1/100000 aatomi läbimõõdust (1cm 1km) Elektronid Aatomi ehitus Aatomi võrdlus staadiomiga Kui aatomituum oleks nööpnõel staadioni keskel , siis 1. kihi elektronid liiguks jooksurajal Ernest Rutherfordi katse (1911) Aatom on seest tühi Aatomi keskel asub positiivselt laetud tuum, milles on koondunud peaaegu kogu aatomi mass Aatomi planetaarmudel 1911 a. Aatomtuuma avastamine (E.Rutherford) 1919 a. prootoni avastamine (E.Rutherford) 1920 a. Rutherford püstitas hüpoteesi neutroni olemasolust 1932 a. Neutroni avastamine.
Head vallaelanikud, spordisõbrad! Täna on kätte jõudnud see päev, mil saame rõõmu tunda uuest rajatisest meie vallas. Tänasest päevast alates saavad nii noored kui vanad, nii mehed kui naised, nii spordihuvilised kui tõsimeelsed sportlased täita oma vaba aega suurepärasel spordiväljakul. Oleme kõik pikka aega oodanud seda võimalust. Uuel staadionil on meil täismõõtmeline jalgpalliväljak, kus nüüdsest saab treenida meie valla jalgpalli- koondis. Staadioni jooksurajal on kasutatud kõrgtehnoloogilist rajakatet, mis lubab korraldada meie vallas tippvõistluseid. Staadioni ääres asuvad tribüünid mahutavad mitte ainult meie valla, vaid ka küllatulnud pealtvaatajaid. Tahaks tänada kogu valla rahvast selle panuse eest, mida teie olete andnud tänase päeva kordaminekuks. Meie ühine töö on saanud väärika finisi. Samuti tahaks tänada tublisi ehitajaid, kes õigeaegselt teostasid ja tähtajaliselt lõpetasid kõik vajalikud tööd meie staadionil
Anna treening Nimi Rühm Kood Juhendaja Kersti Antoi Nupud: Algseis- mesilane, Anna lähevad algpositsioonidele ning päike hakkab pöörlema Kohale- Anna liigub maa pealt starti ning mesilane lendab taevas START!- Anna alustab on treeningut jooksurajal Muutuja: Kiirus-kkk Kasutamine: Mängu eesmärgiks on mängu peategelase Anna jooksukiirust arendada enne suur võistlust. Mängu alguseks tul Seejärle vajutades nupule Kohale, liigub Anna jooksuraja kõrval oleval maa pealt starijoonele.Enne treeningu alu Mäng lõppeb, kui Anna on ületanud finisi. Algseis Set anna = Shapes("anna") Set mesilane = Shapes("mesilane") Set päike = Shapes("päike")
Bram Stoker sündis 1847. aastal Iirimaal Dublinis. Tal oli neli venda ja kaks õde. Tema isa töötas valitsusametis. Bram oli lapsena sageli haige. Kui ta voodis lamas, aitas ema tal aega veeta, jutustades iiri legende haldjatest ja mardustest ja teistest kummalistest olenditest. Ta luges ka palju raamatuid oma isa raamatukogust. Suuremaks saades astus Bram Dublini Trinity kolledzisse. Seal sai seni haiglasest poisist suurepärane sportlane. Ta mängis jalgpalli ja purustas jooksurajal rekordeid. Pärast kolledzi lõpetamist töötas Stroker mõnda aega valitsuse juures. Ta oli kuus jalga pikk ning kandis suurt punast habet. Ta armastas teatris käia ning hiljem sai temast teatrikriitik. Ta käis vaatamas kõiki näidendeid, mida Dublinis etendati. Ühes neist nägi ta kord näitlejat Henry Irvingit, kes mängis Shakespeare'i ,,Hamletis''. Kui Stokerist ja Irvingist said sõbrad, palkas Irving Brami teatrit ja oma näiteajakirja juhtima.
Kaugushüpe,odavise ja pikamaajooks Kristiina Otstavel Kaugushüpe Odavise Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe.
Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii,
Kaugushüpe Erich Ehte 9c Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui astutakse valgele pakule, tõstetakse valge lipp kohtunike poole ja katset ei loeta. Hüpe koosneb neljat osast: hoojooksust, äratõukest, lennust ja maandumisest.
põõsanurka." ,,Sisalik käis varbad villi..." NÄIDE: ,,Seenevana" Seene serval jalgu puhka, väsitav on ränd. Põles jaaniuss, sest tuhka täis on iga känd. Sipelgate jooksurajal tigu kudus sukka. Alles hilja puhteajal raputades tukka ronis pakku päevapeni, käpikkindad käes. Rohutirts, kes oli seni töötand täies väes, viskas vihastudes pilli
Samuti on selle firma poolt pakutav turva seadmete hooldamine ligi kolm korda kallim. Sellest saan ainult järeldada, et tänapäeval ei saa kedagi usaldada, ja mulle jääb segaseks see, kuidas selline firma üldse sai lihtsalt kohale tulla ja oma seadmed paigaldada? Selline tegevus on ilmselt mõlemale osapoolele närvesööv. Oma terivise eest tuleb siiski hoolt kanda. Teise arvamuse autor toonitab vajadust endale aega leida ja end jooksurajal laadimas käia, kuna on ka juhuseid, kus ettevõtjad 50- 60 aastaselt lihtsalt saavad rabanduse. 3. Nende teoste sarnaseks probleemiks on raha üleliigne hindamine, mille tulemusena ühed saavad petetud ja teised kaotavad raha teenimise arvelt oma tervist. Olen kuulnud sellist ütlust: ausal teel rikkaks ei saa. Ilmselt mõnel puhul see ka peab paika. Selle peale ei oska ma midagi muud öelda peale eelneva kordamise, et raha eest ei saa osta ausust ega tervist. 4
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpatalähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal(mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht.
Kuul peab olema siledapinnaline metallkera. Kuulitõukes peab kuul asetsema hoovõtul lõua juures, mitte õlajoonest tagapool ega õla kõrval. Kõigil hüppe ja heitealadel on katsete sooritamise aeg piiratud. 200 m jooks 200 meetrit on olümpiamängudel joostud peamiselt kurviga rajal. Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordi võistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt
Finisisse jõudmine registreeritakse finisijoonele paigutatud kaameraga, mis on ühendatud arvutiga. Täisautomaatset elektrilist ajavõttu kasutatakse olümpiamängudel kui ka maailmameistrivõistlustel. Kõikidel distantsidel 100 kuni 10 000 m jooksuni võetakse aeg 0,01 sekundi täpsusega. Kuulitõuge eesmärgiks metallkuul võimalikult kaugele tõugata. Kuuli mass on naistel 4 kg. Kaugushüpe eesmärgiks lähtepunktist võimalikult kaugele hüpata. Võistlejad sprindivad jooksurajal ja hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad ja maanduvad kastis, mis on täidetud liivaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis hüpe ei loe. Võistlejatel on 3 katset. Kõrgushüpe võistlejad hüppavad üle horisontaalselt asetatud lati, mida pannakse erinevatele kõrgustele. Tõkkejooks tavaliselt on 10 tõket, mille vahel on võrdsed vahed. Need on asetatud nii, et kui jooksja nende vastu läheb, siis need kukuvad ümber
Kaugushüpe ja selle ajalugu Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht. Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks,
Põltsamaa Ühisgümnaasium Kaugushüpe Referaat Annika Allik 9d 2009 Sisukord: 1Üldkirjeldus 2Võistluskorraldus 3Ajalugu 4Treening 5Medalivõitjad (alates 1992.a) Kasutatud kirjandus Üldkirjeldus Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kasti, mis on täidetud liiva või kruusaga. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole, siis on katse ebaõnnestunud. Hüpe koosneb neljast osast: ·hoojooks ·äratõuge ·lend ·maandumine Edu sõltub kaugushüppes põhiliselt hoojooksu kiirusest ja kõrgest hüppest äratõukel. Paljud sprinterid on ka edukad kaugushüppes. Võistluskorraldus
eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kaugushüpe on kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. 2.2 Korraldus
