mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor · jaotur · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast · jaoturist · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Traktori vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. Rõhk süsteemis 2...4 MPa. Süsteem on varustatud filtri ja kaitseklapiga.
kaabli tüübist. Puuvõrk z Puuvõrk on siinvõrgu üheks keerukamaks vormiks. z Sellise võrgu aluseks on ühissiin. z Ühise siini külge on lisatud puuokste kujuliselt lisaahelad. z Lisaahelas on ainult üks tee kahe jaama vahel. Puuvõrk 2 z Puuvõrgu kujuliselt on ehitatud tavaliselt ühisantenniga televisioonivõrk. z Puuvõrgu ühe lisaahela väljalangemine ei riku veel kogu võrgu tööd. z Peamise jaoturi mittetöötamine aga lõpetab kogu võrgu eksisteerimise. Puuvõrk 3 z Puuvõrgus kasutatakse mingeid jaoturseadmeid. z Jaoturid on tavaliselt hubid. z Arvuteid saab vabalt lisada ja eemaldada võrgust. Puuvõrgu plussid ja miinused z Individuaalsete segmentide vahel toimub point-to-point ühendust. z Sellist ehitust toetavad paljud riist ja tarkvaratootjad. z Iga segmendi pikkuse limiit on tingitud kaabli tüübist mida kasutatakse.
Füüsiline informatsioon Füüsiliselt Olenevalt sõidutingimustest ja haardumisest, on võimalik edastatakse olukord, kus kõikidel ratastel informatsioon, on eri pöörlemissagedused kõikide rataste Lisaks võetakse info pöörlemissageduse piduritule lülitilt ja info ABS seadiste töötamisest (õli d, jaoturi töötamine, andurite ja elektrisignaalidega magnetklappide seisukord) Juhtploki tähtsamad signaalid Ratta ja teepinna vaheline Rataste kiirendused ja haardumine aeglustused Vastavalt rataste Võttes arvesse ratta pöörlemissageduste hetkelise muutusele arvutab juhtplokk hetkelise haardumise pöörlemissageduse ja
kogueg ehki süsteem ei tarvitse tööd teha tõsta, langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad
langetada . Kasutatakse ka suletud sentraalset süsteemi , see tähendab et kui süsteem ei tööta siis ka õli hüdrojaoturisse ei juhita . Sellise süsteemi hüdro pumbal on muudetav tootlikus 0- kuni antud pumba maximumini ja ta võib automaatselt lõpetada õlipumpamise , kui õlirõhk saavutama mingi kindla väärtuse . Esimesel juhul nimetatakse seda süsteemi konstantse vooluhulgaga süsteemiks ja pumba töötamise seisu kohalt ei ole jaoturi hoova asend selge. Õlirõhk on selles süsteemis muutuv ja suureneb niipea kui jagaja siiber viiakse tööasendisse . Õlirõhk süsteemis saavutab maksimumi kui lõppeb silindris kolvi aktiivne käik või traktorist viib jagaja siibri neutraalasendisse . Möödavoolu klapp jaoturis avaneb ja õli hakkab jälle tagasi paaki voolama , ning rõhk süsteemis langeb , selliselt töötavad enamik vene traktorite hüdrosüsteemid , sest need kasutavad rõhutekitamiseks hammasratas pumpasid , mille
TEEDEMASINAD TE 23 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Täispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Käiguosa, pöördeplatform koos pöördemehhanismiga, energiaallikas (mootor), juhi töökoht, nool (mast,poom), kopavars, kopp, hüdroajam. Töötsükkel algab jaoturi juhtkangide suunamisega, mis juhib pumba poolt survestatud hüdrovedeliku vajalikesse silindritesse või hüdromootoritesse ja käitab kas kopa liikumise või erinevate tarvikute töö. 2. Mittetäispöördelise hüdroekskavaatori ehitus, töötsükli iseloomustus. Baasmasin, pööramismehhanism, nool, kopavars, kopp, stabiliseerimisjalad, hüdrosüsteem. Töötsükkel algab baasmasina stabiliseerimisega ja tööga seotud toimingutega aluspinna
