Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti,
1901. a kunstnikul 60. eluaastat ning tema kuulsus oli kandunud üle maailma, aga ta ise vaevles liigesereuma käes. Renoir kolis soojemale LõunaPrantsusmaa rannikule. Elu lõpu veetis Renoir ratastoolis. Kui pintsel ei püsinud enam ta käes, kinnitas ta selle käele sidemega. LõunaPrantsusmaal süvenes Renoir värviskaala veelgi, see uhkeldas rikaste, mahlakate toonidega. Tema viimast maalimishooaega nimetatakse sestap punaseks perioodiks. Samal ajal tegeles ta ka skulptuuriga, juhendades abilist savi voolimisel, kuna ta enda käed enam piisavalt ei liikunud. Elu viimasel, 1919. aastal, külastas Renoir veelkord Louvre'it, et näha oma töid rippumas vanade meistrite kõrval. Renoir suri 3. detsembril 1919. The Theater Box, 1874 by Pierre-Auguste Renoir, Courtauld Institute Galleries, London Girls at the Piano, 1892, by Pierre-Auguste Renoir, Musée d'Orsay, Paris. Referaat Pierre Auguste Renoir
TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31. märtsil aastal 1907 Aaspere vallas
Peale iseloomuomaduste ja füüsiliste võimete, on vaja kindlasti arvestada ka kultuuriliste ja etniliste külgedega. Lastele on olulised huvikeskuseks või lastekeskuseks (erinevad huviringid ja treeningud). Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida varem hakkab pihta logelemine ja tegevusetus, seda tõenäolisem on, et tulevikus saab see joomarlust armastav seltskond lisa. Neid juhendades ja neile erinevaid võimalusi näidates, saavad nad pisiku, mis aitab neil tulevikus õigesti ja kasulikult aega sisustada. Noored peaksid tegelema hästi palju erinevate huviringidega, et välja selgitada mis on just see õige. Kuid paljud ei viitsi mitte millegagi tegeleda ning see tuleb viia noorteni, kuna noored on eesti tulevik. Noortel on, millega tegeleda ning ka potentsiaali, et need asjad millega nad tegelevad oleksid tulevikus tähtsad
Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse. 12. klassis osales noormees oma kooli näiteringis, kus tema enda sõnade kohaselt lasti neil "lihtsalt hullata". 1999. aastal alustanud lend oli järjekorras 20. ning kursust juhendas Elmo Nüganen. Priidu rollid diplomilavastustes on järgmised: "Burattinos" 2000. aastal nimitegelane, 2001. aastal "Seitsmes vennas" Eero ja "Tabamata imes" advokaat Kurg. 2001. aastal debüteeris ta ka lavastajana, juhendades "Bastieni ja Bastienne'i". Samas lavastuses mängis ka kammerteenrit.Kooli lõppedes pakuti talle kohta nii Linnateatrisse kui ka Ugalasse. Viljandisse suundusid ka kursusekaaslased Ott Aardam ja Karol Kuntsel, Kadri Lepp, Maria Soomets ning Carita Vaikjärv. Priit Võigemast on kuulunud ansamblisse Püffel. Priit on alates 2005. aasta augustist abielus kursuseõe ja Linnateatrinäitleja Evelin Pangiga. 12. märtsil 2007 sündis neile esimene laps, tütar Loviise. Teatrialane tegevus
