Leidsid 22 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jõuülekanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käigukast, sidur, liigend, trafo, sõiduk, kardaan, turbiini, manuaal, automaatkäigukast, ketas, hüdrotrafo, käiku, vedrud, turbiiniratta, pöördemoment, ülekanded, ketta, rumm, hooratas, labad, juhtratta, sujuv, kere, hark, korv, terasest, labade, vabakäigusidur, kütusekulu, ristmik, määrde, diferentsiaal, vahekast, jõuülekanne, sujuvaltAutomaatkäigukastides kasutatakse vabakäigusidureid hüdrotrafo juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Käigul ühendab ederpidisõidu sidur C1 käigukasti vedava võlli esimese planetaarülekande P1 kroonrattaga. Kuna esimese planetaarülekande satelliitide raam on ühendatud jäigalt veetava
juhtratta ja planetaarülekannete pidurdamiseks. Vabakäigusidurid töötavad mehaaniliselt ja oma väliskujult meenutavad rull-laagreid. Rullide asemel on siin aga lukustusnukid. Ühes suunas kalduvad nukid hõõrdejõu toimel rummust eemale ning võimaldavad välisvõrul ja rummul pöörelda erinevas suunas. Vastupidises suunas kiiluvad nukid välisvõru ja rummu omavahel kinni. · Märg mitmekettaline sidur on ehituselt ja tööpõhimõttelt sarnane mitmekettalisele pidurile. Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. Õlipumba ülesanne on tekitada käigukasti juhtimiseks ja määrimiseks vajalik rõhk. Õlipump on paigutatud käigukasti vedava võlli poolsesse otsa hüdrotrafo taha ja saab käituse hüdrotrafolt. Õlipump imeb õli läbi käigukasti põhjas oleva
hammasrataste või muhvide nihutamisel. Vähesed autod omavad varjaator käigukasti. Nende ülekannet muudetakse sujuvalt kiirenevalt ja need autod sõidavad mõlemat pidi sama kiiresti. Käigukast peab töötama vaikselt ja vähese kuluvus astmega. Seepärast kasutataksegi kaldhammastega hammasrattaid. 3. Siduri töötamine Siduri töötamine põhineb kokkupuutuvate ja liikuvate pindade vahel tekkiva hõõrdejõu ärakasutamisel. Veetav ketas on asetatud hooratta ja suruketta vahele. Suruketas pöörleb koos hoorattaga, kuid saab liikuda hoorattast kaugemale ja lähemale. Kui veetav ratas ei puutu kokku suruketta ja hoorattaga on sidur väljalülitatud, sidurivõll seisab ning pöördemomenti hoorattalt käigukastile ei kanta. Kui suruda surukettaga veetav ratas vastu hooratast, siis hakkavad hõõrdejõud veetavat ketast kaasa vedama ning jõud kantakse hoorattalt käigukastile. 4. Siduri ülesanne, arvutamine 1
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18
Tartu Kutsehariduskeskus Autotehnik I AUT09 JÕUÜLEKANNE Iseseisev Töö Juhendaja: Kaido Voitra Tartu 2009 Laboratoorne töö 1 Teema nimetus: Autode sidurid Sidur: 1)Hooratas 2)Surveketas 3)Hõõrdekatted 4)Hammasvöö 5)Siduriketas 6)Sidurivõlli tugilaager 7)Lahutuskäpp 8)Libisseib 9)Sidurivõll 10)Siduriketta rumm 11)Tõmbepolt 12)Survelaager 13)Lahutushargi telg 14)Surve vedru 15)Reguleermutter 16)Vedruhoidja
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja
..5 satelliithammasratast. Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse Joonis 6. Kroonratas, sateliithammasratas, päikeseratas 2.3 Planetaarülekande sidur ja pidur Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A3 Andres Asson Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Sidur ................................................................................................................2 1.1 Siduri ülesanne ..............................................................................................3 1.2 Siduri põhiosad ..............................................................................................3 1.3 Siduri rikked ..................................................................................................8 2. Käigukast ....................
