Nato North Atlantic Treaty Organization Tallinn 2008 Sisukord 2 1. Riigikaitse struktuur ja juhtimine 3 2. Eesti Kaitsejõud Kaitsejõud on riigi sõjaväeliselt korraldatud relvastatud struktuurid. Kaitsejõudude ülesanne on tagada pidev sõjaline valmisolek ja kaitse. Kaitsejõudude komplekteerimise isikkoosseisuga tagavad ajateenistus, mis on kohustuslik kõigile meeskodanikele, lepinguline tegevteenistus kaitsejõududes, kohustuslik teenistus reservis ja vabatahtlik teenistus Kaitseliidus. Kaitsevägi on vabariigi valitsuse alluvuses olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus. Kaitseväge ja Kaitseliitu juhib kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Eesti riigikaitse on üles ehitatud totaalkaitse printsiibil ja riigikaitse eesmärk on säilitada Eesti iseseisvus ja sõltumatus, tema maa - ala, territoriaalvete ning õh...
Liberalism Katti Laissaar 12b Liberalism (Ladina sõnast liberalis) ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. 14.15. sajandil tähendas 'liberaal' Prantsusmaal ja Itaalias vaba inimest, kellel pole senjööri. Inimene primaarne, riik aga teisejärguline. liberalismi on võimalik jagada kaheks -- klassikaline liberalism ja sotsiaalliberalism. Klassikaline liberalism Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. 9. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks Klassikalisel liberalismil on ka oma majanduslik külg -- majanduslik liberalism. Sotsiaalliberalism 20. sajandi liberalism Riik peab juhtima majandust Inimestel peavad olema võrdsed võimalused Liberaalne erakond Eestis: Reformierakond Tegemist on ettevõtjasõbraliku erakonnaga, kes soosib...
rünnaku korral abi. Venemaa oli liidu loomisele tugevalt vastu. Balti liidu loomine ebaõnnestus suuresti tänu Leedu ja Poole konfliktile ja Soome tahtele kuuluda neutraalsete põhjala riikide hulka. Ainsaks liidu loomise sammuks jäi Eesti ja Läti vaheline kaitseliiduleping kuid sel polnud suurt kaalu kuna mõlemad oli väikeriigid. Ka muule rahvusvahelisele abile ei saanud kindel olla, sest demokraatlikud suurriigid hoolisid enda julgeolekust rohkem. Ka ei soositud eesti autoritaarset valitsemisvormi. Eesti areng aastatel 1920-1939 oli küllaltki kiire. Majandus arenes jõudsalt. Maareform pani osaliselt aluse ka tänapäeva väiketaludele ning põlevkivitööstuse jõuline arendamine on ka tänapäeva majanduses nähtaval kui väga tugev ja maailmatasemel konkurentsivõimeline tööstusharu. Nagu juhtus väga paljudes teistes Euroopa riikides nii juhtus ka Eestis 1930.
Nende erinevate programmide ja organisatsioonide tegevuses osalemise eest vastutavad teised Eesti ministeeriumid ja ametkonnad. Mõned neist organisatsioonidest - näiteks Ülemaailmne Postiorganisatsioon UPU (asutatud 1874) ja Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (International Labour Organization - ILO, asutatud 1919) on märksa vanemad kui ÜRO ise. ÜROsse kuulumisel on tähtsaimaks põhjuseks kahtlemata osasaamine ülemaailmsest kollektiivsest julgeolekust, milleks antud organisatsioon loodud ongi. ÜRO on ainuke rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmed on põhikirja alusel volitanud organisatsiooni tagama rahvusvahelist julgeolekut kõikides maailma piirkondades kõigil võimalikel tasanditel. Nii aitab ÜRO kindlustada kõikide oma liikmesriikide julgeolekut, mis kuulub otseselt ÜRO Julgeolekunõukogu pädevusse. ÜRO raames toimub pidevalt mitmete erinevate rahvusvaheliste konventsioonide ning lepete
Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut. Soov kiiremate muudatuste järele on haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis jääb saavutamata tervise, õnnelikkuse, kõrgema haridustaseme, ennastjuhtivate õppijate, kujundamata ettevõtlikkuse ja tulevase majanduskasvu näol.
