Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nutame, või tunneme hirmu sellepärast ,et väriseme. Teooria järgi on emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel seos ( värisemine seotud hirmuga ) Joonistage ja kirjeldage ÕNNETUNNET ja KURBUST rõõmutunne, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist Keha on pingevaba ja lõõgastunud, hääl on rahulik ja enesekindel kellegi kaotus, vead ja eksisammud, negatiivne tunne, aga aitab meid kohanemisel Hääl on madal ja vaikne, keha on longus Emotsionaalsed seisundid: AFEKT ja FRUSTRATSIOON Afekt- emotsionaalne plahvatus, see tekib kiiresti , on tugev ja kestab lühikest aega. Ta
1. Happed ja alused ning nende dissotsiatsioonikonstandid. 2. Füüsikaline tasakaal (aururõhk, lenduvus). Henry seadus. 3. Ainete lahustuvus ja n-oktanool/vesi jaotuskoefitsient. 4. Kirjeldage ja joonistage süsinikuringet. 5. Kirjeldage ja joonistage lämmastikuringet. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. 7. Kirjeldage ja joonistage väävliringet. 8. Kirjeldage ja joonistage hapnikuringet. 9. Vee omadused, veering ja tähtsamad keemilised protsessid vesikeskkonnas. 10. Põhjavee teke ja keemiline koostis. 11. Millised on tähtsamad kvaliteedi näitajad? 12. Mis on eutrofikatsioon ja mis on selle põhjused? 13. Hapniku roll vesikeskkonnas. 14. Mis on püsivad orgaanilised ained (POP) ja nende põhilised keskkonnaomadused? 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. 16. Kust satuvad väliskeskkonda polüklooritud bifenüülid (PCB)
AS ENSTO ELEKTER WWW.ENSTO.EE Paldiski mnt 35/4A 76606 Keila Tel 6512 100 Fax 6512 101 [email protected] 01 Elutuba Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Reguleeritava tugevusega valgustus 2 Valgustuse kaugjuhtimine 3 Põrandaküte Elutuba 4 Laeküte 5 Elektriradiaatorid 6 Pistikupesad Joonistage siia oma elutoa põhiplaan 7 Valgustuslülitid ja tähistage numbritega need kohad, 8 Televiisori-, telefoni- ja arvutipistikupesad kuhu elektriseadmed paigutatakse. 9 Stereosüsteemi pistikupesad 10 Kodukino kõlarijuhtmestik 11 Küttesüsteemi termostaat 12 Tuletõrjehäiresüsteem 13 Muud 02 Köök Seadmed Olemasolu Arv Märkused 1 Üldvalgustus 2 Töökoha valgustus
61. Mis on pööriseline elektriväli? Lähtudes Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusest, tuletage alltoodud valem. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. 67. Milline on vool ahelas? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70. Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem.
Kuidas joonistada mehhanisme kaarnooltega 1) Joonistage arusaadavalt välja (graafilise valemina) reagentide struktuurid. Kontrollige kas saate aru, millised on reagendid ning solvent antud reaktsioonitingimustel. Näiteks kui reaktsioon toimub aluselises keskkonnas, siis kas mõni ühend esineb anioonina? 2) Vaadelge lähteaineid ning produkte ning hinnake, mis on reaktsiooni käigus toimunud. Millised sidemed on moodustunud ning millised katkenud? Kas midagi on juurde liitunud või ära kadunud
ROMAANI STIIL KÜSIMUSED II VARIANT 1.Joonistage kiriku plaan ja märkige vähemalt 5 selle osa nimetust. Pikihoone, põikihoone, altar, apsiid, nelitis, tornid, portaal 2.Kelle või mille jaoks ehitati kabelite pärg? Kellele oli keskmine kabel? (Matmiseks?) Preestrite, pühaku auks 3.Milline ruum asus kiriku all ja milleks seda kasutati? Krüpt-riistade ja kirstude jaoks(ka matusepaik) 2p 4.Joonistage ladina, kreeka, egiptuse,Peetruse,Andrease ,malta ja Jeruusalemma ristid. 5
