KEHALISE SUULINE EKSAM: 1. Liikumismäng tunni põhiosas – osavuse arendamiseks ja lõimitud teema ..... kinnistamiseks. !! - METSA SEENI KORJAMA. Panen ruumi keskele kasti ja rõngad, samuti ka pallid laiali. “Klass, joonele kogu!” “Klass, tervist!” 1. Kõigepealt sõidame autoga metsa äärde (läbisegi jooks). 2. Kivine tee (hüpped kahel jalal). 3. Tunnel (kükkis kõnd või roomamine) 4. Autosõit (jooks) 5. Jõudsime metsa äärde, rahulik kõnd, seente korjamine, rõngast kasti viskamine. 6. Koju minek, autosõit (jooks) “Klass joonele kogu!” - tänamine. 2
- puutuja tõusunurk k puutuja tõus k = y ( x 0 ) Puutuja võrrand k = tan y - y 0 = k ( x - x0 ) Puutuja võrrandi väljakirjutamiseks peavad olema teada x0, y0 ja k. N Leida puutuja võrrand ja tõusunurk joonele y = x + 4 x - 5 , kui puutepunkti abstsiss on -1. 2 Antud on x0=-1 1) y0 leidmiseks asendan x0 väärtuse algsesse funktsiooni valemisse: y 0 = ( - 1) + 4 ( - 1) - 5 = 1 - 4 - 5 = -8 2 2) Tõusu k leidmiseks asendan x0 väärtuse algse funktsiooni tuletise valemisse: y = 2x + 4 k = y ( - 1) = 2 ( - 1) + 4 = -2 + 4 = 2 3) Kasutan puutuja võrrandi valemit:
kraadi võrra ümber vasaku õla, pärast pööret tuuakse parem jalg järsult vasaku jala kõrvale ja äädakse valvelseisangusse. · Vabasammuga liikumise ja jooksu ajal tehakse pöördeid vabalt. Valvel- ja paigalsammuga liikudes pöördeid ei tehta. Jagu on rühma koosseisu kuuluv allüksus, mis koosneb jaoülemast, jaoülema abist ja reeglina seitsmest sõdurist. Koondrivis rivistatakse jagu: 1)ühte viirgu 2)ühekaupa kolonni 3)kaheviirulisele joonele 4)kahekaupa kolonni Jagu koondrivis: *Jao üheviirulises rivis on sõdurid üksteise kõrval, moodustades ühe sirgjoone. Sõdurite vahekaugus on 110 cm. *Jao ühekaupa kolonn on paremale pööratud jao üheviirusline joon. Sõdurid on üksteise taga ja moodustavad ühe sirgjoone Jao kogunemine joonele: Jagu koguneb joonele pärast käsklust ''JAGU, JOONELE- KOGU!'' rivistuda tuleb jaoülema kõrvale: jaoülem näitab käega joone, kuhu jagu
küllaldaselt suure täpsusega luua märkimiseks vajalikud punktid. Hoone telgede nagu ka muude märkimistööde puhul on soovituslik kasutada elektrontahhümeetri orienteerimiseks mitut lähtepunkti ning võimalusel kasutada neid kõigi märkimiste puhul. Selline toiming vähendab lähtepunktide omavahelisest asendist tingitud vigade edasikandumist ja suurenemist märgitavatele punktidele. Hoone teljed kantakse märktarale nn joonele märkimise põhimõttel. Projektist on märkijale teada hoone nurkade koordinaadid. Instrumendi tarkvara võimaldab neid punkte teades arvutada nende vahele joone ning sel moel saame nende punktide vahele samale joonele märkida meile sobilikke punkte. Märktarad asetsevad aga väljaspool hoonet, seetõttu on meile vajalikhoone nurgapunkte ühedavate sirgete pikendused. Need pikendused märgitaksegi märktarale ning tähistatakse naela, kruvi või veekindla markeriga
Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused Vrjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (pool kraadi), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või
Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika, ehk joone, mis kujutab Päikese liikumist tähistaevas, vahetus läheduses. Kuu tee taevas lõikab ekliptikat kahes punktis - Kuu orbiidi sõlmedes
Lisapunkt tõstab orienteerimise täpsust ning aitab teha kindlaks ega mõni punktidest ei ole vahepeal kõrvaliste tegurite poolt kahjustada saanud ning liikunud. Vundamendikaevik on otstarbekas märkida märtarade abil. Nagu eespool mainitud, siis digitaalsed projektfailid võimaldavad elektrontahhümeetri väliarvutisse vajalikud koordinaadid sisse tuua või terve projektjoonis tervikuna. Kaeviku märkimisel tuleks kasutada joonele märkimist hoone kahe nurgapunkti abil. Märktarad tuleks pagaldada mullatööde pirkonnast kaugemale, et need kahjustada ei saaks ning märktaradele märgitakse punktid, mis jäävad hoone nurgapunktidega ühele joonele. Kui kõik kaeviku küljed on niimoodi taradele märgitud, siis märgitud punktid nt märknööriga ühendades saame nende lõikumiskohtadesse kaeviku nurgad. Niimoodi on igal ajal võimalik kontrollida kaevetööde õigsust
