Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Judaism ja kristlus ning õendus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
judaism, kristlus, traditsioon, jeesus, poisslaps, jumalaga, juudid, hingamispäeval, kristlased, patud, haiglas, karistus, õendus, lepingusse, astumist, katsuda, surnut, armastusel, murdis, meditsiinilised, protseduurid, satuks, judaismis, juutidel, kristluses, tervikuna, surebPalun lugege labi pdf-fail (OIS-is) ,,Judaism ja oendus" ja pdf-failist ,,Kristlus" viimane peatukk ,,Kristlus ja oendus". a) kui, siis mis Teid ullatas? Judaism ja õendus: poisslaste ümberlõikamine tähistab judaismis Jumalaga lepingusse astumist, mille käigus antakse lapsele ka nimi; meditsiiniliste protseduuride tegemist tuleks vältida hingamispäeval (sabat, ei tohi tööd teha); võivad soovida kosser-toitu (mõned toidud, nagu krevett, angerjas ja piimatoodete tarbimine koos veiselihaga, on keelatud); verd sisaldavad toidud on täiesti keelatud; mehed ei puuduta naist, kui tal on menstruatsioon ega teisi naisi, kes pole tema lähedased;
Nädal aega pärats surma püsivad lähisugulased kodus, kannavad rebitud pealisrõivaid ega võta oa tavaelust. Juudi toitumisseadused määravad, mida tohib süüa, kuidas lihaloomi tappa, neist toitu valmistada ning süüa. Näiteks masimaaloomadest tohib süüa üksnes neid, kes mäletsevad ja kelle sõrad on lõhestatud, sealiha ei tohi süüa, enne toidu valmistamkist peab lihast eemaldama vere. Kristlus Ajalugu Kristlased usuvad, et 1.sajandil Palestiinas sündinud Jeesus oli Kristus ning selle sündmusega saigi alguse kristlus. Umbes kolmekümneaastasena loobus Jeesus rahulikust elust Naatsaretis ning hakkas Juudamaal rändama ja õpetama, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seadusi, ta rändas läbi kogu Juudamaa, tervistades inimesi ning tehes imetegusid. Jeesuse tegevus leidis peagi vastuseisu, kuna Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu, Jeesus vahistati ning mõisteti surma ristilöömise läbi. Enne vahistamist
Kristlus ehk ristiusk · Maailma levinum usk, mille uskujaid on üle 2miljardi inimese. Ameerikas ja Austraalias on see valdav usund · Tekkimine: - Välja kasvanud judaismist - Tekkis eeldusest, et on elanud Jeesus, kes on pärit Naatsaretis. Usuti, et ta on hukatud ja pärast oma surma ülestõusnud. - Väga vähe ülesmärkinud ja usutakse, et kui ta oli, siis tegutses ta Rooma äärsetel aladel. Mainitud on Chrestust, kes ässitas juute mässama juutide rahutusele ning valitus saatis ta välja Rooma riigist (selline uskumus tuleb Rooma allikatest) - Evangeeliumite järgi sündis Jeesus Herodes Suure ajal ja hiljemalt 4.a. eKr, Kodu koht oli Kalies
· Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender aastate määratlemiseks ning aastate tähistamiseks. · Kristlaste usundijärgi ajaarvamine on hiljutine nähtus. · Kalender sisaldab endas kuude nimetusi, mis tulenevad Rooma jumalate ja imperaatorite nimedest. - Neid hakkati kalendrisse märkima alates Jeesuse sünnist. · Kristlased märgivad aega eKr (enne kristust) ja pKr (peale kristust). Igale usundile see ei sobi ning siis kasutatakse aja märkimiseks lühendeid m.a.j (meie ajaarvamine järgi) ja e.m.a (enne meie ajaarvamist). USUNDID MAAILMAS: · Kristlus: 2.1 miljardit · Islam: 1.5 miljardit · Hinduism: 900 miljonit · Hiina omausundid: 394 milj · Budism: 376 miljonit · Põlisusundid: 300 miljonit · Sikhism: 23 miljonit · Judaism: 14 miljonit
