt kolm miljonit eurot. Peaminister peab õigusriigis seda tõestama. Kas te lähete kohtusse?» Savisaar: «Ma lugesin [Tallinna linnavolikogu aseesimehe Jaak] Juske samalaadset küsimust ja saatsin talle ka vastuse. Vastuse sisu on selline, et üldiselt on tark oodata kümme päeva pärast seda, kui president on välja kuulutanud uue allikakaitseseaduse. Minu teada peaks, kui ma nüüd õigesti arvutan, täna see kümme päeva ka täis saama.» Jaakson: «Kas te lähete siis kohtusse?» Savisaar: «No midagi ei ole teha, kuulake mu vastust tähelepanelikult, saate aru.»
eneseteostuse vahel. Näiteks teda ei võetud vastu Pallase kunstiühingusse, kuna ta on naine, aga samas nimetatakse teda tema vaimset iseseisvust silmas pidades mehelikuks naiseks. Kunstniku kujutamine sellises androgüünes laadis vihjab naise õigusele professionaalsele identiteedile, ning naiseks olemine, kui ebasoosiv asjaolu on barjäär, mis vajab ületamist. Sama teema on ka Karin Lutsu teistes töödes näha. "Aedniku" puhul on ta end kujutanud küll naisena, aga nagu Ants Juske on täheldanud, siis maalil kasutatud atribuutikale(hark ja kastekann) võib rakendada psühhoanalüütilist tõlgendust, mille järgi kõik piklikud ja teravad asjad sümboliseerivad mehe suguorganit ning ümarad ja õõnsad naise oma ning antud maalil hoiab aednik käes teravat harki ning on ümarale kastekannule selja pööranud. Kuna naiseks olemine talle niipalju uksi kinni hoidis, pidas Karin Luts kõigile naistele tol ajal omistatud iseloomulikke rolle vastikuks
koha. Armastust tema vastu elati välja minu peal... Minu järgnevad ekstsentrilised ja tasakaalutud teod ning väljaastumised olid omalaadsed elu traagilised konstandid, sest ma pidin ju enesele tõestama, et ma ei ole mu surnud vend, vaid mina ise, elus olevus. Just nii sattusin tutvuma müüdiga Castorist ja Polluxist: tappes sisemuses vanemat venda, saavutasin surematuse.“ (Juske, 2014). Loominguline anne ilmnes poisis varakult. Kui nooruk oli neljateistkümnene, avati Figuerese teatris tema tööde näitus, mis köitis kriitikute tähelepanu. 1919. aastal avaldab noormees kohalikus ajakirjas artikleid vanade meistrite kunstist ja värsid „ Kui vaikib lärm“ . Sooritanud suure vaevaga 1921. aastal küpsuseksamid, palub Salvador isalt luba minna Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õppis
KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.slideshare.net/kadriart/joan-miro-5516243 http://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Mir%C3%B3 http://joanmiro.com/joan-miro-biography/ http://kunst-en-cultuur.infonu.nl/biografie/42855-de-spaanse-schilder-joan-miro.html Lääne kunsti ajalugu eelajaloost 21. sajandini, Antony Mason, Varrak, Tallinn 2009, lk 113 Üldine kunstiajalugu, Jaak Kangilaski, "Kunst", Tallinn 1998, lk 276 20. sajandi kunst, Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane, "Kunst", Tallinn 1994, lk 70
· Keskerakonna poliitskandaal algas armastusest Tallinna volikogus? Ivor Onksion, kes viimastel päevadel on kuulsaks saanud sellega, et viis 450 lehekülge Hannes Rummi kirjavahetust Keskerakonna kontorisse, kuulus enne keskparteiga liitumist sotside nimekirja. Parteivahetuse olevat Publiku allika sõnul põhjustanud aga hoopistükkis mitte poliitika, vaid palav armastus. Väidetavalt oli endisel Jaak Juske nõunikul Onksionil tekkinud lähedasem suhe Toomas Vitsuti nõuniku, kauni blondiini Katrin Miisnaga. Noored olid käinud kohvitamas ning mõne aja pärast oli noormehel selge, et tema koht pole enam sotside seas, vaid ees ootab helge tulevik Keskerakonnas. Katrin Miisna on valitud 2010. aastal Keskerakonna noortekogu suvepiigaks. Samal aastal võitis suvepoisi tiitli aga staarfotograaf Meelis Tomson.