3. Loetlege transistori kolm tööreziimi 4. Loetlege bipolaartransistori kolm lülitust ning kirjeldage lühidalt nende lülituste põhiomadusi Ühise baasiga-, emitteri- ja kollektoriga. 5. Nimetage unipolaartransistoride (väljatransistoride) kuus eri liiki Ühise emitteriga-, lättega-, baasiga-, paisuga-, kollektoriga ja neeluga.. 6. Milleks on vajalik bipolaartransistori tööpunkti fikseerimine? Joonistage tööpunkti fikseerimise kaks võimalikku skeemi (baasivoolu määramisega ja baasi-emitteripinge määramisega) Töötades võimendina on oluline, et väljundsignaal oleks võrdeline sisendsignaaliga, sest siis ei teki signaali kujundis moonutusi, seetõttu on kasutusel ainult lineaarreziim. Selleks, et tagada sisendi ja väljundi võrdeline sõltuvus peab transistor lineaarreziimi jääma ükskõik millise
kuidas tsükliline struktuur formeerubja iseloomustage kujutatud suhkru stereostruktuuri. 2. Loetlege tähtsamas monosahhariidide derivaatide rühmad, iseloomustage nende molekulide keemilist ehitust. 3. Skitseerige alfa(1,6)-glükosiidsidet sisaldava disahhariidi molekuli põhimõtteline struktuur. Selgitage a)glükosiidsidet iseloomustavate parameetritetähendust, b) põhjendage, kas tegemist on redusteeriva või mitteredutseeriva suhkruga. 4. Joonistage fragment Gram-positiivse bakteri rakuseinast. Kirjeldage selel ehitust ja koostiskomponente. 5. Milliseid rasvhapeid loetakse inimese jaoks asendamatuteks? Miks? Kirjutage ninde struktuurivalemid. 6. Kirjutage vabalt valitud rasvhappelise koostisega triatsüülglütserooli struktuurvalem. Näidake, millistest komponentidest see molekul koosneb ning millised kovalentsed sidemed komponente ühendavad. 7
Süsinik (C), hapnik (O), vesinik (H), ( lämmastik (N)) * Millest koosneb nukleotiid? Nukleotiidid on nukleosiidide mono-, di-, või trifosfaatestrid *Hapeteks nimetatakse aineid, mis annavad vesilahusesse vesinikioone. *Fibrillaarsed valgud erinevad globulaarsetest valkudest selle poolest, et fibrilaarsed valgud on niitjate molekulidega aga globulaarsed on kerajad või selle lähedase kujuga. *Millised lipiidid esinevad biomembraanide koostises ? Kuidas nad seal paikenvad ? Joonistage membraan nii hästi ,kui oskate, märkides ära kasutatavate sümbolite tähenduse. Fosfolipiidid *Mida mõisetakse valgu sekundaarstruktuuri all? Kirjeldage joonistage Sekundaarstruktuurina käsitletakse valgu molekuli ruumilist vormi, mis tekib vesiniksidemete moodustamise tulemusena polüpeptiidahela erinevate osade vahel. Iga peptiidsideme kohta tuleb reeglina kaks vesiniksidet. *Joonisel on kujutatud peptiidi. Mitmest aminohappest see koosneb? Märkige peptiidsidemete asukohad
5. Fe-C sulam, C%=2,5, järelikult malm. *Valatavus on sellisel malmil nigel, sest likvidus- ja solidusjooned asuvad faasidiagrammi antud piirkonnas üksteisest kaugel. *Survetöödeldavus on kehv. Pole kuigi plastne, on habras. Üldistatult, on kõikide malmidega sama lugu. *Lõiketöödeldavus: nigel, kõvad faasid on sees. Eesmärk: Tutvuda rauasüsinikusulamite (teraste ja malmide) struktuuri termotöötluse ja neist tulenevate omadustega I osa (Terased & malmid) küsimused 1. Joonistage Fe-Fe3C faasidiagramm (FD), märkige FD-i kõikides alades faasid ning tooge üksikute sulamigruppide (eutektsed, ala-ja üleeuteksed; eutektoidsed, ala-ja üleeutektoidsed) struktuuriosad toatemperatuuril. 2. Loetlege struktuurivormid Fe-C sulameis ja tooge nende faasiline koostis. 3. Joonistage Fe-C-sulami jahtumiskõver (sulami C-sisaldus võtke tabelist 1 vastavalt variandile, näidates sulami asukoha ka p.1 toodud FD-l).