Haridus prioriteediks Teadmine, mida ja kuidas muuta, on kui mitte täiel määral, siis suures osas olemas. Aga muudatused sisemiste ressursside arvelt on aeglased. Kiiremad muudatused vajaksid suuremat tahet ja lühiajaliselt ka märgatavalt suuremat investeeringut. Soov kiiremate muudatuste järele on haridusvaldkonna sees ja osade lapsevanemate seas. Laiema avalikkuse jaoks ei ole haridusprobleemid olulisemad teistest igapäevase elu probleemidest meditsiini rahastamisest, julgeolekust, sotsiaalsetest tagatistest ja majanduskasvust. Muutus hariduses jääb aeglaseks, kuni see ei ole valitsuskoalitsioonide ja enne seda ka valijate prioriteediks. Haridusmuudatuste eest seisjate probleem on, kuidas näidata laiemale avalikkusele seda potentsiaali, mis jääb saavutamata tervise, õnnelikkuse, kõrgema haridustaseme, ennastjuhtivate õppijate, kujundamata ettevõtlikkuse ja tulevase majanduskasvu näol.
Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegia 2005:94) Euroopa julgeolekustrateegia kehtestab üle Euroopalise julgeolekukeskkonna, milles Euroopa Liidul on tähtis roll ´´õiglasemas, turvalisemas ja ühtsemas maailmas. (Enhancing EU... 2008:11) 2. SISEJULGEOLEK JULGEOLEKU OSANA Sisejulgeolek üldise julgeoleku osana on leidnud käsitlemist Eesti Vabariigi julgeoleku poliitika alustest (2004), kus sisejulgeolek on üks osa Eesti rahvusvahelisest julgeolekust. (Kaitseministeerium. Eesti, NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiad 2005:25) Julgeoleku eristamine sise- ja välisjulgeolekuks on keeruline. Mõlemad on omavahel tihedalt seotud ja mõjutavad teineteist vastikkuselt. Väline julgeolek hõlmab riigi välispoliitikat, kaitsepoliitikat ja välismajanduspoliitikat, kus keskne probleem on riigi püsimajäämine. (Eenmaa, R. 2007:65) Sisejulgeolek on riigi elanikkonna, materiaalse, sotsiaalse jne heaolu tagamine. Igal riigil on
Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja- Atlandi lepingust tulenevad kohustused, toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi. Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel on
Ehk lühidalt öeldes turvatunne põhineb usaldusel ja eelarvamusteta eksisteerimisel. Kindlasti on ülimalt oluline ka kodanikuorganisatsioonide olemasolu, sest just erinevad organisatsioonid on need, mis ühendavad sarnaste huvidega inimesi. Oma töös toon välja Skytte kõnedest pärinevad mõtted, millega ma nõustun täielikult . Inimeste julgeoleku või ka turvatunde (human security) küsimused ei puuduta ainult sõjalisi ohte. Peale külma sõja lõppu on uurimused julgeolekust laienenud mitte- sõjaliste probleemide uurimisele, nagu näiteks vaesus, keskkonnaprobleemid, terrorism, haiguste epideemiad jne (Inglehart, Norris, lk 71). Inimturvalisust on võimalik jagada kolme rühma: riigiline julgeolek (national security), kogukonna (community) julgeolek ning isiklik (personal) julgeolek. Neist kolmest riigiline puudutab eelkõige julgeolekut kõige laiemal tasandil, sõjalisi ohte ja konflikte, kogukonna
Jätkatakse „kivikillu“ võitja väljakuulutamisega, mis oli ka üsna kohustuslik osa kõnele. Viimasega, nagu oodatud, ka kõne lõpetatakse. Kokkuvõtlikult oli kõnes üsnagi palju sisu kuid kriitise pilguga vaadates oli kogu kõne suunatud üsnagi kitsale ringkonnale, nimelt tänasele poliitikamaastikule. Kuhu jäi rahvas ja tavakodanik? Oleksin oodanud, et räägitakse ka n.ö lihtsurelikust tavakodanikust. Muidugi oleks võinud rohkem rääkida ka julgeolekust, kaitsetahtest ning vähem tegeleda poliitikute hurjutamisega. Üldjoontes oli tegemist huvitava kõnega, mis nii mõnelgi korral tabas naelapea pihta kuid pikas perspektiivis jäi meelde vaid poliitikute korralekutsumine. Kas see on hea või halb? ...Meelde ju jäi. Kallis eesti rahvas! 20. august on päev, mil taastasime oma iseseisvuse, mil eesti rahva otsustusjulgus langes kokku ajaloolise suure võimalusega. Mil eesti rahval(kordus) oli üksmeelt, et see võimalus ära kasutada.
NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ühendab Euroopat ja Põhja- Ameerikat kaitse ja julgeoleku vallas ühtseks alliansiks. Tegemist on valitsustevahelise organisatsiooniga, mille liikmesmaad säilitavad täielikult oma suveräänsuse ja iseseisvuse ning mis toimib foorumina, kus liikmesriigid omavahel konsulteerivad ja võtavad vastu otsuseid nende julgeolekut puudutavates küsimustes. NATO lähtub põhimõttest, et iga liikmesriigi julgeolek sõltub kõigi liikmete julgeolekust. Seega on NATO asutajaliikmed kohustatud üksteist kaitsma sõjalise agressiooni korral, mis on suunatud ükskõik kelle vastu nende seast. 1949. aasta 4. aprillil moodustasid 12 lääneriiki Ameerika Ühendriigid, Belgia, Kanada, Holland, Itaalia, Island, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriik Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (NATO North Atlantic Treaty Organization). NATO loodi vastukaaluks Nõukogude Liidust tulenevale ohule ning
ümberpaigutatavate ja jätkusuutlike üksuste arendamisele toetamaks erinevaid NATO missioone ning järgides NATO kaitseplaneerimise standardeid ja põhimõtteid. Liikmesriigina jätkab Eesti aktiivset osalust Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus ning NATO ja partnerriikide vahelises rahupartnerluse programmis. Eeldame, et Eesti reformi- ja MAP kogemusest võiks kasu olla mitmetele riikidele. Eesti panus Allianss lähtub põhimõttest, et iga tema liikmesriigi julgeolek sõltub kõikide liikmete julgeolekust. Kui kasvõi ühe liikmesriigi julgeolek on ohus, puudutab see ka kõiki teisi. Iga liitlane kohustub NATO asutamisdokumendile, Washingtoni lepingule, alla kirjutades seda põhimõtet austama, jagades teistega kollektiivse kaitse riske ja kohustusi, aga ka sellest tulenevaid hüvesid. Ühtlasi tähendab see, et kaitseplaneerimise ja kaitsealaste ettevalmistuste paljud aspektid, mis olid varem iga riigi enda vastutusel, teostatakse nüüd ühiselt
tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult militaarne vaid ka kultuuriline ja poliitiline ehk laiem mõiste. Alates 1947 ja edasi- olulised dokumendid: Rahvusliku julgeoleku akt (seadus). Rahvuslik julgeoleku nõukogu (loodi koos aktiga) ja nõuandja (tuleb hiljem juurde) eksisteerivad tänaseni. TRADITSIOONILINE VERSIOON JULGEOLEKUST: KÜLM SÕDA Tuleb rristada riiki ja julgeolekut ning rahvusvahelist süsteemi ja julgeolekut. 1951: julgeoleku dilemma ja võidurelvastumine (lisaks relvade arvule oluline nende kvaliteet). Tänapäeval võidurelvastuvad NATO- Venemaa; USA-Hiina. Rolli mängib riikide asukoht ja võimalused tänu sellele. 1960 Deterrance theory: Konseptsioon, et ähvarduste kasutamine ühe poole poolt veenab teist poolt teatud tegevustest hoiduma. Sellega kaasnevad ratsionaalne või irratsionaalne mäng
