hiireklikiga ning valisin Change View. Regioonide kaardile vajutasin Regioonide järel olevat nuppu Automatic Labels: On. Paigutasin kirjed kaardil paremini ning muutsin nende suurust suuremaks. Keerasin ka „Kesk-Lõuna-Eesti” kirjet, et kaadi loetavus parem oleks, selleks valisin välja kirja ning võtsin kirja eemal olevast punktist kinni ja keerasin kirja. Järgmiseks lõin jõõnmõõtkava, selleks lisasin joonmõõtkava loomise töövahendi Home / Tools / / Tools, Options / Register Tool ning Path valiku juures vajutasin kolme punktiga nupule ning valisin kataloogist C:/Program Files/Mapinfo/Professional/Tools ScaleBar.MBX. Title: ScaleBar. Töövahendi aktiveerimiseks valisin Home / Tools / Tools / Registered ja tegin ScaleBari juures linnukese kasti Autoload ja vajutasin kasti AutoLoad järel olevale nupule Load Tool (Run). Nüüd sain töövahendit ScaleBar kasutada Home / Tools / Tools / Running paneelist
Kordamiseks 1. Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd, mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses. Põikmõõtkava Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse lisaks joonmõõtkavale ka põikmõõtkava. Põikmõõtkaval jagavad paralleelsed jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m. Selgitav mõõtkava Esitatakse sageli koos arvmõõtkavaga
Mõõtkava Mõõtkava näitab kui palju on tegelikke suurusi looduses kaardil vähendatud. Mõõtkavasi on kolme tüüpi: *Arvmõõtkava näit. 1: 85 000 000 *Võrdlusmõõtkava näit. 1cm 850 km *Joonmõõtkava näit. Kompass ja asimuut Kompass on abivahend põhja/lõuna suuna määramiseks. Põhjasuuna asimuut on 0. Asimuusiks nimetatakse nurka mis jääb põhjasuuna ja meid huvitava objekt suuna vahele. Ajavööndid Vööndiajaks nimetatakse ühes ajavööndis kehtivat kellaaega, mida arvutatakse selle vööndi keskmise meridiaani järgi. Maakeral on 24 ajavööndit, neist läänepooole (<) liikudes tuleb kell tagasi keerata, Idapoole (>) liikudes kella edasi kerida.
1 Nt. 1:5000 või 5000 Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Arvmõõtkava suhte mõlemad pooled on üheühikulised. Arvmõõtkava järgi saab arvutada joonte pikkusi nii plaanil kui maastikul, teades eelnevalt nende väärtust kas plaanil või maastikul. 2. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Mida täpsem on kaart, seda põhjalikumalt tuleb konstrueerida ka joonmõõtkava. Seejuures jäetakse üks ühikuline lõik nullist vasakule ja jaotatakse omakorda nt kümme korda detailsemalt.
Mille poolest erineb kaart aerofotost ja satelliidifotost?-Kaardil kujutatakse vaid püsivat ja olulist, seal on märgitud ka kohanimed. 5. Milleks kasutatakse leppemärke?-kaardi lihtsustamisel. 6. Kuidas arvutikaarte liigitatakse?- 7. Mis on GIS?- geoinfosüsteem 8. Mille poolest erineb trükikaart interaktiivsest kaardist?- see on paberil, ülevaatlikum ja lihtsam kasutada. 9. Mida mõistetakse interaktiivsuse all?- Reageeriv ja suhtlev. 10. Millised on mõõtkava esitamise viisid?-Joonmõõtkava, arvmõõtkava ja võrdlusmõõtkava. 11. Kuidas jaotatakse kaarte mõõtkava alusel?-Suure.- keskmise- ka väikesemõõtkavalisteks kaartideks. 12. Milliseid tegevusi tehakse kaardi üldistamiseks?- Kaarrdilt jäetakse ära ebaoluline, lihtsustatakse, liidetakse leppemärke ja nihutatakse leppemärke. 13. Mille järgi määratakse suund looduses?- Orientiiride ja kompassi abil. 14. Kuidas määratakse asukohta aadressi järgi?-liigume suurtest üksustest väiksemateni. 15
Absoluutne kõrgus- kõrgus mõõdetuna merepinnast Suhteline kõrgus- kõrgus mõõdetuna mõnest muust punktist Samakõrgusjoon- joon, mis ühendab samal kõrgusel asuvaid punkte Mõõtkava- näitab, mitu x on looduses olevaid vahemaid vähendatud Arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab, kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses(1:300000) Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus(1cm-3km) Joonmõõtkava- esitab vahemaid piltlikult Suuremõõtkavaline kaart- vähendatud kõige vähem, täpne Kesmisemõõtkavaline kaart- üksikute piirkondade ja väiksemate riikide kaardid Väikesemõõtkavalised- kujutatakse suurt maa-ala, üldine Asimuut- nurgakraad Geograafiline laius- määratakse nurgana Maa keskpunktist ekvaatoritasapinna suhtes (põhjalaius, lõunalaius ehk pl ja ll) Geograafiline pikkus- määratakse Maa keskpuntkist nurgana
