Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seaduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen.
mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisoritsistlikus stiilis, on võimalik eristada nii neoromaani, kui ka neoklassitsistlikke elemente. Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA
hääli loetakse Tuntumad teosed "Nõukogude Liidu Suurest Isamaasõjast" "Oktoobrirevolutsioon ja vene kommunistide taktika" Poliitiline Kirjandus, 1947 "Marksism ja keeleteaduse küsimused" Eesti Riiklik Kirjastus, 1951 "Aruandekõne ÜK(b)P Keskkomitee tööst partei XVIII kongressil" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 "Dialektilisest ja ajaloolisest materialismist" Eesti Riiklik Kirjastus, 1952 Tuntumad teosed Stalinist Jemeljan Jaroslavski "Seltsimees Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1944 "Stalinlik sugupõlv" Ilukirjandus ja Kunst, 1946 "Taga-Kaukaasia vanade tööliste jutustusi Suurest Stalinist" Poliitiline Kirjandus, 1946 "Jossif Vissarionovits Stalin" Poliitiline Kirjandus, 1947 (kordustrükid 1951 ja 1953) Georgi Aleksandrov "Meid kaitseb Lenini-Stalini suur lipp" Poliitiline Kirjandus, 1947 Kaarel Haav ja Rein Ruutsoo "Eesti rahvas ja stalinlus" Olion, 1990 "Stalinlik vägivallamasin" Olion, 1990
Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj - hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen.
Oli laia silmaringiga, tahtis kasutada oma võimu ühiskonna parandamiseks. Tema abikaasa Peeter 3. kukutati troonilt, uueks valitsejaks sai Katariina 2. (1762-1796). Katariina koostas uue seaduste projekti. 1767. Kutsus kokku esinduskogu. Aga igal ühiskonnal olid eri huvid ja otsustus kehtestada samu seadusi ei õnnestunud. Mõisnikud polnud nõus ümberkorraldustega ja talupoegade õigusteta olukord viis talurahvasõjani(1773-1775) eesotsas Donimaa kasaka Jemeljan Pugatsoviga. Nimetas end Peeter 3.-ks. Ta hukati. 1775. Kehtestati uus haldusseadus, kubermangudes ja maakondades loodi kohtu-ja politseiasutused. Venemaa kätte langesid Krimmi poolsaar ja Musta mere põhjarannik, osa Poolast, Lätist, Leedust, Valgevenest, Ukrainast. EESTI Vene võimu alla läinud Eesti jagunes: Eestimaa(Põhja-Eesti), Liivimaa(Lõuna-Eesti, Põhja- Läti) eesotsas kuberneridega. Püsima jäid rüütelkonnad, aadli omavalitsus, mõisad tagastati omanikele
Õpik lk., 48 Arutamaks uut seadustekogu. Selle töö ei kandnud vilja ning Katariina II saatis selle laiali. Selgus et igal ühiskonna kihil olid omad huvid ning keisrinna soov kehtestada kõiki alamaid ühtviisi rahuldavaid seadusi osutus teostamatuks. Ka aadelkonna hulgas ei valitsenud alati kooskõla. 11. Miks ei õnnestunud Katariina II parandada talupoegade elu? Lk. 49 Esinduskogu ei võtnud vastu ühtegi seadust. 12. Talurahvasõda: dateeri, ülestõusu põhjused, tulemus. 1773.a. Jemeljan Põhjused: Tahtis võimu haarata, nimetades enda Peeter III'ndaks. Tulemus: Pugatsov võeti kinni ja hukati. 13. Katariina II reformide tagajärjed. vihik Koostas Venemaa uue seadustekogu projekti Muutis haldusjaotust Laiendas Venemaa territooriumi 14. Too näiteid Katariina II valitsusaja kohta, mil ta käitus kui valgustatud monarh, ja mil ta käitus kui absolutistlik monarh. Tahtis saavutada seadusi, mis oleks ka alamatele sobinud, kuid ilma seaduskoguta. (valgustatud monarh).
