Kas julgen olla mina ise? Tõelise ,,mina" olemus on igal inimesel olemas, sest iga inimene on unikaalne ja ainulaadne. Siiski leidub palju neid, kes ei jää iseendaks. Endaks jäämine on tegelikult üsna raske, kuna meie ühiskonnas on palju mõjutajaid ning just tänu nendele mõjutajatele jätame oma tõelise ,,mina" varju. Peamine põhjus mitte iseendaks jäämisel on minu arvates liigne teiste arvamuse omaks võtmine. Juba väiksemana, kui hakatakse otsima endale mängukaaslasi, tahetakse olla sõpradele meelepärane ja nende moodi. Suuremaks saades mõni laps võtabki rohkem sõprade arvamust kuulda, kui jääb oma seisukoha juurde. Arvan, et alati tuleb küll kuulata teise arvamus ära, kuid mitte sellest mõjutada ennast suuremal määral, vaid ikka endaks jääda. Usun, et mingil määral mõjutab ka meid meedia, mis toob endaga kaasa selle, et inimesed soovivad üha enam olla staaride ja kuulsuste moodi. Leidub isegi inimesi...
Gert Helbemäe (1913-1974) Helbemäe romaanid ühendavad põneva sündmustiku ja huvi tegelaste siseelu vastu. Helbemäe on tegelikkuse lähedane kirjanik. Tegelased küsivad jäävate väärtuste igavese tõe ja hingetäiuse järele. Romaanis "Õekesed" (1955) on huvifookuses ennekõike inimene koos oma soovide ja tungidega. Romaan kõneleb nelja 50-60 aastase vanatüdruku elust ühe katuse all. Pinge loob 5-aastase orvuks jäänud vennatütre saabumine õdede ellu. "Ohvrilaev"(1960) on äärimselt hoolikalt läbi mõeldud ülesehitusega romaan. Kooliõpetaja Martin Justus kirjutab raamatut Sokratesest, kes oli pühendunud puhta mõistuse teenistusse, kainetele ja loogilistele arutlustele. Sama printsiibi on M.Justus seadnud esikohale ka oma elus. Justussaadabperekonnasuvitama,jääbiselinnakäsikirjagatöötama.Ta jääbraskustesse Sokaratese viimaste elupäevade mõtestamisega. Oma elu viimaseid päevi ei pühenda Sokrates mitte mõistuse, vaid muusade teenimisele. M.Justus ...
E.Vilde "Pisuhänd" Rikka papa tütat Laura kõndis tänaval üle tee ja ühtäkki sõitis tee ette auto. Laura ehmatas ja jäi abitult karjudes tee peale. Koheselt tuli talle appi üks noorhärra, kes ta teise ohutu tänavani kandis. Laura ei jõudnud ära imestada, kui müstilised ja soojad on tema öökullisilmad. Need jäid talle meelde. Samal ajal on Laura õde Matilde hädas oma abikaasa Sandriga, sest küla peal käivad jutud, kuidas rikas daam Matilde ostis endale matsist mehe Sandri. Matilde soovib iga hinna eest näidata rahvale, et Sander on väga andekas luuletaja ja "sunnib" Sandril kirjutada raamatu, mis leiaks hulgaliselt austajaid. Kahjuks on Sander ajahädas. Ta pole paberite peale ühtegi sõna kirjutanud, kuni ühtäkki satub kokku oma vana klassivenna Tiit Piibelehega, kes on see sama öökulli silmadega noormees, kes Laura auto eest päästis. Tiit Piibeleht on olnud ala...
Tänapäeva noored Ei saa öelda,et tänapäeva noored hukas oleksid, küll aga julgen väita, et praegune generatsioon ei tunne käitumiskultuuri. Pahesid on palju. Ei ole ju normaalne, kui kolmanda klassi poiss tuleb mulle tänaval vastu, suits suus.Juhul, kui julgen veel (http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/397 küsida, mida ta omaarust teeb, sõimatakse minul nägu 72000/jpg/_39772401_smoking.jpg) täis ja uhkust jääb veel ülegi. Eeldavasti tuleneb selline käitumine vanematelt sõpradelt või isegi kohati perekonnast endast. http://www.reason.com/UserFiles/Image/ riggs/smokingromanian.png
piisavalt julgust, olen ma järjepidev, kas mul on eneseusku ja mis peamine, kas ma suudan olla ettevõtlik. Küsimuste rida on lõputu ja võib-olla kõikidele küsimustele vastust ei saagi. Selge on siiski see, et ettevõtjaks hakkamine nõuab palju julgust ning pealehakkamist. Kuid kui lihtne või raske on ärimaailma astuda? Arvan, et ainsaks komistuskiviks ettevõtlusega alustamisel on originaalne äriidee. Äriidee on väärtus, mis aitab väga palju ettevõtluse alustamisele kaasa. Julgen väita, et kui on olemas täpne visioon enda plaanist, siis on palju lihtsam edasi tegutseda ja enda ideed ellu viia. Kuid tuleb ka meeles pidada, et äriprojekti originaalsus ei tähenda üksnes ainulaadsust vaid ka innovaatilisust. Kõige suuremaks väärtuseks pean ettevõtte loomisel just seda, et ma saan olla iseenda peremees. Minu tasu sõltub suuresti minust endast ning minu tehtud pingutustest. Ainuüksi
jälgida ennast ja seda, mis on tegelikult olla trendikalt tervislik. Lapsed, kes on varajasest east peale juba harjunud jooma veini, õlut, viina ja teisi joke, kaebavad nad sageli peavalude üle, magavad rahutult ning väsivad kiiresti. Mina näiteks valin selle, et mu uni oleks magusam, pea selge ning närvisüsteem korras. Nagu me kõik teame, siis see, mida peale kangema vee joomist niiöelda põetakse, on pohmell. Julgen väita, et enamus täiskasvanuid on seda kogenud, kui mitte ka noored. Pohmelle on ka erinevaid, ühte kogevad need, kes on kroonilised alkohoolikud ning teist inimesed, keda alkohol iga päev ei lõbusta. See viimane peahaigus on alkoholimürgitus, mis toob kaasa heal juhul peavalu. Rahvatarkus teab, et pohmelli saab ravida nii, kui juuakse midagi haput. Näiteks hapupiima, mahla või hapukurgivedelikku. Milleks aga keegi tahaks selliseid asju üle elada