Kaitsetahte kasvatamine IT spetsialistide hulgas 3. Küberturbe alaste teadmiste jagamine ja koostöö arendamine 1.Eesti e-eluviisi kaitse - Eesti ühiskonna suhteliselt kõrge infotehnoloogilise arengu tase on muutnud meie igapäevast elu lihtsamaks ning töötegemist tõhusamaks. Teisalt on see toonud kaasa suure sõltuvuse elektroonilistest teenustest ning haavatavuse küberruumis. - Küberturvalisus ja IT-süsteemide kaitse moodustab tänapäeval olulise osa iga inimese ja riigi julgeolekust, kuna võimaliku rünnaku objektideks on arvutitel põhinevad side- ja juhtimissüsteemid, registrid, meie harjumuspärast eluviisi otseselt ja tõsiselt mõjutavad infrastruktuuri sõlmpunktid. - Eesti küberruum on avatud keskkond, mille tugevus ja kaitstus sõltub iga inimese ja infosüsteemi omaniku suutlikkusest ning valmisolekust kaitseks. Rünnakud arvutivõrkude vastu on igapäevane reaalsus ja see mõjutab meie tavapärast elu tõsiselt. Arvutivõrkude töö
kasutatud summalt intressiarvestus. Püsimaksega krediitkaartide seast on võimalik leida ka kuu- ja aastatasuta kaarte. – III blokk – globaalne maailm (õpik + slaidid) · Rahvusvaheliste suhete alused (Slaidid „Rahvusvaheliste suhete alused“ ning „Diplomaatia ja julgeolek“) Julgolek-Olukord, kus on tagatud riigi, rahva, kultuuri jne jätkusuutlikkus. Riik peab oma vahenditega tagama igakülgse jätkusuutlikkuse –Sõjaline julgeolek – klassikaline arusaam julgeolekust. Riik peab välistama sõjalised ohud ja kaitsma territooriumit (välis)ohu eest –Inimjulgeolek – Inimeste heaolu tagamine. Elatusmiinimum; inimõigused; õigus tervise kaitsele –Poliitiline julgeolek – tihedalt seotud sõjalise julgeolekuga. Edukas poliitiline julgeolek välistab sõjalise sekkumise. Diplomaatia, siseriiklik julgeolek jne –Majanduslik julgeolek – majanduslik tasakaal ning arenguvõimekus. Võime saada iseseisvalt hakkama.
rahva seas väga teravalt üles tõusnud ja inimesed olid rõõmuga valmis jagama oma arvamusi ja tõekspidamisi. Kindlasti leidsin küsitluste ja vestluste käigus nii mõnegi vastuse ka enda isiklikele kõhtlustele. Mul oli hea meel, et inimesed olid valmis minuga sellel teemal avameelselt arutlema. Kuid oli ka inimesi, kes olid kõhkleval seisukohal ja ei soostunud oma lõpplikke mõtteid jagama. Paljud pidasid ühinemise finantsraskusi olulisemaks riigi julgeolekust. Seega saab teha ainult ühe järelduse: et nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Kindlasti oleks huvitav teada nende samade küsitletute arvamust juba peale liitumist NATO-ga ja mõne aasta möödudes, olles juba NATO liige. 17 Kasutatud kirjandus 1. Arusaamine uuest NATOst: tutvustamine partneritele. 2002 2
Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis Autor: Juhan Kivirähk Kõnealune artikkel räägib Eesti julgeoleku küsimustest. Artikli autor Juhan Kivirähk toob välja erinevaid lähtekohti. Räägib julgeolekust pärast NATO-ga liitumist, kas Eestile oleks vaja profiarmeed, Eesti avalikust arvamusest selle teema kohta ning, et see teema on kindlasti ka ahvatlev poliitikutele, kuna selle teema põhjal saab anda erinevad valimislubadusi. Mis ikkagi tagab Eesti julgeoleku? Pärast NATO-ga liitumist on mitmete arust just NATO see, kes tagab Eesti riigi julgeoleku. Sest Eesti sõjavägi on ühtlasi NATO vägi ja rünnak Eesti vastu on sama, mis rünnak NATO vastu