dünaamilised, ajas muutumatud on staatilised. Hüpotees- teadaolevatele faktidele toetuv, kuid tõestamata oletus mingi nähtuse, seaduspärasuse vms kohta. Inimgograafia- geograafia haru, mis käsitleb ühiskonna ja keskkonna vastastikul mõjul tekkivaid nähtusi ja protsesse Asimuut-nurk põhja suuna ja mingi objekti vahel Mõõtkavad nt mitu pikkusühikut päriselus vastav teatud arvu pikkusühikutele kaardil: arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4. Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis
näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil (1:5000). Mis on selgitav mõõtkava? Selgitav mõõtkava esineb tavaliselt arvmõõtkavalistel plaanidel-kaartidel. Kui on antud näiteks mõõtkava 1:500, siis selgitav mõõtkava on selle lahti seletanud, et 1 cm plaanil või kaardil vastab 5-le meetrile looduses horisontaaltasapinnal. Mis on joonmõõtkava ? Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Mida tähendab mõõtkava täpsus? Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul
Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone ning tasapinnal võetakse kasutusele ka ristkoordinaadid. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel
· Legend leppemärkide seletus, mis on tavaliselt kaardi nurgas · Absoluutne kõrgus objekti kõrgus mõõdetuna merepinnast · Suhteline kõrgus objekti kõrgu mingi teise objekti suhtes · Samakõrgusjooned e horisontaalid jooned kaardil, mis ühendavad kõiki samal kõrgusel asetsevaid punkte. · Mõõtkava- näitab mitu korda on tegelike kaugusi kaardil vähendatud Nt: 1cm 1km · Mõõtkava esitamiseks kaardil on mitmeid võimalusi: joonmõõtkava esitab vahemaid piltlikult arvmõõtkava- esitatakse suhtena, mis näitab kui palju kaardil mõõdetud ühikule vastab samu ühikuid looduses . Nt: 1:21 500 000 1:400 000 · Võrdlusmõõtkava- arvmõõtkava lihtsustatud esitus nt: 1 cm 215 km 1 cm 4km · Orienteerimine kaardi objektide ja looduslike objektide samasse suunda paigutamine · Asimuut nurk põhja nurga ja meid huvitava suuna vahel kraadides.
erinegi tasapinnast. Plaan on tavaliselt topograafilisest kaardist ka veidi tehnilisem. See tähendab, et plaanidele kantakse põhjalikumalt tehnovõrgud (nt elektri- ja sideliinid, kanalisatsiooni ja veevarustuse elemendid vms). 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava näitab seda mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda rohkem detaile on kujutatud plaanil. Nt. 1:5000 või 1/5000
määratletud tasapinnaline kujutis (1:2000; 1:20000). Plaan on mingi teatud maa-ala kujutis, mis saadakse väikeste alade mõõdistamisel, kasutades tahhümeetrilist mõõdistamist. Profiil on mingi maakoha püstläbilõike vähendatud ja üldistatud kujutis, mis annab mitmekülgse ülevaate selle maastiku struktuurist. Krokii (abriss) on ümbritseva maastiku käsitsi tehtud skemaatiline joonis. 8. Mis on mõõtkava, arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Mõõtkava näitab seda, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud. Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maa-ala kaardile mahub. Arvmõõtkava plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel
16. Asimut, direktsiooninurk. Asimuut on päripäeva nurk põhjasuuna ja mingi objekti suuna vahel. Võib olla 0-st 360 kraadini. Mõõdetakse looduses kompassi abil ja kaardil nurgamõõtja abil. Deirektsiooninurgaks nim nurka tsooni telgmeridiaani ehk X-telje või sellega paraleelse suuna ja vaadeldava suuna vahel, mõõdetuna päripäeva, jäädes vahemikku 0-360. Seega on dir nurk muutumattu vaadeldava joone eri punktides. 17. Arvmõõtkava ja joonmõõtkava. Mõõtkava all mõistetakse plaanil või kaardil oleva joonepikkuse (D) suhet vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni (S) pikusesse. Joonmõõtkava ehk graafiline võimaldab kanda plaanile tegelikkuses olevaid joonepikkusi ning vastupidi, määrata plaani järgi tegelikke joonepikkusi. Ühele sirgjoonele kantakse teatavat lõiku, mida nimetatakse mõõtkava aluseks a millele vastab maastikul tüvenumbriga 1 algav lõik.
Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava on kaardil oleva lõigu pikkuse ja sama lõigu tegeliku pikkuse suhe. Mõõtkava jaguneb peamõõtkavaks ja erimõõtkavaks. Mõõtkava teguriks on M = erimõõtkava / peamõõtkava 10. Mis on arv-, põik-, selgitav ja joonmõõtkava? Arvmõõtkava - Mõõtkava numbriline väljendus on arvmõõtkava, see on murd , mille lugejas on 1. Nt D/S=1/M. Arvmõõtkava 1/500, tähendab, et 1 cm plaanil vastab 500 cm (5 m) tegelikkuses. Põikmõõtkava - Täpsuse suurendamiseks konstrueeritakse lisaks joonmõõtkavale ka põikmõõtkava. Põikmõõtkaval jagavad paralleelsed jooned aluse kümnendosa sajandosadeks. Nt kui alusel vastab 1000 m, siis on joone pikkus 3240 m. Selgitav mõõtkava - Esitatakse sageli koos arvmõõtkavaga
Selles projektsioonis saab edukalt kaardistada kogu maailma. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse Mercatori põiksilindrilist projektsiooni Arvmõõtkava s.o. plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava (joonis 3.1.). Selle konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Arvmõõtkava suhtest lähtudes valitakse sobiv mõõtkava alus Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Plaan, so. maapinna väiksemate osade (kuni 300km2) vähendatud moonutusteta kujutis horisontaaltasandil. Kaart, so. maapinna suuremate osade (riigid, mandrid) vastava kartograafilise projektsiooni kohaselt vähendatud moonutatud kujutis.
Plaan on väikeste maa-alade (laagriväljak, linn, alev, taluõu) täpne, suuremõõduline joonis. Kaardi ja plaani vahe seisnebki selles, et kaardile on kantud geomeetriliste koordinaatide võrk, plaanil see aga puudub. Seega võib plaan ka silmamõõdu järgi visandatud olla. Arvudes märgitud kaardi mastaap on arvmõõt ehk mõõtkava. Näiteks 1:100000, mis tähendab, et 1km on vähendatud 100000 korda ehk 1cm kaardil on 1km looduses. Joonmõõtkava, samuti kui arvmõõtkava leidub igal kaardil ja kujutab kaugusi graafiliselt, võimaldades neid määrata matemaatiliste arvutustega, kas sirkli või lihtsalt pabeririba abil. Kaart koosneb kaardivõrgust, maastiku põhijoonisest (kontuur), pinnakujutistest ja kaardi kirjast. Pinnavormid ja esemed märgitakse kaardile topograafiliste leppemärkide abil, mis kujult sarnanevad esemetega looduses. Orientiirid, mis on liiga väikesed kaadi mõõtkavas
14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril
14) Punkti asukoha määramise viise: ruutjoonte viis, polaarviis, joon-ja nurklõigete viis. 15) Mõõtkava – suhe, mis näitab, mitu korda on mudeli suurused vähendatud/suurendatud võrreldes tõeliste suurustega. Plaanil või kaardil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoonehorisontaalprojektsiooni pikkusesse. 16) Väljendatakse arvmõõtkavana, selgitava mõõtkavana või graafiliselt. Arvmõõtkava ehk mõõtkava numbriline väljendus. Joonmõõtkava on mõõtkava esitamisviis, mille puhul kasutatakse võrdseteks lõikudeks kasutatud sirgjoont. Põikmõõtkava rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks.(kõige detailsem) 17) ) Joonepikkust mõõtes peab lint olema joone sihil. Lint on sihil, kui tagumise mõõtja pooltvaadatuna langeb eesmise mõõtja käes olev mõõtevarras kokku tähisega. Lindi tegelik pikkus selgitatakse komparaatoril