Aja vaim ja kasvatus Igal ajastul on oma nägu, mis toob enesega paratamatult kaasa ka printsiipide erinevuse lapse kasvatuses. Sellel, missuguseks kujuneb ajastu vaim, on mitmeid erinevaid faktoreid. Julgen arvata on üheks lahutamatuks ja ka kõige mõjukamaks komponendiks võim, millest oleneb ka kogu ühiskonna ning ajastu mõtte-, sõna-, usu- ja tsensuurivabadus. Minevikust leiab palju selgeid juba läbianalüüsitud näited, ehk üheks eredaimaks Natsionalistliku Saksamaa „Deutsches Jungvolk“ ja „Hitlerjugend”. Need modernismiajastu progressimeelsed ning väga kindla
Need on mõeldud teadmiseks mulle ja ainult mulle ning mitte kellelegi teisele. Ma olen tundmatu mina. Ma ei ole teada ei teistele ega endale. Minu tundmatu mina võib tulla nähtavale ekstreemsetes olukordades, mida ma pole ennem kunagi läbi elanud. Sellised olukorrad toovad väga hästi esile olulisi parameetreid nagu näiteks egoism, pessimism, optimism.. Aga mis teeb minust just minu? Minust teeb minu see, et ma julgen olla mina ise. Julgen erineda ja mitte olla samasugune nagu iga teine noor tänaval. Minust teeb minu just see, kuidas ma käitun ja kuidas suhtun teistesse. Minust teeb minu mu pere, kes väikesest peale mind kujundab ja õpetab kas siis halvasti või hästi. Teadagi on iseloomu ja harjumusi raske muuta. Minust teeb minu see kuidas suhtuvad teised minusse. Minust teeb minu see, millesse või kellesse ma usun ning usk iseendasse ja usk saada elus hakkama. Kindlasti mõjutab mind ka mu eelnev elu ehk mälestused
peetavast seosest universumiga on üpris valelik. Kuid julge väljenduslaad ja enesekindel hoiak, mida tundsin tema luules, väärivad vaieldamatult lugupidamist ja tähelepanu. Meeldejääv on ka kirjaniku stiil. Omapära annab tema luulele täielik Ü-tähe väljajätmine, mille asendab Y-tähega. Väike muudatus, kuid võib nii mõndagi autori kohta öelda. Samuti tema mäng riimidega, mis meenutas pigem katsetamist, kuidas võiks paremini välja tulla. Selle kallal julgen pisut norida, sest lugedes täisriimilisi nelikuid ning järgmisel lehel hüpates üle ristriimile ning järgmisel omakorda segariimile, tekkis peas ebakõla, mis meelt ka pisut kripeldama jäi. Kuid see on olematu võrreldes tema üldise himuga olla erinev kõikidest teistest luuletajatest. Just see annab minu meelest luulele elulisust, 21. sajandi värskust, mida lugeja himuga ootab ja sellest raamatust kätte ka saab.
Nõukogude Liiduga sõlminud Baaside lepingu , millega lepiti kokku Eesti ja NL vahelise abi andmine teineteisele , mis tahes olukorras. Nõukogude liit aga kasutas Eestit ära ja Eestil polnud enam kuidagi võimalust ilma sõjata neile vastu hakata. 2. Eesti pidi Nõukogude liidu nõudmisel looma valitsuse , mis teostaks Nõukogude liidu vajadusi. Eesti pidi samuti tagama Nõukogude liidule vaba ligipääsu Eesti territooriumile. Julgen öelda , et Eestil polnudki võimalust nendest nõudmistest taganeda , kuna kui nad oleks keeldunud neid täitmast ,oleks Nõukogude liit Eestit rünnanud, aga meil ei olnud vaja alustada sõda niivõrd tugeva vastasega. Samas , kui Eesti olekski loobunud nendest nõudmistest, oleks nooremad sõdurid, kaitsevägi ja Eesti rahvas alustanud ise vastupealtungi. Nad ei tahtnud kaotada Eesti vabadust , mis kord oli ise kätte võidetud. Kuid siiski oldi valmis Eesti eest välja astuma. 3
Tean, et minu vanused mõtlevad pigem pidutsemisest ja karjäärist. Arvan, et kui räägiksin neile, et mina väärtustan rohkem pere loomist kui muud siis kindlasti nii mõnigi mõtleks peas, et: ,,On vast tropp!" või midagi seesugust. Mis sellest, et seda otse välja ei öelda. Oma unistustest armastavast abikaasast, pisikesest majast koos mõne peenraga, särasilmsetest lapstest ja suurest koerast, sellest julgem ma rääkida vaid nendele keda ma tunnen hästi. Nendele, kelle ees julgen olla mina ise. Ma ei karda mitte teiste pilku vaid ise enda oma. Vahel tunnen, et keegi tüütab mind, kuid siis mõistan et see olen mina ise. Tunnen kuidas vahel poon iseennast oma mõtetega. Vahel mõtlen asjad isegi hullemaks kui nad seda tegelikult on. Kardan olla mina ise, kuna kardan, et kaevan sellega iseendale augu. Seega üritan vahel mõelda teisiti. Üritan mõelda nagu mõtleb kasvõi minu õde. Selline elu tundub kohe palju ilusam
Olla nagu kõik või jääda iseendaks ? Kindlasti on paljud arutlenud sellel teemal pikalt ja mõelnud, kas alati tasub jääda iseendaks või vahel on kasulikum ja parem olla nagu kõik teised. Ka mina mõtlesin sellele pikalt noorena ja olen praegu õnnelik, et ma olen see kes ma olen. Mul on alati kindel arvamus ja ma julgen seda avaldada. Ma ei karda oma seisukohti teistele tutvustada. Tegelikult on väga palju kinni inimeses endas. See oleneb täiesti kindlasti inimesest endast. Osad on julged ja neil on alati oma kindel seisukoht ja arvamus mingil teemal. Nad ei karda kunagi oma arvamust välja öelda ja nad jäävad alati iseendaks. Ka nende mõtted võivad kattuda teiste omadega, aga kui ei kattu, siis nad julgevad ka enda sõna sekka öelda. Nad ei lase end kunagi mõjutada. On ka teisi inimesi
mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoodest minu süda valudest. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi kogub aia äärde
rakendus. Nimelt kui raamatupidamise erinevad süsteemid hakkasid välja arenema, siis oli erinevatel isikutel väga selge nägemus, mis on nende tegevuse eesmärk ja teoreetiliselt nad ka teadsit kuidas seda saavutada. Ühesõnaga nende bilansis valitses tasakaal. Kui me nüüd aga võrdleme eetika kujuemist, siis teatud persoonidel võib ju olla eesmärk ja teoreetiline pagas, kuidas seda kujundada, kuid julgen väita, et nendes bilanssides ei valitse kindlasti mitte tasakaal. Ei valitsenud ka tasakaalu minevikus. Liikudes tagasi 8000 aastat, aega mil kritseldati arvestused liiva sisse või tahuti kivisse. Võime kõik ette kujutada, et tol ajal oli eetikaga väga lihtne, see kes oli tugevam selle tahtmise järgi tehti ka arvutused, sõltumata sellest , mida näitasid kriipsud liival. Mõned tuhanded aastad edasi hakati kasutama tinti aga mentaliteet oli jätkuvalt sama. Julgen väita,
ettvõttele püsikliendid ja seega pikaajalise edukuse. Seega laialt levinud tõekspidamise järgi on edukad need ettevõtted, kellel on lojaalsed kliendid. (Saul, 2003) Lojaalseks võib pidada klienti, kes teeb ikka ja jälle ostud just meie kaupluses ja suure tõenäosusega ostab meilt aina rohkem ja rohkem st klient sooritab meie kauplusest nn kordusoste. (Kuusik, 2005) Lojaalsus ei ole lühiajaline, see ei ole juhuslik ja seda on võimalik muuta teatud tingimuste muutmisega. (Kuusik, 2005) Julgen väita, et klient on harjunud just selles kaupluses käima ja seda vaatamata masule, hinnatõusule, töö kaotamisele. Töötades Selveris on olnud aega märgata, et eristuvad samuti kliendid, kes suunduvad kindla kassapidaja juurde ostude eest tasuma. Üks võimalus klienti ,,kodupoestada" on kliendikaart, mille abil on võimalik tema identiteeti kinnistuda just see kaupluskett. Tõsi, kliendid liituvad tasuta
on loodud kõikede elusolendite jaoks, olgu see inimene või mingi putukas. Kõikidel elusorganismidel on õigust elada Maal. Kuid, kui mõelda teistmoodi, siis maailm on loodud loomade jaoks, kes toovad sama kahju meie planeedile nagu inimesedki. Paljud teadlased ütlevad, et Maa kulub ajaga ära, seda on isegi näha minevikust "dinosauruste aeg", peale mille oli Jääaeg, Maa nagu uuendas ennast. Kuid inimeste abiga, praegu on see protsess kiirem. Toetudes just nendele faktidele, ma julgen kindlalt öelda, et maailm ei olnud loodud inimeste jaoks, vaid teiste elanike jaoks loomadele. Peace.
Kuigi arvatavasti on Teispoolsuses muudki teha, kui kirju lugeda, pühendan Teile siiski need read, mis mu mõtteis juba ammu keerlevad. Kummitama jäi Teie kohutav surm, mis meelehärmi tegi. Mulle meeldivad õnnelikud lõpud Teie valik aga oli lausa tülgastav ja väga ebameeldiv lugeda. Detailne kirjeldus vaid suurendas õudu, mida üldine meeleheitlik keskkond soodustas. Otsides Teie elust positiivsust, julgen vihjata Lottele, kelle armastamine oli ainus mõistlik tegu, mille korda saatsite. Kuigi see põletav tunne tõi piinu ja kannatusi, puhus see uue tuule Teie elu purjeisse, trajektoori täielikult muutes. Siiski tuleb Teil meisterlikult välja kõik eelised, millega loodus teid premeerinud, pahupidi keerata. Selle asemel, et peatuda Lottel kui ainsal imetlusobjektil, võinuks Te oma võluva isiksusega uutele jahimaadele suunduda, kolida välja, rännata mööda
võimalik ja erilisi probleeme toodete turustamise koha pealt olla ei tohiks. Koostatud äriplaan on realistlik ning olgugi, et konkurents tõenäoliselt tulevikus tiheneb, oleks OÜ Outside'il head väljavaated ellu jäämiseks. Leian, et äriplaanis on hästi välja toodud võimalikud riskid firma eksistentsile ning võimalused, kuidas neid vältida või teha nii, et kahju oleks võimalikult väike. Samuti on seletatud hästi lahti, kuidas plaanitakse firmat reklaamida ning julgen väita, et sellise marketingiplaaniga on OÜ Outside'il võimalik üsnagi kiiresti noorte seas tuntust koguda. Mulle isiklikult meeldib firma missioon ning leian, et see on kooskõlas tänapäeva noorte probleemidega. Inimesed on pettunud, kui näevad, et paljudel tuttavatel on seljas samad riided, mis neil, kuid kui riided tellida läbi internetifirma, mis müüb nende firmade riideid, mida Eestis poodides ei müüda, siis see tõenäosus on väike. Kokkuvõtteks võib öelda
Stipendiaadina on ta töötanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Flandrias ja Iirimaal. Doris Kareva loomingut on ilmunud antoloogiates, ajakirjades ja kogumikes saksa, inglise, vene, prantsuse, hollandi, rootsi, norra, ungari, poola, tsehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi ja heebrea keeles. Luulekogu "Puudutus" on ilmunud 1981.aastal, D. Kareva oli siis 23-aastane. Kuna luulekogu pealkiri on "Puudutus" siis julgen kahtlustada, et luulekogu läbiv teema on armastus.