Lukustatud A = Päikeseratas B = Kroonratas C = Satelliitide raam ZA = 12 ZB = 36 i = 1/(1+12/36) i = 0,75 3 4 4. Mille poolest erineb mimteketteline sidur mitmekettelisest pidurist? Põhierinevus on selles, et piduriga ühendatakse teatud planetaarülekande osa käigukasti kerega, siduriga aga planetaarülekande teise liikuva osaga. 5. Mida tuleb teha uute enne paigaldamist uute hõõrdkatetega? Uusi hõõrdkatteid tuleb enne paigaldamist leaotada vähemalt 15 min. käigukasti õllis. 6. Nimte joonisel kujutatud piduri liik ja selle detailid! Pidurilint Trummel Kolb
Anduril on infrapunakiirguse allikas ja fototransistor. Viimane on ühendatud süütesüsteemi juhtploki transistorlüliti juhtvooluringi. Fototransistor on pooljuhtseadis, mille juhtivust mõjutaab kiirgus selle mõjul hakkab transistor voolu juhtima. Infrapunakiirguse allikaks võib olla tavaline hõõglamp või valgusdiood. Kuna viimase tööiga on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutatakse valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on hõõglambi omast hulga pikem, siis kasutataksegi valgusdioodi. Anduri tööd juhib pöörlev väljalõigetega ketas, mis on kinnitatud jaoturi rootoriga ühele võllile. Ketas pöörleb fototransistori ja valgusdioodi vahelises õhkvahes. Kui väljalõige jõuab fototransistori ja valgusdioodi vahele, langeb kiirgus esimesele ja see hakkab voolu juhtima. Andurjaoturis on ka tsentrifugaal- ja vaakumregulaator, esimene on ühendatud pöörleva kettaga, teine aga
Joonisel 15 on kujutatud automaatkäigukastide sidurite ehitust ja tööpõhimõtet, mis erinevatel automudelitel oluliselt ei erine. Siduri tähtsaimad detailid on vedavad (8) ja veetavad kettad (9). Vedavad kettad on mõlemalt poolt kaetud hõõrdekatetega. Vedavad kettad on oma siseservades olevate nukkidega ühendatud siduri rummuga (12), veetavad kettad on aga oma välisservas olevate nukkide kaudu ühendatud siduri trumliga (1). Kettaid surub kokku kolb (3). Kui sidur pole sisse lülitatud, on siduri kolb (3) vedrude (4) jõul surutud vasakpoolsesse asendisse ning siduri vedavad ja veetavad kettad on üksteisest lahutatud. Siduri sisselülitamiseks antakse õlirõhk siduri trumli ja kolvi vahele ning surveklapi kuul (11) surutakse õlirõhu toimel tihedalt oma pessa. Õlirõhk lükkab kolbi (3) paremale ning kolb omakorda surub siduri kettad tihedalt kokku. Siduri (12) rumm ja trummel (1) hakkavad koos pöörlema ja sidur on ühendatud.