Pinnaühikud 1 km2= 100 ha (1 km×1 km) 1 ha = 10 000 m2 (100×100m) 1 a (aar) =100 m2 (10×10 m) 1 m2=100 dm2 (1 m×1 m) 1 dm2= 100 cm2 (1 dm×1 dm, 10×10 cm) 1 cm2= 100 mm2(1 cm×1 cm) Mõõtkavad * Mõõtkava on plaanil oleva joonepikkuse suhe vastava maastikujoone horisontaalprojektsiooni pikkusesse st mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud * Mida väiksem on kaardi mõõtkava, seda suurem maaala kaardile mahub Mõõtkavade liigid * Arvmõõtkava * Joonmõõtkava * Põikjooneline mõõtkava Arvmõõtkava Plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaaljoone pikkuse suhe. See on kõige sagedamini esinev mõõtkava. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. Mida suurem arv on nimetajas, seda väiksemaks loetakse mõõtkava ning seda suurem maa-ala mahub plaanile.
• Topograafiline kaart- täpne üldgeograafiline kaart • Temaatilised kaardid- kujutavad kindlat teemat (nt riigid, aasta sademed jne) • Erikaardid- kitsad erialased kaardid (nt linna kanalisatsiooni kaart, orienteerumis kaart) Mõõtkava... ...näitab, mitu korda on kaardil tegelikke suurusi vähendatud. • Võrdlusmõõtkava: 1cm-10km • Arvmõõtkava: 1:1000000 (võtan 5 nulli ära, saan kilomeetrid, võtan 2 nulli ära, saan meetrid) • Joonmõõtkava 10_0_10_20_30_40 Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt. • Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd
horisontaalprojektsiooni pikkusesse. 3 Arvmõõtkava mõõtkava numbriline tähistus. Seda näidatakse kaardi ja tegelike pikkuste suhte jagatisena. Näiteks 1 : 10 000 või 1/10 000 (See tähendab et ühele ühikule kaardil vastab 10 000 sama ühikut maapinnal). Selgitav mõõtkava arvmõõtkava tekstiline väljendus. Näiteks 1 cm-le kaardil vastab 100 m looduses. Joonmõõtkava võrdseteks lõikudeks jaotatud sirgjoon ja selle koostamise aluseks on arvmõõtkava. 11. Nimeta geodeesias kasutatavaid koordinaatsüsteeme ja kirjelda neid lühidalt. Geograafilised koordinaadid: 1) Geodeetiline pikkus kaugus kokkuleppelisest nullmeridiaanist (mõõdetakse 0 - 180°) 2) Geograafiline laius on kaugus ekvaatorist põhja või lõuna suunas (mõõdetakse 0 - 180°)
4. Mõõtkava on plaanil kujutatud joonlõikude pikkuste suhe samade joonte horisontaal- projektsiooniga maastikul. Liigid: 1. Arvmõõtkava- s.o plaanil oleva joone pikkuse ja vastava maastikujoone horisontaal- projektsiooni pikkuse suhe. Arvmõõtkava väljendatakse murruna, mille lugejas on arv 1 ja nimetajas on arv, mis näitab, mitu korda on joone horisontaalprojektsiooni vähendatud paberile kandmisel. 2. Joonmõõtkava lihtsaim graafiline mõõtkava. Selle konstrueerimiseks on vaja arvmõõtkava. Selle suhtest lähtudes valitakse sobiv mõõtkava alus a. See on lõik (1..5 cm), mis kantakse sirgjoonele mõõtkava konstrueerimisel. Aluse pikkusele lõigule vastab looduses ümmargune arv meetreid. 3. Põikjooneline e. tranversaalmõõtkava annab täpsemaid tulemusi ja pole tarvis kümnendikosasid silma järgi lugeda.