Nad on ägedad kiriku sekulariseerumise ja eriti sekulaarse humanismi vastased. 46. Millal ja kelle poolt allkirjastati dokument, mis arvas protestantlikud kirikud välja Roomakatoliku kiriku mõiste alt "kirik"? 47. Loetleda judaistliku juutluse etteheited kristlusele. 1. Juudid usuvad, et teine inimene ei saa lunastada teiste inimeste pattusid. 2. juudid usuvad, et meie ei vaja vereohvrit (silmas on peetud Jeesuse vereohvrit ristil) pattude andeksandmiseks. 3. Juudid usuvad ,et Jeesus ei olnud Messias. 4. Juudid usuvad, et Jumal vihkab inimeste toodud ohvreid. Kes suri ristil? Kas see oli Jeesus kui Jumal või Jeesus kui inimene? Kui see oli Jeesus kui Jumal, siis juudid ei usu, et Jumal võiks surra. Kui see oli Jeesus kui inimene, siis oli kõikide kristlaste jaoks Jeesuse surm kui inimese surm, kui inimese poolt toodud ohver. 5. Juudid usuvad, et inimene on sündinud maailma süütuna, mitte Aadamalt päritud patuga. 6. Juudid usuvad, et Jumal on ainus ja nähtamatu
13saj.eKr. Veeda tähendab ,,teadmist". Pikka aega anti edasi suuliselt, kirjalik kuju 9.saj pKr. Sisaldavad igavest tõtt, mis ilmutati preestritele, ülesanne: säilitada see järeltulevatele põlvkondadele. Neli terviklikku kogumit, tuntuim ,,Rigveeda." rahvuseeposed: ,,Ramajana" ja ,,Mahabharata". 500eKr 300pKr, värvikad lood jumalate kangelastegudest ning õpetused, kuidas õigesti elada. 3 vabanemise teed: kuidas saavutada moksa ehk vabanemine · tunde tee: oluline isliklik suhe jumalaga, pole vaja erilisi teadmisi või rituaale · teadmiste tee: pühade tekstide õppimine, mediteerimine, õpingud guru juures, erak/askeet · tegude tee: ühiskondlike kohustuste täitmine, töötegemine ilma isekuseta, maailmaelu aitamine jumalad hinduismis: · polüteistlik usund austatakse mitmeid erinevaid jumalaid · kõik jumalad ühe tegelikkuse, brahmani, väljendusvormid
Messias lunastaja ja valitseja, kes toob jumala riigi maa peale. Rabi juutide õpetaja või eespalvetaja. Munk, Nunn ennast täielikult usule pühendanud isik. Dharma budismi õpetus 8-osalisest teest õige vaade, kavatsus, jutt, tegu, eluviis, püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine. Toora juutide pühakirja Tanachi kõige tähtsam osa ehk käsuõpetus. Missa jumalateenistus kristlikus katoliiklikus kirikus. Jünger õpilased, keda Jeesus õpetas ja kes temaga kaasas reisisid. Apostel kristluses usukuulutaja. Protestantism protesteerivad kirikud, mis põhinevad küll katolikust kirikust, kuid on oma teguviisidelt temast erinevad vähem nalja ja rohkem tööd. Sakrament kristluses toiming milles jumal annab armu ja andestab meie patud. Selgita. Suhtumine surma loodususundites Mõnel pool arvatakse, et surm on paratamatu ja vältimatu, osades kohtades see pole seda
Kui keegi võtab mõne olendi kuju, siis tema keha propotsioonid on veidi erinevad. Samas võib olla ka kurje loodusvaime deemoneid. -) Hing üleloomulik nähtus, mis elustab inim- või looma keha. Kui hing on kehast väljunud, siis on kas: 1) surm; 2) uni; 3) transs. -) Jumalad kõrgemad vaimolendid. Monoteism = ühe jumala usk; polüteism = mitme jumala usk. Loodusreligioonides võib mõlemat varianti esineda. Jumalate austamiseks on tihtipeale pühamud. Looduskultuuris isiklikku jumalaga suhtestamist väga palju ei ole ja need inimesed elavad pidevalt erakordses maailmas, koguaeg on põnev. * ,,spetsialistid" -) Maaisand isikud kellest usutakse, et nad ongi mingi konkreetse maa ala kaitsjad maagia abil. Temas oli ühendatud kolm funktsiooni pealik, preester ja kohtunik. Tänapäeval on neile jäänud veel alles vaid preestri funktisoon, kuna riik on muud asjad enda kontrolli alla võtnud.