värviline. Seejuures: mida suurem dispersioon, seda enam muutub murdumise piirnurk, ning seda laiem on värviline riba pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahel. Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele λ1 ja λ2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n λ1 - n λ2. Vesiniku spektri F-joonele (λF = 486,1 nm) ja C-joonele (λC = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet n F-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus λD = 589,3 nm on naatriumi spektri kahe väga lähedase kollase joone lainepikkuse keskmine ja λ H = 396,8 nm- kaltsiumi spektri violetse joone lainepikkus). Aineid iseloomustatakse sageli ka suhtelise
Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (pool kraadi), näeme, et enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või
sellest tingituna ei ole ka kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Samamoodi nagu päikesevarjutusel, on ka kuuvarjutusel oma liigid: täielik ja osaline kuuvarjutus. Täielik kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu on täielikult Maa varjus. Osaline aga siis, kui Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud. Kuu- ja päikesevarjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (0,5°), näeme,
Seejuures: mida suurem dispersioon, seda enam muutub murdumise piirnurk, ning seda laiem on värviline riba pikksilma vaatevälja ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahel. Ained, millel on suurem dispersioon, lahutavad erineva lainepikkuse kiiri tugevamini (annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele 1 ja 2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n 1 - n 2. Vesiniku spektri F-joonele (F = 486,1 nm) ja C-joonele (C = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet nF-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus D = 589,3 nm on naatriumi spektri kahe väga lähedase kollase joone lainepikkuse keskmine ja H = 396,8 nm- kaltsiumi spektri violetse joone lainepikkus). n F - nC
Selle liikumise ajal võib kangi varras libiseda vastu reisi ja neist kõrgemale jäävat kehaosa. Ükski kehaosa peale jalataldade ei tohi tõste sooritamisel tõstepõrandat puudutada. Randmeid ei tohi pöörata enne, kui kang on tõstja peast kõrgemal. Tõstja võib tõusta kükk- või käärallaistest ilma ajapiiranguta, asetab siis oma jalad joonele, mis on paralleelne kehatasandi ja tõstekangiga. Tõstetud raskust peab tõstja hoidma liikumatus lõppasendis, käed ja jalad sirged, jalad kangiga ühel joonel, kuni kohtunikud annavad signaali kangi allalaskmiseks tõstepõrandale. Kohtunikud annavad signaali niipea, kui tõstja kõik kehaosad on liikumatud. 1.1.2. Tõukamine Esimene osa rinnale võtt: Tõste alustamisel asetseb kang horisontaalselt
Lauluväljak, Viimsi vabaõhumuuseum, Tallinna Loomaaed. 2. lisa veel omalt poolt kaks vaatamisväärsusust, mida tahaksid näidata 3. lisa oma kodu või hotell, kus sinu külaline ööbib 4. lisa kohvik või restoran, kus te lõunat sööte 5. lisa mingi lõbustus, meelelahutus (kino, mängusaal, spordiklubi vms.), millist te õhtul külastate. 2. Ühenda marsruudipunktid joonega. Vali nupp Lisa joon. Pane menüüs joonele nimeks Marsruut – Vali joone värv ja jämedus. Kliki kaardile, ühendades varem märgitud punktid. Joone lõpetamiseks tee topeltklikk. Sinu marsruudi pikkus linnulennult on 21 km Joonista teine joon, kus jälgid liiklusteid, pane sellele joonele nimeks Mööda teid siis on marsruudi pikkuseks – 27 km Vajuta nuppu JAGA - kleebi siia jagamise link: http://pump.regio.ee/kaart/? bookmark=c64bc283b0833301741d8ce929345f65 Puhasta kaart. Ülesanne nr. 3. LISA
Horisontaalne joon
MAAILMARUUMI VALGUST Päikeseloide -- kuuma aine väljapaiskumine. Fotod satelliidilt SOHO aastast 1996. Pildid on mõnetunniste vahedega, järjekorras paremalt vasakule. JA SOOJUST PÄIKESEL EI SAAKS TERMOMEETRIGA TEMPERATUURI MÕÕTA SEST KOSMOSELAEV SULAKS PÄIKESE LÄHEDUSES ÄRA PÄIKESE PINNA TEMPERATUUR ON UMBES 6000 KRAADI AGA PÄIKE SEES 100 MILJONIT KRAADI Päikese laigud päikesevarjutus Varjutuse tingimused. Maa, Kuu ja Päike satuvad ühele joonele vaid siis, kui Päike asub noor- või täiskuu ajal Kuu orbiidi sõlmede joonel. Et Kuu orbiit on Maa oma suhtes kaldu, on enamuse aastast varjutused võimatud.