Kõrgusjoonte vahe kirjutatakse kaardi mõõtkava kõrvale, nt. h=2,5 m. 1.6 Mõõtkava Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil: 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. 1. Suhtarvuna 1:50 000 2. Murdarvuna 1/50 000 3.Selgitava tekstina 1cm kaardil vastab 500 m maastikul Mitme mõõtkava võrdlemisel on suurem see, mille suhtes parempoolne arv on väiksem. Näiteks mõõtkava 1:20 000 on suurem kui 1:50 000. Mida suurem mõõtkava, seda üksikasjalikumalt on sellel kujutatud maastikku. 1.7 Olulisemaid medalivõite
• Meridiaanid sinusoidaalsed kõverad, mille tõttu hästi äratuntava kujuga • Projektsioon õigepindne • Joonmõõtkava kehtib ainult telgmeridiaanil ja standardparalleelidel • Kasutatav suuremõõtkavaliste kaartide alusena, eelkõige põhja-lõuna suunas
Kuidas need on saadud? Hopfieldi 1,0000. joonmõõtkavaks ja pindala mõõtkavaks? troposfäärimudel kujutab endast empiirilist 12. Kirjelda loodjoone absoluut.ja suhtelist Joonmõõtkava avaldub avaldisega ds`/dS; ds` - mudelit kuiva ja niiske troposfääri korvalekallet.Milleks kaheks komponendiks need lõpmatult väike joonepikkus tasandilja dS – refraktsioonikoefitsiendi leidniseks kõrgusel jagunevad? Suhteliseks korvalekaldeks nim
sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid kohalike objektide ja reljeefi kohta. MÕÕTKAVA Maastiku kujutamise üksikasjalikkus ja täpsus sõltub kaardi mõõtkavast. Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Tavaliselt esitatakse mõõtkava kaardil kahel viisil. 1. Arvmõõtkavana. 2. Joonmõõtkavana. Arvmõõtkava võib esitada suhtarvuna, murdarvuna ja/või selgitava tekstina. Joonmõõtkava e võrdlusmõõtkava konstrueeritakse sirgjoonele vastavalt kasutatava kaardi mõõtkavale. Selle jaotused näitavad lõikude pikkusi maastikul. Mõõtkavade näited (joonis nr1) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit. Lõigete meetod: nurgaline otselõige, kasutatakse ringmalli. Suundade lõikepunkt annabki õige kontuuripunkti. Mõõtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse mõõtmine objektini on takistatud.
kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit. · Lõigete meetod: nurgaline otselõige, kasutatakse ringmalli. Suundade lõikepunkt annabki õige kontuuripunkti. Mõõtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse mõõtmine objektini on takistatud.
Data Frame Properties andmef reimi parameetrite akna aktiv eerimine Insert menüü käskude lühikirjeldus Data Frame andmef reimi lisamine Title kujundusvaates pealkirja teksti lisamine Text teksti lisamine graaf ilise objektina Neatline... kujundusvaates kaardi ulatust markeeriv a piirjoone genereerimine Legend... kujundusv aates legendi lisamine North Arrow... kujundusvaates põhja-lõunasuuna lisamine Scale Bar... kujundusvaates joonmõõtkava lisamine Scale Text... kujundusv aates arvmõõtkava teksti lisamine Picture... pildi (JPEG, GIF, TIFF, WMF, BMP, PNG) lisamine Object... uue põimitav a objekti lisamine/tekitamine 30 Selection menüü käskude lühikirjeldus Select By Attributes... atribuudiv äärtuste alusel objektide v alimine Select By Location..
61. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? a. Peamõõtkava (antud kaardile üldisem, ligilähedasem mõõtkava) b. Erimõõtkava (mõõtkava kaardi mingis punktis, siis kui viime tasapinnale (sfääril), sfääri ja projektsioonitasandi puute-, lõikejoonel) 62. Kuidas arvutatakse mõõtkavategurit? a. M=erimõõtkava/peamõõtkava 63. Kuidas jaotatakse mõõtkavad esitusviisi alusel? a. Arvmõõtkava b. Joonmõõtkava c. Põikmõõtkava d. Järskuste mõõtkava e. Pindalade mõõtkava 64. Mis on mõõtkavatäpsus? a. Plaanil/kaardil 0.1mm vastav joonepikkus maastikul (ntx 1:10000 1m; 1:1000 0.1m) b. Näitab milline on maksimum täpsus, mida on võimalik saavutada. 65. Mis on kaardijagu ja nomenklatuur? a. Kaardijagu mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotamine. b. Nomenklatuur lehtede tähistamise süsteem.
kaldsilindriline; 5) keskmisel laiusel "tüsedad alad" kooniline; 6) topotsentrilised lahendused asimutaalne · Projektsiooni sobivate parameetrite leidmine (standardjooned, projektsiooni kese) 35. Kuidas liigitatakse mõõtkavasid? Mõõtkavade liigitus: · määramiskoha järgi: o peamõõtkava (üldine mõõtkava) o erimõõtkava · esitusviisi järgi: o arvmõõtkava (1:200 000); o joonmõõtkava; o põikmõõtkava; o järskuste mk; o pindalade mk 36. Mis on mõõtkavatäpsus? Mõõtkava täpsus on plaanil/kaardil 0.1 millimeetrile vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava näitab, milline on maksimaalne täpsus, mida TEOREETILISELT on võimalik saavutada. 9 37. Mis on kaardijagu- ja nomenklatuur? Millal, milleks ja kus neid kasutatakse?
maastiku graafiline dokument, mis sisaldab täpseid ja üksikasjalikke andmeid objektide ja reljeefide kohta. (Pilt 6.2) 165 Pilt 6.1 Mõõtkava on arv, mis näitab, kui palju kordi kaardil esitatud maastikuala on väiksem samast maastikualast tegelikkuses. Mõõtkava esitatakse: · Arvmõõtkava · suhtarvuna (1:50 000); · murdarvuna (1/50 000); · selgitava tekstina (1cm kaardil vastab 500m maastikul). Joonmõõtkava ( pilt 6.3) Kaitseväes kasutatavad kaardid on mõõtkavas 1:50 000 see tähendab: 1 cm-le kaardil vastab 50 000 cm ehk 500 m maastikul. Pilt 6.3 166 KAARDI IDENTIFITSEERIMINE Selleks, et leida vajalikke kaardilehti nõutavas mõõtkavas teatud alade kohta, kasutatakse identifitseerimisandmeid. Identifitseerimisandmed koosnevad: · Kaardilehe number (Näiteks O-35-66-CD) · Kaardi seerianumber (Näiteks N757)
ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Aluseks mõõdistuskäigu üks külg ja tema alguspunkt. Teaodoliidi alil mõõdetakse horisontaalnurk kuni mõõdistatava punktini. Kaugust mõõdetakse kas ruleti võikaugusmõõturiga Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit. Lõigete meetod: Lõigete viisis aluseks on mõõdistus käigu küld ja mõlemad tema otspunktid. Kaks võimalust- nurgaline ja joone pikkuse järgi. Nurgaline on kasutusel siis kui ei saa joone pikkust mõõta .nurgaline otselõige, kasutatakse ringmalli. Suundade lõikepunkt annabki õige
Paberilehe alumisse ossa mahutatakse profiili tabel, mille päis jääb vasakule. Profiili tabeli ülemine joon kannab nimetust tinghorisont ja see tuleks paigutada mm-paberi jämedale joonele. Tinghorisondi kõrgus valitakse sõltuvalt maapinna kõrgusest, nii et see oleks kordne 10 meetriga ja profiili madalaim punkt ei satuks lähemale kui 8 cm (projekteerimise vajadusest tulenev nõue). Profiili koostamist hõlbustab graafiline vertikaalne joonmõõtkava, millele alates tinghorisondist kantakse kõrgused iga kahe meetri järel. Tabeli täitmist alustatakse kauguste reast, kuhu kantakse kõik pikiprofiili punktid mõõtkavas 1:2000. Nende asukoht tähistatakse vertikaaljoontega ning joonte vahele kirjutatakse järjestikuste punktide vahekaugused täismeetrites. Normaalkaugusi pikettide vahel (100m) ei kirjutata. Üksikute vahekauguste summa kahe piketi vahel peab võrduma 100m. Kauguste rea
annaabi.ee 