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Kavitatsiooni vältimiseks hüdrotrafos peab ta olema pidevalt täidetud õliga, see tagatakse juhtimisventiiliga, avanemissurve on 5 bar'i. 25. Kardaanülekande ülesanne, ehitus, hooldus. Võimaldab pöördemomendi ülekandmist muutuva nurga all ja erineva vahekauguse all. Hoolduse alla läheb lõtkude kontroll, vajadusel reguleerimine ning liigendite ja ühenduskohtade määrimine. Ehitusse kuulub liigend jne. 26. Teehöövli DZ-122 vedava silla ülesanne, ehitus, hooldus. Vedavad rattad (kaks tagumist paari ) või võivad ka kõik rattad vedada. Koosneb peaülekandest, mis muudab pöördemomendi suurust ja suunda, külgreduktoritest koos balansiiridega, mis annavad liikumise ratastele ja tagavad pideva ühenduse maapinnaga ja rattarummudest, milledele kinnituvad rehvid ja annavad rehvidele edasi liikumise
Jõuülekanded liigitatakse järgmiselt: · mehaanilised · hüdromehaanilised · mahthüdraulilised · elektromehaanilised · astmelised · astmeteta · automaatülekanded. Mehaaniliseks nimetatakse traktori jõuülekannet, mis koosneb üksnes mehaanilistest seadistest. Mehaanilised ülekanded jaotatakse astmelisteks ja astmeteta ülekanneteks, sõltuvalt sellest, kas ülekandearvu muutus on astmeline või sujuv. Mehhaanilise astmelise jõuülekande põhiosad on: 1. Sidur tagab mootori sujuva ühendamise/lahutamise ülekandega; sujuva käiguvahetuse ja kohaltvõtmise. 2. Käigukast tagab ratastele kantava pöördemomendi suuruse ja suuna muutmise; saab seega muuta sõidusuunda ning lahutada mootori pikemaks ajaks ratastest. 3. Jaotuskast tagab pöördemomendi jaotamise sildade, lisaseadmete või käitusvõlli (jõuvõtuvõlli) vahel. 4. Kardaanülekanne kannab pöördemomendi jaotuskastist või käigukastist sildadele ja käitusvõlli reduktorile. 5
Teehöövel on konstrueeritud ja ehitatud järgmiste tööde jaoks • talvine ja suvine maanteehooldus. • Asfaldi aluskihtide ja pindade puhastamine • pinnastetööd, pinnase planeerimine ja viimistlemine tee-ehitus- ja haljastustöödel. Mootori järgi liigitatakse mootorid kolmeks: • kerged (-44kW) • keskmised (-99kW) • rasked (suurem / võrdne 100kw) tööseadmestik – tööorgan, pöördering, tööhõlm jõuülekanne (transmission) – käigukast koos hüdrotrahvoga, kardaan, peaülekanne, poolteljed, külgülekanne. Hüdrosüsteem Õlitaseme kontroll 1. Höövel peab asuma horisontaalsel pinnal 2. Silmajärgne kontroll: õlitae peab olema kontrollklaasi keskkohas 3. Kui õli vaja lisada, tehakse seda tutsi kaudu või lukustavast täiteavast Õlivahetus 1. Tõsta tööraam ülaasendisse ning tõmba lõikenurga seadesilindri kolvivars sisse 2. Seiska mootor 3. Ava kork 4
isepärased konstruktsioo- nid eraldatakse mõnedes liigitustes omaette rühmaks -- erimootorratas- teks. Toim. Mopeed on ülikerge mootorratas, millel on väikese võim- susega mootor ja sõtkajam. Viimast käsutatakse mootori käivitamisel ja veojõu suurendamiseks vajaduse korral. Üksikuil juhtudel võidakse mopeede varustada ka mootor- ratta-tüüpi käivitusajamiga. Sel puhul nimetatakse neid mokikkideks. Mopeedi ei tule ara segada mootorjalgrat- taga. Viimasel puudub käigukast ja ta mootorit saab pai- galdada igale tavalisele jalgrattale. ! Mootorratta üldehitus. Sõltumata mootorratta liigist võib igaühel neist ülesannete järgi eristada järgmisi mehha- nismi- ja seadmerühmi: mootor, jõuülekanne, veermik ning juhtseadised (joon. 2). Mootor on mootorratta keerukaim seade; temas saa- dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste
Väntvõlli põsed on väntmehhanismile vastukaaluks, nad ühtlustavad tsentrifugaaljõudu ja sellega laagrite kulumist. Põskedesse on pressitud võllikaelad, millega väntvõll toetub karteri külgseintes asuvatele raamlaagritele. Raamlaagrid on kas kuul- või rull-laagrid. Õli ja gaasi läbipääsu tõkestamiseks on raamlaagrid tihendatud kaelustihenditega. Karterist väljaulatuva ühe võllikaela otsas on hooratas ventilaatoriga ja teises otsas sidur. Sidur ja hooratas on võllikaelte otste külge kinnitatud keermesliidetega. Magneetosüütega mootorsaagidel on hoorattapoolsel väntvõllikaelal ekstsentrik või väljalõige magneeto käitamiseks. Karter on mootori alus, mis ühendab kõiki mootori sõlmi ja detaile. Karter koosneb kahest poolest, mis valmistatakse kergmetallide sulamitest ning karteripooled ühendatakse omavahel poltide või kruvide abil hermeetiliselt, sest karteri siseruum täidab pumbakambri ülesannet.