Praegu on Eestis täiesti olemas kontingent, kelle põhiliseks meelelahutuseks on seltsis alkoholi tarbimine, tähtis ei ole ei koht ega joodav jook. Lastega tegelevad inimesed peaksidki pöörama tähelepanu sellele, kuidas noored oma aega sisustavad. Mida varem hakkab pihta logelemine ja tegevusetus, seda tõenäolisem on, et tulevikus saab see joomarlust armastav seltskond lisa. Huviringid ja treeningud on parimad viisid õpetamaks noortele tõelisi rekreatiivseid tegevusi. Neid juhendades ja neile erinevaid võimalusi näidates, saavad nad pisiku, mis aitab neil tulevikus õigesti ja kasulikult aega sisustada. Oma osa on ka riigil ja kohalikel omavalitsustel, kes peaksid kõikidele lastele, olenemata vanemate maksujõulisusest, võimaldama meelepärase huvitegevuse. Kindlasti on igal pool palju seliseid juhtumeid, kus lapsele, kui ta tahab kunstiringi minna, üteldakse, et ei saa, liiga kallis. Halvimal juhul ei pea vanemad üldse oluliseks,
kiusama hakkab, on alati olemas sulgemis- või kustutamisnupp! Isikuandmed Kodulehekülgede ja eriti blogide pidamine on tore ja kasulik meelelahutus, arendab eneseväljendamisoskust ja kunstimeelt, kuid jällegi tuleb meeles pidada, et kõik, mis on kord juba internetti üles pandud, muutub kogu maailmale nähtavaks. Sealjuures ei aita alati ka see, kui kord juba ülesriputatud materjal veidi hiljem ära kustutada otsimootorite mällu jääb see ikka alles. Seepärast tuleb nii last juhendades kui ka tema eest näiteks kodulehekülge üles pannes alati hoolikalt läbi kaaluda, mida tasub avaldada ja mida mitte. Oma koduse aadressi, telefoninumbri, meiliaadressi ja kodus leiduvate väärisesemete eksponeerimine ei ole kuigi tark tegu. Samuti ei maksa väga avameelselt kirjeldada, mida sõpradest-tuttavatest tõsimeeli arvatakse hilisem solvumisvõimalus säilub aastakümneteks. Paroolid Lisaks sellele, et enda ja oma kodu kohta ei tuleks võrgus igaühele kõike rääkida,
Ehitustööd läksid talle kalliks maksma ning ta oli sunnitud pidevalt tööd tegema, vaatamata oma kõrgele eale ja haigusele. Kuid sel ajal tegi ta ka mõned oma silmatorkavaimad tööd, nende hulgas 'Mars' ja 'Venus' ning hiiglaslik Pius VI kuju, Pieta, Johannese kuju, kummardav Magdalena jm. Viimane tema töö oli hiiglaslik büst tema sõbrast krahv Cicognarast. 1822.aasta mais külastas ta Napolit, juhendades seal vahakujude valmistamist, kuid see reis kahjustas tugevasti tema tervist. Aasta lõpupoole läks ta taas oma sünnipaika, kus tema tervis veelgi halvenes ning minnes edasi Veneetsiasse, suri ta seal ligi 65 aastasena. Tema haigus oli mõjutanud teda üsna varasest noorusest ning oli põhjustatud pidevast nikerdus riistade kasutamisest, mis mõjutasid tema rindkeret. Tema matustel austati teda kõrgelt ning tema säilmed maeti Possagno templisse 25.oktoobril 1822. Märkimisväärsed tööd
tähendab konkurentsivõimelise b-webide kogu väljatöötamist, mis kasutab ära antud tüpoloogia mitmeid varjundeid. 3 Väärtusahel Väärtusahela väärtuspakkumine on integreeritud toote või teenuse projekteerimine ja kujundamine, et see vastaks kliendivajaduste kindlale kogumile. Väärtusahela b-webis defineerib juhtfirma eesmärgid ja koordineerib erinevate osalejate väärtuspanuseid, kontrollides toote projekteerimist ja juhendades põhisammude tegemist, et tagada kõrgelt integreeritud väärtuspakkumine (Joonis 2). Joonis 2. Väärtusahel Integraator Tootjad Kliendid Toodang vastab kliendi tellimusele või turuvõimalustele alates personaliseeritud Jeepi ostmisest või 20000 kasti Cresti hambapasta tootmisest Procter & Gamble poolt, kuni EDSi elektroonilise kommertsinfrastruktuuri rakendamiseni ühele oma kliendile. Müüjal on
tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 2 EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia.