kondensaator. Jadamisi süütepooli primaarmähisega võib olla ühendatud veel lisatakisti, mis piirab mootori töötamise ajal süütepooli primaarmähise pinge 10 voldiga, vältides pooli kuumenemist. Mootori käivitamise ajal juhitakse vool akust primaarmähisesse otse ja siis rakendub sellele akupinge käivitushetkel 10...11 V. Kõrgepingevooluringi on lülitatud jadamisi süütepooli sekundaarmähis, kõrgepingejaoturi rootor, jaoturi kaane klemmid, süüteküünlad. Kõrgepingevooluringis kasutatakse erilisi kõrgepingejuhtmeid, mis ühendavad süütepooli sekundaarmähist jaoturiga ja jaoturit süüteküünaldega. Lihtsüütesüsteemi tööpõhimõte: Süütelüliti ja katkesti kontaktide suletud asendi korral läbib madalpingevooluringi alalisvool. Alalisvool tekitab süütepooli primaarmähise ümber magnetvälja, mis magneedib pooli südamiku. Elektrienergia muundub magnetvälja energiaks
kinnituse nõrgenemisest aga samuti roolihoovastiku liigendite ning käänmikupoldi ja pukside kulumisest. Rooliajami hüdrovõimendi Hüdrovõimendi kergendab juhtimist, summutab roolirattale kanduvaid lööke ja kergendab esialgse suuna hoidmist esiratta rehvi tühjenemisel. Roolivõimendi koosneb roolimehhabismist ja õlipumbast koos paagiga. Rooli pööramisel ükskõik kummale poole, pöördub ka jaoturi siiber, mis ühendab pumbaga võimendi kolvialuse ruumi ja kolvipealse ruumi paagiga. Sellel tulemusel nihkub võimendi kolb, mis omakorda pöördub hammassektori kaudu roolihoova võlli ja sellega kergendub juhtrataste pöörumine. Rooli tõukelist võimendust põhjustab vähene õli hüdrovõimendis, õhu sattumine roolivõimendi süsteemi ja roolivõimendi pumba kiilrihma libisemine. Suur müra roolivõimendi töötamisel
põlemiskambri ühe poole vahele kitsas pilu. 4. Mootori .pöörded,. Koos pööretega intensiivistuvad töösegu keerised ning nähtav põlemine lüheneb ajaliselt niivõrd, et väntvõlli pöördenurk põlemise kestel oluliselt ei muutu. Induktsiooniperioodi kestus jääb aga peaaegu endiseks. Seetõttu tuleb suurematel pööretel segu varem süüdata. Automootoritel muudab süüdel olenevalt pööretest katkesti-jaoturi tsentrifugaalregulaator. (Tänapäeval elektroonika) 5. Mootori koormus. Koormuse suurendamisel avatakse seguklapp, silindrisse pääseb rohkem värsket küttesegu ja jääkgaaside osatähtsus väheneb. Ühtlasi suurenevad surve lõpu rõhk ja temperatuur. Mõlemal põhjusel põlemiskiirus suureneb ja eelsüüdet tuleb vähendada. Selleks on enamikul mootoritel eelaüüte vaakumregulaatorid. Tühikäigul takistab normaalset põlemist kütuse puudulik pihustamine
väljundseadmetele, mis oluliselt lihtsustas kaasaegset portide ja pistikute mitmekesisust. USB standardi esimene versioon 1.1 kuulutati välja 1995 aastal. USB uudsus seisnes selles, et määratud olid pistikühenduse parameetrid, kuid määratlemata oli USB abil ühendatud seadme kontrolleri tööpõhimõte. USB võimaldab üheaegselt ühendada kuni 127 erinevat seadet. Seadmeid võib ühendada kas järjestikku või USB jaoturi (hub) abil. 20 Seadmete ühendamiseks on arvutitel või jaoturitel ristkülikukujulised 4 kontaktiga Type Joonis 9 A pistikühendused. Ühendamiseks välisseadmega kasutatakse ühenduskaabli teises otsas Type B ruudukujulisi pistikühendusi. USB 1.1 (1995) andmeedastuskiirus on 12 megabitti sekundis. See on umbes 100 korda
