Õietolm võib esineda või puududa. Õitseb peamiselt maist juulini, vahel teist korda augustis ja septembris. Võilill on putuktolmleja. Vili Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Ülaosas on ta kaetud teravate ogakestega. Seemnise laiem osa on 0,3-0,5 cm pikkune, nokk aga 0,7-1,3 cm pikkune. Seemnisel on valgetest lendkarvadest pappus, mis on 0,6-1 cm pikkune. Leht Tavaliselt on lehed kaarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni jagused lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. Lehehõlmad on allakäändunud tippudega, sageli hambulised. Lehe tipuhõlm on teistest mõnevõrra suurem. Leheroots on tugev, esiletungiv, sageli erepunane kuni violetne. Kõik lehed asetsevad juurmise kodarikuna. Vars Taimel on pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega. Võilillepärja punujad teavad, et mõned õievarred on pikemad ja mõned lühemad. Aga üks
oksad. Nimetus: Harilik võilill Kuulub sugukonda korvõielised, klassi kaheidulehelised ja hõimkonda õistaimed. Juur: sügavale mulda tungiv peajuur väheste külgjuurtega. Vars: pikk õõnes õisikuvarb, mis on korvõisiku all tihedalt kaetud võrkjate villkarvadega. Leht: aarjalt sulglõhised, sulghõlmised kuni -jagused lihtlehed, hõredalt karvased kuni paljad, värvuselt rohirohelised. http://tere.kevad.ed Õis: esinevad ainult keelõied, mis on koondunud tihedasse paljuõielisse u.ee/2003/taimed/vo ilill.jpg korvõisikusse Vili: Seemnis, mille põhivärv on hall, kuid varjund kollakas, rohekas või pruunikas. Paljunemisviis: eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest.
üksteisega kokkusulavaid puhmikuid ja õitsevad rikkalikult kevadest hilissuveni. Neid saab edukalt kasutada ka konteineraianduses. Kasvuaegse hooldamise peamised võtted on närtsinud õite eemaldamine, kuivaperioodidel kastmine, samuti aegajalt väetamine. Suurimad ohud kurerehale on teod, nälkjad ja jahukaste. 17. Käoking Käokingad on tugevakasvulised kõrged rohttaimed, mille risoom on muguljas. Lehed on sõrmjagused ning nende hõlmad omakorda jagused. Sinised, valged, valge-sinise kirjud või kollased õied on püstistes tipmistes õisikutes. Sobib päikeseline kuni poolvarjuline kasvukoht ning kergem, huumusrikas, parasniiske ja vett läbilaskev muld. Käokingad on vähenõudlikud ning võivad uuendamata kasvada aastaid samal kohal. Käokingi kasutatakse püsilillepeenras ja murus, vabakujulise rühmana. Sobivad hästi loodusliku ilmega aeda. 18. Leeklill Perekonnas 67 liiki, mille looduslik leviala on Põhja-Ameerikas ja Aasias
karvased, sügisvärv punane, 5...8 cm pikad ja 3...5 cm laiad. NB! lehe pealküljel on pearool tumepruunid näärmed. Chaenomeles japonica – jaapani ebaküdoonia Lehed on ovaalsed või äraspidimunajad, nahkjad, täkilissaagja servaga, 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm pikkuse rootsuga. Pikkvõrsete lehtedel on suured neerjad abilehed. Crataegus rhipidophylla– harilik viirpuu Hariliku viirpuu lehed on munajad, lõhised kuni jagused, 5...7 (2...4 paari) teravatipulise horisontaalse kitsa hõlmaga, ebaühtlaselt teravsaagjad (peaaegu kogu hõlmade ulatuses). Õitsevatel okstel on lehed munajad kuni rombjad 3...5 madalama hõlmaga. Lehe pikkus on 3...6 cm. Crataegus submollis – karvane viirpuu Lehed on munajaskolmnurksed, sirge või nõrgalt südaja alusega, 5...7 paari, 11...15 nõrga hõlmaga või kahelisaagjad, noorelt mõlemalt poolt, hiljem ainult alt (rood) karvased, 6...10 cm pikad, 5...8 cm laiad
Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik Neerjas, nooljas, odajas esinevad soojalembeste liikidel Lõhestunud lehtede jaotus Hõlmised lehed- väljalõiked ei ületa veerandit lehelaba laiusest n harilik tamm Lõhised lehed- väljalõiked ulatuvad veerandist kuni peaaegu pooleni lehelaba laiusest n punane tamm Jagused lehed väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni n viirpuud Lehtede asetus e leheseis Vahelduv e spiraalne- igasse sõlmekohta kinnitub üks leht n kask, tamm, pärn Vastak- igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte sirel, vaher, saar Männaseline- sõlmekohta kinnitub kolm või enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid
Kasutatud kirjandus: http://www.seedripuukool.ee/toode-4-174-siberi-kontpuu-cornus-alba---- argenteomarginata---.html http://www.calmia.ee/Taimed/Kontpuu/cosibirica.htm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=199 3.4 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 5-12 m. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: Kahesugulised, koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Tupplehed püsivad ka valminud viljadel, kas püstised või tagasikäändunud. Emakakaelu 15 (7). Lõhn on ebameeldiv. Putuktolmlejad Liigi eritunnusedEnamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed
Tavaliselt on rood paremini nähtavad lehe alumisel pinnal. Otse piki lehte kulgeb pearood, millest väljuvad külgrood. Roodumise järgi eristatakse peamiselt sulgroodseid, sõrmroodseid, rööproodseid ja kaarroodseid lehti. Lehelaba võib olla terve või väljalõigetega. Sõltuvalt väljalõike suurusest eristatakse 3 tüüpi lehti: hõlmised (väljalõiked ulatuvad 1/3-ni lehelaba laiusest), lõhised (väljalõiked on kuni 2/3 lehelabast) ja jagused (väljalõiked kuni pearooni). Viimast tüüpi lehed võivad sarnaneda pealiskaudsel vaatamisel liitlehtedega. Leherootsu abil kinnitub leht taimevarrele ja selle kaudu toimub ainete vahetus lehe ja ülejäänud taime vahel. Osal taimeliikidest leheroots puudub ja lehed kinnituvad varrele laba alumise osaga. Leheroots võib alumises osas laieneda ja moodustada varre ümber lehetupe (näiteks sarikalised ja kõrrelised). Lehetuped kaitsevad kaenlapungi või toetavad nõrka vart.
Õied kännasjas, kobarjas või või valkjaspruun, vanemas eas tekib saagjasservased lihtlehed või saagja Ameerikas; ka pöörisjas õisikus, kollakasrohelised, tumedam väärlülipuit, tugev, kõva, libe, servaga hõlmised kuni jagused lihtlehed Euroopas ja Põhja- valkjaskollase, kollased, harva hästi lõhestatav, tihedus 0,63-0,70 või liitlehed. Sügisel punakad-oranzikad. Aafrikas. punased; meenäärmetega, g/cm3.
Igikelts tekib aladele, kus esinevad aastaringselt suhteliselt madalad temperatuurid, vähe sademeid. Igikelts on ka oluline reljeefikujundav tegur. 24. Vesi kui elukeskkond. -Vesi on elu häll: tekkisid esmased organismid, ainult siin arenes elu Maa geoloogilise ajaloo suurema osa vältel.Praegugi elavad kõikide taimede ja loomahõimkondade esindajad vees. Vee suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad eelkõige veeorganismide kehakuju. Liikuvas vees kasvavatel taimedel on lineaarsemad ja jagused lehelabad.leherootsud on painduvamad ja vastupidavamad. Vesikeskkonda iseloomustab muutlik reaktsioon. -Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases. Veetaimed on nii vetikad (alamad taimed) kui ka kõrgemad taimed
Erinevate lehevärvustega sordid sobivad aktsentpuudeks. 25. Ginnala (Acer ginnala) ja tatari vaher (Acer tataricum) Acer ginnala - Kaug-Ida, Mongoolia, Mandzuuria. Eestis võrdlemisi sage kultuuris. Kõrgus alla 6 m. Talub vähest varju ja on külmakindel, eelistades siiski alati kasvada täisvalguses. Üsna niiskuslembene, talub hästi linnatingimusi, kuid ei talu mulla liigset soolsust. · Lehed kolmehõlmalised (viljuvatel okstel nõrgemalt, steriilsetel peaaegu jagused lehed), keksmine hõlm teistest pikem, keskmisel hõlmal võivad olla omakorda väikesed hõlmad, külgmised vahel peaaegu risti keskmisega. Saagjad või kahelisaagjad. · Kasutatakse väga sageli haljastuses, vähenõudlik, põuakindel, dekoratiivne ja noorelt kiirekasvuline liik. · Nii Venemaal kui ka Ameerikas on laialdaselt kasutatud lumetõrjehekkide rajamiseks. Rajatakse vabakujulisi ja pügatud hekke. Puidu erikaal 0,51..
Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi. Lehed piklikud, madalalt hõlmised, teravsaagjad, pealt tumeroheline ja läikiv alt hallikate karvadega. Õied valged, meeldiva lõhnaga, kobaras, õitseb juunis. Marjad oranžid õunviljad, u 1cm, seemnetega, söödavad. Kasutatakse haljatuses Eristamise tunnused: Leht 53. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu: Perekonda kuuluvad heitlehised, ühekojalised kõrged põõsad ja madalad puud. Lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Okstel astlad. Üied valged, kahesugulised, kobarates õisikutes. Viljad kerajad või piklikud, punased, kollased või mustad, luuseemneid 1-5, viljaliha lääge ja jahune. Puit tugev, kõva ja raske, kollakas või punakas. Liike 200 (harili, karvane) Levinud Põhja-Ameerikas ja Euroopas ning Aasias. Puitu kasutatakse nikerdusteks ja treimistöödeks. Vilju toiduainetööstuses. Karvane viirpuu: Crataegus submollis Põhja-Ameerika idaosas. Eestisse sissetoodud
wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/da/Lupinus_polyphyllus.JPG/452px- Lupinus_polyphyllus.JPG; http://www.hortes.ee/est/ouetaimed/pusikud/hulgalehine-lupiin-e) 42 Joonis 39. Hulgalehine lupiin 43 Pojeng (Paeonia) Konkreetne liik: Valgeõieline pojeng (Paeonia lactiflora, syn. Paeonia albiflora) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 80 100 cm, laius varieeruv Taime välislaadi kirjeldus: Lehed: kolmetiselt jagused lehed, mille lehekesed on elliptilised kuni süstjad ja tavaliselt otstest teritunud, pealt tume- ja alt helerohelised Õied või õisikud: õied on valged või roosad 8-12 cm läbimõõduga Õitsemine: juuni-juuli Liigi eritunnused: Vajavad korrapärast väetamist. Vajavad toestamist Kasvukoha nõuded: Vajavad päikesepaistelist kasvukohta ning sügavapõhjalist parasniisket neutraalset või nõrgalt happelist huumus- ja toitaineterikast aiamulda
Asuvad üksikult maapinnalt algava varre küljes, läbimõõt 3...6 cm. Õiekattelehed on valged või harvem väliskülgedelt nõrgalt lillakad tupplehed. Need on tihedalt liduskarvased, äraspidimunajad, umbes 2 cm laiad, tavaliselt on neid 5. Õitseb mais ja juunis, sageli üle kolme nädala, üksik õis 6...15 päeva. Lehed karvased. Juurmiseid lehti 2...6, pikarootsulised, laba sõrmjalt 3...5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast
Kasutamine haljastuses sobib tarbeaeda Muu oluline informatsioon üheaastane 22 ÜRT - ALLIKKRESS Nasturtium officinale Ristõielised (Brassicaceae) Botaaniline iseloomustus 10 60 cm rohttaim VARS kandiline ja õõnes, alusel lamav ja juurduv LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS nelja 3 5 mm pikkuse valge kroonlehega SEEMNED ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades Ajalugu Allikkress algkodumaa on Euroopa, kuid praegu võib teda leida kõikjal maailmas mõõduka kliimaga aladel. Valdavalt kasvab ta voolava vee ääres. Juba vanad roomlased tundsid allikkress salati- ja vürtsitaimena.