Kergejõustiklase riietus peab olema sellisest materjalist, et see pärast märjaks saamist läbi ei paistaks. Naelikud. Kergejõustiku alad. 1.Kaugushüpe on ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. · Kaugushüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine. · Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. · Võistluskorraldus võib olla erinev, kuid tavaliselt saab iga võistleja teatud arvu katseid pikima hüppe tegemiseks ning tulemuseks loetakse pikim määrustekohane hüpe. Võitjaks kuulutatakse
Võistlejad kasutavad enda teibad, mille pikkused ja läbimõõdud pole ettemääratud, kuid kindlasti peab olema teiba pind sile. Teivashüppes tõstetakse latti alati vähemalt 5 cm kaupa. Niisamuti kui kõrgushüppes, ei loeta katset sooritatuks, kui latt kukub võistleja süül postide vahelt maha. Sportlastel on lubatud kasutada sobivat määret kätel või teibal, et saada parem haare, ent keelatud on kasutada teipi kätel või sõrmedel. Kaugushüppes sprindivad võistlejad jooksurajal ning hüppavad maapinnast veidi kõrgemale ulatuva paku pealt peenikese kruusa või liivaga täidetud kasti. Kaugus mõõdetakse paku ja võistleja jälje kõige lähema punkti vahel. Hüpe ebaõnnestunuks, kui võistleja jalg jääb äratõukel pakust ettepoole. Heited jagunevad kergejõustikus neljaks ketta- ja vasaraheide, kuulitõuge ja odavise. Heidetes loetakse katse ebaõnnestunuks, kui võistleja pillab heitevahendi, puudutab mõne
Esimest võistlusjärku nimetatakse eeljooksudeks ja viimast finaaliks, nende vahele võivad jääda veerand- ja poolfinaalid. Tuule kiirust mõõdetakse 100 m jooksus 10 sekundi vältel ning 100 m ja 110 m tõkkejooksudes 13 sekundi vältel. Tuulemõõtur käivitatakse koos stardipauguga. 2. Kaugushüppe 2.1 Mis see on? Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud üldiselt liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kaugushüpe on kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. 2.2 Korraldus
Kaugushüpe ja 100 meetri jooks Referaat 2016 Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht), siis katse ei loe
Kaugushüpe on kergejõustiku ala, kus sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüppe jooksurada on 1,22m lai, maandumiskast 2,75m lai, 6m pikk ja 0,5m sügav, liivaga täidetud. Liiv maandumiskastis peab olema niiske, hästi kobestatud ja hoojooksurajaga ühel tasapinnal. Äratõukeks on paigaldatud 20cm laiune ja 1,22m pikkune puust valgeks värvitud hüppepakk. Hüppepaku kaugus kastist on mitte alla 1 meetri. Võistlejad sprindivad jooksurajal, hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jäljes pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on paku ees plastiliinkiht), siis hüpet ei arvestata. 4
Loomulikult ei tohi kõige selle kõrval unustada ka jooksu- ja jõutreeninguid. Viimaseid küll vähendatud mahus ja sõltuvalt mängude graafikust. Kuna võrkpall jõuab järjest rohkem ka füüsilist vastupidavust, kuna tihtipeale võivad mängud venida ka ligi kahetunnilisteks heitlusteks. Kuna võrkpallimängud nõuavad üha enam tugevat pallingut ja ründelööki, siis on oluline viia läbi üks treeningtund nädalas ka jõusaalis või jooksurajal, et arendada nendeks tegevusteks vajalikku jõudu. Pallitreeningutel pööratakse enamasti tähelepanu võistkonna koostöö parandamisele ja töötatakse välja mängutaktika erinevate võistkondade vastu mängimiseks. Kuna võistkondi, kelle vastu mängida, on palju, siis on oluline tunda iga vastasvõistkonna liikme kavalusi ja iseärasusi, ning samas toetada enda võistkonda. Võrkpall on eelkõige võistkondlik mäng ning
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis on tavaliselt kaetud kummeeritud rajakattega), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Äratõukel ei tohi jääda osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht). Hüpe koosneb neljast osast: hoojooks, äratõuge, lend ja maandumine.