põõsasse. Kahjuks tuli tal seekord alla vanduda. Vaenuvägesid oli lihtsalt nii palju rohkem, et nende jõud käis maarjamaalase südikusest üle. Kannatas ta 50 aastat võõra võimu all. Kuid ühel hetkel see kannatus katkes. Eestlane tõstis pea üles, talle ei meeldinud need võõrad kes tal vastu tahmist elu korraldasid. Eestlane laulis ennast vabaks. Ta pani teisi rahvuseid ennast märkama. Ning said eestlase tegudest innustust ka lätlased ja leedukad ning julgen öelda, et kolm pisikest Balti riiki olid esimesteks NSV Liidu lagunemise algatajateks. Neile järgnesid teised. Tuli vabadus. Tuli oma riik. Tuli see mida eestlane nii kaua oli ihaldanud. Ja siin ma nüüd olen. Oma esivanemate lapse-lapse-lapse-lapse-laps. Ma elan omas riigis. Ma olen vaba. Meie rahvus, meie kultuur on püsima jäänud just tänu sellele, kes me oleme. Me areneme nii kultuurselt kui majanduslikult. Oleme ühed juhtivad infotehnoloogia arendajaid maailmas
Ja et kooli lõppedes oleksid noored täis pealehakkamist, tahtejõudu ja huvi kõige uue vastu ning püsivust edasi õppida. Kõigesse mida inimene teeb peab ta panema natuke ennast, kui tahab et sellest tuleks midagi head, mõeldes välja noorukina selle, et mida ma elult tahan ja panna endale asjad tähtsuse järjekorda ning püüelda oma unistuste poole arvan ma, et mul ei jää stressi tekkimiseks palju aega. Mul pole seda vaja ja ma ei mõtle asjadele, mis mulle stressi tekitaks. Kuna ma julgen unistada, siis julgen ma ka põruda. Kui koolis läheb halvasti, saan halva hinde siis kusagil mujal jälle läheb hästi ja selle halva hinde kõrvale saan järgmise hea hinde. Noored peavad tegelema peale kooli veel millegagi, mis neile tõeliselt meeldib, siis ei teki stressi ja peavalu koolist ning tuleb olla suhtumisega, et minu tänased nõrkused on mu homsed tugevused.
edukas ja jätkusuutlik, on tema hea õppimisvõime ehk mõistus. Õppimisvõime on aidanud inimesel levida üle kogu planeedi. Näiteks Aafrikas väljarännanud ja põhja poole läinudesimestel inimestel ei kasvanud külmemas kliimas paksemat karvkatet, kuid tänu õppimisvõimele hakati sooja hoidmiseks kasutama loomanahku. Inimene pole kindlasti saavutanud oma arengu piiri ei vaimsel ega füüsilisel tasandil. Lähtudes evolutsiooni teooriast, julgen arvata, et 10 000 aasta pärast on inimene pikem ja suurem. Sellest tulenevalt on ka füüsilised võimed paremad. Samuti suureneb inimese ajumaht ja õpitakse kasutama suuremat osa ajust kui inimesed praegu. Tänu sellele, aga suurenevad inimese vaimsed võimed ja suudetakse luua praegu kujuteldamatuna tunduvaid asju. Näiteks suudetakse luua abivahendid, mille abil saab elada teistel planeetidel, või koguni teises galaktikas.
situatsioonis süüdlaseks pidada, kuigi iga inimene, kel vähegi väärikust, peaks teadma, kuidas on sobilik suhtuda ennast ümbritsevatesse kaaslastesse olenemata nende rahalistest ressurssidest, sest tegelikult meis kõigis peitub midagi, mida maailmale pakkuda, ka kõige lootusetumatel inimestel. Usun, et kõik inimesed muudavad maailma mingil määral paremaks, pole oluline kuidas või kus. Olen õnnelik, sest mind ümbritseb rahvas, kes toob õnne igasse päeva ning julgen öelda, et nemad ongi kujutletavad päiksekiired, kes moodustavad minu maailmast ringikujulise Päikese.
Arvustus „Hamlet“ Valisin lugemiseks William Shakepeare´i „Hamleti“. Kuna ma polnud varem ühtegi Shakespeare ´i näidendit lugenud, siis valik langes minu jaoks kõige kuulsama ja tuntuma teose kasuks. Teose peategelane on Taani prints Hamlet. Oma isa, kuningas Hamletit leinates, näeb ta vaimu, kes ütleb talle, et mõrvar on Hamleti enda onu Claudius. Prints ei olnud algul kindel, kas ta ikka nägi oma isa kadunud hinge ning lasi teha näidendi, kus kuningas mõrvati sarnaselt tema isaga. Pärast seda, kui Claudius poole näidendi pealt minema jookseb, sai Hamlet kinnituse oma kahtluste osas. Sealt edasi ihkab Hamlet kättemaksu oma isa mõrva eest. Näidendi lugemine oli raamatu lugemisest väga erinev. Palju tuli loota kujutlusvõimele, et ette kujutada, kuidas tegelased omavahel rääkisid ja millise tooniga. Tuli hoopis rohkem keskenduda, et järjel püsida. Huvitav oli jälgida Hamleti kui isiksuse arengut lä...
Tore on lugeda kuulsate kirjanike teoseid nende emakeeles, saada aru tele- ja raadiosaadetest. Nii saame oma kultuurielamusi suurendada. Kui me kuulame uudiseid erinevates keeltes erinevatest allikatest, siis on kergem otsustada, mis tegelikult toimub ja me ei lase ennast propagandast petta. Nii muutub inimese silmaring suuremaks ja ta oskab teha õigeid valikuid. Olen veendunud, et ka eesti keele kui ühe võõrkeele oskamine aitab tulevikus paremini hakkama saada ja julgen seda kõigile neile õpilastele, kes eesti keele õppimise üle kaebavad, kinnitada. Iga uus keel avab uue ukse ning teeb meie elu rikkamaks. Riigikeele oskamine teeb inimesest täisväärtusliku kodaniku.
