................................ 9 2 Sissejuhatus Jootmine on metallide lahtivõetamatu liitmise tehnoloogiline protsess, mille puhul kergemini sulav lisametall (joodis) sulatatakse ja täidetakse sellega liidetavate detailide vaheline pilu. Teisi- sõnu tähendab see, et jootmiseks nimetatakse metalltoodete üksikute osade ühendamist sulatatud metallide või sulamite abil, mida nimetatakse joodisteks. Sulas olekus märgab joodis hästi ühendatavaid detaile, tardudes aga ühendab nad kindlalt. Jooteprotsess meenutab metallide keevitamist, kuid keevitamisel kuumutatakse ühendatavad detailid enamasti kuni sulamiseni, jootmisel aga joodise sulamistemperatuurini. Vedel sulajoodis tungib detailide vahelisse lõtku kapillaarjõudude toimel. NB! Mida kitsam on ühendatavate detailide vaheline lõtk, seda paremini tungib joodis kapillaarjõudude toimel lõtku.
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C).
Liimliite koostamine nõuab täpsust Erinevad liited: 1. Kaldliide 2. Kald-katteliide 3.põkk-katteliide 4. Katteliide 5. Põkkliide *kaksik- kaldlappliide *kaksik-lappliide *lappliide Jootmine on metallide ühendamine erisulami-JOODISE – abil Joodistena kasutatakse värvilisi metalle(Al, Cu, messing, silumiin) ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C
jootmisel. Kui tinale lisada tsinki, siis sulami sulamistemperatuur algul alaneb(199C tsingisisaldusel 7%) edasisel lisamisel hakkab tõusma. Kaadium alandab tsingi sulamistemperatuuri(tsinkjoodistes kaadiumi 30-35%). Parendamaks joodisõmbluse tehnoloogilisi omadusi ja tõstmaks nende töökindlust, lisatakse tinatsinkjoodistele vähesel määral hõbedat ja alumiiniumi. Paremate tehnoloogiliste ja tugevusomadustega joodised saadakse vismuti, kaadiumi, indiumi, magneesiumi, nikli ning hõbedaga. VASKJOODISED Puhas vask ja selle sulamid on kõige levinumad kõvajoodised, mida kasutatakse enamiku metallide sulamite jootmiseks. Vaskjoodise alused on sulamid Cu-Zn, Cu-p ja Cu-Ga. Kindlate omaduste ja sulamistemperatuuri saamiseks lisatakse nendele süsteemidele, tina, mangaani, rauda, alumiiniumi jt. Metalle. Boori vähene lisamine suurendab joodise kõvadust
hõbedast. Plaatinasulami teine komponent on tavaliselt vask. Plaatinatoodete turg on suur, enim tarbib neid Jaapan. Juveelitööstus on autotööstuse järel suuruselt teine plaatinakasutaja. Plaatinasulam on mehaaniliselt hästi töödeldav, probleemiks on kõrge sulamistemperatuur. 5 Metallide jootmine Jootmisel põhimetall ei sula vaid kuumeneb joodise sulamistemperatuurini. Soojusallikana kasutatakse, olenevalt võimalustest ja vajadusest jootmisel gaasileeki, samuti elektrilist ja induktsioonkuumutamist ning jootleid. Jootmise eelis on see, et põhimetall ei sula vaid kuumeneb tühisel määral. See eelis võimaldab saada kvaliteetseid liiteid mitte ainult samast metallist detailide, vaid ka erinevatest metallidest ja sulamitest valmistatud detailide vahel.
Tihedus - 11,4 gr/cm³. Sulamistemperatuur ±327°C õhus kattub oksüüdikihiga (matt hall). Ei reageeri veega, väävel- ja soolhappega. Lahustub lämmastik- ja äädikhappes, lubjalahuses; betoonis ja roiskuvates orgaanilistes ainetes. Vibratsioonidele vastupidavus väike, mureneb. Eristatakse suur - r = 0,2 W × mm²/m. Kasutatakse elektrotehnikas: - kaablite kaitsekestas niiskustõrjeks; - happeakumulaatorite plaatide koostises; - sulavkaitsmete sulavribade valmistamiseks; - joodiste sulamite koostises. Plii absorbeerib röntgenkiiri - kaitseekraanid. TÄHELEPANU! 1. Vibratsioonikindlus väike - kaablid paigaldada sildadest, estakaadidest, teedest, eriti raudteest eemale (asendada Al kestaga kaablitega). 2. Plii aurud ja ühendid on väga mürgised. · ruumide ventilatsioon - vajalik. · organismi võivad sattuda ka naha kaudu - kaitsekindad. Masinaehituses pronkside, antifriksioon-sulamite ja babediidide koostises.