ee/? et/istikute_nimekiri/hekitaimed/cornus_sanguinea_verev_kontpuu.html. 20.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/vkontpuu2.htm. 20.09.2013. 3.4 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: harilik viirpuu (Crataegus rhipidophylla) (joon. 73, joon.74) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 500-1200 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas või väike puu. Lehed: enamasti hõlmised, lõhised kuni jagused lihtlehed. Kinnituvad varrele vahelduvalt. Osadel liikidel pehmed ja tuhmid, teistel nahkjad ja läikivad. Õied või õisikud: koondunud sarikasse või kännasesse. Tupp- ja kroonlehti tavaliselt 5. Kroonlehed valged, harvem roosad või punased, kuid sortidel sageli erksamad. Lõhn on ebameeldiv. Liigi eritunnused: Enamasti taluvad külma. Viljad on dekoratiivsed ja ka söödavad. Vähesel määral esineb väikseid astlaid. Kasvukoha nõuded: valgusküllane kasvukoht
karvadest sigimik lennuvahen sünkarpne. d pappus. Eriomas Sisaldavad Vars ja Õied Söömine aitab Lehed tavaliselt ed eeterlikku lehed asetsevad organismil abilehtedeta, tunnuse õli. võivad olla tihedasti võidelda lihtsad, jagused d tiheda koos kausi- mürkainete ja või lõhised, kareda või vähktõvega. Sis paiknevad karvaga, kerakujulise aldavad palju vahelduvalt või hõreda s kausis. antioksüdante ja vastakult; taimes karvaga või väävlit. esineb mürgiseid karvadeta
maist augustini. Eestis kasvab harva kraavides, ojades ja allikates, vahel ka seisvate veekogude ääres. Kasvab külmas voolavas vees. Peamine levikuala ongi Kesk-Euroopas, Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas, Põhja-Ameerikas, Lääne-Aasias ja mujal juhuslikult. Teda hinnatakse kui kiiresti kasvavat vitamiinirikast varajast köögivilja. On aretatud mitmeid sorte. VARS - Vars paljas, kandiline, õõnes ja alusel lamav LEHT tumerohelised lehed on kõik sulgjalt jagused, paaritusulgjad. Varrelehtede alusel on vart ümbritsevad kõrvakesed. Alumistel lehtedel on 3-4 paari terveid sulglehekesi, ülemistel rohkem. ÕIS kroonlehti on neli, need on 3-5mm pikkused. Valgete kroonlehtede taustal hakkavad hästi silma lillad tolmukaniidid. Õied on koondunud õisikuteks. SEEMNED - Seemned on ümarad ja pruunid, valmivad kõtrades. Viljaks on kuni 2 cm pikkune kõder, mille tipul on lühile lihakas jätke.
tüveümbermõõduga. Hõlmikpuu on suvehaljas, tumehalli sileda koorega. Hõlmikpuu on kahekojaline. Isaskäbid tekivad lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Emaskäbid moodustuvad samuti lühivõrsetel lehtede kaenaldes. Hõlmikpuud kasutatakse dekoratiivtaimena, tema seemned on söödavad, puit on võrdne teiste okaspuudega. (Botaanika II, lk 423 ja Botaanika lk 250) HK OKASPUUTAIMED Lehed on väikesed, rootsuta, terved, süstjad, nõeljad (okkad) või soomusjad, harvem laiad ja jagused. Megasporofüllid on tugevasti muundunud ning hõredateks või ka väga tihedateks käbideks koondunud. Siia kuulub kolm seltsi ihnlehikulaadsed (väljasurnud, moodustas põhja- ja lõunapoolkeral metsi, millest hiljem tekkis kivisüsi), hõlmikpuulaadsed ja okaspuulaadsed (kõige suurem kaasaegne rühm umbes 600 liigiga, eriti levinud põhjapoolkeral, paljud okaspuud, nagu männid, kuused, lehised ja nulud, moodustavad Euraasia ja Põhja-ameerika tasandikel