Eesti keel ja kirjandus KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA 1. Kirjand kirjuta joonelisele või valgele A4 formaadis paberile. 2. Äärejoonte pidamine on kohustuslik. 3. Kirjandi teema kirjuta teisele joonele. 4. Kirjandi kirjutamist alusta neljandalt joonelt. 5. Kirjand kirjuta musta või sinise tindi- või pastapliiatsiga. 6. Kirjandi pikkus on a) 10. klassis - kaks kuni kolm A4 lehekülge, b) 11. ja 12. klassis kolm kuni neli A4 lehekülge. 7. Kirjand kirjuta loetava käekirjaga, käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse vigadena. 8. Parandused tee selgelt, tõmba maha terve sõna, ära kustuta ega paranda üksikuid tähti. 9
tasakaaluelundit. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Küsimus Kas tasakaaluelundi ärritamine mõjub kõigile ühtemoodi? Oletus Kuna inimesed on erinevad, mõjub ka tasakaaluelundi ärritamine neile erinevalt.Seega ei tohiks kõigil peale katset tulemused samad olla. Katse 3 katsealust pannakse mööda jämedat joont käima.Loetakse ära, mitu sammu teevad katsealused joonele ning 10, 20, 30 ja 40 cm sellest kõrvale.Algul keerutatakse katsealuseid 5, seejärel 10 ja lõpus 15 korda.Saadud tulemused kantsakse tabelisse.Tulemustest selgus, et kõigile mõjus katse erinevalt, mõni säilitas tasakaalu paremini, mõni mitte. Järeldus Kuna kõigi katsealuste tulemused olid erinevad, saab järeldada, et tasakaaluelundi ärritamine (katses ümber oma telje keerlemine) mõjub inimestele erinevalt.
3. Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur 4. Dolmen- haudehitis, püstiste kiviplaatide peal on horisontaalne kivi 5. Eskiis- visand, kavand 6. Fassaad- hoone esinduslik külg, kus asub peasissekäik 7. Figuraalkompositsioon- inimkujutistega kompositsitsioon 8. Graafika- kunst, mida paljundatakse trükkimise teel 9. Katakomb- pikkadest käikudest koosnev maa-alune matmispaik 10. Keraamika- põletatud savist esemed 11. Kromlehh- megaliitiline ehitis, 12. Lineaarne- joonele ja joonistusele rajanev käsitluslaad kunstis 13. Linoollõige- graafikatehnika 14. Mastaba- egiptlaste algne haudehitis, lameda katusega kivikamber 15. Menhir- ,,pikk kivi" lihtsaim megaliitiline ehitis 16. Natüürmort- vaikelu, esemeid, puuvilju, lilli kujutav kunstiteos 17. Proportsionaalne- mõõdulises kooskõlas olev 18. Sarkofaag- kivist, metallist kirst, kaunistatud reljeefidega, maalidega(Egiptuses) 19
Sugu Klass Mees/ Naine 7/8/9/11/12 1. Mida ootate selle aasta jõuluballist? (vastavad ainult need, kes pole osalenud eelnevatel jõuluballidel) 2. Mida uut Te ootaksite jõuluballist? ( nt. kava muutus, toitlustus) 3. Mis valdkonnast esinejaid Te ootate? (ringitage vastus ning kirjutage soovikorral vabale joonele) Muusikuid Mustkunstnikud Näitlejad Muud 4. Mis muusikastiilis Te sooviksite playboxi teha? 5. Mälestusi eelnevatest jõuluballidest? (vastata ainult neil, kes käinud) 6. Kas teil on kindlaid üllatusesinejaid, keda sooviksite näha (kui on, nimetage need) JAH/ EI 7. Mida Te teate üldse jõuluballist kui traditsioonist Järva-Jaani Gümnaasiumis? 8. Kuidas suhtuksite võõrastesse külalistesse? (v.a vilistlased)
· Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi keskosa joonele. Teisel abistajal võtta tõmbamise lähteasend (pilt 1). Esimesel abistajal sirutada jalad puusaliigesest (tõstes patsienti küljele, teise abistaja ristlinaga tõmbe ajal kõverdada jalad puusaliigesest) ja samal ajal teisel abistajal sooritada tõmme ristlinaga (pilt 2). Astuda tagasi voodi juurde ja turvata patsienti. Korrata sama tegevust veel kord. Ei tohi tõsta, vaid nihutada patsienti mööda voodit!
Klaviatuur Klaviatuuri parim kaugus on võrdne küünarvarre pikkusega. Küünarvarte toetamine terves ulatuses vähendab pinge tekkimise võimalust õlavöötme trapetslihase ja ka randme ülekoormusest tingitud probleeme Klaviatuuri minimaalne kaugus laua äärest on 15 cm. Liigutava klaviatuurlaua puhul kasuta küünarvartele stabiilsuse andmiseks tooli käetugesid, asetades küünarvarred ühele joonele klaviatuurlaua sahtliga. Kui ülesanded või tervislikest põhjustest tulenevad vajadused seda nõuavad, kasuta jaotatud klahvistikku. MÕNED SOOVITUSED KLAVIATUURILE: suitsetamine, söömine ja joomine klaviatuuri kohal tuleks unustada, sest kõik asjad (tomatimahl, leivapuru jms), mis võivad klaviatuuri sisse pudeneda, pole talle head. Plastikkaitse, mis tavaliselt on klaviatuuri peal kui see ostetakse, võiks alles hoida ning seda ka kasutada
Pärast töötlemist peab märkimissüvenditest järele jääma ainult üks pool, see näitab, et detail on märkimise järel õigesti töödeldud. Kärnid valmistatakse süsinik-tööriistaterasest 7(U7) või 8 ja karastatakse nii töö- kui löögiosas. Et kärni oleks mugavam käsitseda, on tema keskmine osa karestatud. Töötamisel hoitakse kärni vasaku käe kolme sõrmega , kallutades teda endast eemale ja surudes terava otsaga tihedalt vastu joonele märgitud punkti, nii et kooniline teravik langeks kokku joone keskkohaga.