Koostöö Priit Pangsepaga sai alguse juba 1992. aastal, mil esietendus Noormetsa teine lavastus "Ühe kire lugu" (M. De Unamuno). Hiljem on Pangsepp kujundanud veel neli Noormetsa lavastust: 1993. aastal "Dorian Gray portree" ja "Valguse põik", 1995. aastal ,,La Traviata", 1996. aastal ,,Kadunud sõrmus". Priit Pangsepa ja Noormetsa koostööd võib pidada loomulikuks, kuna mõlemad mehed on pärit Viljandist ning Pangsepa sürrealistlik, fantaasiaküllane ja kohati melanhoolne käekiri (Juske, Ants 2009) sobitub hästi Noormetsa lavastustega. 1996. aastal tegi Noormets esmakordselt koostööd Endla teatri kunstniku Silver Vahtrega Ugalas noorsoolavastuses "Timm Thaler ehk müüdud naer". See lavastus on vaatajate mällu sööbinud kui suur, lavakujunduselt mastaapne, ainult Ugala lavale mahtuv noorsoolavastus (,,Ugala aja lugu", lk 188). Vahtre oli ka 1998. aastal etendunud lavastuse "Üks mees: Roheline" kunstnikuks. Seda lavastust mäletatakse
Kuigi alguses kujunes kunstnike leidmine raskeks muutus ülessanne hiljem huvitavaks kui ma sain rohkem teada kunstnike loomingust ja elust.Huvitavaks oli ka asjaolu et mõlematel kunstnikel on samad eesnimed.Sain ka palju teada nende elust ja sündmustest mis on mõjutanud nende loomingut.Nende loomingu analüüsimine aitas mull paremini mõista nende teoseid ja näha uuritud kunstnike isikupärasust. Kasutatud allikad: Raamatud: ,,Surrealism" Mary Ann Caws ,,20 sajandi kunst" Ants Juske,Jaan Kangilanski,Reet Varblane ,,Eesti kunstnikud" Andreas Trossek Interneti leheküljed: www.google.ee (pildid) http://www.dailymail.co.uk/news/article-2037012/Richard-Hamilton-Pop-Artist- designed-The-Beatles-White-Album-dies-89.html http://www.guardian.co.uk/artanddesign/2011/sep/13/richard-hamilton-obituary
Omavalitsuste ja eraisikute tellitud arhitektuuri tungis samuti traditsionalistlikke elemente, kuid koolide või suurte kortermajade ehitamisel jäid funktsionalismi põhimõtted tihti ülekaalu. Nõnda jäi eesti arhitektuur, nii nagu kogu eesti kunstielugi, olemuselt pluralistlikuks. Eduard Viirald "Põrgu" Kasutatud kirjandus 1.URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst. 2.Helme, S. ja Kangilaski, J. (1999) Lühike Eesti kunsti ajalugu Tallinn "Kunst". 3.Juske, A. Külmetav Eesti kunstnik Tallinna Raamatutrükikoda. 4.URL: http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B6/B6_2.html
estonica.org/ • Beck, U. 2005. Riskiühiskond. Teel uue modernsuse poole. Tartu Ülikooli Kirjastus • Annus, E. Postmodernism kui hilissotsialismi kultuuriloogika. - Keel ja Kirjandus 2000/11). • Andresen, L. 2007. eesti Rahvakooli ja pedagoogika ajalugu. IV Iseseisvusaeg 1918 – 1940. Avita • Habermas, J. Modernsus — lõpetamata projekt. Akadeemia 1996, nr. 1. • Judt, T. 2007 Pärast sõda. Euroopa ajalugu 1945. aastast. Kirjastus Varrak, Tallinn • Juske, A. Postmodernism, Vikerkaar, nr 8-9/1993 • Zsilka, T. Modernism ja postmodernism. Keel ja Kirjandus, 1992, nr. 10