Õlletootja kinnitab,et tema on vanim; hotell kirjeldab end kui linna kõrgeimat hotelli. Kuid see positsioonimise alus pole kõige parem, sest selgesõnalist kasu kliendile ei väljendata · Hüve- Toode lubab mingit hüve. Tide kinnitab, et ta puhastab paremini; Volvo väidab et tema autod on turvalisemad. · Kasutus/rakendus- Toode positsioonitakse kui parim teatud kasutusvaldkonnas. Nike võib kirjeldada ühtseid jalatseid parimatena jooksurajal ja teisi korvpalliplatsil. · Kasutaja- Toode positsioonitakse sihtgruppi kuuluvate kasutajate järgi. Apple Computer ütleb, et tema arvutid ja tarkvara on parimad töövahendid graafikadisainerite jaoks; Sun Microsystems väidab, et tema arvutid on parimad projekteerijate igapäevatöös. · Konkurent- Toodet esitatakse konkurendi tootega võrreldes paremana või teistsugusena. Avis kirjeldas ennast ettevõttena, kes ´´pingutab rohkem´´(kui Hertz), 7UP nimetas ennast
Fartlek võib kesta 1-2 tundi. Kui jooksja tunneb väsinuna, siis ta katkestab jooksu ja kosub sörgi või jalutamisega. Fartleki kestel jookstakse aeglaselt, jookstakse ka tempojookse ning sprinte. Põhimõte on organismi mitte liialt väsitada. Iga kõmne päeva järel treenitakse üks kord tugevasti. Juhtmõte seejuures on, et jooksja harjuks sellel treeningul suurema koormusega, kui on võistlustel. Fartlek värskendab füüsiliselt ja vaimselt ning seda ei saa võrrelda treeninguga jooksurajal. Fartlek arendab üheaegselt vastupidavust ja kiirust, ilma et esineks väsimusnähteid. Kõige tähtsam näib olevat see, et jooksja ise usub fartleki mõjusse. Fartlek koosneb kolmest printsiibist(Karikosk 1968: 275): 1. Jookse kiiremini. Jooksja ei saa minna maksimaalkiiruseni, aga selle lähedale jõudmine on fartlekis võimalik. 2. Jookse kestvalt. Fartlekis toimub jooks pikema ajavältel. Fartlek kindlustab
4. tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus, või suurem koormus.5.tk ei tohiks tulla tühja kõhuga.6. tk lühike dress ja vahetusjalanõud. 7..võimalikult rahulik emotsionaalne seisund. Koormustesti katkestamine: valu rindkeres, väsimuse 2 aste, kahvatus, sinakus, külm higi, väljendunud hingeldus, tasakaaluhäired, vererõhutõus 230/130mmHg, EKG patoloogilised muutused, max pulsisageduse saavutamine. Koormustestid: veloergomeetril, jooksurajal ,sõudeergomeeter.. koormustestidega veloergomeetril määravad kehalise võimekuse näitajad max võimsus(W,W/kg), max hapnikutarbimine (VO2max), võimsus aeroobsel lävel(W/AL) , võimsus aeroobsel lävel (W/AnL), MET- id , sooritatud võimsuse summa ja ajad Wmin, Wmin/kg, PWC170, fitnessi indeks .koormust. jooksurajal määravad keh. Võimekuse näitajad, tööaeg, max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel, kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, max
Riietusruumi kasutamine klientidele tasuta. Spordilaagrite korraldamisel jäätunni hind kokkuleppel. Riiklikel pühadel kehtib nädalavahetuse hinnakiri. 3.4 Kliendistrateegia Klientideks on noored ja täiskasvanud inimesed, kes soovivad tegeleda kiiruisutamisega võistlus- või harrastustasemel, samuti inimesed, kes soovivad veeta sportlikult vaba aega, korraldada üritusi, osaleda sportmängudel. Samuti sportlased, kes soovivad treenida jooksurajal või jõusaalis. Lastekollektiivid. Kiiruisutamisest huvitatud turistid. Hoki- ja iluuisuklubid, kes soovivad rentida ruume treeninguteks. Jääspordiklubid Eestist ja välisriikidest, kes soovivad korraldada spordilaagreid. Toitlustusettevõte. 3.5 Kvaliteedistrateegia Kõik treenerid on põhjaliku ettevalmistusega ja kogenud. Kiiruisutreenereid koolitatakse välismaal. Töötajad palgatakse konkursi alusel vastavalt juhatuse otsusele. Treeneritele
Sprindi põhieesmärk on saavutada võimalikult ruttu maksimaalne kiirus ning säilitada see kogu distantsi vältel. Sprinti ei tohi joosta kõrgete tossudega. Soovitan sisetingimustes kasutada õhukese tallaga jalatseid (puupõrandal ka paljajalu jooksu), sest siis tunnetab rajaga head kontakti .(http://www.oppekava.ee/index.php/Kiirjooks) Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjaterajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht.