mõisad nende valdajate pärusomandiks. Ülestõus 1775.a. tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Jemeljan Pugatsov(vale Peeter III)päästis valla 18.saj. suurima talurahvaülestõusu Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel
riidemanufaktuure, kus töötasid pärisorjastatud talupojad. Uus maksusüsteem - kehtestati pearahamaks, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda, koos sellega hakati ka korraldama regulaarseid hingeloendusi. Uus valitsemiskorraldus - bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, see muutus Venemaa kõrgeimaks valitsusasutuseks. Tegelesid ka kolleegiumid, mis sarnanesid tänapäeva ministeeriumidega. Kas Katariina II oli valgustatud valitseja ? Kes oli Jemeljan Pugatsov ? Katariina II oli valgustatud valitseja. Koostas ise Venemaale uue seadustekogu projekti.1767 kutsus kokku seadustekogu, pooleteise aasta pärast saatis laiali, ilma ühegi seaduse vastu võtmiseta. Jemeljan Pugatsov oli Donimaa kasakas talurahvasõja ( 1773 - 1775 ) eesotsas. Nimetas end troonilt kõrvaldatud Peeter III-ks. Lubas võimule saades rahvale paremat elujärge , maad ja vabadust. Peale ülestõusu ta võeti kinni ja hukati. Pt. 10. Eesti 18. sajandil
Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seaduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist, Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen.
Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Katariina rajas hiilgava õukonna, mida imetleti ka väljaspool Venemaad. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedust. 1783. aastal
aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitika Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. 1783. aastal
kuuluvat trooni tagasi nõudma. Sellepeale hakkas Venemaale hulgaliselt ilmuma Vale- Peetreid nagu seal juba oli Vale-Dmitreid ning teisi isehakanuid. Ühelgi neist aga ei läinud nii hästi kui Jemeljan Pugatsovil, kes suutis korraldada 1773. aastal ühe suurima 18. sajandil peetud ülestõusu Venemaal. Donimaa kasakas Jemeljan Pugatsov lubas Peeter IIIndana rahvale paremat elujärge, maad ja vabadust. Mäss ja ülestõus kestsid Pugatsovi
Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 17731775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Väga edukas oli Katariina välispoliitika. Türgi sõja (1768 1775) tulemusel sai Venemaa endale Aasovi ja osaliselt Musta mere põhjaranniku. 1783. a. ühendati Venemaaga Krimm ja Kubanimaa. Järjekordne sõda Türgiga (17871791) andis
Korralduskomisjon ( ), kuid mille tegevus peatati Vene-Türgi sõjaajal. Peeter III ajal alanud aadli seisuslikke õiguse laiendamine tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seaduslikku trooni tagasi nõudma (Aastatel 1764 1773, ilmus Venemaal 7 Vale-Peetrit). Doni kasakas Jemeljan Pugatsov suutis valla päästa 18. sajandi suurima talurahvaülestõusu Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. 1782. aastale kehtestati Heakorra- ehk
Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj - hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen.
Samal ajal tugevdati aadli seisuslikke õigusi, tugevnesid nende õigused talupoegade üle. See tõi kaasa talurahva olukorra halvenemise ning sellest tuleneva pahameele, mida omakorda õhutasid kuulujutud, mille kohaselt hea tsaar Peeter III, kelle aadlikud seetõttu ära tapsid, et ta rahvale vabaduse tahtis anda, on imekombel pääsenud ning tuleb varsti oma seduslikku trooni tagasi nõudma. Mitmeid Valepeetreid kerkis, kuid neid ei saatnud eriline edu kuni ilmus Doni kasakas Jemeljan Pugatsov (pugatj - hirmutama), kes suutis valla päästa 18. saj. suurima talurahvaülestõuse Venemaal. 1773-1775. a. kestnud ülestõus saavutas nii suure ulatuse, et seda maha suruma kutsuti tolleaegse Venemaa tuntuim väejuht Suvorov. Suvorovil siiski oma käsi talupoegade vastu sõdimisega määrida ei tulnud. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen.