b) Missuguses eeposes jutustatakse Trooja sõjast? __________________________ c) Keda peetakse selle eepose autoriks? __________________________________ d) Kui kaua kestis Trooja sõda? _________________________________________ e) Kas tegelikult Trooja sõda toimus? Põhjenda oma arvamust. ________________ _________________________________________________________________ 9. Moodusta paarid. Kirjuta teise tulba ees olev täht esimese tulba ees olevale 3 punkti joonele. ___ Aleksander Suur A. kreeklaste kangelane ___ Herakles B. vanimaid asulakohti Eestis ___ Kunda C. saar Vahemeres D. Makedoonia valitseja 10. Mille poolest erinesid hellenistlikud riigid Kreeka polistest? 6 punkti Nimeta kolm erinevust ja seleta nende erinevuste sisu. a) _______________________________________________________________
Orkester- on suurekoosseisuline instrumentaalansambel, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Rütm- on helivältuste organiseeritud järgnevus. Sümfoonia- on muusikaline suurvorm,sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Tenor- on kõrgeim meeshääl. Alt- on madal lapse(poisi)hääl või omapärase rinnahääle tämbriga naishääl.Alt on ka vastava häälestusega keel või puhkpill. Bassivõti- on noodivõti, mis määrab väikese oktaavi f noodi,noodijoonestiku neljandale joonele dünaamika- on muusikas kitsamalt õpetus muusika kõlajõu muutustest ning laiemalt muusikas toimuvatest muutumisprotsessidest. Heliredel- on muusikas muusikaliste helide helikõrgustik järjestus helisüsteemi piires. Laulupidu- on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Moll- on minoorne helirida. Paus- on heli puudumise relatiivsne kestus muusika noodikirjas. Solist- on üksikesineja. Taktimõõt- on meetrilise rütmi tähistusviis.
Tegevas sõjaväes, kui lahingut polnud ette näha, ehitasid roomlased endile korrapärase leeri, mis oli kaitstud valli ja kraaviga. Niisuguses kindlustatud leeris oli sõjavägi hästi kaitstud vaenlase ootamatu kallaletungimise vastu. Kindlasti tulebki roomlaste suur vallutuste edu sellest , et neil oli hästi organiseeritud ning suurepäraselt relvastatud sõjavägi ning kindlasti ka selle, et leegion rivistus kolmele lahingujoonele ning kolmandale joonele jäeti kõige tugevamad ning kogenenumad sõdalased.
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad aeglaselt 3.vähe kaaslasi v puuduvad 4.tahke pind) Hiidplaneedid-Jupiter,Saturn,Uraan,Neptuun(1.suur mass ja mõõtmed 2.väike tihedus 3.palju kaaslasi 4
Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e. leiulaineteks (tähis psii Ψ ) elektroni lainepikkus λ =h(konstant)/p(impulss) p=mv 4.orbitaallaine-tal on kindlad orbiidid
punktidest lähima ristkoorinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin väja juurdekasvud lähimale jooneni ja liitsin need. Sain tulemuseks punktide ristkoordinaadid (X;Y). Tulemused on tabelis 1. Geodeetiliste koordinatide määramine: mõõtsin vahekaugused varem märgitud punktidest lähima geodeetiliste koordinaatide võrgustiku jooneni 1mm täpsusega. Seejärel arvutasin välja juurdekasvud lähimale joonele ja liitsin need. Tulemuseks sain punktide geodeetilised koordinaadid (B;L) samuti on tabelis 1. Punkt B L X Y 1 58 52 22 26 21 55 6528,4 636, 375 2 58 53 31 26 25 46 6530,55 640 3 58 55 18 26 21 22 6533,75 635,725 Tabel 1 Ülesanne 2
– Postimees 22.11.2011 14. Kremli-meelsel noorteorganiatsiooni Naši esindajal Kristina Potuptšikil oli kõigele üllatav selgitus. – Postimees 21.11.2011 15. Noortel ohvitseridel olnud poiste vaosoidmine tihtipeale üle jõu käiv. – Postimees 16.11.2011 16. Magusad limonadid tõstavad oluliselt veresuhkru taset. – Postimees 15.11.2011 17. Täpsemalt ei ole praegu midagi teaa. – Postimees 23.11.2009 18. Siis sattus ta kokkaraamatute tegemise joonele, mis viis kokku paljude kokkadega, kes kõik on väga inspireerivad, kirglikud ja huvitavad inimesed, kellega võib toidust jutustada tunde... – Postimees 22.11.2009 19. Kuigi King väidab ise, et teda on kellegiga segamini aetud, otsustas kohus siiski ülekaalukalt mehe vastu ja määras talle pooleteist aastase vanglakaristuse. – Postimees 30.10.2009 20. Jaani tegu oli õige ja tervitatav, alati tuleks sekuda, kui keegi näeb kuriteo toimepanemist. – Õhtuleht 21