aastani, sest see hakkas killustuma, kunstnikud leidsid oma kindla stiili ja dada rühmitused ei tulnud lõpuks enam kokku. Ma arvan, et selle algmeid või riismeid on ka praegu 21.sajandi kunstis olemas, sest huvitav oleks ju vaadata inimeste reaktsiooni, kui nad teose ees seistes ei oskaks muud öelda, kui ,,Ah ja oh" 4 Kasutatud kirjandus: ,,20.sajandi kunst" /Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane ,,Moodsa kunsti lugu" /Norbert Lynton http://et.wikipedia.org/wiki/Dadaism http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/dadaism.htm 5
Elu ja maalimist võimaldas talle ainult venna toetus. Viimastel eluaastatel kannatas ta vaimuhaiguse hoogude all, ta lõpetas oma elu enesetapuga Auvers-sur-Oise`i vaimuhaiglas. Teoseid: ,,Maastik tähe ja küpressidega" (1890), ,,Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1890), ,,Kunstniku tuba" (1889), ,,Päevalilled" (1888). KIRJANDUST Loe: E. H. Gombrich ,,Kunstilugu" lk. 512 555 A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 8 - 14 N. Lynton ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 13 - 24 Ruhrberg, Schneneckenburger, Fricke, Honnef ,,Art of the 20th century" vol.1. lk. 7 -21 (inglise keeles) Paul Smith ,,Impressionism" (eesti keeles) Biograafilisi romaane: H. Perruchot ,,Cézanne" W. S. Maugham ,,Kuu ja kuuepennine" (Gauguin) J. Renoir ,,Renoir" D. Weiss ,,Alasti tulin ma" (A. Rodin) I. Stone ,,Elujanu" (V. van Gogh)
Leida valemi(te) abil, mitmel Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna kandidaa Leida valemi abil, mitu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni kuul NB! Selle ülesande juures kasutage viitamisel lahtritele ainult nimesid Nimi Merry Aart Annely Akkermann Yoko Alender Riho Breivel Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Urmas Espenberg Hele Everaus Kalle Grünthal Helle-Moonika Helme Heiki Hepner Kaido Höövelson Jüri Jaanson Maria Jufereva-Skuratovski Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Tiit Kala Raimond Kaljulaid Siim Kallas Kaja Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Mihhail Korb Andrei Korobeinik Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva Helmen Kütt Ants Laaneots Kalle Laanet Viktoria Ladõnskaja-Kubits Alar Laneman Maris Lauri Jürgen Ligi Oudekki Loone Mihhail Lotman
vanemate lossis Malromé's. Ta on maetud Verdelais'sse, mõne kilomeetri kaugusele oma sünnikohast. Suurema osa oma piltidest pärandas Toulouse-Lautrec oma sünnilinnale Albile, kus 1922. aastal avati Toulouse-Lautreci muuseum. Teoseid: ,,Moulin-Rouge" 1891, ,,Aristide Bruant" 1892, ,,Salong Rue des Moulin'il" 1894, ,,Eksam Pariisi meditsiinifakulteedis" 1901. KIRJANDUST Loe: E. H. Gombrich ,,Kunstilugu" lk. 512 555 A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 8 - 14 N. Lynton ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 13 - 24 Ruhrberg, Schneneckenburger, Fricke, Honnef ,,Art of the 20th century" vol.1. lk. 7 -21 (inglise keeles) Paul Smith ,,Impressionism" (eesti keeles) Biograafilisi romaane: H. Perruchot ,,Cézanne" W. S. Maugham ,,Kuu ja kuuepennine" (Gauguin) J. Renoir ,,Renoir" D. Weiss ,,Alasti tulin ma" (A. Rodin) I. Stone ,,Elujanu" (V. van Gogh)
