Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa riikidega.
Sõltuvalt materjalide ja toodete hoiundamise ulatusest ning kestusest võib laod jagata põhimõtteliselt kolmeks rühmaks: Hoiuladu Traditsiooniline ladu, suuremat osa laorajatise pinnast kasutatakse materjalide või toodete pikkaajaliseks hoiundamiseks. Jaotusladu Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Tavaliselt teenindavad jaotuskeskused suuremaid geograafilisi piirkondi kui hoiulaod Ristlaadimiskeskus Ladu keskendub ainult kaupade vastuvõtule ja lähetamisele, loobudes hoiundamisest ja tellimuste komplekteerimisest. Üldkasutatavate ladude tüübid on järgmised: Üldotstarbeline kaubandusladu Kõige üldisem vorm. Kavandatud kasutamiseks tootjatele, hulgifirmadele ja klientidele praktiliselt iga liiki kaupade hoiundamiseks, mis ei vaja erirajatisi või käitlust. Külmladu
Mida mõista otselaadimise all? 77. Nimeta transpordi kui terviku kululiigid. Strateegia, mille puhul toimub kaupade katkestamatu jaotus tarnijalt 1)Transpordifirma kulud: a)Tegevuskulud: *kütus, elekter, palgakulu, kliendile. Ta on tõhus ainult suurte jaotussüsteemide puhul. Kus: firma üldkulud b)kapitalikulu: *sõidukid, infrastruktuur ja muu vara kulu. 84. Miks on autokasutusel väliskulud suuremad kui ühistranspordi *jaotuskeskused, kauplused ja tarnijad peavad olema seotud 2)Infrastruktuuri kulud (väliskulu): *investeeringud ehituseks, remondiks, kasutusel? infosüsteemiga *vajalik kiire ja usaldusväärselt toimiv transpordisüsteem hoolduseks 3)Vedude kaudsed e terminalikulud: *ettevalmistus, Kuna auto mahutab vähe, aga oht liiklusõnnetustesse sattuda ja 66. Kirjeldage skemaatiliselt nn suurjaemüüja olemust
kõrvaldatakse või vähendatakse, selle esinemise sagedust vastuvõetava tasemini. Korrigeeriv tegevus - on tegevus juhul, kui kritiiliste kontrollpunktide monitooring näitab kontrolli kadumist Monitooring- planeeritud vaatlused ja mõõtmised, et määrata kriitilise kontrollpunkti üle kontrolli olemasolu Jaemüük- toidu käitlemine ja või töötlemine ning toidu hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, k.a jaotus terminalid, toitlustus ettevõtted, sööklad, kauplused, jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid Toiduainete sensoorne e. organoleptiline hindamine e. degusteerimine Sensoorne analüüs- toote organoleptiliste omaduste uurimine meeleelundite abil Aisting- sensoorsest ärritusest tulenev subjektiivne reaktsioon Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades. Paneel- Sensoorses testis osalema valitud assessorite grupp.
Tarnekett koosneb tegevuste ja organisatsioonide võrgust, mida materjalid läbivad liikudes algpunktist lõpptarbijani. Tarnekett koosneb: 1) tarnijatest, tootmiskeskustest, kaubaladudest, jaotuskeskustest ja klientidest 2) toorainest, tootmisprotsessis olevast materjalidest/poolmaterjalidest ja lõpptoodetest ning infovoost, mis liiguvad objektide vahel. Tarneketi juhtimine on meetodite kogum, mis võimaldab tulemuslikult lõimida tarnijaid, tootjad, laod, jaotuskeskused kauba tootmiseks ja jaotamiseks õiges koguses, õigesse kohta õigel ajal selleks, et minimeerida kogukulu ja maksimaalselt rahuldada klintide vajadused. Logistika juhtimine strateegiate loomise funktsioon lähte- ja tarbimiskoha vahel. Tarneketi juhtimine kaubavoogude organiseerimine, planeerimine, kontroll ja realiseerimine alates arendusest ja ostmisest läbi tootmise ja jaotuse lõpptarbijani, turu nõudmiste rahuldamiseks säästlikult.
Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa riikidega. Hollandi maanteede võrgustik on Euroopas kõige tihedam. On kasulik teada, et Euroopa suurimateks tarbijaturgudeks on Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Holland ja Belgia.
hankijatele.) 35. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Hoiuladu (warehouse) traditsiooniline ladu, suuremat osa laorajatise pinnast kasutatakse materjalide või toodete pikaajaliseks hoiundamiseks. Jaotuskeskus (distribution centre) hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühtlustamiseks. Kaupu hoiundatakse lühiajaliselt, võrreldes hoiuladudega on laoringlus suurem. Tavaliselt teenindavad jaotuskeskused suuremaid geograafilisi piirkondi kui hoiulaod. 36. Mis vahe on jaotuskeskusel ja ristlaadimiskeskusel? Jaotuskeskus (distribution centre) hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühtlustamiseks. Kaupu hoiundatakse lühiajaliselt, võrreldes hoiuladudega on laoringlus suurem. Tavaliselt teenindavad jaotuskeskused suuremaid geograafilisi piirkondi kui hoiulaod.
ühendused. Klienditeenindus logistikas Kõik toimingud, mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja või logistateenuse tarnija vahel(tellimuste töötlemine, laotoimingud, laokorraldus, arveldamine ja reklamatsioonide käsitlemine). Pretentsioon on kaebus, reklamatsioon rahaga seotud kaebus. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon Klienditeeninduse all mõistetakse: 1. Kliendile suunatud tegevuste kogumit(infovahetus, reklaam, müügitöö, turuuuringud, pakkumised, kampaania) 2. Ettevõttes juhitavaid protsesse, toiminguid või funktsioone(osakondade vahelised) 3. Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi 4
Ristlaadimise eesmärk võib olla transpordiviisi muutmine, kaupade sorteerimine erinevatesse sihtkohtadesse saatmiseks või erinevatest kohtadest saabunud kaupade koondamine kindlasse sihtkohta suunduvale veovahendile. 42. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks.Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 6 43. Mis vahe on jaotuskeskusel ja ristlaadimiskeskusel? Ristlaadimiskeskus on jaotuskeskuse edasiarendus. Ladu keskendub ainult kaupade vastuvõtule ja lähetamisele, loobudes hoiundamisest ja tellimuste komplekteerimistest. 44. Nimeta üldkasutatavate ladude tüüpe (6). 1) Üldotstarbeline kaubandusladu 2) Külmladu 3) Tolliladu 4) Omandiladu
Klienditeenindus Kõik toimingud , mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja või logistikateenuse tarnija vahel: tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitlemine jne. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõtted kui tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijale, vaid ka nendele vahehelilülidele, mis asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbija vahel. Klienditeenindus lisab tootele väärtust. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon …et saavutada kliendi rahulolu müügitellimuste täitmise või teenuse osutamise kaudu.
) 35. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? · kasutusvaru ehk ringlusvaru · transiitvaru · spekulatiivne varu · hooajaline varu · seisev varu 36. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 37. Mis on laoartikkel (SKU)? Laoartikkel (SKU stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 38. Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu? (Maksimumtase miinimumtase)/2 + reservvaru 39
( kastide, karpidena jms.) 35. Loetle varude tüüpe tekkepõhjuse järgi (vähemalt 5)? kasutusvaru ehk ringlusvaru transiitvaru spekulatiivne varu hooajaline varu seisev varu 36.Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 37.Mis on laoartikkel (SKU)? Laoartikkel (SKU – stock keeping unit) on unikaalne toode, mis erineb teistest toodetest. Erinevus võib seisneda suuruses, värvis, kaubamärgis, mudelis, pakendis, funktsioonis vms. Iga laoartikli varu üle peetakse eraldi arvestust ja neid hoiundatakse teistest laortiklitest eraldi. 38.Kuidas leida kaubaartikkli keskmist laoseisu? (Maksimumtase – miinimumtase)/2 + reservvaru 39