1,50 30 45,0 3 1,20 40 48,0 1,66 0,90 50 45,0 1 0,60 60 36,0 0,6 0,30 70 21,0 0,33 1. Joonistage nõudluse kõver 2. Kui jäätise ühikuhind on 1,20 $, kuidas muutub nõudluse maht, kui hind alaneb 30 sendi võrra ? Nõudluse maht suureneb 40-lt tuhandelt portsult 50-le tuhandele, ehk 25% 3. Arvutage müügitulu iga hinna suuruse alusel Tabelisse märgitud 4. Arvutage elastsuse näitaja Tabelisse märgitud 5. Joonistage müügitulu kõver, kui müügitulu on vertikaalsel teljel ja nõudlus horisontaalsel teljel 6
Kordamisküsimused (nukleiinhapped, aminohapped, valgud, lipiidid) 1. Joonistage RNA koostisesse kuuluva monosahhariidi struktuur (ka DNA kohta). 2. Milline suhkur kuulub DNA koostisesse (ka RNA kohta)? DNA koostisesse kuulub suhkur, millel OH on asendunud H-ga. Samuti on see viie lüliline suhkur. Pentoos. 3. Joonistage DNA ahelas nukleotiidijääke ühendav keemiline side (ka RNA kohta). 4. Kas DNA on füsioloogilise pH juures: a) laenguta b) positiivse laenguga c) negatiivse laenguga 5. Milline nukleotiid on kujutatud joonisel, kas ta kuulub DNA või RNA koostisesse (kõik neli NMP-d ja neli dNMP-d)? Joonisel on kujutatud guanosiin-5-monofosfaat. Kuulub DNA koostisesse. 6. Kas joonisel toodud nukleotiidis esineb puriin või pürimidiin lämmastikalus? (kokku 5
rakkudes ning toimib sama raku retseptoritele *neurokriinne - hormoon (neutrotransmitter) sünteesitakse närvirakus ning toimib naaberraku retseptoritele *neuroendokriinne - hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse ekstratsellulaarsesse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni. 4. Kuidas klassifitseeruvad prostaglandiinid a) keemilise ehituse rasvhapped b) toimimise tüübi järgi lokaalhormoonid. 5. Joonistage hormonaalse signaaliülekande molekulaarse mehhanismi skeem ja iseloomustage mõisteid a) primaarne ülekandja - hormoon (vt. ül.2). b) sekundaarne ülekandja - vabaneb rakus, kui hormoon seondub sihtmärk-raku ekstratsellulaarsele retseptoritele; aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse; tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust oluline protsess. 6. Milliseid hormonaalse signaali sekundaarseid ükekandjaid teate? Ca2+, cAMP, cGMP, IP3, DAG, NO* . 7
1. Milleks ja kuidas te kasutasite areomeetrit? Joonistage põhimõtteline pilt! Aeromeetrit kasutatakse lahuse tiheduse määramiseks. Aeromeeter sukeldatakse lahusesse ning loeme skaalalt näidu. 2. Millisel seadusel põhineb areomeetri kasutamine? Archimedese seadusel: igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 3. Millest sõltub lahuste tihedus? Tihedus sõltub lahuse massist ja mahust, lahustunud aine sisaldusest lahuses 4. Kas lahuste tihedus on suurem või väiksem kui lahusti tihedus? Lahuste tihedus on suurem kui lahusti tihedus 6. Kuidas väljendatakse lahuste koostist? Massiprotsendiga, molaarse kontsentratsiooniga, molaalse kontsentratsiooniga 7. Mida väljendab lahuse massiprotsent? Lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses 8. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon ja kuidas te seda arvutasite, teades et keedusoola mass 250-s mi...
vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinendtidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanded Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad
vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. · Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. · Kuidas hinnata ökoloogilist efektiivsust Igal troofilisel tasemel on erinev energia hulk
99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 109. Missugune on Carnot' tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside
Vee max tihedus on +4 C juuures, jäää tekib pinnal ja veekihtide vahel uudub vertikaal-tsirkulatsioon Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temp külmumise temperatuuril Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temp organimsides ja erinevates geograafilistes piirkondades. ► Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet See seisneb vee ülekandes ooekanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikeseenergia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel ► Toiduahelad ja energiaülekanne Tavaliselt on igal liigil oma peamine vajalik toit. Eri liikide organismide
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks
Võra rohelistes osades toimub fotosüntees, et koguda toitaineid. Lehtedelt toimub vee aurustumine, et hoida puu temperatuur kontrolli all. 5. Kuidas toimub orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete ning vee liikumine puittaimedes? Maltspuidu osas läheb üles, niineosas läheb alla. 6. Kirjeldage puidu makroskoopilisi karakteristikuid ühe Eesti puiduliigi (valikuliselt: kuusk, mänd, kask, tamm, saar, lepp) näitel? Joonistage skeem õppejõult saadud puiduliigi näidise makroehituse kohta. Sügispuit on tumedam ja tihedam, tekib sügisest kevadeni, tagab puidus mehaanilise tugevuse. Kevadpuit on hele ja kergem, tekib kevadest sügiseni. Tihtipeale laiem ja säsipoolsem. Kevadpuit tagab toitainete transpordi (see toimub säsikiirtes). Säsikiired tagavad toitainete transpordi horisontaalselt, puu keskelt radiaalselt koore suunas ja tagasi (primaar säsi: algavad säsist,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut MATERJALIÕPETUS Kodutöö nr 1 Teostas : 041081 MATB-34 Tallinn 2005 Eesmärk: Tutvuda rauasüsinikusulamite (teraste ja malmide) struktuuri termotöötluse ja neist tulenevate omadustega I osa (Terased & malmid) küsimused 1. Joonistage Fe-Fe3C faasidiagramm (FD), märkige FD-i kõikides alades faasid ning tooge üksikute sulamigruppide (eutektsed, ala-ja üleeuteksed; eutektoidsed, ala-ja üleeutektoidsed) struktuuriosad toatemperatuuril. Vastus: Faasid: ferriit F, austenniit A, tsementiit T C sisaldus % Sulam Struktuuriosad toatemperatuuril
Multiensüümkompleks- Metaboolne kütus- 2. Iseloomustage a) kuidas on organiseeritud metabolismirajad b) kuidas võib klassifitseerida metaboolsete radade reaktsioone katalüüsivaid ensüümsüsteeme (kolm tüüpi) Rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda: Eraldiasetsevate valkudena Multiensüümsete kompleksidena Membraan- seotud süsteemidena 3. Energiavoog biosfääris kulgeb läbi süsiniku- ja hapnikuringe. Joonistage vastavaid seoseid kujutav lihtne skeem ja kommenteerige seda. Fototroofid kasutavad valguse energiat orgaaniliste ühendite sünteesiks Heterotroofid kasutavad neid ehituskividena edasiseks sünteesiks CO2, O2, H2O retsükliseeritakse Joonis loeng 16, slaid 6 4. Joonistage katabolismi ja anabolismi energeetilist vahekorda kujutav skeem ja iseloomustage, mis tüüpi keemilised reaktsioonid domineerivad ühes ja teises. Loeng 16 slaid 8 5
L ja C väärtuste korral Q jadaresonantsi Q pöördväärtus (Q = R(C/L)1/2). 5. Skitseerige 4 V amplituudiga ja 1 kHz sagedusega siinuselise signaali käik jadamisi ühendatud takistit ja dioodi sisaldavas ahelas, kui sisendpinge rakendatakse takistile ja dioodile ning väljundpinge võetakse takistilt (dioodi lävepinge 0,6 V)! Tehke seda nii ideaalse dioodi kui ka lihtsustatud dioodi jaoks. Milline on antud juhul ruutkeskmine pinge ideaalse dioodi korral? Joonistage skeem sildlülituses dioodidega alaldi jaoks ja näidake signaali käik sellise juhul koos ruutkeskmise pingega (ainult ideaalsete dioodide jaoks)? (ideaalse dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus samasugune nagu sisendsignaali korral ning negatiivse poolperioodi ajal on väljundpinge väärtus 0 V. lihtsustatud dioodi korral on positiivse poolperioodi ajal väljundpinge väärtus 0,6 V võrra väiksem ja kui pinge
5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8. Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafi1istes piirkondades. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandesMeri ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikese energia: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. Toiduahelad ja energiaülekanne Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid
Grupiintervjuu metsatööline (kavand) Tere, Te olete tulnud grupiintervjuule, et me leiaks meie ettevõttele OÜ METSAMEHED metsatöölise, kelle tööülesanneteks on : - Puude istutamine - Puude langetamine Kas te oskate nimetad need kolm puud? 1) Kask 2) Lepp 3) Kuusk Järgmiseks palun joonistage vahtraleht. Miks olete just teie sellele ametikohle sobiv kandidaat? Need kes suuliselt vastata ei soovi, palun kirjutage oma vastuste lehele siiski, mis olete teie meie ettevõtte jaoks sobiv kandidaat. Täname kõiki, kes on kohale tulnud ja osalesid meie grupiintervjus, vastuse anname kõikidele 5.tööpäeva jooksul.