Fifth level Osaline kuuvarjutus Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Varjutuste toimumise tingimused Kolme taevakeha Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele Sõltub taevakehade liikumisest, nende mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud allikad http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/universum/kuuvarjutus.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/tekst.html http://opik.obs.ee/osa1/ptk05/box01.html
Romaani stiili PROFAANARHIDEKTUURI põnevaima osa moodustavad LINNUSED.10.saj lõpul valmiselusuurune PUUSKULPTUUR RISTILÖÖDUD KRISTUSEST. 11.saj alguses valmisid HILDESHEIMI toomkiriku pronksuksed. 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma ARHIDEKTUURIGA SEOTUD SKULTUURI. Enamasti oli tegemist RELIJEEFIDEGA. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ORNAMENTIKA. Arvukalt loodi SEINAMAALE. Endiselt õitses MINIATUURMAAL. Raamatumaalides valitses JOONELE TUGINEV(lineaar)ja PINNALINE LAAD. Romaani TEKSTIILKUNSTIST on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga-BAYEUX' vaip. Romaani KULLASSEPAKUNSTI oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine.
tõmmata läbi punkti G otse alla suunduv ~ 50 mm pikkune püstjas abisirge g: Puudub veel midagi, et joonestada ringjoont, mis läbiks punkti H ja puutuks nii sirget g kui ka suurt ringjoont (R = 40 mm). Vastav kooli-geomeetriline konstruktsioon on küll olemas, kuid see on küllaltki keeruline. Käsu CIRCLE valikureas on üheks võimaluseks joonestada ringjoon läbi kolme punkti nii, et ringjoon läbib ühte punkti ja on kahele joonele puutujaks – s.t. anda nendest joonele täppisvalik puutumistena( vt. ka Ülesanne II) ( need INT ja edaspidised TAN leiame OSNAP alamprogrammidega hiire abil) {punkt H} ┐ Näide 4 7 to {punkt joonel g } ┐ (kuigi see punkti võib olla joone g mis tahes kohas, on siiski soovitatav, et ta asuks „silma järgi” tulevaase puutepunkti ligiduses. NB
Muide kunagi oli ka Mars soe planeet, aga ajapikku ta jahtus ja muutus külmaks. Tekib küsimus miks siis Io nii soe on? Selles on süüdi kaks ellmainitud kuud Europa ja Ganymede ning Jupiter ise. Nimelt need kolm kuud (Io, Europe ja Ganymede) teevad tiiru ümber Jupiteri kindla ajaga ja väga huvitava mustriga. Kui Ganimede teeb ära täpselt ühe tiiru ümber Jupiteri teeb Europa täpselt kaks tiiru ja Io täpselt neli tiiru. See tähendab, et kolm kuud satuvad väga tihti ühele joonele, täpsemalt iga 7 päeva, 3 tunni ja 43 minuti ja 12sekundi järel. Ümardades umbes iga nädal satuvad nad samale joonele. Io jääb suurte gravitatsioonide vahele ning ta kistakse oma ümarast olekust ovaalsesse olekusse ning tohutu jõud mis teda liigutab kuumendab teda pidevalt. Tegemist on kõige suurema soojusenergia tootlikusega kuuga. Titan Suurusel teine kuu. Titanil on kordades tihedam atmosfäär ja umbes kaks korda
aeglaselt les. Hinga vlja , toeta lad tugevalt vastu matti , hoia lug rinnal. ra liiguta selles asendis pead kljele. Hinga sisse, tsta ked selga toetama ja langeta kvedatud plved sujuvalt lauba kohale. Pa hoida Knarnukid lgadega hel joonel, et luua kindel toetuspind, ja siruta rindkeret. Hinga vlja , kasuta alaselja toetamiseks kindlasti rhusrme. Hinga sisse ,aja jalad hus sirgeks , vii keha ja tuharad pranda suhtes tisnurksele sirgele joonele. Hinga vlja, pa viia rind vastu luga. 6. Ettepainutus plvele. Kverda parem plv ja siruta see kljele , aseta parem pid vastu vasaku reie siseklge.Kergita rindkeret ja vii see vasaku jalaga hele joonele, jta vasak ksi selja taha prandale. Painuta ennast puusadest ette ja siruta lakeha vasaku jala kohale. Haara paremas kega vasakust jalast, vasak ksi jta prandale. Suuna pilk les , siruta rindkeret ja tmba alakht sisse. Haara ka teise kega vasakust jalast