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest.
soovija õpilaseks. Ta arvas, et kui inimene ei õpi, ei suuda ta õigesti olla, tegutseda, rääkida ega elada. Ta ergutas õpilasi saama vooruslikeks inimesteks, kõige olulisem voorus on ren inimlikkus, headus või humaansus. Taoism kaks peavoolu on filosoofiline ja religioosne taoism. Hiina rahvapärase religiooni põhijooneks on jumalate ja jumalannade paljusus. KRISTLUS Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse.
Juutlus Ajalooline judaism õpetab, et juudid on "valitud rahvas", kelle kaudu on Jumal kõnelenud ning ilmutanud, kuidas elada. Olla juut tähendab omada juudist ema. Juutide isaks peetakse Aabrahami, Jumal tegi temaga lepingu. Aabraham, ta pojapoeg Jaakob, Mooses Egiptuses, Mooses seaduseandjana, tõotatud Maa, Juudamaa vallutatakse roomlaste poolt 63 eKr, 66 70 nn Juudi sõda, Jeruusalemm ja tempel hävitatakse.
4. Zen-budism-levinud Jaapanis. Judaism-juudid Etniline religioon-seotud ühe rahvaga-juutidega Monoteistlik usund-usutakse, et ongi ainult üks jumal, keda kummardatakse, kõik teised on ebajumalad (Jahve-jumala nime ei tohi suhu võtta, seepärast öeldakse ADONAI ehk eesti keeles Issand). Käsuusund-inimene peab Jumala poolt antud käske täitma, 613 käsku ja keeldu, 10 neist on üle võtnud ka kristlased. Abraham (2000a eKr Mesopotaamias) Jumal kutsus ta enda juurde, sõlmisid lepingu, mille kohaselt Jumal annab talle konkreetse piirkonna ja teeb ta suureks rahvaks, Abrahami naine oli Saara, kuid ta oli viljatu, Haagar oli Egiptuse orjatar, Abraham sai Haagariga poja Ismaeli, kellest sai araablaste esiisa, Abrahamil ja Saaral sündis poeg Iisak, kellest sai juutide esiisa.
I osa RELIGIOONI TEOORIA 1. Maailmareligioonid ja maailma religioonid esimese alla kuuluvad usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni nt kristlased, islamiusulised, hinduistid, budistid, taohistid, konfutsiaistid, sintoistid. 2. Aabahamlike religioonide e kõrbemonotismi hulka kuuluvad judaistid koos kristlaste ja muhameedlastega. 3. ,,Cultura" e kultuur. Ladina keeles tähendab ,,Cultura" maaharimist. 4. Kunst, teadus ja religioon moodustavad kultuuri. Nikolai Roerich. 5. Ajas kõige püsivamad on vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6
vandealune, mis on keelatud. Profaanne on tavaline, igapäevane, ilmalik ja loomulik. Nii püha kui ka rüve ja neetu on eraldatud profaansest tabudega. Tabu on üleloomuliku tähendusega keeld, mis on seotud püha või rüveda nähtuse, objekti, sõna või isikuga. Religiooni saab jaotada ka institutsionaalseks religiooniks ning individuaalseks, isiklikuks religiooniks. Mõningad religioonikäsitlused: W. Cantwell Smith - religioon kui kumulatiivne traditsioon, individuaalne usk (isiklik, mida inimene usub) ja kollektiivne (kuhjuv) traditsioon. Inimese usk liidab ta teatud traditsioonidega. Clifford Geertz (religiooniantropoloog) religioon kui sümbolite süsteem, mis tekitab tugevaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioone eksistentsi üldise korralduse kohta ümbritsedes need arusaamad sellise tõsiasjadele vastavuse auraga, et need meeleolud ja motivatsioonid näivad ainulaadselt elulähedased. Ninian Smart religioon kui maailmavaade.