teatud olekus ka gaasid (plasma). Kuid harilikult käsutatakse elektrijuhtidena metalle ja sulameid. Juhid liigitatakse tavaliselt kahte liiki: suure erijuhtivusega elektrijuhid ja suure eritakistusega elektrijuhid. Esimest liiki juhte käsutatakse peamiselt õhuliini juhtmete ja trafode ning elektrimasinate mähiste valmistamisel. Siia kuuluvad eelkõige vask ja alumiinium, erijuhtudel (kontaktide materjalina) ka hõbe, mis on parim elektrijuht. Teist liiki juhte käsutatakse enamasti reostaa-tide, täppistakistite, elektriküttekehade, hõõglampide jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom. Põhilised elektrijuhte iseloomustavad suurused on eritakistus ρ või selle pöördväärtus - erijuhti-vus γ, eritakistuse temperatuuritegur ε, kontakt-potentsiaalid ja elektromotoorsed jõud, soojusjuh- tivustegur, mehaaniline tugevus ja suhteline pikene-
Elektroodkeevitamine kuulub rahvusvahelise liigituse järgi ilma kaitsegaasita kaarkeevitusmeetodite rühma. Elektroodkeevitamisel kinnitatakse keevituselektrood elektroodihoidikusse. Keevituskaare, mille temperatuur on 5000...6000 °C, toimel elektroodivarras ja selle kate ning põhimetall sulavad. Tekib keevisvann, kuhu siirduvad elektroodimetalli tilgad ja katte sulamisel tekkinud räbu tilgad, mis moodustavad keevisvanni pinnal sularäbu kihi. Elektroodivarda ots sulab kattest kiiremini, tekitades süvendi, mis suunab sulametalli tilgad ja katte lagunemisel tekkiva gaaside joa keevisvanni. Kattest eralduvad gaasilised ained tekitavad kaarevahemikus keevisvanni kohale gaasikaitse ümbritseva keskkonna (õhu) hapniku ja lämmastiku mõju vastu
kumeraks. Paljudel juhtudel on plekkdetailide otstarbekas ühendada jootmise teel. Jootmisel voolab detailide pindade vahele erisulam (joodis), mis tahkudes need pinnad ühendab. Jootmine on väga levinud ühendusviis elektro- ja raadiotehnikas, aga ka majapidamisriistade. valmistamisel. Joodisena kasutatakse värvilisi metalle ja nende sulameid, mis sulas olekus ühinevad hästi teiste metallidega. Sulamistemperatuuri järgi jagatakse joodised kergelt sulavaks ehk pehmejoodisteks (sulamistemperatuur alla 450 oC) ja raskelt sulavateks ehk kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki
madalama sulamistemperatuuriga Tinasulamid Kõvasulamid kuumakindlamad Väärismetallide sulamid (Au, Ag, Pt, Pd) vastupidavamad Metallide jootmine ja joodised korrosioonikindlamad Raud (Fe) Rauasulamid: Tihedus 7800 kg/m3 teras Sulamistemperatuur 1539 ºC (kuni 2% C) Hea korrosioonikindlus malm Raud on levikult maakoores 4. kohal. Hõbevalge,
4.2. Jootliited Priit Põdra 4. Ainesliited 24 J tliid ja Jootliide j selle ll olemus l JOOTLIIDE = kinnisliide, kinnisliide milles detailid on ühendatud JOODISEGA Jooteõmbluse moodustamine: JOODISED on: · Joodis sulatatakse; 1. KÕVAJOODISED -- sulamistemperatuuriga p g · Sula S l joodis j di voolabl b kapillaarjõudude k ill jõ d d toimel i l üle 450 ºC (tinajoodised)
Manganiin: vask, mangaan ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 85%Cu,12%Mn,13%Ni. on väga väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam. Kasutatakse eelkõige täppistakistite valmistamisel. Konstataan: vask ja nikkel. Protsentuaalne koostis: 60%Cu,40%Ni. On väikese eritakistuse temperatuuriteguriga sulam, kasutatakse reostaatide, küttekehade ja termopaaride valmistamiseks. 23.Milliseid sulameid kasutatakse jootmisel ja milliseid materjale räbustiteks? Joodised on metallid või sulamid detailide ühendamiseks jootmise teel. Joodiste sulamistemperatuur on reeglina madalam ühendatavate materjalide (metallide) sulamistemperatuurist. Kuumutamisel joodetavad metallid osaliselt lahustuvad joodistes, mistõttu tekib küllalt tugev ja väikese elektritakistusega ühendus. Enamuses allikates eristatakse kahte liiki joodiseid: pehmed ehk kergsulavad, mille sulamistemperatuur on alla 400 °C ja kõvad ehk rasksulavjoodised
9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. FeO + C Fe + CO - Q 10. Redutseerimisprotsess terases Taandamine on hapniku, kloori, jne eemaldamine oksiididest, kloriididest jt metalliühenditest ja samuti maakidest, kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 11. Lubjakivi roll malmi tootmisel Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 12. Terase kvaliteedi tõstmine Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises. 1) Bessemerprotsess põhineb toormalmi õhuga läbipuhumises bessemerkonverteris, mille tulemusena õhus olev hapnik oksüdeeris süsiniku ja lisandid.