Germaani SS-soomuskorpuse alluvusse koondatud väeosad kindralleitnant Felix Steineri juhtimisel. Korpuse koosseisu põhiosa moodustasid SS-diviisid Nordland, Nederland ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviis ning 11. Ida-Preisi jalaväediviis. Korpuse ülem Felix Steiner nägi Auveres vägede kontsentreerimises ohtu Narva rindele ning palus luba väegruppi Nord staabist taanduda Narva jõe joonelt Auvere-Sinimägede-Mummussaare joonele, mille kattenimi oli Tannebergi linn. Vastav luba saadi alles 22. juulil 1944 ja olukorra lahendamiseks tegi Steiner vaenlase löögisuunal asuvate vägede ümberpaigutuse. Major Riipalu 45. rügement toodi Narva jõe joonelt Auveresse, vahetades seal välja Saksa 26. diviisi osad. Kuna korpus eeldas rügemendile lahingute tulipunkti, anti Riipalu käsutusse veel pataljon "Narwa" ja kaks kompaniid saksa pioneere. Rügemendi koosseisus oli nüüd umbes 2500 meest, iga Riipalu pataljoni
väiksemast või suuremast tähest/numbrist alates tuleks valida laskuv või tõusev järjestus. Kui tabel on päisereaga (esimene rida sisaldab tulpade pealkirjasid, siis tuleb valida loend on päisereaga. Kui tabel on ,,sassis" nagu antud pildil, siis tuleb liikuda tabeli lõpus olevale joonele, nii et tekip punase ringi sees olev kursor. See kursor lubab peale hiire vajutust valitud joont liigutada. Viimane joon tuleks liigutada kokku ülemisega, kui see ei õnnestu, siis tuleks võtta kinni kaugemale ulatuvast ülemisest joonest ja korrata sama toimingut. Teisel katsel õnnestub kahe joone ühildamine alati. Kui viimane joon paigas tuleb valida tabeli menüüst Automaatsobitus ja edasi kõige viimane valik,
Vabaskulptuuride tähtsamateks motiivideks on hinduistlikud jumalad ja Buddha. Skulptuuri peeti väga tähtsaks ja seda võib pidada tähtsaimaks kunstiliigiks. Indias oli kõige rohkem erinevaid usundeid. (Näited: Tantsiva Siva pronkskujud, templite reljeefid, Buddha kujud) Maalikunst: Maalikunst oli hästi arenenud. Kuulsad on Ajanta kaljutemplite seinamaalid. Suure osa moodustavad maalikunstis aga miniatuurmaalid. Pearõhk on asetatud voolavale, kaunile, veidi stiliseeritud joonele ning kirgastele värvidele. Pildid kujutavad enamjaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest.
2. LEIA TEE RAVIMTAIMEDENI JA VÄRVI NEED: ALUSTA SIIT KIRJUTA RAVIMTAIMEDE NIMED: 1. 2. 3. 3 Koostas: Laura Räni 4-7 aastastele 4. MOODUSTA SILPIDEST TAIMENIMED JA KIRJUTA JOONELE: KUM MUS NÕ NUR KI GES ME TI MEL BU A VITS NUKK JAD MAR KAS .................................................................................................................................................... ............
või vasakult funk väärtuste jada f(xn)
läheneb kindlale arvule A siis see arv A on
funk f(x) piirväärtus argumendi x
lähenemisel arvule a lim f(x)=A 4.funk
tuletis-funk tuletis on funk muudu ja argu
muudu suhte piirväärtus argu muudu
lähenemisel nullile.y=f(x) tuletiste tähised
y`,f`(x),dy/dx,df/dy,yx funk tuletis sümb.-
y`=lim(x0) y/x=lim(x0) f(x+x)-
f(x) / x ..funk tuletise väärtus mingis
puntkis näitab selle funk muutumiskiirust
antud punktis. 5.joone puutuja-joonele
mingis punktis tõmmatud puutuja on seda
punkti läbivate lõlikajate piirasend.putuja
võrrand y-y0=f`(x0)*(x-x0)
6.funk kasv/kah ja extreem-funk f(x)
kasvamispiirkond on selline osa
määramispiirkonnast milles suuremale
argu-le vastab suurem funk väärtus.kui
x1
Luoyangi lähedalt leitud hiiglaslik Buddha figuur. 8. maalikunst Muinasjutulised miniatuurmaalid Kalligraafia tähtsus. Tusi- ja Kalligraafia tähtsus. Must tuss, (pearõhk asetatud voolavale, akvarellmaal paberil või siidil. reeglipärasuse ja sümmeetria kaunile, veidi stiliseeritud joonele Peen tehnika. Temaatikas vältimine, puulõige. Maaliti tube ning kirgastele värvidele.) domineerivad inimene, loomad, eraldavatele liigutatavatele maastik. Maastikumaal. vaheseintele ja otstest Rullformaat. Graafika varane puupulkadega varustatud
kuni 2.maailmasõjani Soomlased Eesti aladel · 17.sajandi teiseks veerandiks moodustasid Virumaal 20% rahvastikust, Harjumaal 12% rahvastikust. · Paljud soomlasid pagesid Eestisse kohustusliku sõjaväeteenistuse eest. · Kuigi rootslasi ja soomlasi ei lubatud pärisorjastada, unustati see ajapikku. Lätlased Eesti aladel · Lätlased asusid Lõuna-Eestisse, enamasti Kuramaalt. · Just Liivi sõja järel nihkus Eesti etniline lõunapiir praegusele joonele või koguni sellest põhjapoole. Oli ka kaugemate rahvaste esindajaid.. · Hollandlased, sotlased, ungarlased, leedulased jt. · Mitteeestlasi oli 1630.ndatel aastatel Lõuna-Eestis kuuendik kogu maarahvastikust. · Põhja-Eestis võis olla see arv suuremgi. · Eestlaste osatähtsus hakkas rahvastikus siiski järjekindlalt kasvama. · Võõrad võtsid peagi omaks kohaliku keele ja kombed. · Võõrasustus jäi püsima vaid Peipsi ääres(venelased)