Islam. (sümbol:Poolkuu) ,,aslama" alistumine Allahi tahtele. Suuruselt teine religioon(1,3 mil). Pärineb Araabia ps. Islami eelne periood. Peduiinid(elasid kürbedes). Linnapeduiinid(elasid oaasides). Olid polüteistid. Kõige tähtsam pühapaikk Meka linn ja seal asuv Kaaba tempel. Seal austati jumalaid, Allah üks jumal teiste seas. Dinn loodus vaimud, arvati et mõjutavad inimeste käekäiku. Yathridis(põhja osas) elasid juudid. Islami teke. Abu al-Quasim Muhammed Ibn Abd Allah ibn Abd al-Muttalib Ibn hasin- Raja Ehk siis Muhamed(570-632) sünnib Mekas ja sureb Mediinas. Moslemid peavad teda prohvetiks. Muhamed abielub Hadizaga. Käis kord aastas mägedes palvetamas Allahi poole. Kui ta oli 40 a. Ilmub talle peaingel Gabriel. Gabriel anat talle teada et jumal(Allah) on valinud tema prohvetiks(Jumala sõnumitooja). Et Allah on ainuke jumal. Inimesed peavad meeltparandama peatselt saabuva kohtupäeva ees
Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused
Juutide vaimne juht ja kohtumõistja oli Jeruusalemma templi ülempreester. Pärast 70 a pkr kadus templikultus ning rõhk asetus isiklikule vagadusele ja jamalateenistusele sünagoogis (kr 'koosolekumaja'). Preestreid ei ole, rabi on eespalvetaja ja õpetaja. Mõiste ,,juut" tekkis pärast 583 a ekr, olles seotud nii usu kui ka päritoluga. Juudiks peetakse juuditari sünnitatud last ja judaismi pöördunud isikut. Pühakiri Juutide religiooni, kultuuri ja ajaloo alus Tanah, mida kristlased tunnevad Vana Testamendina, on kirjutatud heebrea, osaliselt ka aramea keeles, kujunes pühakirjana välja 1. at jooksul 2. sajandiks ekr ja kinnitati kaanoniks u 100 a. pkr. Vana Testamendi raamatud on: 1. Toora (Seadus) ehk kreeka k Pentateuh ehk 5 Moosese raamatut 2. Prohvetite raamatud 3. Kirjad (ajalooraamatud, õpetussõnad, psalmid) Tooras on 613 juhist 248 käsku ja 365 keeldu. Toora on juutidele Jumala and, ent ka suhtlusvahend Jumalaga
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2. Dharmalikud on India päritolu, peatähelepanu on indiviidi vaimsel heaolul, aktsepteerivad teisi
jumalaist, kes asuvad teil ümberkaudu..., siis ära tee tema nõu järele ja ära kuula teda! Su silm ei tohi halastada tema peale ega armu anda; sa ei tohi teda varjata, vaid sa pead tema tapma: sinu käsi olgu esimesena tema kallal teda surmamas, ja seejärel kogu rahva käsi! Viska ta kividega surnuks, sest ta on püüdnud, sind lahutada Jumalast..." Kristlik täiendus: Jumal on Kolmainu Jumal Isa, Poeg ja Püha Vaim. Jumal pole üksnes Taevane Isa, Looja, vaid tal on ka Poeg Jeesus Kristus, kes ristil asendusohvrina suri, et lunastada inimeste patud Jumala ees. Isast ja Pojast lähtub ka Püha Vaim - kes inimesi pühitseb, annab prohvetitele sõnad suhu jne. Tänapäev. Jumal endiselt ei salli ebajumalaid enda kõrval. Enamus juudi rahvast endiselt hoiab usus ainult temast kinni. Ent ka Iisraeli riigis valitseb usuvabadus, mistõttu kellegi rahvuskaaslase surmamine, kui ta teisi jumalaid peaks hakkama kummardama, ei tule enam kõne alla