seadustekogu. Tahtis ka parandada talupoegade olukorda, kui see ei õnnestunud tal. 1767. aastal kutsus ta erinevate rahvaste ühiskonnakihtide esinduskogu, et arutada läbi seadustekogu. Seadustekogu loomine kukkus läbi kuna aadlikud polnud seadusega vastuvõtmisega nõus. Talupoegi ei vabastatud pärisorjusest ja nad jäid ikka täielikult mõisnike meelevalda. Nad käitusid nendega nagu asjadega, see viis suure talurahvasõjani. Talurahvasõja etteotsa tõusis kasakas Jemeljan Pugatsov. Et rahva suuremat toetust saada nimetas ta ennast troonilt kukutatud Peeter III- ks, kes aga peale paleepööret tapeti. Ülestõusnute vastu saadetud valitsusväed loodi puruks. Ta kutsus sõjaväed, mis olid praegu Türgis tagasi ja nende abil saadi ülestõus maha suruda. Pugatsov võeti ise kinni ja hukati. 1775. aatal loodi uus haldusseadus kohu- ja politseiasutused. Türgist sai üks Venemaa osa
Komisjon ei suutnud välja töötada mingit seadust, sest arvamused lahknesid pärisorjuse ja muu sellise asjus. Komisjon saadeti laiali ja mingit parlamenti ei asutatud. Tegelikult Katariina valitsusajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. Kui nad ei kaevasid mõisnike peale, karistati neid sunnitööga. Talupoegade raske olukorra tõttu hakkasid levima kuuldused, et Peeter III on elus ja tuli ilmale 5 Vale-Peetrit, viies oli Jemeljan Pugatsov. Maa jagati kubermanguks, mis omakorda jagunes maakondadks. Kindlustamaks aadli toetust loodi 1785 aadlikogud. Aadlikud olid vabastatud maksudest jne. 2.SEGADUS 1598-1613 Segadused tekkisid kõigepealt tsaarivõimu ümber. Kui Ivan IV 1584 aastal suri, sai troonile tema poeg Fjodor, kes aga vaimse seisundi tõttu polnud võimaline riiki juhtima. Loodi regentnõukogu, kuhu kuulusid nii uued kui ka vanad riigimehed. Liidriks tõusis Boriss Godunov.Õiendas arveid oposistsiooniga
linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne- Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused, nimetatavalt Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Tsensuur kõvenes eriliselt. Kaunid kunstid ei tohtinud kujutada tegelikkust, nagu eksis Aleksandr Radistsev, kelle Katariina kiirelt asumisele saatis. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795
Elas aastatel 1729-1796. 1764. aastal viis ta läbi kiriku maade riigistamise. Katariina viis läbi muudatusi riigihalduses (1775. aasta kubermanguseadus), püüdes vähendada liigset tsentraliseeritust. Lisaks hooldeasutustele ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused nagu Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Tallinnas ehitati tema auks triumfivärav, millel oli kiri "Katariina II-le, Isamaa Emale, võrreldamatule". Tema valitsemisajal asutati Paldiski ja Võru ning Tartusse ehitati Liivimaa esimene kivisild. Paul I (1796-1801) Elas aastatel 1754-1801
linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Kubermanguseaduse alustel moodustati kubermangude ametiasutused. Haridussüsteemi edendamine1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 17731775. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja mässukolde riigiasjadesse, mis viidi lõpule Kolmanda Poola jagamisega 1795. Samal aastal liidendas Katariina Kuramaa ja suurema osa Leedut. Aleksander I ,Saanud võimule alustas Aleksander liberaalseid reforme, millistest
II,polnud vene verd,kuulus Romanovite suguvõssa abielu teel.KatariinaII-valgustatud monarh.Arend.kooliharidust,raj häid koole. varjupaikeleidlastele, ämmaemandakoole.Suurim ettevõtmine 1766a. kokku kuts.Suur komisjon.Ül ülevenemaalise seadustiku koostamine,arv.valgustajate seisukohti.seda ei suudetud.arvamused liiga lahknevad.komisjon saadeti laiali.Pärisoriste oluk.halvenes,piirati kasakate autonoomiat.Rahva raske oluk.kutsus esile kuulujutu nagu PIII oleks elus.valepeetrid.5-Jemeljan Pugatsovi juhtmisel toimus 1773-1775 suur ravaülestõus.Peale seda püüti seadusandlusega kindl.riigivõimu.maa jagati 50 kubermanguks, jaguneb maakondadeks. Kuber.eesotsas seisis keisri määratud kuberner,allus ametnikk.1785 loodi aadli toetust kindlustamaks aadli organisatsioonid-aadlikogud.aadlieesõigus omada maad koos seal leiduva maavaraga,pärisoriseid talupoegi.aadlilt vabad maksudestKatII suri 1796a.(oli palj armukesi) Kuningavõim rootsis 17saj.absolutismi algus.