kontrolli all hoidmiseks. Mida rohkem sa kasutad võimu selleks, et inimesi kontrolli all hoida, seda vähem suudad sa nende elu tegelikult mõjutada (Gordon 2003). 4 2. PIIRIDE SEADMINE LASTELE Piire saab seada ainult kasvataja-isiksus, kes peab olema teadlik nii enda voorustest kui ka puudustest. Lapsi tuleb mõista sellistena nagu nad on. Neid juhendades, toetades ja abistades pannakse paika ka reeglid. Laps ei õpi iseseisvust, sõltumatust ja üksteisega arvestavat suhtlemisviisi ilma rituaalide ja piirideta. Samuti ei saa ta ka vabadust tunnetada ilma korra ja vastutuseta. Seal kus piire pole, valitseb ebakindlus ja lapsed hakkavad järele proovima, kui kaugele nad minna tohivad (Rogge 2002). Piiride kehtestamisel tuleb kindlaks määrata ka piiririkkumiste ja reeglite vastu eksimiste tagajärjed
tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu 3 Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, väärika daami ja erudeeritud pedagoogina, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele. Ta oli suur muusikaaustaja. Eelkõige köitsid teda klassikaline muusika ja koorilaul. Eva Lootsar oskas hästi saksa keelt. Ta oli suure huumorimeelega. Teda peeti emalikuks ja heaks nõuandjaks. Eva Lootsarit tuntakse ka kui ilutegijat, kellel oli peen kunstimaitse, hea stiilitunne ja rikas fantaasia.
poega enesega, Manasse ja. Samas, kui Jacob kohtades oma käed kaks poissi õnnistada neid, ta ületab oma käed, asetades tema parem käsi Efraimi noorem poeg. Joseph proteste, aga Jaakob ütles, et Efraim on suurem kui Manasse. Jacob sureb varsti pärast seda ja koos egiptlased Joosepi buries isa Kaanan. Nad tagasi Egiptusesse, kus Jaakobi järeltulijad, iisraellane inimesed, kiiresti kasvada. Joseph lõpuks sureb, juhendades oma pere naasta ühel päeval maa Jumal on tõotanud anda Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile.
sisult mõeldakse seda sama. Näiteks kirjutab Marika Ratnik ajakirjas Sotsiaaltöö (2008, nr3), kaasates Helle Niitu, et praktilises sotsiaaltöös, sealhulgas perekeskses töös peab ta sobilikumaks kasutada mõiste empowerment eestikeelse vastena siiski jõustamist, mitte võimustamist. Jõustamise eesmärk perekeskses töös on perede (sealhulgas kõigi pereliikmete) toimimisele kaasaaitamine juba olemasolevate tegevuste kaudu, juhendades ja toetades perekonna samme kujunemisel selliseks pereks, nagu pere seda ise soovib. Võib öelda ka nii, et jõustamine on perekonnas 4 olemasolevate tugevuste ja ressursside võimendamine (sõna „võim” kasutatakse jõustamise puhul ainult selles kontektis) selleks, et hetkel valitsevat olukorda muuta. 5 Jõustamine sotsiaaltöö kontekstis
· 1926 "Punkt und Linie zur Fläche" · Aastal 1933 siirdus ta Prantsusmaale. · Kandinsky jätkas maalimist kuni surmani. · Oskar Schlemmer oli rakenduskunstnik , skulptor ja maalija. · Tõõtas 1912 A.Hölzeli juures Stuttgarti Kunstiakadeemias õppemeistrina · 1919 kutsus Gropius ta bauhausi õppejõuks vormiõpetuse ja skulptuuri alal. · Oma õppetöös pühendus Schlemmer inimese ja ruumi, ning vormi ja ruumi probleemidele, juhendades metallist ja metallkarkassist mahulisi vormiharjutusi. · Schlemmer omandas kuulsuse oma konstruktivistliku teatrikujundusega "Triaadide ballett" 1922. · 1929 lahkus ta Bauhausist, asudes õppejõuks Breslaus, 1932-33 oli õppejõuks Berliinis. · 1928-30 tegi 9 seinamaali Esseni rahvusmuuseumis. · Sõja-aastatel töötas Wuppertalis 'Institut für Malstoffe`. Bauhausi kroonika · 1919-1925 kooli asukoht Weimaris