Judaism Judaism on üks vanemaid tänapäevani säilinud monoteistlikke religioone, mille keskmeks on läbi aegade olnud püüd hoida oma usundit ning rahvuslikku kultuuripärandit. Judaismi aluseks on Vana Testament, mis sisaldab endas Iisraeli rahva ajalugu ja nende suhet oma jumalaga. Vanas Testamendis sisalduvad raamatud on juudid jaganud kolme rühma: Toora ehk seadus, Prohvetid ja Kirjutised. Selline raamatute järjestus kinnitati umbes aastal 100 pKr. Kõige olulisem osa Vanast Testamendist on juutide jaoks Toora, mis sisaldab viit Moosese raamatut. Selles on kirjas 613 seadust, millest 248 on käsud ning 365 keelud. Neid peetakse Jumala ilmutuseks, mida tuleb järgida ning mis on eriliseks suhtlusviisiks Jumalaga. Kes on juut? Juudi seadus peab juudiks isikut, kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi
Siitide õpetusele lisandub peale koraani ja sunna ka Imaamide õpetused, ja et uut infi tuleb juurde imaamide juhendusel. Iraan, iraak, pakistan, saudiaraabia. Peasuunad Sufism-islami müstika, islami müstiline nool(koolkond). Askeetllus- naudingutest loobumine. Sufid jagunevad vennaskondadesse ja õeskondadesse. Need võivad olla nii sunniitlikud kui siitlikud või segu nende järgi. Ned tunneb ära nende tantsude järgi. Judaism. Juutlus ja juut. Juut on inimene , kelle ema on juut või inimene kes on omaks võtnud juutluse põhimõtted. Judaism on üks vanimaid uske mis on siiani säilinud.alates teine aasta tuhat eKr. Sellest on välja kasvanud a kristlus ja islam. Juutide esiisa on Aabraham. Ta on ise heebrialane ja pärit mesopotaamiast, Ur-i linnast. Ta sai ennustuse ja rändas välja ja jõudis palestiinasse ja sai jumalalt teotuse et see ma saab tulevikus kuuluma tema rahvale
religioon tulenes poeetidest mitte preestritest. - Poeedid moodustasid erinevatest müütidest ühtseid tervikuid. Kuna jutte ja poeete oli palju siis ühtse usundi tekkimine oli välistatud. - Kreeklaste jaoks ei olnud oluline see, mida jumalatest räägiti, vaid, mida tehti: jumalaid pahandas ebakohane käitumine. Jumalad kaitsevad inimese moraalitavasid, kui inimene käitus halvasti, siis jumal karistas teda. Jumalate karistus oli peamiselt siin ilmas ning võis tabada ka järelkasvu. · Jumalate auks peeti riitusi. Rituaal oli väga pragmaatiline-jumalale anti midagi, taheti samas ka midagi vastu saada. · Jumalatele võis ohverdada iga üks, ei olnud vajadust vahendajale. Preestriseisus järjekordselt ei olnud oluline. · Templid olid sekundaarsed ning need ei olnud seotud rituaalidega. · Pidustuste järgi anti ka kuudele nimetused.
RISTIUSK (kristlus, kristlased) Jaguneb kolmeks põhisuunaks (katoliiklus, õigeusk, protestantism) ja paljudeks usutunnistusteks. Arenes judaismi ühe sektina, (rajajaks Jeesus Kristus?). Pühakiri - Piibel, koosneb Uuest ja Vanast Testamendist.Vanasse Testamenti kuuluvad juudi Piibli 39 raamatut. Uus Testament koosneb 27 raamatust, mis jagunevad nelja ossa. 1) Neli evangeeliumi mis jutustavad Jeesusest 2) Apostlite teod, mis jutustavad Jeesuse esimestest poolehoidjatest 3) Epistlid e. kirjad mis on kirjutatud esimestele kristlaste gruppidele 4) Ilmutusraamat, mille sisuks on nägemus ajast, mil Jeesus tuleb tagasi maa peale.