Mitteraudmetallid ja sulamid Mitteraudmetallid ja nende sulamid liigitatakse omadustelt lähtuvalt : a)tiheduse järgi: -kergmetallid ja sulamid (tihedus kuni 5000 kg/m3)-Magneesium, alumiinium, titaan jt. -keskmetallid ja sulamid (tihedus 5000-10000kg/m3)-tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom jt. -raskmetallid ja sulamid (tihedus üle 10000kg/m3)-plii, hõbe, kuld, volfram, molübdeen jt. b)sulamistemperatuuri järgi: -kergsulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur ei ületa Pb sulamistemperatuuuri 327'c) -liitium, tina, plii jt. -kesksulavad metallid ja sulamid (temp.üle 327'c,kuid alla 1539'c) -mangaan,vask,nikkel,hõbe,jt. -rasksulavad metallid ja sulamid (sulamistemperatuur üle 1539'c) -titaan, kroom, vanaadium, molübdeen, volfram,jt. Muudest omadustest lähtudes liigitatakse neid väärismetallideks (Pt, Ag. Au jt),
17. MIG/MAG keevitus on sulava elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: legeer- ja mittelegeerterased, Al, Cu, Ni, Ti- sulamid. TIG on sulamatu elektroodiga kaitsegaasis kaarkeevitus. Materjalid: kõrglegeerterased, Al, Mg, Cu, Ni, Ti- sulamid. 18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil
Lõigata? Termolõikamisprotsess, mis põhineb lõigatava metalli põlemisel kõrgetel temperatuuridel, vajalik temperatuur saavutatakse põlevgaasi põlemisel hapnikust. Sellega saab lõigata metallisulameid, mille hapniku süütamise temp on selle sulamistemp madalam; moodustuvate metallioksiidide sulamistemp on metalli sulamistemp madalam; põlemissoojus on protsessi pidevuse seisukohalt piisav; metalli soojusjuhtivus ei tohi olla liiga suur; lõikamisel tekkiv räbu peab olema kergesti eemaldatav. 46. Milline on kaitsegaaskaarkeevitamismeetodite (rahvusvaheliste tähistega MAG, MIG ja TIG-keevitus erinevus ja kasutusalad? MIG/MAG keevitus toimub sulava elektroodiga kaitsegaasis, TIG keevitus aga sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu, neid keevitusviise loetakse poolautomaatseteks, kuna elektroodi etteandmine on mehaniseeritud, kuid seda saab ka täielikult mehaniseerida. MIG/MAG protsessi
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
m H2O raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : lubjakivi CaCO3 dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (šlakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju põhimõtteline skeem Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel
tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning elemendi e. järjenumber mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud tähis värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik üle- Metallid (tahked) jäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse Alumiinium Al 13 alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning Hõbe Ag 47 sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad Kaltsium Ca 20 metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja Koobalt Co 27 mitteväärismetallid). Tehakse vahet ka leelis- Kroom Cr 24 metallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja haju- Kuld Au 79 sate, radioaktiivsete jt. metallide vahel