Paljud suured kunstnikud ongi olnud nõrga vaimuga ja oma hälbest ammutanud inspiratsiooni. Ka nõrgamõistuslike kunst on tänapäeval hinnas, kuna seda peetakse ausaks, tooreks ja vahetuks. Allikad: Arvo Pesti, Sirp (3.03.2003), ,,Vene hulluse eripära" Ave Minajeva, Allen Kaasik, Luup Nr. 2 (85), 25. jaanuar 1999 - Teadus Michel Foucault, ,,Hullus ja arutus" Rain Kooli, Ärileht (24.09.2007) Sigrid Saarep, Sirp (7.11.03) Varblane, R, Kangilaski, J, Juske, A. ,,20. sajandi kunst", kirjastus ,,Kunst", Tallinn, 1994 www.tlu.ee/kolga www.terviseleht.ee 8
Ma olen narkootikum.'' KASUTATUD KIRJANDUS · http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCrrealism · http://hingetugi.onepagefree.com/? id=17832&onepagefree=28bec5b3513790d9ab922edcba79b3e0 · http://www.scribd.com/doc/13892091/Naivism-ja-surrealism · Frank Weyers ,,Salvador Dali. Elu ja looming'' · Tiiu Viirand ,,Kunstiraamat noortele'' · Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane ,,20. sajandi kunst'' · Raivo Kelomees ,,Sürrealism''
Need kas hävinesid sõdades või said kannatada mõnel muul põhjusel. Vabadussilda on hävitatud ning uuesti üles ehitatud samasse kohta, sama nime all mitmel korral ajaloos. Tänased, kuus silda, mis ületavad jõge, on kõik ehitatud peale II maailmasõda, vajadusega ühendada olemasolevad ja uued linnaosad. Neist pooled sillad valmisid eelmisel kümnendil. Sillad on omanäolised ja ehitustehniliselt erineva iseloomuga. Kasutautud allikad 1 Jaak Juske Blogi. (2009) Tartu vanim sillakoht taas kasutusel. http://jaakjuske.blogspot.com/2009/07/tartu-vanim-sillakoht-taas kasutusel.html#!/2009/07/tartu-vanim-sillakoht-taas-kasutusel.html [05.10.2012] 2 Vikipeedia. (2012) Püloon. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%BCloon [12.10.2012] 3 Vikipeedia. (2012) Vantsild. http://et.wikipedia.org/wiki/Vantsild [12.10.2012] 4 Vikipeedia. (2012) Kaarsild. http://et.wikipedia.org/wiki/Kaarsild [12.10.2012] 5 P, Vilba. Teerajatised I
Kogu maailmas väga laialdaselt aluseks võetavas APA-süsteemis (Publication Manual of the American Psychological Association) on allikakirjetes: - aastaarv sulgudes; - väljaande nimetus kursiivis (st kursiivis on raamatu pealkiri; ajakirja, ajalehe, kogumiku nimi). NB! Jälgi kirjavahemärkide ja tühikute kasutamist! Raamatu kirje (13 autorit) Autori(te) perenimi, initsiaal. (Ilmumisaasta). Pealkiri: alapealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Juske, A. (1991). Kunstnik. Ruum. Pilt: maalikunsti ajaloolise arengu probleeme. Tallinn: Kunst. Tõugu, A., Soans, K. (2005). Indigolapsed: kas uus põlvkond? Tartu: Väike vanker. Raamatu kirje pealkirja järgi Pealkiri: alapealkiri. (ilmumisaasta). Autorite või Koostaja/ Toimetaja initsiaal ja perenimi. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Vabakasvatus. (1999). Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus.