asend kere suhtes tee ebatasasuse tõttu muutub. Kardaanvõllid tasakaalustatakse. Kardaanvõlli koostamisel tuleb jälgida paigaldusmärke. Kardaanülekanded autodel on ühe- või kahe võlliga. Ühevõlliline kardaanülekanne koosneb õõnsast võllist ja kahest liigendist. Liigendid võimaldavad nurga muutmist, pikenemist võimaldab kardaanvõlli nuutotsak. Pikad kardaanülekanded koosnevad kahest võllist, mida ühendab kolmas liigend. Üks võll toetub sellisel juhul vahelaagrile. Peaülekanne. Peaülekanne paikneb autodel tavaliselt vedavas sillas. Peaülekannet on vaja kahel põhjusel: ta ühendab auto pikisuunalise kardaanvõlli ristisuunaliste rattavõllidega ja suurendab pöördemomenti. Kui peaülekane vedava hammasratta telg veetava taldrikhammasratta telje suhtes asub madalamal, on tegemist hüpoidülekandega. Tagaveoga auto üheastmelises peaülekandes on kaks koonushammasratast. Suuremat,
Selleks, et autotootjate vajadusi rahuldada, toodab Knorr-Bremse erinevaid kompressoreid. Kompressorite töömahud jäävad vahemikku 20...720cm2, tootlikused 20...1000l/min ja tarbitav võimsus 50W...10W. Knorr- Bremse kompressoreid iseloomustavad toodetava suruõhu rõhk kuni 12,5 baari väike õlikulu, pikk tööiga ja energiasäästusüsteem(ESS). Energiasäästusüsteem võimaldab vähendada energiakulu 60% ulatuses. EAC elektrooniline õhukontroll. Õhkpidurite ja vedrstusega sõiduk vajab teatavate parameetriega suruõhku. Selleks on Knorr-Bremse välja töötanud elektroonilise õhukontrolli (EAC). Kui tavalises õhusüsteemis on peale kompressorit õhuregulaatoriga õhukuivati, nelikkaitseklapp ja rõhupiirik, siis EAC puhul on need neli asendatud ühe mooduliga, mis võimaldab täita järgmisi funktsioone: *töörõhku reguleerida *pidevalt töörõhku kontrollida *juhile hoiatavat teadet anda *lisaks diagnostika võimalused Süseem annab järgmised eelised:
3.2. Jõuülekanne Mootori töötamise ajal pöörleb mootoris väntvõll. Väntvõlli pöördumisest tekib pöördemoment, mis läbi jõuülekande kantakse vedavatele ratastele. Traktori jõuülekanne koosneb sidurist, vaheülekandest, käigukastist, peaülekandest, diferentsiaalist ja lõppülekandest. Peale siduri suureneb kõigis jõuülekande astmetes pöördemoment ja väheneb võllide pöörlemissagedus. Sidur on vajalik jõuülekande sujuvaks sisse ja välja lülituseks, käiguvahetuseks ja käigukasti kaitseks. Traktorite jõuülekandes kasutatakse ühe ja mitmekettalisi kuivi hõõrdesidureid ja hüdrosidureid. Sidureid juhitakse mehhaaniliselt ja hüdrauliliselt. Hüdrauliline sidur võimaldab sujuvat liikumise alustamist. Mehaanilisi sidureid tuleb perioodiliste hoolduste käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit)
.0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius,
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