2. Mis on täiendusprintsiip? Ükski uus teooria ei saa tekkida tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. 49. Coriolise jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest itta. 89. Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke graafik.
Happevihmad põhjustavad saasteainete sadenemist ka saasteallikast kaugel, põhjustavad mulla ja magevee happestumist ja vähendavad eeskätt okasmetsade produktiivsust. 4. Atmosfääri saaste 5. Hüdrosfääri saaste 6. Litosfääri saaste 7. Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. 8. Nimetage Maa sfäärid ning nende roll. 9. Vee unikaalsed omadused. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet 11. Toiduahelad ja energiaülekande 12. Kooselavate liikide vahelised suhted 13. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) 14. Intensiivne- ja mahepõllumajandus (erinevused ja sarnasused) 15. Mis on fotosüntees ja selle pöördprotsess? Illustreerige võrranditega. 16. Geoloogiline ringe. Nimetage ka põhilised protsessid 17
4. Vett läbiv nähtav ja UV-kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 5. Vee maksimaalne tihedus on +4°C juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puudub vertikaal-tsirkulatsioon. 6. Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel. 7. Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikeseenergis: ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne. Energia siseneb ökosüsteemi päikesekiirguse näol. Toidus olevat energiat kasutavad organismid elutegevuseks ja kasvamiseks
6. Mille poolest sarnanevad ja mille poolest erinevad Hershey Blanchardi ja Blake Mountoni mudelid? 7. Millised on põhilised eestvedmisstiilid? Milles seisneb nende sisuline erinevus? (eksamil küsin nt: kirjeldage autoritaarset juhtimisstiili) XI loeng: motiveerimine 1. Milline on motiveerimise definitsioon? 2. Mis on motivatsiooni olemus? 3. Nimetage vähemalt kolm rahuloluteooriat 4. Nimetage vähemalt kaks protsessiteooriat 5. Kes oli Abraham Maslow? 6. Joonistage Maslow püramiid ja kirjeldage seda (pikk küsimus) 7. Kirjeldage Herzbergi teooriat lühidalt XII loeng: inimressursi juhtimine 1. Millised on inimeste kui resurssi eripärad? 2. Mis on inimressursi juhtimine? 3. Mis on personalijuhtimine? 4. Millised on personalijuhi rollid organisatsioonis? 5. Millised on personalijuhtimise osategevused? 6. Mis on strateegilise inimressursi juhtimise üldeesmärk? XIII loeng: enesejuhtimine 1
AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge võrdne UA = 10 V. Sellisel allikal on ka allikaväljundpinge (klemmipinge) U = 10 V. Mitme üheoomise takistiga (R = 1 ) saab moodustada rööpahela, mille ekvivalentne takistus Re = 0,2 . Millised on rööpahelas kõik voolud
uurimine vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised. Mõõtke amplituud ja joonistage graafik. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutada keele omavõnkesagedused ja võrrelda neid limbilt saadutega. 8. Arvutada lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestada graafik. Seisulainete uurimine keelel l = .
need ja tehke joonis vektorite kohta. 25. Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad pöörlemisraadiust. 45. Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul? Inertsjõud- Jõud, mille põhjustab taustsüsteemi kiirendus. 90. Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teoooria põhivõrrand. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites?