Mõned miljardärid, aga lähevad täitsa segi peast ning ostavad asju kokku ja võtavad liisingusse nii kaua, kuni nad lõpuks pankrotti lähevad. Seega ei saaks kindlasti raha kohta öelda, et mida rohkem, seda uhkem. Aga muusika? Kas on nii, et mida rohkem anre ja stiile muusikas on, siis see on uhkem? Vahest on ja vahest ka mitte. Oletame, et paneme näiteks 5 erinevat muusikastiili kokku: barokk, ballaad, rokk, räpp ja heavy metal. Sellest tuleks üks täielik ''segasummasuvila''. Ma julgen kindlalt väita, et lihtsalt rokk on palju suurem kaunistus maailma muusikale, kui panna kõik need eelmainitud stiilid kokku. Siinkohal saangi kindlalt väita, et selline väide nagu ''mida rohkem, seda uhkem,'' ei pea kohe kindlasti paika. Vahest on tõesti nii, et mida rohkem keeli oskad, juukseid peas on, autosid on jne, on tõesti uhkem, kuid üldjuhul on see vastupidi. Selle ütluse ''mida rohkem, seda uhkem'' sõnastaksin ma ümber pigem nii: ''mida rohkem, seda segasem'' või ''mida
Targem inimene leiab põnevust mõnes muus palju kasulikkumas saates. Osalejate jaoks on see puhas lolliks tõmbamine. Ei saa loomulikult välistada, et mõni tahabki oma paari minuti kuulsuse nimel ennast lolliks teha. Kui on suur unistus pääseda televisiooni, on selleks palju muid võimalusi. Näiteks saada ajakirjanikuks või olla omal alal tegija. Selliseid inimesi leiavad kaamerad ise ja näitavad palju positiivsemas valguses. Rämpssaadete populaarsus kasvab, seega ka nende arv. Julgen öelda, et 95% sellistest saadetest pole üldsegi arendavad. Minu meelest võiks televisioonis olla vähem rämpssaateid ja rohkem harivaid teleprogramme. Kasutatud kirjandus: http://paber.ekspress.ee/viewdoc/8F76CC7322A7D88FC22574C5006988E3
Õnneks või õnnetuseks, ma täpselt ei tea hindavad paljud ilmakodanikud oluliseks ainult materiaalsuse. Kahtlemata on raha ja materiaalsed võimalused üliolulised, kuid kas selle demonstreerimiseks peab soetama aina kallimaid ja uhkemaid objekte? Kas siis see ,,rahuldab" materialiste? Hindan palju olulisemaks pisikeste õnnemolekulide püüdmise. Elus on tohutult asju, nagu ka ülaltoodud, miks õnnelik ja rõõmus olla. Julgen väita, et on hetki, mis isegi kõige ükskõiksema või jahedama inimese rõõmustama või end pisutki õnnelikuna tundma panevad. Näiteks oskan tuua armastava perekonna. See on üks olulisemaid asju läbi elu. Õnn ja rõõm käivad meie kõrval iga päev. Iseasi on muidugi selles, kas me neid ka märkame ja nende järgi pisut oma valikuid ja otsuseid korrigeerime. Väärtustagem seda mis meile antud on
Kui ma loen, siis ma ainult ei sirvi neid läbi, vaid keskendun igale leheküljele ja ei jäta kunagi midagi kahe silma vahele. Öeldakse, et raamatut ei hinnata kaane ega paksuse järgi - mina olen selle väitega igati nõus. Kui loen mingit raamatut, siis vaatan alati ka seda, kes on selle kirjutanud. Tavaliselt uurin ka köite autori kohta kui vana ta on, kus ta elab, kust tulid sellised ideed ja miks ta just nii on kirjutanud. Julgen öelda, et lugemine on üks minu kõige lemmikumatest tegevustest. Kirjanduse tund on huvitav ka sellepoolest, et seal saan ma teada raamatutest ja kirjandusest erinevate ajaperioodide vältel. Näiteks ajaloolised ja ilukirjanduslikud teosed annavad väga palju informatsiooni aja kohta, millal on raamat kirjutatud. Väga huvitav on teada saada millised raamatud olid vanasti ning kas ja kui palju neid loeti. Saan
esile kultuurilise eripära. Kuna tänapäeval on muutunud inimeste eluviis ja kombed, muutunud on ka muusika kõla, esitamise olukorrad ja muu, siis on seetõttu mingil määral muutunud ka rahvamuusika. Kui vanasti kõlasid pulmades itkud, rituaalsed loitsud või muu selline, siis tänapäeval on sellised asju väga harva kuulda. Suurematele pidudele kasutatatakse nüüd muusikamasinaid või kutsutakse kohale nüüdisaegne muusikabänd. Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju. Tänapäeval on kasutusel ka väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi tänapäeval, rõhutades muusika seost muistse kultuuripärandiga ning esinejate ja kuulajate kuuluvust ühtsesse
meile nii lihtsaks tehtud, siis aitab internet meil ka neid paremini mõista ja tolereerida neid meie oma ühiskonnas. Tänavapildis nähakse mitmeid teistsuguse kultuurilise taustaga inimesi, kes elavad siin ja on Eesti kultuuri omaks võtnud ning kes omakorda tutvustavad meile oma eluviisi ja mõjutavad meid läbi selle. Teistsuguse kultuuri esindajaid tolereertakse ja võetakse omaks niisamuti nagu ollakse omaks võetud ka mitmeid erinevaid toite. Neist mõtetest julgen järeldada, et kindlasti olen iga päev konkreetselt seotud gloaliseerumisega ja saan sellest pidevalt osa.