Usundilugu 10.10.2012 Judaism Järgijaskond tagasihoidlik. Väljakasvanud kristlus, tugevalt mõjutatud islam. Ta mõju on tähelepanuväärne. Tegemist on etnilise religiooniga. Omane ühele etnusele. Juudi rahvale. Juudi traditsiooni kohaselt: inimene on see, kelle ema on juut. Rahvus kandub edasi emaliini pidi. Võib olla ka liikumisi, mis väidab, et liigub ka isaliini pidi, traditsiooniliselt aga ainult naisliini pidi. NB! Puudutab traditsioone, mis on seotud ühe rahvuse või territooriumiga: ajaloo jooksul on traditsioon muutunud
lahutamis/irrutamisriitused (mõrsjaitkud), üleminekuriitus (teismeeast täiskasvanuikka), liitmis-/ühendamisriitused (saadakse uus nimi, identiteet). V.W.Turner rituaal on tähenduslike sümbolite varamu. Emotsioonid religioonis on väga olulised. Üheks valdkonnaks religioonis on ekstaas, religiooni müstika. Ekstaasile on raamid ette antud transiseisundid, teise teadvuse seisundid. Eetika ja ususeadustiku aspekt iga traditsioon seab oma nõuded kogukonnale: nt 10 käsku, kuldreegel. Rituaalid võivad erineda, müüdid on natukene erinevad, aga eetika erinevate 2 traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul
Üldine usundilugu KRISTLUS · Naatsareti Jeesus (~7-4 e.m.a 30 m.a.j.) · Tagakiusamine (Nero 64, Decius 249-251) · Constantinus Suur ususallivus (313) · 342-346 mitte-kristlike tavade keelustamine · 416 - riigi teenistujateks ainult kristlased · 1054 kirikulõhe Kristlus ehk ristiusk: monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas.
Julgustatakse kohustusliku almuse jagamise kõrvale tegema ka vabatahtlikku almusejagamist (Sadaqa). Almuste jagamise alla läheb ka misjonitöö kui keegi pööratud, siis ka see on heategu 4. Paastumine (Sawm) ramadani kuus, päikesetõusust päikeseloojanguni ei söö, hiljem võib sellest ei pea osa võtma reisil olijad, rasedad, raugad, haiged, aga tuleb järele teha 5. Palveränd ehk Hadz minnakse mekasse, 12.kuul, 8.-12.päevani, traditsioon tekkis nii, et islamieelses usundis olid pühad kuud, mil ei võind verd valada ega tülitseda ja sel ajal tuldi mekasse et rahuliku kaubitsemise kõrval sooritada palveränd Ka'ba kivi juurde .. / Palveränd lõppeb palvepeoga, mis kestab 3p, ohverdatakse lambaid jumalale, et head õnne endale paluda Traditsiooniline lugu: Muhammad saatis oma saadikud araabia hõimude juurde religioonist ja
Guru inimene, kes juhatab teisi nirvaanasse. Tantra Püha tekst, kus antakse õpetust edasi läbi piltlike lugude Laama dao toimimisseadus, mis valitseb kogu maailma Yin - naiselik, maa, kuiv, hele, kõrge, soe, päev Yang - mehelik, taevas, märg, madal, külm, tume, öö Wu-wei - mitte tegutsemine, harmoonia ümbritseva loodusega Feng-shui õpetus, kus rakendatakse yin'i ja yangi. Sabat - juutidel puhkepäev, pere kodus, reisida ei tohi, tööd ei tohi teada Sünagoog - koht, kus juudid peavad jumalateenistusi Bar-mitzvah aeg, millal poisist saab mees (13. aastaselt). Tal on täpselt samasugused õigused nagu täiskasvanud mehel ja ta peab oma enda tegude eest vastutama. Sariaat - koraanile tuginev islami seadus Sunna - koraani kommentaar selle mõistmiseks Dzihaad mosee - koht kus moslmeid peavad jumalateenistusi Hidzra - Muhamedi Yatribi põgenemine, sellega algab ajaarvamine (622)