riidest taskurätikuid, mis on minu praeguses kodus olemas, siis ikkagi on elamisse sisse tunginud paberist tarvikud. Kas see on mugavus, ajakohasus, eelistus - ei tea. Kui globaalsemalt mõelda, siis selleks, et mitte ise mattuda oma jäätmetesse, peaksime alustama endast. Valisin taaskasutuse teema, kuna see on mulle südamelähedane. Pean väga oluliseks elukeskkonda ja maad millel elame. Proovin olla eeskujuks nii oma kolmele pojale kui ka koolieelikutele, juhendades ja juhtides nende tähelepanu valikutele ja loodusele. 10 Kasutatud kirjandus 1 "The truth about recycling" "The Economist", 7. juuni 2007 2 Black Dog Publishing. "Recycle: a source book". ISBN 1904772366. London 2006 3 "The price of virtue" "The Economist", 7. juuni 2007 4 oceans.greenpeace.org 5 Epp Petrone ,,Roheliseks kasvamine" 2007 6 Julia Hailes ,,The New Green Consumer Guide" 7 www.tervevalik.ee 8 http://www.disainioo
metsanduse osakonnale Keskkonnaministeeriumi egiidi alla (Mizaras, Mizaraite, Lebedys, Pivoriunas, Belova 2005). 3.2. Metsandusinstitutsioonid Riiklik keskkonnakaitseinspektsioon on peamine Metsaseaduse rakendamise jälgimise eest vastutav institutsioon. Sellel institutsioonil on kaheksa piirkondlikku osakonda. 15 Institutsioon haldab erametsaomanike ja riiklike metsavalitsejate poolt teostatavat raiet ning on nõuandvas rollis, juhendades erametsaomanikke metsa kasutamise, taasmetsastamise ja kaitse alal. Kõige tähtsamad teadusinstitutsioonid metsanduse valdkonnas on Leedu Metsateaduste Instituut ja Leedu Põllumajandusülikooli metsanduse teaduskond. Metsandusalast kõrgharidust annavad Leedu Põllumajandusülikool (metsanduse teaduskond) ja Kaunase metsanduse ja keskkonnatehnika kolledz. Metsanduse teaduskonnas on peamisteks suundadeks bakalaureuse- ja magistriõpe metsanduses ja
Muusikateraapia ja lemmikloomateraapia (akvaariumi olemasolu hooldekodus), mis loovad tuttavliku keskkonna hooldekodudes, on samuti agressiooni teket vähendav ja patsiendi elukvaliteeti parandav. (Rayner jt 2006). Isiklik hügieen - uuringud näitavad , et agressiivne käitumine leiab aset kõige sagedamini patsiendi intiimse hoolduse käigus. Agressiivset käitumist võib kutsuda esile hooldustöötaja/õe kiirustamine toimingut tehes või ei suhtle nad patsiendiga verbaalselt teda juhendades. 8 Riietumine - esmalt tuleb väljaselgitada, mis riietumise juures hoolealust kõige rohkem häirib. Kui hoolealune keeldub puhtaid riideid selga panemast, vahetage riided öösel või annis käimise ajal. Kui ta keeldub enne magamaminekut riideid vahetamast, laske tal mõnikord magada riided seljas. Dementsusega inimese võib kärsituks muuta ka riietumise ajal tekkiv külmatunne
7 Vaimse tervise edendamine Sõbraliku ja toetava õhkkonna loomine Hea lasteaia üheks olulisemaks tunnuseks on seal valitsev õhkkond. Sõbralikus ja toetavas õhkkonnas tunneb nii laps kui iga personaliliige, et temast hoolitakse ja teda väärtustatakse. Õpetaja roll hõlmab hoolitsust laste sotsiaalse, vaimse ja emotsionaalse heaolu eest, õpetades ja juhendades lapsi teineteisest hoolima, pakkudes nii arengut toetavat tagasisidet laste tegevustele kui ka vajadusel abi, julgustust ja toetust. Sõbralik õhkkond ja hoolivus väljendub ka selles, kuidas võetakse rühmas vastu uusi lapsi, milliste erinevate läbimõeldud tegevuste kaudu tagatakse uute rühmaliikmete kohanemine ja turvatunne. Samuti väljendub hoolivus igapäevasuhetes nii personali, laste kui lapsevanemate vahel. Lapsevanemad on lasteaiaelust huvitatud ja toetavad lasteaeda,