aktiivsed või on madala prioriteediga või kui protsess hõivab liialt suure mälumahu sekundaarmällu. Vahejärjesti vastutab otseselt mäluprügistumisega seotud probleemide lahendamise eest. Lähijärjesti (lähiplaneerija) tegeleb otseselt protsessoris käivitatavate protsesside väljavalimisega kõigi põhimälus asuvate protsesside seast. Jaoturi (dispetšeri) ülesandeks on lähijärjesti poolt välja valitud protsessi edastamine protsessorisse ja protsessi poolt vajatavate registrite ettevalmistamine tööks. Jaoturi põhilisteks ülesanneteks on: 1. Kontekstide vahetus 2. Lülitumine kasutajarežiimile //user mode// 3. Kasutajaprogrammi käivitusel, juhtimise suunamine vastavale mäluaadressile. Kaug-, vahe- ja lähijärjesti ning jaotur koordineerivad pidevalt omavahelist talitlust. 16
Ruuter tegutseb IP-aadressi tasemel, sild aga MAC-aadressi tasemel. Üldiselt oleks soovitatav kasutada ühte Backbone bridge kuna siis väheneb läbitud segmetide arv. Jaoturid (Hub) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad (nagu pikendusjuhe). Ta saadab kogu informatsiooni laiali kõigile antud hubi küljes olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, võtab ka selle vastu. Jaoturi kaudu ei ole võimalik kokku ühendada eri tüüpi võrke. Jaoturi kasutamine on ebaturvaline - segmendi piires on võimalik kõikidel kõiki pakette lugeda omades vastavat tarkvara. Kommutaatoril (Switch) on oluliselt rohkem väljundeid kui sildadel kuid muus mõttes on ta sarnane sillale. Switch on võimeline mitut ühendust korraga, mis suurendab läbilaskevõimet. Switch suurendab ka läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama.
Ruuter tegutseb IP- aadressi tasemel, sild aga MAC-aadressi tasemel. Üldiselt oleks soovitatav kasutada ühte Backbone bridge kuna siis väheneb läbitud segmetide arv. Jaoturid (Hub) on füüsilise kihi seadmed, mis ühendavad erinevad kaabliotsad (nagu pikendusjuhe). Ta saadab kogu informatsiooni laiali kõigile antud hubi küljes olevatele klientidele ning kes tunneb talle määratud paketi ära, võtab ka selle vastu. Jaoturi kaudu ei ole võimalik kokku ühendada eri tüüpi võrke. Jaoturi kasutamine on ebaturvaline - segmendi piires on võimalik kõikidel kõiki pakette lugeda omades vastavat tarkvara. Kommutaatoril (Switch) on oluliselt rohkem väljundeid kui sildadel kuid muus mõttes on ta sarnane sillale. Switch on võimeline mitut ühendust korraga, mis suurendab läbilaskevõimet. Switch suurendab ka läbilaskevõimet ka sellega, et ta ei puhverda tervet kaadrit vaid loeb päisest sihtaadressi ning hakkab kohe sinna infot edastama.
Roolivõimendiga rooliseade koosneb tavaliselt mehhaanilise ajamiga mehhanismist ja hüdrovõimendist. Valmistatakse ühtse sõlmena või eraldi osadena. Võimendiga rooliseadme osad on: · roolireduktor, · jaotur, · hüdrosilinder · ja mõnel juhul ka diferentsiaali automaatblokeeringu andur. Roolitrapetsi üheks osaks on esisild. Roolitrapets on rooli ajamiks. Hüdrovõimendi koosneb: · pumbast, · jaoturist, · jõusilindrist · ja õlianumast. Jaoturi siibrit käitab teo telgjõud, mistõttu avatakse ja suletakse vastavad kanalid paremale või vasakule pööramisel. Auto vasakule pööramisel nihkuvad tigu ja siiber tahapoole. Juhtrataste pööramine kestab nii kaua kuni rooliratast mõjutatakse. On pööramine lõpetatud, siis teo telgjõud siibrile lakkab ja siiber läheb liugurivedrude mõjul keskasendisse. 2. Töötamine Võimendi siiber on tema jaoks juhtpea keresse tehtud avast pikem, mistõttu siiber ja kruvi