Tsentraliseeritus- kas kasutada ühte keskladu või mitut hajutatud ladu? Ladude arvu - mõjutavad järgmised tegurid: firma suurus, väikeste koguste ostjad, klienditeenindustase, kulud Väiksed firmad saavad hakkama ühe laoga Vähem ladusid tähendab kaugemaid vedusid, seega on ladude arv tihedalt seotud transpordivalikuga. Asukoht- kas asutakse tarnija, kliendi läheduses? Tuleb arvestada veokuludega, tellimistsükli ajaga, tellimuse suurusega, toote tundlikkusega Töötajate ohutust jaotuskeskused on potentsiaalsed ohtlikud töökohad. Suured sõidukid, mehaanilised masinad ja inimesed saavad kokku ja töötavad kiirustades ja pinge all. Riski tõstavad tervistkahjustavad kaubad. 17. Laovarudega seotud kulud- Ladustatud kaupade üldkulud on keskmiselt 18-25% kauba väärtusest. Laotegevuse kulud on laosisesed veod, kaupade käitlemine, varude hoiukulu ja tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida
Ladude arvu - mõjutavad järgmised tegurid: firma suurus, väikeste koguste ostjad, klienditeenindustase, kulud Väiksed firmad saavad hakkama ühe laoga Vähem ladusid tähendab kaugemaid vedusid, seega on ladude arv tihedalt seotud transpordivalikuga. Asukoht- kas asutakse tarnija, kliendi läheduses? Tuleb arvestada veokuludega, tellimistsükli ajaga, tellimuse suurusega, toote tundlikkusega Töötajate ohutust – jaotuskeskused on potentsiaalsed ohtlikud töökohad. Suured sõidukid, mehaanilised masinad ja inimesed saavad kokku ja töötavad kiirustades ja pinge all. Riski tõstavad tervistkahjustavad kaubad. 17. Laovarudega seotud kulud- Ladustatud kaupade üldkulud on keskmiselt 18-25% kauba väärtusest. Laotegevuse kulud on laosisesed veod, kaupade käitlemine, varude hoiukulu ja tellimiskulu. Laovarude kulud tekivad sellest, et nad seovad kapitali. Selle rahaga saaks mujal dividende teenida
alustelt. Korduvkasutusega kaubaalused: tugeva konstruktsiooniga ja vastupidavad valmistatud täpses mõõdus ja kvaliteetsest materjalist mugavaks tõstukitega käsitsemiseks konstruktsiooniga, mis võimaldab neid tõsta erinevat tüüpi tõstukitega (ka siirde- ja tugiratastõstukitega) 21. Kaubaaluste ringlemine 1. Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kuid väljastatavate aluste kogus on suurem kui kaubaga saabunud aluste kogus. 2. Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne hävitamist koos kaubaga mitu ringlemistsüklit (aluse hind on lülitatud kauba hinda). 3
19 ja hulgiladudes ning kaubanduskeskustes toimub pidev kaubavoogude koondumine (konsolideerumine) ja jaotamine ( dekonsolideerumine), tekib vahekäsitsemiste juures aluste täiendav vajadus ja ettevõtted on sunnitud neid arvestatavates kogustes juurde hankima. Kaubaalused satuvad ringlusesse peamiselt järgmiste skeemide kaudu.: · Laoteenuseid pakkuvad logistikaettevõtted ja jaotuskeskused ostavad juurde ühekordse kasutusega uusi ja kasutatud aluseid, kui väljastatavate aluste kogus on suurem, kui kaubaga saabunud aluste kogus. Seejuures on eelistatud kasutatud alused, sest nad uutest keskmiselt kaks korda odavamad. · Importööride ladudesse saabuvad ühekordse kasutusega alused välismaalt koos kaubaga. Pärast kauba realiseerimist jäävad enamasti ringlusesse ja sooritavad enne