Ükski ettevõte ei saa toimida ilma seal töötavate inimesteta, keda nimetatakse selle ettevõtte personaliks. Seega tegeleb iga ettevõte pidevalt personaliga hankides uusi töötajaid või neid vabastades, edutades või paigutades neid ümber, püüdes saada ettekujutust töötajatest ja nende töötulemustest, püüdes neid ergutada tulemusrikkale tööle ja maksta neile õiglast tasu nende tööpanuse eest, koolitades ja juhendades neid, hoolitsedes heade töösuhete eest. Miks on personalijuhtimine tähtis? Personalijuhtimine on tähtis kolmel põhjusel. Esiteks on see väga oluline konkurentsieelise allikas nagu näitavad mitmed uuringud. Teiseks personalijuhtimine on oluline osa organisatsiooni strateegiast. Edu saavutamiseks konkurentsis inimeste kaudu peavad juhid töötama koos inimestega ja kohtlema neid kui partnereid, mitte kulusid, mida tuleb vähendada või ära hoida
• harjutusi teha võimalikult palju näoga rühma poole, st peegelpildis; kui olla seljaga rühma poole, tuleks silmsidet hoida peegli kaudu; • uute harjutuste õpetamisel mõelda läbi harjutuse ettenäitamise asend rühma suhtes, kas näoga, seljaga või küljega; selgitus koos ettenäitamisega peaks andma üldpildi võimalikult väheste sõnadega; • kui liikumised on omandatud, võib harjutada tunnis osalejaid tegema liikumisi ka iseseisvalt, juhendades treenitavaid samal ajal sõnaliselt ning keskendudes rohkem innustamisele ja vajadusel vigade parandamisele; • parandada vigu heatahtlikus ja sõbralikus toonis, vältides negatiivset ja personaalset vigade esiletoomist; • suheldes rühmaga anda lihtne ja täpne korrigeeriv tagasiside, jälgides samal ajal harjutuste sooritamist pärast märkuste tegemist; • kiita harjutajate pingutust ja korrektset sooritust – positiivne tagasiside motiveerib harrastajaid õppima
Kungla seltsi klaveril ja harmooniumil (Leichter 1939) ning arvatavasti tutvustas talle juba siis oma isiklikku noodi- ja raamatukogu, millest Cyrillus Kreek sai hiljem päranduseks mõnedki köited. Niisiis läks Kreegi muusikaline areng sajandi esimestel aastatel Haapsalus tublisti edasi nii sealsete õpetajate toel kui ka isikliku hoolsa tööga. 1907/08. õppeaastal sai ta vanema venna Vladimiri vahendusel esimesed õpetajakogemused ja palga Haapsalu Linnakooli orkestrit juhendades. Kooliaasta lõppedes, 1908. suvel oli edasine siht selge ning septembris sõitis Cyrillus Kreek Peterburi, et teha sisseastumiseksamid konservatooriumi trombooniklassi. 1.2.Mart Saare lapsepõlv Mart Saar sündis 28.09. 1882.aastal Viljandimaal Hüpassaare metsavahitalus. Tema isa Mihkel Saar oli hea orelimängija ja improvisaator, kellelt Saar sai esimese õpetuse.Ema nimi oli Ann Kimmel. Juba 5-6 aastaselt olevat Mart üritanud orelit mängida. Hariduse
Lihtsalt öeldes ligemal nad teile seisavad füüsiliselt, seda lähedasemad on nad teile emotsionaalselt. Kui võõraga sugenevad sõbrasuhted, hakkab vahemaa, mida seni olete suhtlemise ajal mugaval hoidnud, muutuma väiksemaks, sest lasete teineteise oma ellu ja isiklikku ruumi. 3.1.5 Avalik areen: ligikaudu 3,6 meetrist edasi See kehatsoon tuleb kasutusele, kui pöördume inimrühma poole, näiteks kõnet pidades, ametlikus olukorras õpetades või õpikonda juhendades. Et igaüks meid näeks ja kuuleks, seisame tavaliselt niisuguses olukorras oma kuulajatest umbes 3,6 meetri kaugusel. Aga kui rühm on õige väike, on ka vahemaa väiksem; teisalt, kui rühm on väga suur, on ka vahemaa vastavalt suurem, nii et püsiks kontakt igaühega. 3.2 Oma tõrjeseisundi taha peitumine9 Kui tunneme end avatu, enesekindla ja enesega rahulolevana, siis on meie kehahoiak avatud. Seisame või istume sirgelt, rind ja süda nähtaval, andes maailmale teada, et meil ei