aastal sai Eestist koos Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia, Sloveeniaga NATO täieõiguslik liige. Eesti on võtnud omaks kõik Põhja-Atlandi lepingust tulenevad kohustused, toetab alliansi kollektiivse kaitse põhimõtteid ning osaleb NATO kaitseplaneerimise süsteemis ja sõjalises struktuuris. Lisaks on Eesti võtnud omaks muutuva NATO põhimõtted. NATO liikmesolek tähendab Eesti jaoks ühelt poolt osasaamist maailma tugevaima sõjalise organisatsiooni poolt genereeritud julgeolekust ja stabiilsusest, teisalt peame aga ise jõukohaselt alliansi julgeolekusse panustama. See tähendab nii hädas olevale liitlasele appitõttamist kui ka ühiste väärtushinnangute kaitsmist väljaspool liitlasriikide territooriumi Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel
Senaatoriseisuse laienemine: neid määrati ka Itaalia linnadest ning hiljem provintsidestki. Varase keisririigi lõpul anti kodakondsus kõigile vabadele riigi asukatele, mis kaotas selle tähtsuse (eelised kadusid). Peale ta surma jätkusid vallutused (1.saj Britannia ning Traianuse ajal Daakia ning Mes). Viimaste alade kiire kaotus ei mõjutanud nende Vahemere valitseja tiitlit. Stabiilsus tulenes Rooma rahust: Rooma riigi tagatud rahust ja julgeolekust. Sõjaväel toetus kogu Rooma impeerium. Mariuse reformist alguse saanud palgasõdurvägi kujunes lõplikult välja Augustuse ajal. Sellest hoolimata säilisid ülesehitud, relvastus ning võitlustaktika. Leegion peamine väeüksus, ~5000 meest, Augustuse ajast 25 leegioni, kes piirialadel impeeriumi kaitsesid. Põhiosa oli raskerelvastatud jalaväelastel (kiiver, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsmed, kilp, oda, mõõk), oli ka ratsavägi, rünnati väiksemate
EL standardite eeskujuks võtmine, aga võib olla ka seotud eesmärgiga saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (sveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid. El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik. Euroopastumine kui kahepoolne protsess Rahvusriik vs EL: mõlemad pooled nii mõjutajad kui ka mõjutatavad. See on nii alt üles kui ka ülalt alla protsess. [Liitumine on erand, sest siis tuleb võtta kõik EL asjad sellisena nagu need kehtivad. Nende tegemisel pole me saanud kaasa rääkida ega seda kuidas neid vastu võtta. Erandeid selles osas palju ei saa lubada sest siis see ühtne seadustik
19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele. 19.sajandi keskel sündis ka Punase Risti Komitee Genfis. - Väiksemate rv organisatsioonide teke (nt rv postiühing). Maailmasõdade periood I MS murendab koloniaalset rahvõ et riigid on võrdsed Euroopas, ainult. 1919.a loodi Rahvasteliit Genfis. Idee kollektiivsest julgeolekust: kui riigid liituvad, kui keegi reegleid rikub siis teised astuvad talle vastu. Esimene universaalne org mis üritab seda ideed teostada. Rahvasteliit sai kantud Kanti ,,Igavene rahu". Mandaatterritooriumid sõja käigus kaotatud maade andmine teiste võitjariikide kätte. Nt Inglismaa sai territooriume Saksamaa käest Namiibia läbi Rahvasteliidu. 4