teenimine), secta (sekt). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel. Varasel uusajal tähistab religio enamasti ristiusku, ka CALVINil ja LUTHERil. XV-XVII sajandil tihenevad kontaktid teiste usunditega. Üksikutest rahvastest rääkides kasutatakse mõnikord rahva usundi kohta mõistet religio. XVII sajandi II poolel hakatakse kasutama sõna religio kõigi religioonide kohta. Valgustusajal võrdsustatakse kristlus teiste religioonidega. Religiooniteadus on aru saanud, et teaduslike meetoditega pole võimalik välja selgitada, kas jumal on olemas või mitte. Mõiste religioon on aja jooksul muutuse läbi teinud. Vanade roomlaste jaoks ei tähendanud religioon kirevat nähtuste kompleksi, mida tänapäeval. Viimasel ajal on vaieldud teemadel, kas võib kardinaalselt erinevaid nähtusi ühe, religiooni mõiste alla. Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja
nende kultust. Religioon ja usund on sünonüümid. Usuõpetus on kiriklik ja konfesionaalne. Religiooni sõna on tulnud kreeka keelest religio, mis on tuletatud kas 1) religare ehk siduma (inimese side jumalaga) 2) religere ehk tähelepanema või hoolima ( inimene hoolib jumalast ja paneb teda tähele). Religioon on inimese kohustu austada jumalaid. Cultus on tulnud religiooni mõiste alla, aga pole sünonüüm. Kultus on ühe kindla jumala austamine ja uskumused selle jumalaga seoses. Teise võimalusega saab kultust kasutada ka teise küljena ehk religiooni üks külg. Roomlaste arvates sõltub inimeste käekäi jumalata käekäigust. Pilt Rooma kultuurist on muutunud, ene arvati, et see oli külm, aga nüüd on arvamus hoopis teine. Ristiusk on ainus tõeline religioon, kuid see on vale arusaam. Idilolatria – kummardamine Superstitsio – ebausk Secta – (tuleneb ka sekt) sekt on rühm, milles on väike pooldajaskond. Sektandid on usuhullud.
peamiseks ülesandeks monarhiat toetavate rituaalide järjepidevuse hoidmine. Teine böni vool oli samanistlik usund, mis toetus külakogukondadele. Samaanid olid jumalakartlikud pühitsetud, kes suutsid erinesid üksteisest mitmetes asjades, ent neid ühendas kangelaslik soov tõlkida kogu budistlik kaanon tiibeti keelde. Samuti kujunes kloostrites välja tohutu algupärane budistliku maali, metallikunsti ja arhitektuuri traditsioon. Jaapan on aga heaks näiteks sellest, kuidas paljud erinevad budismi koolkonnad võivad üksteise kõrval rahus elada. Jaapani kuus olulisemat budistlikku koolkonda on: tendai, shingon, jodo, jodo shinshu, zen ja nichiren. Kõik järgivad sama põhiõpetust, erinedes vaid tavades. Näiteks zen keskendub meditatsioonile, nähes seda teena virgumisele. Shingon'is peetakse aga oluliseks sümboleid ja rituaale. Samuti võib theravaada ja mahajaana budismist eristada 19
kindla loomaga ja üldse ollakse väga seotud loodusega. Hinduism ~1500 aastat e.Kr liikusid Indiasse elama aarjalastest rändkarjakasvatajad Arya'd nagu nad end ise nimetasid. Nad tõid kaasa oma usu ja tänu sellele võis hakata rääkima varajasest hinduismist. Algselt oli see ohverduslik religioon mille eesmärk oli saavutada õnn ja hea elu maa peal, hiljem ta muutus ja temast sai usund, kus väga tähtsal kohal olid preestrid, sest nemad olid ainsad, kes suutsid suhelda jumalaga ning ohverdasid õigesti. Algselt oli ta suulisepärimusega leviv usk, kuid see muutus varsti kui hakati kõike seda üles kirjutama ja kirjutati veedad õpetused, millel hinduism põhineb ehk pühakiri. India eeposed Ramajana & Mahabharata. Jumalate arv selles usundis on ~300'000'000. Puuduvad ka kesksed dogmad ja on palju suundi, kus mõni võib teistega olla vastuolus. Hinduismis on õigus austada igat jumalat, kuid siiski mõned tähtsamad jumalused
annaabi.ee 