15. Programmide ja protsesside järjestamise etapid. Kaugjärjesti – kasutatakse harva. Ülesandeks on otsustada, millised protsessid suunatakes valmisolevate protsesside jadasse. Vahejärjesti – tegeleb põhimälu dünaamilise jaotamisega protsesside vahel, mida parajasti protsessoris töödeldakse. Lähijärjesti – tegeleb otseselt protsessoris käivitavate protsesside väljavalimisega kõigi põhimälus resideerivate protsesside seast. Jaoturi - (dispetšeri) ülesandeks on lähijärjesti poolt välja valitud protsessi edastamine protsessorisse ja protsessi poolt vajatavate registrite ettevalmistamine tööks. Protsesside järjestamine võib toimuda kas mittetõrjuvalt (protsess on jõudnud juba töötluse staadiumisse, siis seda ei kõrvaldata protsessorist seni, kuni tema töötlus on täielikult lõpule viidud) või tõrjuvalt (protsesside töötluse korraldamisel nende prioriteetidest, FIFO, SPN, RR, jt). 16
Nimelf toimib koaksiaalvõrk ühtse segmendi- na ning mõne võrgusõlme rikke korral (nt. kaabliprobleemid. kuna keegi astus kaablile peale) on häiritud kogu võrgu tõö. Keerupaar- võrgu puhul on iga ühendus jaoturist (hub) tööjaama või serverini vaadeldav eraldi seg- mendina, mis töötab teistest suhteliselt sõltumatult - rike ühes teiste tööd ei häiri. Keeru- paatvõrku on mõnevõrra lihtsam laiendada - piisab jaoturi ja tööjaama vahelisest lisakaab- list. Koaksiaalvörgu puhul on vörgusegmendi maksimaalne pikkus piiratud ning selle ületamisel on jällegi häiritud kogu võrgu töö. Serveri füüsiline turve Serveri üheks tunnuseks on talle piiratud juurdepääs ning seda peaks serveri paigutamisel ka arvestama. Kui tegu ei ole tööjaamana kasutatava serverina, võiks serverile füüsiline ligipääs olla ainult süsteemiadministraatoril või tema ülesandeid täitval isikul
kontaktis olevate kahvlite abil. Kahvlid on ühenduses käiguvahetusmehhanismiga, mida juhitakse käigukangiga. Planetaarreduktoritega käigukastis (mida nimetatakse ka automaatkäigukastiks) on hammasrattad kogu aeg hambumises ja käiguvahetus toimub pidurite ning mitmekettaliste hõõrdesidurite abil. Käigukasti hüdrosüsteemi käiguvaliku jaoturi juhtimine võib olla mehhaaniline, pneumaatiline, elektriline. Käigukastide juhtimisseadmete komplekti on jõudnud ka arvuti. Arvuti lülitab käikusid sissevälja ning vahetab neid vastavalt juhi poolt etteantud liikumiskiirusele ja koormusele. Planetaarreduktoritega käigukastide eelis on väikesed mõõtmed, lihtne juhtimine ja suur töökindlus. Hammasrataste tööpindade ja laagrite määrimiseks kasutatakse käigukastides jõuülekandeõli
Näiteks nimi www.khk.tartu.ee. tähendab masinat www juurdoomeni . alamdoomeni ee alamdoomeni tartu alamdoomenis khk. 30 Järgur (repeater, repiiter) võimendab signaali pikkade võrgukaablite kasutamisel. Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis. Jaotur (hub) töötab nagu mitme pordiga järgur: kui jaoturi ühte porti saabub võrgupa- kett, siis võimendatakse see kõigisse portidesse. Ka jaotur töötab füüsilises kihis. Tänapäe- val võiks jaoturite kasutamisest loobuda kommutaatorite kasuks, kuna jaoturit kasutades jõuavad kõik teda läbivad paketid kõigi temaga ühendatud arvutiteni, mis tähendab nii tur- variski (saab sama jaoturi küljes olevate arvutite liiklust pealt kuulata) kui ka vähendab võr-