arvutatakse varjatud orientiiri tõeline peiling. Kahe kaardile kantud peilingu lõikepunkt ongi laeva asukoht. Koha määramine peilungi ja vertikaalnurga abil Tuleb võtta peilung ja kohe seejärel mõõta sekstandiga majaka või mistahes orientiiri, mille kõrgust me teame, vertikaalnurk ja minna tabelisse nr.29 a. oma silmakõrgus tuleb lahutada majaka silmakõrgusest ja seejärel saame tabelist orientiiri ja meie vahelise kauguse. Seejärel tuleb see kaugus kanda majakast peilungi joonele ja ristumiskoht ongi meie asukoht. Kohamääramine kahe peilungi ja rõhtnurga järgi * * 11.10 50.1 Koha määramine Peilungi ja vertikaalnurga abil
Tänu välismaalt saadud kergetele automaatrelvadele paranes oluliselt jalaväe tulejõud. Vabatahtlikest spordimeestest ja üliõpilastest moodustati Kalevlaste Maleva ja Scoutspataljon, mis muutusid koos Kuperjanovi partisanide pataljoniga meie eliitüksusteks. MURRANG SÕJATEGEVUSES. 3. jaanuariks 1919 olid eesti väed niivõrd täienenud, et võisid rindel ise initsiatiivi üles näidata. Punased, kes olid Põhja-Eestis Tallinnale ohtlikult lähedale, Jägala jõe - Valkla joonele, löödi meie jalaväe ja soomusrong nr. 1 ning Soome vabatahtlike poolt Aegviidu taha. Kesk- ja Lõuna-Eesti suunal suudeti Punaarmee peatada, vastavalt Kärstna ja Paide all. 7. jaanuariks oli lahingutegevuses sündinud otsustav murrang. PÕHJA - JA LÕUNA - EESTI VABASTAMISLAHINGUD. Ümberhaaramise taktikat kasutades otsustati vaenlane kiiremas korras Tallinna lähistelt Narva jõe taha paisata. Lahingutegevust arendati kolmest suunast. Rindel tungis otse itta 1
refraktsiooniparand y/n, maa kumeruse parand y/n, x ja y telje järjekord, x ja y telje suunad, ühikud(kaugus, suunad, temp, õhurõhk), salvestusmask 14. Kus asuvad katoloogis toodud L-Est97 koordinaadid? Kõik kaardid tehakse tasapinnale. Nii ka geodeetiline koordinaatsüsteem on projekteeritud tasapinnale. 15. Miks joone pikkus maapinnal ja projektsioonis ei lange kokku? Mitu cm annab Tartu kandis projektsiooni ja kõrguse ühisparand 1 km pikkusele joonele parandust? Käiguse mõõtmise täpsused antakse absoluutsetes ühikutes pluss sõltuvus kaugusest, näiteks +-(3 mm + 3 ppm) St, et 3 mm võib eksida ka lähedalt( instrumendi täpsus) , aga kilomeetri kaugusel juba 6 mm ( lisandub atmosfääri mõju) 1ppm = 1 mm 1 km kohta. 16. Mis on vaba seisupunkti idee ja sisu? Vaba seisupunktil on kaks eelist: uus punkt tuleb objektile lähemal, samuti pole vaja lähtepunktide vahelist nähtavust. Vaba seisupunkti mõõtmiseks
______ 8. Turg H. Kõikide inimeste kõikide vajaduste rahuldamiseks ei piisa vahendeid. ______ 9. Kapital I. Teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. ______ 10. Vaba ettevõtlus J. Parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. Valikvastused: Märkige kõige paremini sobiva vastuse täht joonele. ____ 1. Tootmisressursid ehk tootmistegurid on a. loodusvarad. b. kapital. c. inimressursid. d. kõik eelpool nimetatud. ____ 2. Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel a. usuvad mõlemad, et saavad sellest kasu. b. üks inimene kaotab ja teine võidab. c. mõlemad inimesed kaotavad. d. keegi tegelikult ei kaota ega võida. ____ 3. Milline järgnev näide iseloomustab turgu? a. Isik, kes ostab kauplusest jäätist? b
< Osnap on >, Kutsume välja käsu PLINE Töö 3 Klamber 7 viime kursori risti punkti D juurde rigjoone ja rõhtjoone DM lõikumise lähedale, kuni lõikumise kohale ilmub väike kaldrist, mis näitab et see asukoht on täpselt leitud {punkt D} ┐ Arvuti teavitab senise kasutusel olnud joone laiuse (nullilise laiusega liitjoon kuvatakse ühe piksli laiusena, kuid joonele võib anda ka väiksemaid matemaatilisi laiusi) ja soovitab sisestada lõigu järgmist punkti või teha mingi muu valik. teeme valiku joone laiuse muurmiseks, selleks sisestame alul W või klõpsama väljal näiteks 2 millimeetriliseks, selleks sisestame 2: NB! Meeles pidada, et liitjoone laiuse muutmisel on vaja sisestada liitjoone lõigule nii alg- kui ka lõpplaius, muidu on tulemused ettearvamatud.