on lineaarne kui kehtib Ohmi seadus. 30. Lähtudes alltoodud valemitest tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 31. Lähtudes alltoodud valemitest tuleta Joule-Lenzi seadus diferentsiaalkujul. Eesmärgiks on saada juhi ruumipunktis eralduv elektrivoolu võimsus. Tulemuseks on aja ja ruumiühikus eralduv soojusenergia, mis piirjuhul on ruumipunkti kohta käiv suurus. 32. Milline on üldistatud ohmi seadus ahela osa kohta. Joonistage ahela osa koos vastavate tähistega. On kahte liiki vooluahela osasid: 1) Homogeenne osa ei sisalda vooluallikat 2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise ringkäigu suuna
on lineaarne kui kehtib Ohmi seadus. 30. Lähtudes alltoodud valemitest tuletage Ohm'i seadus diferentsiaalkujul. 31. Lähtudes alltoodud valemitest tuleta Joule-Lenzi seadus diferentsiaalkujul. Eesmärgiks on saada juhi ruumipunktis eralduv elektrivoolu võimsus. Tulemuseks on aja ja ruumiühikus eralduv soojusenergia, mis piirjuhul on ruumipunkti kohta käiv suurus. 32. Milline on üldistatud ohmi seadus ahela osa kohta. Joonistage ahela osa koos vastavate tähistega. On kahte liiki vooluahela osasid: 1) Homogeenne osa ei sisalda vooluallikat 2) Mittehomogeenne osa sisaldab vooluallikat 33. Joonistage antud vooluringi potensiaali kvalitatiivne diagram lugedes punkti A potensiaali nulliks. 34. Lähtudes üldistatud ohmi seadusest tuleta Kirchoffi teine reegel. Skeem. Olgu meil hargnevast ahelast eraldatud kinnine kontuur. Märgime voolude ja elektromotoorjõudude suunad ja valime ise
puudub vertikaal-tsirkulatsioon; · Suure aurumissoojuse tõttu on vesi soojuskandja veekogude ja atmosfääri vahel; · Jää suure sulamissoojuse tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril; · Vee suure erisoojusmahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. · Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet. · Vesi ringleb pidevalt maapinna ning atmosfääri vahel tsüklis. Seda nimetatakse hüdroloogiliseks ringeks. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi ookeanidest, jõgedest, järvedest, mullast ning taimestikust õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi
36. Kui lähedale võivad teineteisele tungida (ringi tasapinnas) kaks aromaatset tsüklit? 37. 0,34 nm 38. Milline on aromaatse tuuma van der Waalsi raadius? 0.17 nm 39. Ligikaudu milline on tugeva vesiniksideme energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? 10 korda 40. Ligikaudu milline on tüüpiliste van der Waalsi interaktsioonide energia võrrelduna soojusliikumise energiaga 25ºC juures? Samas suurusjärgus 41. . Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. 42. 43. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? 44. Null(O=-0,66 , H=+0,33 H=+0,33) 45. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? 46. Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipool moment( muuta polaarseks) nimetatakse polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49.
11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja? 12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik? On sageli vajaminev tegevus, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit. 13. Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet. 14. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. 15. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. Taustsüsteem on targalt väljavalitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. 16. Mis on hetkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt? Hetkkiirus on kohevektori muutumine ajaühikus ehk kohavektori tuletis aja järgi ja on puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihkejärgi , trajektoori järgi
hoolimata teksti tuntusest? Automaatne käitumine inimene loeb, sest ta oskab 10. Mis sobiks autoukse avamiseks kui olete bensiinijaamas võtmed lukustatud autosse jätnud ja teil on hädasti vaja edasi sõita? Kui hea kandidaat oleks käsisaag? Miks see valik tundub ebaloogilisem kui näiteks metallvarras? Sest filmidest on nähtud metallvarda kasutamine. Kuigi on väga ebatõenäoline, et nii käsisaag kui ka metallvarras kaasas on. 11. Joonistage ilma pliiatsit paberilt tõstmata lahtine ümbrik. Mitut erinevat lahenduskäiku teate? Nüüd joonistage kinnine ümbrik. Mitut erinevat lahenduskäiku teate? Kinnise ümbriku joonistamise puhul pole öeldud, kuidas joonistada. Ehk siis võib pliiatsit tõsta. FIKSEERUMINE. 12. Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv, iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub. Kella 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool taevast kaetud pilvedega