Komisjon saadeti laiali ja mingisugust parlamenti meenutavat rahvaesindust ei asutatud, kuid Katariina oli loonud kujutluse endast kui valgustajast. *K ajal pärisoriste talupoegade olukord halvenes. *1767.a anti välja seadus, mille kohaselt mõisniku peale kaevanud pärisorja karistati sunnitööga. *Piirati kasakate autonoomiat. *Arvati siiski, et Peeter esimene on elus ning selle tulemusena kerkis esile viis Vale-Peetrit. Neist viies oli Doni kasakas Jemeljan Pugatsov, kelle juhtimisel toimus aastail 1773-1775 suur rahvaülestõus, mis haaras põhiliselt Uuraali ala ja Volgamaa. *Pärast P ülestõusu mahasurumist püüti seadusandlusega kindlustada riigivõimu. *Kogu maa jagati 50 enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis omakorda jagunesid maakondadeks. *kubermangude eesotsas seisid keisri määraud kubernerid ja viitsekubernerid, neile allus arvukas ametnikkond
Ta tegi palju koolihariduse arendamiseks. Asutas kadetikorpuse ja Smolnõi instituudi jpm koole, laiendas ka Liivimaa koolivõrku. Ta kutsus 1766a kokku Suure komisjoni, mille ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku loomine. See arvestas ka valgustajate seisukohti, komisjon saadeti laiali kuna üksmeelele ei jõutud. Pärisorjade olukord Katariina II ajal halvenes. Rahvas lootis, et Peeter III on siiski elus ning esile kerkisid viis Vale-Peetrit. Neist viimase-Jemeljan Pugatsovi eestvedamisel toimus 1773-1775 suur rahvaülestõus. Peale ülestõusu püüti kindlustada riigivõimu. Venemaa jagati 50ks enam-vähem ühtlase suurusega kubermanguks, mis jagunesid omakorda maakondadeks. Kõikides kubermangudes olid omad kubernerid ja aadlikogud. Saksamaa absolutism Saksamaal süvenes killustatus. Keisri valisid 3 kuuriat, mis moodustasid riigipäeva- vürstide kuuria(koosnes üksikute saksa riikide esindajatest), kuurvürstide kuuria(Saksa
1700- kalendrireform(Kristuse sünnist alates). Jelizaveta-Peeter I tütar (valitses 1741-1762) tõi õepoja Vm'le, Peeter III+KatariinaII(abielluvad, Jelizaveta sureb, hiljem suri PeeterIII ja troonile pääses ta naine, Katariina II) KatariinaII (valitses 1762-1796)- valgustatud absolutismi ajastu. Moskvas tuli kokku esinduskogu, et võtta vastu Vm jaoks vajalikud seadused=K II saatis esinduskogu laiali, kartis troonilt kukutamist, ja ühtegi seadust ei võetud vastu. 1773a. Jemeljan Pugatsov talurahvamäss. 1775 a. K II võttis vastu haldusseaduse, kubermangudes loodi kohtud ja politsei. 1785 a. linnade omavalitsuste loomine. Pilet 6 ???1.Foiniikia ja Iisrael. Monoteismi sünd Foiniikia ja Iisraeli alasid nimetati Kaanan'iks kreeklased nimetasid selle Foiniikiaks = purpurimaa Semiidi keeled Põllundus + vihm Seedrimetsad laevaehitus Asukoht Egiptuse ja Mesopotaamia vahel = laialdased välissidemed Kronoloogia 8500 eKr Jeeriko asula teke