õigus tulla selle küsimuse juurde tagasi ka aastaid hiljem, see jääb JNi pädevusse. 1946 hakkas JN arutama NLi ja Iraani probleemistikku. NSVL ei olnud oma vägesid sealt välja tõmmanud peale II MS; resolutsiooni ei olnudki vaja, NSVL tegi seda arutelugi peale Kokku ligi 250 probleemi. o kollektiivne julgeolek – otsida rahust ja julgeolekust, mis on ÜRO tegevuse ainus prioriteet. Rahu tagamiseks tuleb haarata võimalikult palju riike (ei pea olema demokraatlikud riigid). Ei tasu samastada kollektiivse kaitsega (erinevalt NATOst). Praegune agressiooni määratlus on pärit aastast 1974. Nt ei ole agressioon siis, kui vägede sisseviimine on tehtud riigi palvel. grupp seltsimehi – seotud 1968. aasta augusti Tšehhoslovakkia sündmustega (abipalvele, et VLO viiks väed sisse, olid alla kirjutanud
27 saada liikmeks. Teiseks on oluline Euroopa majanduspiirkond, kus läbi poliitikate kujundamise on näha muutuseid poliitikasüsteemised ka kolmandates riikides (sveits, norra). Kolmandaks EL naabruspoliitika (Põhja-aafrika, Moldova jne): EL annab neile abi (majanduslik, rahaline, lihtsam ligipääs siseturule) ja vastu saab demokraatia arengu, kaubanduskokkulepped, reformid. El on huvitatud oma julgeolekust, ja kui ümbritsev on stabiilne ning demokraatlik, see on kasulik. 24. Positiivne integratsioon, negatiivne integratsioon, piiritlev integratsioon, avatud koordinatsiooni meetod. Nende puhul on tegu euroopastumise mehhanismidega! Juhhei! Radaelli mõtles välja need. 1. Positiivne integratsioon- EL ütleb täpselt, kuidas mida saavutada (määrused), regulatiivsed poliitikad, tööohutus, tarbijakaitse, keskkond. Seda saavutatakse niisiis sunni ja matkimisega (üksik
Sütiste tulen 20ndate lõpul kirjandusse, leiab oma nisi ja proletaarne taust, vasakpoolsed sümpaatiad, loob soodsa pinnase selleks, et Sütiste võiks kaasa minna Nõukogude võimuga. Erinevalt paljudest teistest kaasaminejatest, ei lähe Sütiste Nõukogude tagalasse ja jääb Eestisse. Ta pannakse oma kirjutiste eest vangi saksa ajal. Ta saab sealt välja ja sureb vahetult pärast sõja lõppu Nõukogude Eestis pärast seda, kui ta on tulnud Nõukogude julgeolekust ülekuulamiselt. Ta fenomeni selliseid eredaid momente võib leida igast perioodist. Kirjanudslooliselt leiab kõige eredama hetke 20ndate ja 30ndate vahetusel, kus ta oma laadiga manifesteerub. Tema laadi eripära: 1) ta kasutab retoorilist vabavärssi märksa rohkem kui keegi teine sellel ajal (kõlav, palju kordusmotiive, metafoorsus väheneb ja narratiivsus suureneb läheneb proosale); 2) lihtsa inimese positsioon, mida hakkab lausa deklareerima, lokaliseeritud
riigipiirid on tihti kunstlikult paika pandud, arvestamata etnilisi piire. naaberriik on lihtsalt sõjaliselt nõrgem ja loodusvarade poolest rikkam (Iraak- Kuveit) usulised, ideoloogilised ja etnilised tülid kahe riigi vahel. riigi sisepinged suunatakse mujale, välisvaenlase vastu on alati kergem ühineda. ARiga tavaliselt avalikku sõda ei peeta, rohkem levinud on terrorism ja selle toetamine. Majanduslik julgeolek sõltub suuresti sõjalisest julgeolekust. Seda soodustavad nõrk maj. pol. ja sõltuvus ARidest ning samuti ajaloooline taust- 3R pole kunagi maj. stabiilsed olnud. ÜLDISELT Võrreldes poliitilisi ideaale ei ole AR ja 3R erilist vahet. Kuid 3R valitud poliitiline lähenemine sõltub paljudest faktoritest, eriti riigi ajaloost ja geopoliitilisest asukohast. Esineb käsumajandust, täielikku turumajandust, konstits. demokraatiat ja abs. diktatuuri, kõige levinumad on aga segareziimid. Iseloomustavaks faktoriks on maj. mahajäämus,
annaabi.ee 