Lehetipu kuju järgi: tömbid, teravad, teritunud, ogatipuga, pügaldunud Lehelaba aluse kuju järgi: südajad, ümardunud, kiiljad, nooljad, odajad Leheserva kuju järgi: teravaservalised, saagjad, kahelisaagjad, hambulised, täkilised Lihtlehed – lõhestunud lehed Väljalõigete sügavuse järgi: ◦ Hõlmised – väljalõiked kuni veerandini poole lehelaba laiusest ◦ Lõhised – väljalõiked vähemalt kolmandikuni poole lehelaba laiusest ◦ Jagused – väljalõiked ulatuvad keskrooni Väljalõigete asetuse järgi: ◦ Kolmetised ◦ Sõrmjad ◦ Sulgjad Liitlehed Lehekeste asetuse järgi rootsul: ◦ Sõrmjad – lehekesed rootsu ülemises otsas, ühel tasandil, lahknevad radiaalselt ◦ Sulgjad – lehekesed paiknevad piki rootsu, rootsu tipus üks (paaritusulgjas) või kaks (paarissulgjas) lehte ◦ Kolmetised – leht koosneb ainult kolmest lehekesest Lehe mikroskoopiline ehitus
Õied suurtes kuni 10 cm läbimõõduga kännastes, valged, õisikuraod karvased, õitseb juunis. Viljad oranzid, ca. 1 cm läbimõõdus, kerajad, söödavad, jäävad kauaks puule. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.) . Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. Karvane viirpuu (Crataegus submollis Sarg.) Karvane viirpuu kasvab Põhja-Ameerika kirdeosas, ka Kanadas, alusmetsarindes, metsaservadel
2000). Meie oludes külmakindel ja dekoratiivne puu. Haljastuses kasutatakse puiesteede rajamisel (Tartu, Tallinn), samuti üksikpuuna. 49. Perekond viirpuu ja karvane viirpuu Perekond viirpuu (Crataegus L.)Nimi tuleneb kreeka keelest, krataios = tugev ja viitab viirpuude puidu tugevusele. Perekonda kuuluvad heitlehised asteldega varustatud kõrgemad põõsad kuni 15 m kõrgused madalad puud. Lehed abilehtedega, millised püsivad sügiseni, lehed vahelduvad, hõlmised kuni jagused lihtlehed. Õied valged, kahesugulised, kännastes või sarikjates õisikutes, viietised. Luuseemneid 1-5, viljad kerajad või piklikud, meenutavad õuna, valminult punased, kollased kuni mustad, viljaliha lääge ja jahune. Eestis arvatakse kasvama 10 ? pisiliiki ja hübriidset liiki, enamasti Lääne-Eesti mandriosas ja saartel. lääne v. (C laevigata (Poir.) DC. ssp. palmstruchii (Lindm.) Franco) kasvab Saaremaal ja on kantud Eesti Punasesse Raamatusse
Eesti keeles kutsutud ka anemooniks. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: metsülane kasvab kuivadel paepealsetel niitudel, loopealsetel, hõredates metsades. Lubjalembese taimena kasvab saartel, Põhja- ja Lääne-Eestis. Taim on üleni karvane, sest karvad kaitsevad teda kuivas ja päikesepaistelises kasvukohas liigse aurumise eest. Metsülane on kuni 40 cm kõrge, tihedalt karvane, tugeva risoomiga mitmeaastane taim. Juurmisi lehti 2-6, sõrmjalt 3-5-jagused. Kõrglehed (3) rootsulised, kolmejagused, kinnituvad varrele õierao keskpaigast veidi kõrgemal. Õied üksikult, suured ja siidised, 3-6 cm läbimõõdus, valged. Õiekattelehti 5, õitseb mais ja juunis. Viljad valmivad juulis, on 3 mm pikad ja kaetud pikkade valgete villkarvadega. Vilju levitab tuul. Õitsema hakkavad seemnest arenenud metsülase taimed alles 5. 8. eluaastal. (Juurevõsunditest arenenud taimed alustavad õitsemist varem).
Mageveed on tavaliselt vedelikufaasis, ehkki sageli muunduvad perioodiliselt tahkeks ja osaliselt gaasilisse faasi. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja ligikaudu 100 korda viskoossem, mõlemad omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Enamus elusorganisme sisaldavad suure osa oma kehast vett, sellega on nende keha tihedus lähedane keskkonna tihedusele. Suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad organismide kehakuju (voolujoonelisus loomadel, lineaalsed ja jagused lehelabad taimedel). Vee viskoossus on võrreldes paljude vedelikega väike: vesi on liikuv ja organismidel on selles kerge elada. Temperatuuri tõusuga vee viskoossus väheneb, soolsuse suurenemisega viskoossus tõuseb. 1.2. Pindpinevus (nii mage- kui merevees) sõltub temperatuurist ja soolsusest, on suhteliselt suur. Sellest vee füüsikaliselt omadusest tulenevalt on moodustunud veekogudes lisaelupaik - veepind
annaabi.ee 