N: N=F* pöördliikumisel v (peaasi et valemis oleks kaks vektoriaalset suurust), tangentsiaalkiirendus on nurkkiiruse ja raadiuse vektorite vektorkorrutis. Näiteks: Jõumoment, induktisoon 6. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). 7. Mis on hektkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust ühtlaselt kiireneval liikumisel
Näiteks : A=F*s*cos, =F*v*cos 5. Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest. A A BAsin=|[BA]| [AB] ABsin=|[AB]| [BA] B B N: N=F*v (peaasi et valemis oleks kaks vektoriaalset suurust), pöördliikumisel tangentsiaalkiirendus on nurkkiiruse ja raadiuse vektorite vektorkorrutis. 6. Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega. targalt valitud keha, millega on seotud koordinaadistik ja aja mõõtmise viis z 1 r 2 r1 k r2 s y i j r=r1-r2 x 1 2
5)Vett läbiv ja nähtav UV- kiirgus on fotosünteesi üks tingimustest. 6)Vee maksimaalne tihedus +4 kraadi juures, jää tekib pinnal ja veekihtide vahel puutub vertikaal-tsirkulatsioon 7)Suure aurustumissoojause tõttu stabiliseerub vee temperatuur külmumise temperatuuril. 8)Vee suure erisoojusemahtuvuse tõttu stabiliseerub temperatuur organismides ja erinevates geograafilistes piirkondades. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Hüdroloogiline ringe seisneb vee ülekandes ookeanidest atmosfääri, kontinentidele ja tagasi ookeani. Hüdroloogilise tsükli liikumapanev jõud on päikseenergia. Ookeanivesi aurustub atmosfääri ja tagastatakse sinna jõgede, järvede, põhjavee, liustike ja polaarmütside sulamise teel. 11. Toiduahelad ja energiaülekanne Kõik organismid Maal on omavahel seotud, ning toiduahelatesse kuuluvad kõik taimed, loomad, ning ka lagundajad
c) Meditsiinitöötajate seas d) Kõik eelnevad 2. HI-viiruse ja hepatiidi plahvatuslik levik Eestis süstivate narkomaanide hulgas jääb aastasse: a) 1991 1992 b) 1998 1999 c) 2001 2002 d) 2005 2007 3. Kõige kiiremini toimib uimasti alljärgneva manustamisviisi korral: a) Ninna tõmmates b) Lihasesse süstides c) Veeni süstides d) Suu limaskestadelt imendudes 4. Joonistage skeem, kus on ära näidatud kõik teadaolevad uimastid, ning skeemi aluseks on uimastite toime kesknärvisüsteemile. 5. Millisele uimastile iseloomulikud pikaajalised mõjud on järgmised: tekib emotsionaalne tasakaalutus ja impulsiivne käitumine, inimene võib kõhnuda, võimalik närvirakkude taandareng, anhedoonia: a) Amfetamiin b) Kanep c) LSD d) Alkohol 6. Mõise eufooria tähendus on: a) Suurenenud söögiisu
Ülesanne 1929. a. munade hind Tallinnas ja Tartus oli kuude lõikes järgmine: Tallinnas: 19, 21, 25, 16, 13, 12, 15, 14, 15, 20, 21, 21 senti. Tartus: 23, 18, 23, 18, 12, 10, 18, 17, 19, 15, 17, 18 senti. Paigutage andmed tabelisse (tehke tabel kõigi reeglite kohaselt) ja joonistage diagrammid, mis väljendavad hinna kõikumist. Tehke tabel kõigi reeglite kohaselt. Diagrammile lisage Pealkiri Munade hind 1929.a. Tallinnas ja Tartus Xteljele paigutage kuude nimetused, Y teljele hinnad sentides Tehke 1 joondiagramm ja 1 tulpdiagramm. Kujundage need (värv, joonte paksus jne) Nr Kuu Tallinn Tartu 1 Jaanuar 19,00 23,00
Seega kaheelektroniline aatomiorbitaal muundub kaheelektroniliseks molekulorbitaaliks ja moodustubki neljas kovalentne side lämmastiku ning vesiniku aatomi vahel. Doonoraktseptorside tekib sageli kahe vastasnimeliselt laetud iooni vahel: + H + :H H : H Doonor aktseptorside tekib samuti katioonide ja vaba elektronpaari omavate molekulide vahel: 2+ 2+ Zn + 4NH3 [Zn(NH3)4] 3+ Joonistage [Ti(OH2)6] molekuli struktuur kasutades "kastikeste" mudelit. Hübridisatsiooniteooria Sageli võtavad sideme tekkest osa aatomi erinevate orbitaalide elektronid (Näiteks süsiniku aatomi üks s ja kolm porbitaali). Sel juhul esineb nn. hübridisatsioon, elektronide orbitaalide esialgne kuju muutub ja tekivad uued, ühesuguse kujuga orbitaalid. Hübriidne sporbitaal on tuuma suhtes ühes suunas rohkem välja