Teemat, mis puudutas mõtlemist ja tundeid, suhteid ja suhtumisi. Esimene neist peaks olema kohustuslik igaühele. Teadmine, kuidas ise õigesti õppida on tähtis. Teine teema aitab ka õppimise kõige raskemal hetkel mõista, miks ma seda kõike tegelikult vajan ja millised on mu eesmärgid. Arvan, et tänu emotsioonide ja tunnete tõlgendamise õppimisele suudan nüüd näha sügavamale ja öelda välja rohkem kui ainult need kolm sõna „Ma vihkan seda“. Ebaolulisemateks teemadeks julgen arvata järgmised teemad: Teema, mis õpetas aja õigesti kasutamist. Teema, mille siseselt harjutasime koostööoskust. Teema, mis andis ülevaate mälu- ja mõtlemismehhanismidest. Neid teemasid peaks iga põhikooli lõpetanud õpilane olema korduvalt õppinud ja läbi teinud. Jäin kursuse läbimisega väga rahule, sest see ületas mu ootused ja õpetas minu jaoks õigeid ja olulisi asju. Kursus puudutas teemasi, mida ei osanud oodata. Usun, et olen palju juurde õppinud
on saavutatud kõrge elatustase ja kodanike sotsiaalne turvalisus. Arvan, et esimese punktini on veel pikk tee minna, kuna meie praeguses riigis ei ole veel kõik hästi, sest näiteks 18,6% lastest elab allpool vaesuspiiri. See aga mõjutab neid oluliselt ka varem või hiljem ning selliste probleemidega tuleb koheselt tegeleda. Teine punkt on paranemas, kuna kuritegevus Eestis langeb. Kokkuvõtteks julgen öelda, et Eesti küll vastab heaoluriig tunnustele, kuid arvan, et tegelikult riik seda veel ei ole, kuid püüdleb sinna poole ning mul on selle üle hea meel.
Ma- ja da-infinitiiv Da-infinitiiv Da- : 1. Modaalverbid. . Saama - saada (saan, sain, saanud) ( - ) Võima võida (võin, võisin, võinud) ( - ) Tohtima tohtida (tohin, tohtsin, tohtinud) ( , - ) Julgema julgeda (julgen, julgesin, julgenud) Proovima proovida ( proovin, proovisin, proovinud) , Katsuma katsuda (katsun, katsusin, katsunud) , Üritama üritada (üritan, üritasin, üritanud) , Suutma suuta ( suudan,suutsin, suutnud) ( , - ) Jaksma jaksata (jaksan, jaksasin, jaksanud) ( ) Jõudma jõuda (jõuan, jõudsin, jõudnud) , 2. Tahte- ja tundeavaldust väljendavad verbid. , .
Meeproduktiivsus on 70-100 kg/ha. Valge mesikas õitseb juulis. Meeproduktiivsus on 200 kg/ha. 5. Mida arvate Eesti mesindusest. Arvan, et Eesti mesindus on heal järjel ning antud ala köidab ka inimesi rohkem ning kutsub sellega tutvuma ja tegelema. Samas on murekoht ehk see, et noori mesinikke ei tule nii palju peale kui võiks. Seega võiks rohkem noorte seas mesindust propageerida. 6. Palju tarbite mett aastas (kilogramm). Julgen arvata, et tarbin aastas mett nii umbes 500 g 1kg. 7. Mida oleks vaja kursusel muuta, et asi oleks parem?
Nii kujunesid välja ka viikingite salgad.Peamiselt tegelesid loomakasvanduse ja kalandusega. Viikingite kultuuri alla kuulub näiteks nende kiri, mida kasutati tähtede asemel e. Ruune. Nad ise uskusid,et ruunides peitub üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti kivisse,rauda või puusse, samas ka pronksi ja hõbedasse. Nende jaoks mängis olulist rolli jutuvestmine, laulmine ja jutustamine vägilastest. Sellepärast julgen väita, et ka viikingitel oli oma kultuur. Viikingid nägid välja üldiselt pesemata ja rääbakad.Pikkuselt pikad ja mehed kandsid habet, mida kammiti ja pügati, kamm pandi neile isegi hauda kaasa. Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st. Peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu.
Seda ideoloogiat ja uut reformi kutsuti Reaganoomikaks Pidurduspoliitika Vietnami sõda 1960-1970 oli sõda koreas kus oli oht et kommunism hakkab levima taas, seega läks USA sinna appi kus nad said järkjärgult lüüa ja kaotused olid suured, USAs sai surma üle 50k inimese ja 300k haavata. USA tuli kaotajana välja. Rahvas kaotas usu ja kehv majandus tegi selle hullemaks. 3. Miks oli usa sõja vastu, too näiteid. Ilmselt on küsimuses vihjatud peale vietnami aegset aega seega julgen arvata et üks põhjus oli see et inimesed olid endiselt shokeeritud vietnami kaotusest ja hirmul ning eneseusk oli kadunud. Varasemalt aga inimesed soovisid lihtsalt rahu mis on igati mõistetav ja kehtib iga riigi puhul 4.Kuidas mõjus USA lahkumine vietnamist indo-hiinat 5.Uus kurss viis riigi välja majanduskriisist: Reagan*Reaganoomika* USA kasutas esimest korda tuumarelva: Truman, Tema oli siis valitseja kui lasti *Little boy õhku* Doominoteooria:
Kuula alati oma sisetunnet. ,,Kas sa tuled?" ,,Mkmm.." ,,Tule ikka!" ,,Eiiii...!" ,,Hardo sügas kukalt. Ta ei saanud sõbrast aru. ,,Miks siis?" ,,Ma ei taha." ,,Haha sa ei julge!" ,,Julgen küll aga ma ei..." ,,Tule siis juba!" Ainar teadis, et seekord on asjad teisiti. Ta tundis seda ja ta ei saanud aru, miks Hardo teda ei uskunud. Ta aimas, et seekord on nende salajane seiklusretk metsa hoopis teistsugune kui muidu, võibolla isegi ohtlik. Tema sisemus põles kahe otsuse vahel, kas minna koju ema ja isa juurde või minna Hardoga metsa. Lõpuks jäi siiski poisikese seiklemis ja avastamise himu peale ning ta otsustas Hardoga metsa minna.
midagi tegemata olen jätnud, vaid olen rahul sellega, mida olen saavutanud. Muidugi me kõik elame, kuid kas me ikka tõepoolest "elame oma elu"? Kas me võtame kõik mis võtta annab, kas ärkame hommikul mõttega, et täna ma elan, või mõttega, et miks ma üldse ärkama pean? Me saame oma elu elada vaid korra, mistõttu mina olen võtnud omale eesmärgiks võtta sellest kõik, mis võtta annab. Ma teen oma elu nii isikupäraseks, nii kordumatuks, nii ilusaks, kui tahan, suudan ja julgen. Elu ei ole kerge ja see veeretab meie teele katsumusi, kuid me suudame need katsumused ületada, sest kui me oleme võtnud enesele elamise julguse siis oleme võtnud ka riski tõusta hommikul õnnelikuna ja minna õhtul õnnetuna magama. Ainult ühte päeva, ühte hetkegi võib mahtuda meie elu suurim õnn või õnnetus, kuid kuidas me seda teame, kui me jätame oma elu elamata?