Teost läbib teema, milliseid kompromisse tuleb teha selleks, et võõra võimu all oma põhimõtetest ja moraalist mitte loobuda. Rahvaküsitluse põhjal (2001. a), kus teemaks olid 100 Eesti elu enim mõjutanud raamatut, oli J. Krossi raamat "Kolme katku vahel" üheksandal kohal. Kogu "Klio silma all" (1972) sisaldab lühiproosat, koosnedes neljast novellist. Novell "Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) räägib eesti päritolu sõjaväelasest Michelsonist, kes aitas maha suruda Jemeljan Pugatsovi mässu ja kanti selle eest aadliregistrisse ehk immatrikuleeriti, kuigi oli madalat päritolu. "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) räägib maalikunstnik Michel Sittowist, kes pidi vaatamata oma kuulsusele tsunfti vastuvõtmiseks tegema sellitöö ja maalis Püha 35 Jüri. "Pöördtoolitund" on J. V
„Onegin“ valmib 7 ja pool aastat. Erinevalt Goethe „Fausti“ meisterdamisega valmib lugu ja jõuab lugejatele peatükkide kaupa. 1833 ilmub täisvariant. Uus žanr värssromaan. Uuenduslik on, et Puškin toob tegevuse kaasaega. Lugejatele meeldis, et raamatus on tuttavad paigad. „Peeter Suure moorlane“ – lõpetamata. Kirjutas rahutustest: lühijutustus „Dubrovski“ ja „Kapteni tütar“. Dubrovskilt tahetakse mõis võtta, temast saab mässajate juht. Teises loos Jemeljan Pugatšov, kes aitas ja keda aidati, inimlikkus. Poliitiline ja lembelüürika. Tal ei pea kangelane loobuma oma õnnest ja end ohverdama. Vabadus on tunde-erksus, rõõmujoovastus. 1830-ndatel ilmub filosoofiline lähenemisnurk, eelkõige humanistlik käsitlus: inimese õigus õnnele. Lõpuaastad on intrigeerivad: Puškinil tekib vastuolu prantslane Georges d’Anthes’ga, kes oli pääsenud tsaari sõjaväe eliitkaardiväkke (vapper ja rikas). D’Anthes pöörab tähelepanu
pädevad. Tunda andis madal haridustase, poliitilise kultuuri puudumine, veel enam aga seisuslik konservatiivsus ja kitsarinnalisus. Katariina II, kelle seaduslikud õigused Venemaa troonil olid paljuski vaieldavad, ei soovinud võimu kaotamise kartuses aadelkonna enamusega vastuollu minna. Uus seadustik jäi kehtestamata. 1773. aastal ilmus Lõuna-Venemaal välja uus isehakanu, Peeter III nime all esinenud Doni kasakavanem Jemeljan Pugatsov. Keisri nimel kaotas Pugatsov nekrutikohustuse ja kõik maksud, saatis laiali kohtud ning lubas talurahvale pärisorjusest vabastamist ning maad. Vastaste suhtes andis Pugatsov kõigile mõistetava korralduse: ,,Kes vastu paneb, selle pea raiuge maha ja varandus võtke endale." Peagi oli Pugatsovi kontrolli all kogu Volgamaa. 1774. aasta suvel Kaasanit piirama asunud Pugatsovi väed ähvardasid juba Moskvat. Et talurahvasõda maha suruda, pidi valitsus appi kutsuma
annaabi.ee 