7 3) Määrake, kas f( ) on paaris- või paaritu funktsioon. 4) Lahendage võrrand f( ) = 0 lõigul ; . 5) Joonestage ühes ja samas teljestikus funktsioonide y = cos x ja y = cos 2x graafikud lõigul ; . 24. (2004) Antud on funktsioonid f(x) = ln x ja g(x) = - ln x. 1) Lahendage võrrand f(x) = g ( 9x ). 2) Leidke puutuja võrrand joonele y = f(x) punktis, mille x-koordinaat on e, ja joonele 1 y = g(x) punktis, mille x-koorinaat on . e 3) Tõestage, et leitud puutujad on teineteisega risti. 4) Joonestage kolmnurk, mille moodustavad leitud puutujad ja sirge y = 1. Arvutage selle kolmnurga pikima külje pikkus ja pindala. 25. (2005) Antud on funktsioonid y x 3 4 x ja y x 2 1 .
8. Maalikunsti Hästi arenenud, suur osa maalikunsti peamisteks Maaliti vaheseinadale, iseloomustus miniatuurmaalidel pearõhk vormideks tusi-ja akvarell-maal lükandustele, paberrullidele. asetatud voolavale, kaunile, paberil või siidil. Temaatikaks Kirjakunsti arendati luksuse veidi stiliseeritud joonele ja inimene, loomad, maastik. Songi suunas(värvilised paberid, kirgastele värvidele. Pildid dünastia ajal maastikumaal üks kullapritsmed). Ilukiri spontaanne kujutavad stseene peaaladest, jooned olid hajusad, ja vaba. Puulõiketehnika algselt muinasjuttudest ja õhu-ja värviperspektiiv. usuliste tekstide illustreerimiseks,
D. külmad hoovused; E. kõrged mäestikud 7. Kuidas mõjutab kliimat koha kõrgus merepinnast? (vaata ka ül 3.10 harjutuskogumikust) 8. Millised tegurid avaldavad mõju Eesti kliima kujunemisele? Kuidas? 9. Reasta järgmised kohad päikeselt saadava kiirgushulga järgi. (alusta suuremast) Rovaniemi , Sri Lanka, Panama, Iirimaa, Korsika saar, Jüüti ps 10. Mida saad järgmiselt jooniselt välja lugeda? Leia igale ,,joonele" (RE juhendist kaardipunktide alt) mõned geograafilised kohad. Kasuta atlast. Märgi joonise vabale poolele , millised tuuled nendes piirkondades esinevad ning kui pikk on päev ja öö näidatud laiustel. Selgita, kuidas mõjutab geograafiline laius kliimat. 11.Aastased temperatuurikõikumised on kõige suuremad A. mandrite sisealadel B. rannikuäärsetel aladel C. polaaraladel D. ekvaatoril
pindalaga ringisektor? 13. Ristkülikukujulisest plekitahvlist, mille mõõtmed on 5dm ja 8 dm, valmistatakse kaaneta karp. Selleks lõigatakse tahvli nurkadest ära võrdsed ruudud ja murtakse saadud kujund kokku. Kui suur peab olema väljalõigatavate ruutude külg, et karbi ruumala oleks suurim? 14. Uuri funktsiooni y=x2-x. 15. Leia funktsiooni f(x)=px2-9x+q ekstreemumpunktid, kui f(-3)=28 ja f(1)=-32. x -6 16. Koosta puutuja võrrand joonele y= x - 2 punktis, kus joon lõikab y telge. 1 3 17. Millisel abstsissi x väärtusel joone y= 3 x 3 - 2 x 2 - 9 x + 8 puutuja moodustab x-teljega nurga 45°. 18. Millises punktis on parabooli y= x2+4x puutuja paralleelne x teljega. 19. Leida joone puutuja tõus ja puutuja võrrand, kui joone võrrand on y= (x-3)(x+4)-5 ning puutepunkti abstsiss on x0= 2. 2 20. Leia hüperbooli y= x
annaabi.ee 