102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. dQ = CV dT dQ = dU + dA 103. Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. 104. Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand. See on protsess, mis toimub ilma soojusvahetuseta süsteemi ja väliskeskkonna vahel. pV=RT 105. Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö nendes tsüklites? Töö on esimeses protsessis positiivne, teises negatiivne. 106. Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav protsess? 107. Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja temperatuuridega. 108. Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut. 109.-110. Missugune on Carnot' tsükkel
b. Võõrutusnähud c. Anhedoonia d. Asteenia 19. Teie enda koostatud suurepärane küsimus 4 valikvastusega (õige vastuse äramärkimisega) teemal: füüsiline sõltuvus Mis on füüsiline sõltuvus- 1. iha rahuldavat ainet hankida ja kasutada 2. organismi kohanemine uimasti olemasoluga 3. iha füüsilisi harjutusi teha 4. sõltuvus,mis on omane ainult noortele, füüsiliselt aktiivsetele inimestele. 20. Võtke kursus kokku ja joonistage skeem, kus on ära toodud kõik sõltuvuskäitumise alaliigid. A keemiline sõltuvus B Käitumuslik sõltuvus: 1. kliiniline (harjumus-ja impulsihäired) 2. teoreetiline Variant A 1. Uimastite kuritarvitamine oli probleemiks juba ENSV ajal a. Kinnipeetavate hulgas b. Kogu elanikkonna hulgas c. Meditsiinitöötajate seas d. Kõik eelnevad 2. HI-viiruse ja hepatiidi plahvatuslik levik Eestis süstivate narkomaanide hulgas jääb aastasse a. 1991-1992 b
Mütsid Kootud müts on mõnus ja soe peakate, seisab hästi vormis ja vajaduse korral võib selle ka tasku pista või kotti panna . Mütse on mitmesuguseid .Kõigepealt peaks selgusele jõudma, milline on näo kuju. Üks hea õpetus kõlab nii: võtke tükk seepi, astuge peegli ette ja joonistage seebiga peegelpildi järgi oma näo piirjooned. Ümmargusele laiale näole ei sobi üldiselt tihedalt ümber pea liibuvad mütsid. Müts peaks olema avaram ja kõrgem. Pika kasvu ja kitsa näo korral võiks kududa bareti tüüpi mütsi. Barette on mitmesuguseid- kirjusid ja ühevärvilisi, väikseid ja lopsakaid. Kes soovib, võib kududa voodriga mütsi (kahekordse). Kududa võib viie sukavardaga või ringvarrastega. Ringvardaid on pikemaid ja lühemaid,
toiduratsioonist 30-35%. Rakkude keemilise koostise analüüs aga näitab, et lipiidide osakaal rakkude keemilises koostises on ca 2%. Millise järelduse saate teha lipiidide biofunktsioonidest organismides? 3. Lipiidi molekuli koostises on hüdrofiilne (vees lahustuv) “pea”, mis koosneb glütseroolist ja hüdrofoobsed (vees mittelahustuvad) “sabad”, mis koosnevad rasvhappejääkidest. Joonistel kujutatakse molekuli: Joonistage: a) 3 lipiidi molekuli, mis paiknevad vee ja õhu piiripinnal. b) 7 lipiidi molekuli, mis paiknevad üleni vees. c) 10 lipiidi molekuli, mis paiknevad kahe veekihi vahel.
elusorganismid.Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast. Välimuselt on vesi läbipaistev, värvuseta vedelik, millel puudub lõhn, mis koosneb kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad ainevahetuses javereringes ning vesi on üks levinumaid ja paremaid lahusteid. Vees lahustuvad hästi väga paljud keemilised ained nii gaasilised, vedelad kui tahked. 10. Kirjeldage ja joonistage hüdroloogilist ringet Vesi ringleb pidevalt maapinna ning atmosfääri vahel tsüklis. Seda nimetatakse hüdroloogiliseks ringeks. Reageerides päikese soojusele ja teistele mõjutustele, aurab vesi ookeanidest, jõgedest, järvedest, mullast ning taimestikust õhku ja muutub veeauruks. Veeaur tõuseb atmosfääri, jahtub ning muutub veetilkadeks või jääks, moodustades pilvi. Kui
4. Pange magnet keele keskele ja püüdke saada generaatori sageduse muutmise teel keele võnkumine põhisagedusel amplituudiga 1...2 cm. Kui võnkumiste amplituud on liiga väike, suurendage generaatori väljundpinget. Mõõtke keele võnkeamplituud vähemalt kümnes kohas ja joonistege seisulaine graafik 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised n=2 ja n=3 korral. Mõõtke võnkeamplituudid ja joonistage lainete graafikud. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused fgen. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutage valemiga keele omavõnkesagedused fn ja võrrelge saadud tulemusi heligeneraatori limbilt saadutega. Selgitage erinevuste põhjusi. 8. Kasutades valemit arvutage keele erinevatele pingetele vastavad lainete levimiskiirused ja nende vead. 9
annaabi.ee 