m H2O · raudpagu ehk sideriit FeCO2 2) mangaanimaak MnO2, Mn3O4, Mn2O3 3) räbustid : · lubjakivi CaCO3 · dolomiit 4) koks 5) kõrgahjugaas + õhk ( viimasel ajal O2 ) Kõrgahju materjalide bilanss Täidis Saadused Rauamaak 2030 kg Malm 1000 kg Mangaanimaak 146 kg Räbu (slakk) 755 kg Lubjakivi 598 kg Kõrgahju gaas 5217 kg Koks 971 kg Kõrgahju tolm 348 kg Kõrgahjugaas 3575 kg Kokku: 7320 kg Kokku: 7320 kg Kõrgahju põhimõtteline skeem Terase tootmine Terase tootmine on kaheastmeline. Kõigepealt saadakse kõrgahjus malm ning seejärel
pehmeid metalle, mida on võimalik isegi küünega kriimustada, näiteks plii ja puhas kuld.Metallide kõvadus sõltub oluliselt metalli puhtusest. Lisandeid sisaldavad metallid on enamasti märgatavalt kõvemad kui puhtad metallid. Kõvaduse suurendamiseks sulatatakse metallidesse mitmesuguseid lisandeid (enamasti teisi metalle). Hea elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse metalle elektrijuhtmete ja mitmesuguste elektriseadmete valmistamisel. Parima elektrijuhtivusega metallid on hõbe ning vask. Võrdlemisi hästi juhib elektrit ka alumiinium. Hea peegeldumisvõime tõttu saab metalle kasutada peeglite valmistamisel. Vanasti kasutati peeglina siledaid poleeritud metallpindu. Tänapäeval kantakse õhuke peegelsile metallikiht (enamasti hõbe või alumiinium) peegliklaasi tagaküljele. Praktikas eelistatakse juhtmete materjalina enamasti vaske. Hõbe on laialdasemaks kasutamiseks liiga kallis. Alumiinium on küll vasest odavam, kuid tema
Kasutatakse palju sulamites tähtsamat sulamid: sirumiin ja duuralumiin. 2) Vask hea elektri ja soojusjuht plastiline ja korrosiooni kindel. Valmistatakse õlitorusi elektrijuhtmeid, tihendeid, jootetõlvikuid jne. Suur tähtsus oli vase sulamitel. 3) Tsink Heade valu ja korrosiooniliste omadustega. Tsinki kasutatakse teras detailide välispinna katmiseks korrosiooni kaitse eesmärgil. 4) Tina Väga plastiline ja pehme metall, kasutatakse joodiste koostises. 5) Plii (seatina) Pehme ja väga plastiline kuulub messingite, pronkside, joodiste koostisse. 6) Antimon Väga kõva ja habras metall kasutatakse laagrisulamite ja pehme joodiste koostises materjali kõvaduse suurendamiseks. 7) Messing Vase ja tsingi sulamid. Messing on tugevam kui vask ja tsink eraldi, mida rohkem on tsinki seda tugevam on messing. 8) Pronks vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad
(elekterkontakt-, difusioonkeevitus). c) mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, plahvatus-, hõõrd-, külmkeevitus). Keevitusprotsesside hulgas vaadeltakse ka jootmist, kus metallide liitmiseks kasutatakse lisamaterjali -- joodist, mille sulamistemperatuur on madalam liidetavate metallide sulamistemperatuurist. Jooteliide kujuneb alles peale joodise tardumisel. Algteadmisi metalllide keevitamisest ja lõikamisest. Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomisidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise , plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse vahel. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma --- survekeevitus ja sulakeevitus.