maksumuse, on see paljudel juhtudel kõiki logistikakulusid arvesse võttes siiski odavam veovariant- lühike kohaletoimetamise aeg võimaldab vähendada säilitus- ja laokulusid. Kulude kompromiss- Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu. Ühtede kulude vähendamine põhjustab teiste kulude suurenemist. Kulude kompromissi lõpptulemuseks peab olema kogukulude vähenemine. Kui ladude arv suureneb, siis vähenevad jaotusveo kulud, kuna laod või jaotuskeskused paiknevad klientidele lähemal. Muud kulud seevastu kasvavad. Seega satuvad erinevad logistikakulud omavahel vastuollu. Ladude optimaalne arv/ kulude kompromiss on punktis, kus kogukulud on minimaalsed. Püüdlused vähendada varudega seotud kulusid on peamiseks põhjuseks, miks jaotust on viimase paarikümne aasta jooksul ulatuslikult tsentraliseeritud, nii et üha väiksem arv üha suuremaid ladusid ja jaotuskeskusi teenindab üha suuremaid piirkondi
mugavus ja turvalisus. Info- ja kommunikatsioonitehnika (IKT) laialdane kasutamine nii veovahendite tehniliste süsteemide juhtimisel, dislokatsiooni- ja navigatsioonisüsteemides, infrastruktuuris, veovahendite ja kaupade globaalsel jälgimisel. Lihtsustatakse ümberlaadimistöid kasutades standardmõõdus konteinereid. Üha enam kasutatakse ekspressvedusid, st. loobutakse ümberlaadimisest ja veos toimetatakse otse sihtkohta. Multimodaalsed jaotuskeskused. Logistilised ketid üha pikemad ja mitmekesisemad, üha enam toimib nn. “ülemaailmse varustamise” põhimõte. Infrastruktuuride juures hinnatakse : Piisav vaba ruum Väga heade transpordiinfrastruktuuride (lennuväli, sadam, raudteed, kiirteed) olemasolu. Majanduslike tingimuste juures hinnatakse: kiiret äriteenuste kasvu, seda eriti transpordi ja kommunikatsioonide osas, suure tööstusliku baasi olemasolu või juurdepääsu suurele tagamaale,
jne Tootevaliku järgi kindlaks määratud hoiukohad – sarnased tooted ühes kohas Käitlemisviisi järgi Aktiiv- ja reservhoiukohad FIFO või LIFO põhimõtte järgimine 72. Mis vahe on hoiulaol ja jaotuskeskusel? Jaotuskeskus on hoiulao edasiarendus. Suurt osa lao pinnast kasutatakse vastuvõetud tellimuste komplekteerimiseks ja ühitamiseks. Jaotuskeskusel on kiirem laoringlus kui hoiulaol. Tavaliselt jaotuskeskused teenindavad suuremaid geograafilisi priikondi kui hoiulaod. 73. Mis on erinevad komplekteerimise viisid? Komplekteerimine on üks olulisemaid laonduse tegevusi – ligi 50-70% tööjõukuludest moodustavad laondusega seotud kulud ehk komplekteerimiskulud. 1. Tellimuste kaupa komplekteerimine (pick to order) – pannakse ühele tootele vastavad tükid kokku. 2. Rühmkomplekteerimine (batch picking) – üks komplekteerija komplekteerib mitme
aluseid. Majandusliku integratsiooni tingimustes on oluline roll Eestit läbiva tarneahela juhtimisel on vaja avastada info-, kauba-, reisijate- ja rahavoogude juhtimise efektiivsemaid lahendeid. Eesti merenduse arengut mõjutavad globaalsed trendid: kus asuvad tulevikus tooraine ja energia ressursid? kuhu kavanda uued tootmiskeskused? kus paiknevad põhilised toodete lõpptarbijad? kuhu rajatakse suured logistika-ja jaotuskeskused? milline on tulevikus globaalse tarneahele kooslus ja strateegiliste partnerite roll ? Mida enam tootmis-ja tarnekohad kaugenevad, seda olulisemaks muutub massikaupade veol mere- ja raudteetranspordi korraldus tarneahelas. Eesti sadamate ja ka teiste Läänemere sadamate edukus oleneb suurel määral regiooni atraktiivsusest ettevõtluse asukohana ja ida-lääne vahelisest transiitveostest, samuti nendes riikides paiknevate ettevõtete müügivõimest (ekspordivõime) ja tarbimisest.
mine jne. Üha sagedamini osaleb protsessis ka kolmas osaline, kelleks on enamasti logistika- teenuste tarnija. Klienditeeninduses on teenindamise objektideks materjalivoo vahendajad (tootmisettevõt- ted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted) ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõte ise kui ka tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suu- 16 Klienditeenindus ja kvaliteet logistikas 425
annaabi.ee 