klapikambri kaane all ja on õli ja kuumuse vallas. 123. Kirjelda lihtsüütesüsteemi ehitust ja tööprintsiipi Akult tuleva vool juhitakse madalpinge juhtmeid mööda süütepooli. Kõigi silindrite küünlad varustatakse kõrgepingeimpulssidega ühe süütepooli abil. Süütepool muudab madalpinge kõrgepingeks.Kõrgepinge liiguba mööda kõrgepingejuhtmeid primaarmähisesse ja jaotatakse silindritele mehaanilise jaoturi abil. Katkestit ja jaoturit juhib nukkvõll. 124. Kirjelda kahe sädeme süütepooli süütesüsteemi tööprintsiipi 125. Kirjelda Motronic süütesüsteemi tööprintsiipi See süsteem kontrollib kütust ja sädet ühe üksusena, see parandab heitgaaside sisaldust; kütusesäästlikust; ja juhitavaust. 126. Loetle jõuülekande süsteemi agregaadid ja selgita nende otstarvet Sidur(vedava võlli pöörlemise ülekandmine
2) Maandusjuht ühendatud kesta külge, mitte PE latile 16 3) Maandurina on kasutatud veetorustikku 4) Kilbi kest PE-latiga ühendamata 5) N-latt isoleerimata 6) Sisendkaabli PEN ühendatud N-latile 7) N ja PE kaablisooned on vastavatele lattidele ühendatud läbisegi 8) Sisendkilbi PEN juhi jagunemisel PE ja N juhiks puudub avatav sild 9) Viiejuhilise sisestusega jaotuskilpides on PE ja N latt sillatud 10) Jaoturi ustel puuduvad ohumärgid, silla tähis 11) Jaoturitel, kaitselülititel, kaablitel, kaablisoontel puuduvad tähistused 12) Peamaanduslatil on PE juhid üksteisest eristavalt tähistamata 13) Jaoturites puuduvad skeemid 14) Jaoturid on üleliia tihedalt täidetud, ülekoormatud 15) Jaoturite kestad on tihendamata 16) Jaotlate kaablite väljaviigu avad on tihendamata 17) Sisestused (mõõtetrafod jm) ei ole plommitavad 18) Mittelubatavad N-juhi transiitühendused
olemas, siis saadetaksegi vastus ainult konkreetselt talle. Switchidega saab ka kokku ühendada suurema hulga võrke ning kui üks switch on ühendatud teisega, siis toimub pidev õppimine. Kommutaatorid ja ruuterid mõlemad on seadmed, mis võtavad vastu pakette ja edastavad neid. Ruuteritel on marsruutimistabelid ja kommutaatoritel on kommutatsioonitabelid. Kokkuvõtteks: Liiklust isoleerivad kõik seadmed (bridge, switch, marsruuter), välja arvatud HUBi ehk jaoturi. Ainuke, mis vajab konfigureerimist on ruuter. Teiseb õpivad ise ning HUB ei vaja mingit õppimist, sest ta võtab biti vastu ja saadab selle edasi. Optimaalse marsruutimisega tegeleb ainult ruuter, kus valitakse marsruuti. Cut through Ilma täit paketti vastuvõtmata on võimalik alustada edasi saatmist ainult HUBide ja switchide puhul. Sillad ja ruuterid võtavad paketid täielikult vastu, analüüsivad ja alles siis teevad edasi saatmise otsuse. 45. CSMA/CA
mähises. Endainduktsioonivoolu kahjuliku toime vältimi- seks ja pinge tõstmiseks sekundaarmähises on katkesti kontaktidega rööbiti lülitatud kondensaator. Kahesilindriliste mootorite süüte- seadme i s ea r a s u s i. Neljataktilistel vastamisi aset- sevate silindritega mootoritel (MT-9, M-66 jt.) korduvad töötaktid väntvõlli iga pöörde järel. Kõrgepinge juhitakse küünaldele vajalikul hetkel katkesti nükkmuhvi otsakult käitatava jaoturi rootori abil (joon. 50, a). Kuna rootori ühe pöörde vältel vajatakse kõrgepingelaengut kaks korda, on katkesti muhvil kaks nukki. Kuid kähe nuki puhul on raske tagada mõlemal katkestusmomendil ühesu- gust pilu kontaktide vahel: kui ühes silindris segu süüda- takse õigeaegselt, võib süüde teises ennetuda või hilineda. Selle vältimiseks käsutatakse neil mootoritel mõnikord kaksiksüütepooli, mis võimaldab vabaneda kõrgepinge j ao-
annaabi.ee 