Pooleli jäetud kooli võib põhjustada laiskus, isiklikud mõõnaperioodid, kuid ka lihtsalt rahapuudus. Enamasti on kõik siiski inimese tahtmises ja mõtlemises kinni. Kui isik tahab haridust omandada, siis ta tavaliselt saab sellega ka hakkama, isegi kui soovid ja ootused mõnel perioodil ähmastuvad. Võib küll oota öelda, et võimalused parema hariduse saamiseks on Tallinnas või muudes suurlinnades paremad, kui seda on lihtsas väikeses külas nagu näiteks Metskülas. Julgen siiski väita, et inimese hariduse omandamine on ainult kinni temas endas, külakoolides võib saada linnakoolidega võrreldava baashariduse ning siis alles vaadata edasi suuremate linnade ja seal asuvate koolide suunas. Eluliseks näiteks sellisele situatsioonile on näiteks tunnustatud Eesti muusik Jaan Tätte, kes on lõpetanud Puiatu Põhikooli, kuid on siiski hetkel väga edukas. Ka Mart Juur, tunnustatud muusik, ajakirjanik ja humorist, on oma algse hariduse saanud veel
Palun mõistvat suhtumist. Kuningas Oidipus on Teebat juhtinud pikki aastaid, nii heas kui ka halvas. Miks süüdistada teda selles, et linna tabas katk. Pealegi, kui ta kuulis, et linna see õudne haigus tabas, proovis ta kohe inimesi aidata. Tuleks süüdistada hoopis jumalaid, kes vastutavad inimeste surma ja sügava leina eest. Selle jutu põhjal, mida te nüüd kuulsite, julgen väita, et Oidipus on süüdi ainult oma isa tapmises ja seegi polnud meelega. Selles olukorras saab süüdistada ainult Oidipuse vanemaid, kes ta hülgasid ja tema eest tõtt varjasid. Kui tõde oleks varem päevavalgele tulnud, poleks seda kõike juhtunud. Oidipus tundis selle kõige pärast süümepiinu, mis ei lasknud tal rahulikult edasi elada. See on märk sellest, et ta tundis ennast vastutavana.
kordunud. Ka Euroopa ajalugu on korduvalt näidanud, kui ohtlikud on religioonid : Prantsuse ususõjad, tormilised rahutused Iirimaal, Hispaania diktaatori Franco katoliiklik natsionalism ning Inglise kodusõda, mil vaenutsevad pooled läksid lahingusse samade ülistuslaulude saatel. Inimesed pöörduvad religiooni poole et saada vastuseid oma küsimustele. Kust me tuleme? ja milleks me elame? Esimesele küsimusele ma vastata ei oska. Teise küsimuse peale julgen avaldada oma arvamust et niipea kui religioon haarab endale ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani. Ometigi väidavad religioonid siiamaani et nende juurest saab kaitset ja erikohtlemist. Ka tänapäeva poliitilist elu on taas hakanud tugevalt mõjutama religiooni küsimused. Ühendriikides võid tänapäeval peaaegu igaüks pürgida poliitiliselt kõrgele kohale : naised, homod, juudid, afroameeriklased. Kuid end selgelt määratlenud ateistil poleks selleks isegi kõige
vajuks päikeseloojangusse. Tore oli kuulata sellist suurepärast häälte koostööd, hea oli sulgeda silmad, ning suunduda unistuste radadele. Minu jaoks oli selle õhtu säravaim täht Oliver Timmusk. Tema hääl oli lausa lummav ning laulud ,,Mõni mägi", ,,See A-tähega sõna" kõlavad mu kõrvus siiani. Oma esitatud lugude vahele luges ta ka luuletusi kogumikust ,,Kognito". Kindlasti soovin ma tulevikus veel tema kontsertidest osa saada ning julgen talle ennustada suurt tulevikku. Hedi Maaroos, kes on kõigest 13-aastane laulis ühe loo, milleks oli ,,Tänav on tühi". Lausa uskumatu oli kuulata sellist talenti laval oma häälega töötamas. Kontsert oli väga meeldejääv ja üllatusi pakkuv. Kindlasti võtaksin veel osa sellistest sündmustest, mis Pärnu Raekojas aset leiavad. Loodan, et kõik artistid arenevad ainult paremuse poole ning oleks veel päevi, mil neid esinemas näha.
Ooperi ,,Manon" arvustus Käisin vaheaja kolmapäeval, 28 oktoober kuulamas ooperit ,,Manon",algul ei olnud mul plaanis minna, aga kuna peres oli 1 pilet vaba, ja ma pidin ära käima kontsertil või ooperil, otsustasin, et see on hea võimalus. ,,Manon" on üks kõigi aegade populaarsemaid prantsuse oopereid. Loo sisuks on Manon Lescaut' ja sevaljee Grieux` traagiline armastuslugu. ,,Manoni" esitatakse Vanemuises prantsuse keeles, eestikeelsete tiitritega. Ooperis puuduvad seebiooperitele sarnanevad armastussteenid, mustlased, kired. Selles ooperis käib jutt lihtsalt inmese elust, mis on ülem kõikidest konfliktidest, sõdadest ja poliitikutest. Minule pakkus selline süzee väga huvi. Teades, et laval aset leidvad sündmused on meie endi lähisajalugu, muudab sideme teosega palju sügavamaks ning teose üleüldse huvitavamaks. Pean tõdema, et selle ooperi juures köitis mind rohkem lavastu...