..40 s). 4) sulamid eletroodivarda metallsiirdega keevisvanni kaasnevad nähtused. Sulametalli vanni kõrge temp. tõttu ativeerivad paljud füüsikalis- keemilised protsessid, näit. Gaaside ja metallide vahelised reaktsioonid, mis reeglina halvendavad keevismetalli omadusi. Keevitusvanni ümbritsev põhimetall põhjustab sula metalli kiiret jahutamist, mistõttu ei kulge paljud keemilised reaktsioonid lõpuni. Sula keevitusvanni lühikese kestuse tõttu ei jõua lahustanud gaasid ja räbu tõusta alasi õmbluse pinnale enne metalli tasdumist, põhjustades poorsust ning räbupesasid. Kaarkeevitusel eristatakse reaktsiooni toime vedela ja gaasilise faasi vahel, kus toimuvad järgmised protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis., b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU
lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. 12. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. 13. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Hõbe, vask. 14. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu, mis on tingitud liikumisvõimeliste laetud osakeste - laengukandjate (elektronide või ioonide) olemasolust aines. Hõbe, vask. 15. Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma. Kergsulav elavhõbe, rasksulav metall titan 16. Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide
Mis tahes tüüpi kristallivõres paiknevad aatomid korrapäraselt, kuid aatomite arv pakketihedus (packing density) kristallivõre erinevates tasandites ja suundades on erinev Amorfsed metallid Kui sulametalli (või sagedamini sulamit) jahutada väga kiiresti (kiiremini kui 10 6 °C_s-1), siis ei jõua vedelas lahuses juhuslikult paiknevad aatomid paigutuda ümber korrapäraselt vastavalt kristalsele struktuurile. Saame nn. klaas- või amorfse metalli või sulami (amorphous metal, amorphous alloy, metal glass, metaglas), millel puudub metallile või sulamile omane korrapärane aatomite paigutus. Amorfne olek on seda püsivam, mida keerulisem on metalli või sulami kristallivõre ja mida suurem on aatomite vastastikune mõju (suurem on ta metalli ja mittemetalli sulamite korral). Koostise poolest on kergemini saadavad ja püsivamad kahe- ja enamakomponentsed sulamid. Amorfsetel metallidel on suurepärane korrosioonikindlus, head elektri- ja magnetomadused (üldiselt
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Üld- ja alusõppe keskus MATERJALIÕPETUS Referaat õppeaines Metallide tehnoloogia, materjalid I Kadett: Andrei Lichman Õppejõud: Paul Treier Rühm: MM42 Tallinn 2015 SISUKORD 1. Metallide kristalliline struktuur ............................................................................. 3 2. Kristallvõre tüübid ....................................................................................................... 3 3. Kristalliseerumine ....................................................................................................... 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused ...... 5 4.1. Materjalide füüsikalised omadused ............................................................................ 5 4.2. Materjalide tehnoloogil
Eesti Merekool KORROSIOON Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Merike Tamm Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 Metallide korrosioon....................................................................................................4 Pindade ettevalmistamine............................................................................................5 Korrosiooni kaitse........................................................................................................6 Värvimine...........................................................................................................6 Pinna katmine tsingiga ja kuumtsinkimine.........................................................6 Passiveerimine..............................
Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle puudumisel tuleb kasutada pikkade varrukatega kitlit ja tulekindlat põlle (Joon. 1). Keevitaja jalanõud peavad olema kinnised.. Võimaluse korral tuleks kasutada spetsiaalseid tugevdatud ninadega saapaid. Kinnastest tuleks eelistada pikkade kätistega nahkkindaid (Joon. 2).. Kuulmekäikude kaitseks keevitussädemete eest kasutatakse kõrvatroppe (Joon. 3).
kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: · kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) · elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või
Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. 1.1 Kaarkeevitus Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaas olema ioniseeritud. Gaaside ionisatsiooni põhjustavad: kõrge temperatuur (termoionisatsioon), katood- ja anoodkiired, ultraviolett-, röntgen- ja radioaktiivne kiirgus (kiirgusionisatsioon) elektronide, ioonide või kiiresti liikuvate aatomite põrkumine gaasi aatomite või molekulidega (põrkeionisatsioon).
Materjali õpetus Malm Malmideks nimetatakse terastega võrreldes suurema süsinikusisaldusega (üle 2,14%) rauasüsinikusulameid. Malmid liigitatakse süsiniku oleku järgi kahte gruppi: 1) malmid, kus kogu süsinik on seotud olekus tsementiidis (Fe3C). Need on seotud süsinikuga malmid e. valgemalmid; 2) malmid, kus kogu süsinik või suurem osa sellest on vabas olekus grafiidina. Need malmid on tuntud grafiitmalmidena (tuntumad neist on hallmalmid). Suure süsinikusisalduse tõttu on malmi struktuuris kõva ja habras eutektikum ledeburiit (valgemalmis) või süsinik grafiidina (libleja, keraja või pesajana). Nii ledeburiit kui ka grafiit teevad malmi hapraks, mistõttu ei saa ühtki malmiliiki survetöödelda sepistada, valtsida jne. Seepärast kasutatakse malmi valusulamina. Kõige rohkemkasutatakse selleks otstarbeks alaeutektoidse koostisega hallmalmi. Sellisel malmil on suure süsinikusisalduse tõttu terasega võrreldes madalam sulam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