Ajaloost võib tuua näiteid kultuurikonfliktidest kõikide impeeriumite aegadest. Tänaseks päevaks on poliitiline ja kultuuriline situatsioon muutunud ning kultuurikonfliktide iseloom teisenenud. Tänased probleemid puudutavad pigem sallimatust, mis tuleneb kultuuride kõrvuti eksisteerimisest ning võib võtta rahvusvahelise terrorismi mõõtmed, separatismi ning erinevaid etnilisi konflikte. 7.1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU http://www.koda.ee http://www.epl.ee/news/arvamus/ants-juske-kultuuridevahelistest-erinevustest.d?id=51111779 Lewis, R. D. (2007). Kultuuridevahelised erinevused. Tallinn: TEA. Rannut, Ü. (2010). Uusimmigrantide kohanemine Eestis. I osa Kultuuriteadlikkus. http://www.integrationresearch.net/uploads/1/3/0/7/1307353/raamat_-_kult_kom. pdf. (18.11.2010) Lewis, R. D. (2007). Kultuuridevahelised erinevused. Tallinn: TEA
võitlev, see on pigem eemalseisja vaatlus, üksindlase uitaja mõtisklus. Roland Barthes'i ja Mati Undi isiksuste ning loomingu võrdlemisel saab leida mitmeid sarnasusi. Osaliselt on kahtlemata tegemist strukuralismi otseste mõjutustega, mis on eelnevas tekstis juba vihjamisi välja toodud (vt. Sügisballi ja Öös on asju analüüs). Kuna meie üheksakümnendate eurovaimustus ning tarbimisühiskonna poole liikumise õhin meenutab üsna levinud arvamuse, näiteks Ants Juske kohaselt lääneriikide kuuekümnendaid aastaid ja kuna Undi argimüüdid on praegu sama akuutsed kui Barthes'i Mütoloogiad "revolutsioonieelsel" Prantsusmaal, siis võib neid kenasti kõrvutada. Strukturalistlik maailma- ja ühiskonnakäsitlus, ideekunsti võidukäik ning algjärgus olev tarbimisühiskonna, meedia ja reklaami analüüs iseloomustavad nimetatud perioodil Euroopas ja Ameerika Ühendriikides levinud trende ning Eesti ühiskondliku mõtte praeguseid juhtmotiive, mainstream'i
wisil.recumbents.com/wisil/records/Fastest_Ever.htm 2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. Tallinn: Valgus, 1989, lk 68- 69 3. Hudson, W. Myths and Milestones In Bicycle History. [01.11.2006] http://www.jimlangley.net/ride/bicyclehistorywh.html#tline 4. Johanson, R. Jalgrattasport Eestis. Tallinn: AS Pakett Trükikoda, 1997, lk 132- 156 5. Jurtsenko, I. Jalgrattasport Võite ja võitjaid viimasest veerandsajandist. Tallinn: Maalehe Raamat, 2002, lk 5-9, 18- 30 6. Juske, A. Jutustus Rattast. Tallinn: Valgus, 1989, lk 5- 20, 39- 45, 73- 76, 78- 82 7. Kask, H. 100 aastat jalgrattasporti Eestis. Tallinn: Eesti Raamat, 1986 lk 7- 12, 16- 19, 24- 30 8. Künnapuu, P. Mägiratta ajalugu. [01.11.2006] http://pk.pri.ee/ratas/ajalugu.html 9. Ohljabinin, O. Tere Jälle jalgratas. Tallinn: Valgus, 1988, lk 7- 35 10. Wheel. [12.03.07] http://en.wikipedia.org/wiki/Wheel 26
möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’; deminutiivsufiksiga soovkõne vormid, nt annakkest ‘palun anna’; Idarühm Helme, Tarvastu murrak. Sarnasused Võrtsjärve idakalda Tarti mirde läänerühma murrakutega; armastanu, kirjuttenu vrd armasten, kirjutten; liikvida järel on algupärane üksikklusiil: malD ‘maalt’; laskma-, jooksma-tüübi da-infinitiivi vormides on lõunaeestiline vokaaltüvi: laske, käske, juske (vrd lasta, kästa, joosta); Põhjaeesti joonte osakaalu alusel Helme – kõige lõunaeestilisem: o ai-diftongilised vormid, nt sain ‘sein’; o lõpukadu tegijanime vormides, nt avittej ‘aitaja’; o TA verbi mitmuse 3. p vormid, nt anDva ‘annavad’; o geminatsioonilised noomeni partitiivi vormid ja vai-partikkel; o Tartu murde de-lõpulised illatiivivormid, nt kamBreDe ‘kambrisse’; o se-imperfekt, nt jätse ‘jättis’;
keskseks teemaks. Seetõttu olidki op-kunst ja kogu kinetism eelmänguks järgnevatele vooludele. Teoste lakoonilisuse ja standartsusega, eneseväljenduse piiramise ja unikaalsuse puudumisega valmistati ette minimalismi; aga põhimõttega, et teoses on idee ehk kontseptsioon peatähtis ja teostus on üksnes tehniline probleem, läheneti kontseptualismile. Kasutatud materjal: J. Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu'' A. Juske, J. Kangilaski, R. Varblane ,,20 sajandi kunst''
Teoseid: „Merzbild“ (1919), „Hannoveri Merzbau“ (1925). ● Dadaistide hulka kuulusid ka MAX ERNST (1891-1976) – tegutses Kölnis, suhteliselt poliitilise lähenemisega kunstnik; GEORGE GROZ (1893-1959) – Berliini rühma liider, kujutas sünget ja haavatavat ühiskonda; MAN RAY (1890-1976) – ameerika maalikunstnik ja fotograaf jpt. KIRJANDUST ● Loe N. Lyntoni „Moodsa kunsti lugu“ lk. 123-146 (väga hea!!!!) ● Juske, Kangilaski, Varblane „20. sajandi kunst“ lk. 56-64 Ruhrberg, Schenkenburger...“Art of the 20th Century“ lk. 118-133 ● Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/ SÜRREALISM Sürrealism on 20. sajandi kunsti liikumistest kahtlematult üks intrigeerivamaid. Tekkis see
Kindlasti lisada nupp protseduuri käivitamiseks. Nimi Merry Aart Annely Akkermann Yoko Alender Riho Breivel Dmitri Dmitrijev Enn Eesmaa Peeter Ernits Urmas Espenberg Hele Everaus Kalle Grünthal Helle-Moonika Helme Mart Helme Heiki Hepner Kaido Höövelson Jüri Jaanson Maria Jufereva-Skuratovski Jaak Juske Marek Jürgenson Ruuben Kaalep Raimond Kaljulaid Kaja Kallas Siim Kallas Kalev Kallo Jaanus Karilaid Uno Kaskpeit Erkki Keldo Liina Kersna Johannes Kert Siim Kiisler Kert Kingo Signe Kivi Toomas Kivimägi Aivar Kokk Rene Kokk Mihhail Korb Siret Kotka Heiki Kranich Igor Kravtšenko Eerik-Niiles Kross Urmas Kruuse Tarmo Kruusimäe Leo Kunnas Kalvi Kõva
Undusk, Jaan 1999 Maagilis müstiline keel Lilla, Mark 1998 Jacques Derrida poliitika Vikerkaar 78 Väljataga, Märt 1998 Kakas vaadet ameerikast Jacques Derridale Vikerkaar 7 8 Postmodernism. Teooriad. Hüperreaalne kogemus. Lyotard I lõppematu avangardi kontseptsioon. De Man, Paul 1991 Vastuseis teooriale Akadeemia 12/ 2600 2628 Juske, Ants 1993 Postmodernism Vikerkaar 8, 9 Lehman, David The Questions of Postmodernism http://jacket.zip.com.au/jacket04/lehmanPOSTMOD.HTML Lyotard, JeanFrancois 2000 Mis on postmodernsus Akadeemia 7 Lyotard, JeanFrancois 1993 Jumal ja marionett Akadeemia 12 81
annaabi.ee 