elama. Maale jäävad vaid vanurid, kes ka ajapikku surevad ja nii mattuvadki maakohad otsekui tuha alla. Aga sellele kõigile aitavad ju kaasa meie poliitikud, meie omad iidolid ja suurkujud, kes tahavad noortele meele järele olla, kas siis häälte ostmiseks või niisama. Alati kui midagi korraldatakse, on sellel võõramaised mõjutused. Aga nii surebki ju meie oma kultuur välja. Kui palju inimesi veel teab, mis on meie rahvuslind, -puu või -kala? Julgen arvata, et vähesed. Ma ei väida, et peaks meie kodanikele meie enda ajalugu ja kultuuri peale suruma, vaid võiks ju kuidagi rohkem seda tutvustama ja mitte liialdama külaliskultuuridega. Kord paari aasta tagant laulu- või tantsupidu korralda ei ole piisav. Ning tänapäeval ei saa ju kuskil lihtsat einetki sööma minna, igalpool menüüs ainult mingid imeasjad sees. Tuleb meie kultuuri arendada ja juba maast madalast, sest üks on kindel meie tulevik on noorte teha.
kõrgusekartus, hirm ämblike ees, lennuhirm või mõni muu valitsev foobia, mis segab nende igapäeva elu. Õnneks on leitud lahendus kannatavatele inimestele, kes vaevlevad selle käes, näiteks on tehtud saade, kus on oma ala spetsialistid, kes aitavad saada üle sellest. Kas see ka aitab, kes seda teab. Muidugi ei kao maailmast surmad, hirmud ja ühiskonna probleemid, aga kui neid liiga tihti fantaseerides võivad -kujutlused muutuda tõsisemaks ja ärevus seoses hirmuga suuremaks. Julgen arvata, et kõige suurem hirm on inimestel elu enda ees, sest kunagi ei tea, mida toob järgnev päev. Praegusel hetkel on inimestel kabuhirm masu ehk majandussurutise ees, mis on hõlmanud Euroopa Liidu maid ja paljusid arenenud tööstusriike. Paljud tööea- ja võimelised inimesed peavad toime tulema väiksema palga või halvimal juhul töö kaotamisega, mida tingivad ettevõtete kehvad majandusnäitajad. Perel tuleb hakata kokku hoidma ega saa lubada
piisavalt keeruline. Turundades end peab olema mul teistele meelepärane disain, sest ikkagi inimesed vaatavad sind esmapilgul välimuse järgi. Minu disain on piisavalt pikk ja blond võrreldes teistega. Minu disainil on olemas ka erinev stiil, ma ei arva et olen klassikaline ja kellegagi sarnane, kuid seda enamus inimesi minu silmis on. Teised tahavad olla kellegi teise moodi. Stiil on mul loominguline, vahel eriline kuid vahel keskpärane aga arvan et minu juures on kiiks see et ma julgen olla teistsugune. Võrreldes teistega arvan, et kannan rohkem huvitavamaid asju välja kui teised. Toon endaga võrdlusesse hetkel rafaello kommi. Võin olla alguses vaikne ja märkamatu nagu rafaello valge väljanägemine, kuid paremini tundma õppides olen midagi erilisemat, ehk nagu rafaellol on sees pähkel. Olen huviäratav, sest võõras inimene ei tea mis mo sees peitub. Minu olek peaks tekitama inimestes häid emotsioone ja loodan et seda ma ka tekita
omadusi, mis peaks positiivsmea mulje jätma; suhted rajanevad valel. Sotsiaalvõrgustikes suheldes ei saa edasi anda reaalseid emotsioone, zeste, mis tähendab et info-jutt jääb üsna pealiskaudseks ning on raske eristada tõde valest. Üksteise mõistmine ei saa olla 100 protsenti ühene. Kokkuvõte Sotsiaalmeedial on nii positiivseid kui negatiivseid külgi inimsuhetes. Julgen väita, et sotsiaalmeedia ei muuda inimsuhteid paremaks, pigem tuleks seda võtta kui vahendit kasuliku ja vajaliku info levitamiseks ning kättesaamiseks. Sotsiaalmeedia ei mõjuta tõelisi sõprus-ja paarisuhteid. Inimene, kes otsib suhteid sotsiaalvõrgustikes jääb alati sotsiaalmeedia poolt mõjutatuks. Tehnoloogia vahendusel suhtlemine ei ole ehe ning mina näen sotsiaalmeedias ainult isikliku kasu rakendust.
ülekuulamine. Aktiivne kuulamine võimaldab jätta vastutuse probleemi lahendamisel teisele osapoolele ning aitab tundeid välja tuua. Tunnete n-ö karpi panemine pole kasulik ei tervise ega ka töö tõhususe seisukohalt. Aktiivse kuulamise abiga saab inimesi julgustada tunnete taha nägema ja sealt leidma probleemi põhjust, mis selliseid tundeid tekitab. Mind isiklikult aitas see kuulamis kursus just rohkem selle koha pealt, et nüüd julgen ma paremini teisi probleemidega aidata. Nüüd tean enam vähem täpselt, kuidas antud olukorras käituda ja kuidas temaga suhelda. Ma arvan, et see kursus tuleb kindlasti kasuks ka edaspidistel tööotsingutel ning näiteks tulevikus ka perega suhtlemisel. Reni Raudla 10.a
probleemid. Esiteks võivad populaarseks osutuda nn kindla käe loosungid, teiseks demokraatia nägemine kui mitteefektiivsena, kolmandaks on majanduskriisi oht ning uue poliitilise eliidi ebakindluse kahjulik mõju rahandussüsteemile ja viimaseks, et vanad väärtused ei toimi enam, kuid mitte ka uued. Siirdeperiood Eestis ei ole veel täielikult lõppenud, sest meil on probleeme, millega tegeleda et see lõpetada. Niisiis arutlengi nende probleemide üle. Esiteks julgen öelda, et nn kindla käe loosungid on vägagi levinud meil, eriti lähevad nendega kaasa pensionärid ja väga vähe poliitikaga kursis olevad inimesed. Valitavad pakuvad suuri võimalusi ning kõike head ja paremat, kui neid valida. Tegelikult enamus lubadusi isegi ei täideta, mis toob kaasa rahva rahulolematuse. Majanduskriisi oht, kuid mitte enam oht vaid tegelikkus. Majanduskriis on meil olnud juba mitu aastat. Selle põhjustas rahaga valesti arveldamine
annaabi.ee 