esindab seaduslikke norme ja reegleid o Traditsioonivõim mis tõuseb uskumusest traditsioonide ja järjepidevuse tähtsusesse o Karismaatiline võim mis tuleneb konkreetse liidri isikupärastest omadustest 7. Uusklassikaline (inimsuhete) koolkond juhtimisõpetuses. Klassikaline juhtimiskorralduses on inimene kui masin või asi kellel ei ole sotsiaalseid ega füsioloogilisi vajadusi. Tema tööd saab normeerida ning liigutusi juhendades töö viljakust parandada ilma, et peaks pöörama tähelepanu töölise vaimsele pingele monotoonsel tööl. U.k. teke ja areng on tihedalt seotud sotsiaalpsühholoogia väljakujunemisega. U.k teoorias kuulub keskne koht inimesele, kellest tuleneb kõik muu. (inimene on sotsiaalpsühholoogiline olend). Suur osa u.k.teooriast hõlmab k.t. põhiseisukohtade ja tugisammaste arvustamisele. U.k.t. järgi muudab tööjaotus ja sellest tulenev kitsapiiriline eripärastumine töö ebaisikupäraseks
Uurimistöö kirjutamine on üks teedest, mis viib õpilase oskuseni iseseisvalt töötada ning probleeme lahendada. Juhendamine ei tohi kunagi kujuneda õpilase eest töö ärategemiseks. Et töö oleks tulemusrikas ja ühtlasi huvitav, tuleb õpilastele anda mõningaid lähtealuseid, näidata kätte tee, kuidas küsimust seada ning kust ja kuidas vajalikke andmeid koguda. Juhendades on esimesed ülesanded seada küsimus, formuleerida teema ja piiritleda see täpselt. Teema piiritlemine on eriti tähtis selleks, et koondada tähelepanu kõige olulisemale. See on aga üks uurimistöö edukuse peamisi tagajaid. Teema valiku ja soovitamise juures tuleb arvestada teema aktuaalsust ning jõukohasust. Jõukohasuse määrab see, kuivõrd kättesaadavad on õpilasele uurimistööks vajalikud andmed. Eelistatavad on teemad, mille
Teatrilava koosneb mitmest ekraanist. Ühegi etenduse vastuvõtt ei ole kunagi totaalne, alati läheb mingi osa infost kaduma. Vaataja tähelepanu liigub üksikobjektilt tervikule. Tavaliselt vaadatakse seda, kes räägib ja siis vaadatakse ega mujal midagi huvitavat ei toimu. Etendus on lavastuse variant ja lavastus on etenduse invariant. Lavastus on kontseptsioon, mille poole lavastaja püüdleb lavastamise käigus näitlejaid juhendades. Lavastus elustub etenduse etendamise ajaks. Lavastuse struktuur on salvestunud vaid lavastaja ja näitlejate teadvuses. NÄITEKIRJANDUS TEATER Üks autor Autorite kollektiiv Individuaalne lugemine Kollektiivne vaatamine Lugemisel ajalis-ruumiline vabadus Vaatajal teatud ruumiline vabadus Autoril, lavastajal ja näitlejatel on erinevad eesmärgid. Ideede kontsentratsioon on suur
Lase grupil ka omavahel otsuseid vastu võtta ja anna neile selleks võimalus. Laagris on lastele kõik esmakordselt uus ja huvitav. Jäta eriti huvitavad tegevused lastele ajaks, millal nad on juba küllalt kohanenud olukorraga ja oskavad tegevusi hinnata. VÕRDSUSTA OMA RÜHM OSKUS TEADA, KUIDAS TEISED END TUNNEVAD Seo ühel lapsel silmad kinni. Ülejäänud grupp ehitab labürindi toolidest, nöörist, paberist jne. Juhata kinniseotud silmadega laps läbi labürindi ainult sõnadega juhendades. Et juhtida kinniseotud silmadega laps läbi labürindi, on vajalik asetada ennast tema olukorda. OSALEMINE Anna lastele võimalus osaleda paljudes erinevates tegevustes. KOOSTÖÖ Palu ühel lastest alustada mingi loo jutustamist, siis peata jutt ja lase järgmisel lapsel edasi jutustada. Anna igale lapsele võimalus osaleda. SUHTLEMINE Kui arutate lastega midagi, proovige järgmist võtet: enne kui järgmine laps hakkab rääkima, peab ta tegema väikese kokkuvõtte eelkõneleja jutu kohta
annaabi.ee 