fiiberteibaga. Teivashüppe hoojooksurada peab olema vähemalt 40 m pikkune ja 1,22-1,25 m laiune. Teivashüppe hoojooksu lõppfaasis peab sportlane teiba viima vastavasse auku, mille pikkus on seestpoolt mõõdetuna 1 m ja põhja laius eesservast 60 cm ning mis läheb ühtlaselt kitsamaks, olles tagumises püstservas 15 cm. KAUGUSHÜPE Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Võistlejad sprindivad jooksurajal (mis tippspordivõistlustel on tavaliselt kaetud samasuguse kummeeritud rajakattega nagu jooksjate rajad), hüppavad maapinnast pisut kõrgemale ulatuvalt puust pakult nii kaugele kui suudavad, maandudes kastis, mis on täidetud peenikese kruusa või liivaga. Mõõdetakse vähimat kaugust paku ning võistleja poolt jäetud jälje vahel. Kui äratõukel jääb osa jalast pakust ettepoole (selle tuvastamiseks on pakust eespool plastiliinikiht.
Meie emotsioonid sõltuvad sellest, kuidas me olukorda tõlgendame, see omakorda sellest mida me näeme, teame ja loodame (Arnoldi erutuvuse omistamise teooria). Stiimulid vallandavad meie organismis teatava diferentseerimata erutatuse toormaterjali emotsionaalseks kogemuseks. Emotsioonid aga võivad olla erinevad sõltuvalt tunnetuslikust tõlgendamisest, aga ka eelnevast kogemusest. Inimese süda võib hakata ühtviisi kiiremini põksuma nähes teda ründavat dinosaurust või jooksurajal lähenevat rivaali, kuid füsioloogiline reageerimine realiseerub pärast olukorra tunnetuslikku hinnangut hoopis erinevate emotsioonidena esimesel juhul hirmuna, teisel juhul erutusena. Schachter ja Singer teostasid katse, milles katsealuseid ärritati autonoomselt süstides neile vitamiiniks kuulutatud ainet (adrenaliini). Osa süstituist informeeriti aine reaalsest toimest (pulsi sagenemine, erutusvärin, näopunetus
Kehalistele ja vähetreenitud inimestele. Koormustestide liigitamine raskusastme järgi: supermaksimaalne, max aeroobne, submaksimaalne Koormustestidega veloergomeetril määratavad kehalise võimekuse näitajad: maksimaalne võimsus (W, W/kg), võimsus aeroobsel lävel (W/AL), võimsus anaeroobsel lävel (W/AnL) VO2 max (ml/min/kg), MET-id, PWC 170 (W, W/kg), FI Koormustestidega jooksurajal määratavad kehalise võimekuse näitajad: tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, VO2 max (ml/min(kg), MET-id, PWC170 Koormustesti teostatakse: · Südame-veresoonkonna varjatud patoloogiate avastamine. · Koormusastma sümptomite provotseerimiseks · Kehalise töövõime hindamiseks · Taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks
Felixit kirglikult suudlema. Felix on alguses üllatunud, kuid läheb siis mänguga kaasa. Nad vajuvad elutoa diivanile ja kisuvad üksteiselt riideid seljast. Koju jõuab Kareen. Ta üritab püüdlikult võtmega ust avada, kuid üks võti on seespool ees. Ta läheb järjest rohkem närvi, koputab, hõikab, surub võtit lukuauku. Ann ja Felix on Kirglikult üksteise embuses, ega tee kõrvalistest asjadest välja. ÜHETEISTKÜMNES Treeningsaal. Ann ja Kareen jooksevad jooksurajal. Ann on veidi väsinud moega. Kareen hoiab tempot. KAREEN Ei jää maha. Hoia. Hoia... ANN Ma ei jaksa täna. KAREEN Jaksad. Kareen lisab Annile kiirust. 40 ANN Ma tahan puhata. KAREEN Viie kilomeetri pärast. ANN Mul on raske. KAREEN Sellele oleks pidanud eile mõtlema, kui endale head ja paremat sisse sõid.
annaabi.ee 
