* Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery.ee/suhtlemisoskustvoiboppidajaarendada/ http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html
Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: ñ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri ñ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia ñ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused ñ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: ñ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita ñ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ñ ollakse liiga monoloogiline ñ eelarvamused kuulajate suhtes ñ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. ñ lähtutakse jäigast ootusmudelist
informatsiooni omandada ning vahendada. Suhtlejana sooviksin ma olla eduakas kuid suhtlemist segavad mitmed tegurid: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked.
kellega abielluda, samas kui naisterahvad olid sõltuvad isa valikust. Kuitahes uuenduslikult ühiskond ei mõelnud, seda traditsiooni ei murtud. Olla vanem polnud kerge. See ilmneb ka Jane Austeni ,,Uhkusest ja eelarvamusest". Pereema suurimaks mureks oli kõik tütred mehele saada, pereisa ülesanne oli peret üleval pidada ja abikaasa närvide eest hoolitseda, kuna need said sageli liiga. Rahaprobleem oli levinud üle terve Euroopa, kuid kuna Inglismaa on saar, teravnes isoleeritusest sõltuvalt see mure seal eriti. Juhtus ka nii, et kõrgseltskonnas liiklejad sattusid võlgadesse see polnud haruldus. Rahapuudus tekitas stressi, mis omakorda pingestas rahvast. Parim võimalus kõigest sellest pääseda oli elada linnast eemal, kusagil, kus pole palju rahvast. ,,Uhkuse ja eelarvamuse" kangelanna Elizabethi isa oli üks selliseid julgeid mehi, kes ühiskonna rahulolematuse eest maale pages.
..õpetaja, kuna mingit teist lahendust ei olnud ja ta tahtis abielluda tolle väikekodanlasest pürjeri tütrega, keda armastas ja lootis ümber kasvatada... näiliselt õnnestus tal see, esimestel aastatel... aga see oli ainult näiline... kas inimest sai üldse muuta, kui ta oma naistki muuta ei saanud ja see tütartki kasvatas, nagu tahtis... 3. Jah, martin Justusel oli see teadlik eskapism lomekümneks päevaks- pagemine reaalelu eest, ummikusse jooksnud tööst, hangunud perekonnaelust, isoleeritusest, üksindusest. Ja oma moraalitunde uinutamiseks kasutas ta seda poeetilist visiooni Delosele sõitvast laevast, mille Isebel oli esile mananud ja mis kolmekümne päeva looksul pidi laskma valitseda elu. 4.,,Kompromissiks ei saa mind keegi sundida," ütles Isebel uhkelt. ,,Elu ise sunnib sind, su oma reaalsus," arvas Martin. 5.Ma olen liiga nõrk Sokratese ultimatiivset hinge nõuet töitma, ma tunnustan inimese hinge
Suhtlemistõkked Suhtlus võib oma lihtsusele vaatamata osutuda raskeks ülesandeks, kuna vastuvõtja ei häälestu teate vastuvõtule. Suhtlustõkked on liigitatud kolme rühma: 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebärjaar: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann rp09 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult
informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass). · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) · suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked: · segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid
vastuvõetavamaks. Need võtted suurendavad küll eneseaustust ja kahandavad psüühilist häiritustunnet, kuid see on saavutatud tegelikkuse moonutamise hinnaga. 6.Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked. _ lähtutakse jäigast ootusmudelist
Lugesin Michel Foucault ,,Hullus ja Arutus" (Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul) Lugesin III osa 1. Peatükki. (lk 519-571). SUUR HIRM Lugesin isoleeritusest, iseendast võõrandunud arutuse nähtavale tulekust. Mis oli uutmoodi ohtlik ja kahtluse alla seatud. Rameau vannapoja tegelaskuju näitel kirjeldati palju. Tekst rääkis nagu temast. Lugedes lk 533 . viimast kaheksat lõiku tekkis mulje nagu oleks tahetud öelda seda ,et arutus iseendaga ongi üks suur hullus. Kuna iseendaga rääkides oli saanud nn hull esimest korda pärast Suurt Sulgemist taas ühiskondlikuks tegelaseks, esimest korda üle pika aja
alati püüdma näida sirgjoonelise ja ausana, kuid siiski pigem järeleandmatuna, sest nad austavad sundimatut käitumist, lahkarvamuste väljaütlemist ning valvsust. Ameeriklased on huvitatud ühest kõnealusest tehingust rohkem kui pikaajalisest koostöösuhtest. Nad tahavad kasumit kohe praegu. (Trompenaars, Woolliams 2005) Analüüs: Jaapanlased Jaapanlased erinevad oma kultuuri poolest kõigist teistest rahvastest. Nende ainulaadsus tuleneb ajaloolisest isoleeritusest, geograafilistest tingimustest põhjustatud ülerahvastatusest ning jaapani keelest endast. Kuigi Jaapanil olid mitme sajandi vältel kultuurisidemed Hiinaga, viis autokraatlik valitsusaeg 17. sajandil nad peaaegu täieliku isoleerituseni ülejäänud maailmast. Kuid pärast 250 aastat, mil Jaapan oli võõrvõimudest ära lõigatud, kujunes välja omanäoline ühiskond ja kultuur, millele ei leidu võrdset. Peamised organisatsioonilised jooned,
moraalset rahuldavust/naudingut. 27. Milles seisneb Arthur Schopenhaueri kunstikäsitlus? , , , . . 28. Milles seisneb Friedrich Nietzsche käsitlus kunsti aluseks olevatest põhitungidest? 19 sajandi lõppuks, hakkati ülevaatama klassikalised filosoofia vormid. Esteetika väärtuse eitamisega ja muutumisega, võttis sõna ka Nietzsche. Tema kirjutas, et ainult vabastamine isiklikuse isoleeritusest on tõeline loovus, tõstes sellega ühiskondlikku tarbimise probleemi. Kõige tõelised kunstivormid ei ole need, mis loovad illusiooni, vaid need, mis võimaldavad uurida meie maailma ja liikuda oma arengus edasi. 29. Miks on Nietzsche oluline 20. sajandi kunstisuundumuste vaatepunktist? Nietzsche ideed said avangardi kunsti vundamendiks. Tema filosoofilised-kulturoloogilised ideed
Adiabaatiline protsess:süsteem pole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Joonkiirus:hetkkiirus, kui pika tee läbib keha ajaühikus mööda ringjoont. Pascali s:rõhk vedelikus/gaasis kandub edasi igas suunas ühteviisi. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suurest kiirusest/heast Joonkiiruse suund puutuja sihiline. Jääva nurkkiirusel joonkiirus on seda Pindpinevus: vedeliku pinnakihi omadus säilitada antud tingimustes isoleeritusest. Adiabaatilised protsessid nt küttesegu kokkusurumine suurem, mida suurem on trajektoori (ringjoone)raadius:v= R=l/t võimalikult väiksemat pinda. sisepõlemismootorisilindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus. Jada: Pöördvõrdeline, juhtmetel pole takistust U=U1+U2+U3 Absoluutselt elastne põrge: kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus, 1/C=1/C1+1/C2+1/C3 I=const
lõpetamist tööturule siseneda tulenevalt nende keelelistest ja hariduslikest erinevustest. · Majanduslik tõrjutus tulenevalt tööturul valitsevast ebavõrdsusest on vene vähemusel raskem majanduslik heaolu saavutada. · Kultuuriline tõrjutus vene vähemus tähistab teistsuguseid kultuurisündmusi, aga sellest tulenevalt ei saa eestlased neid diskrimineerida, sest nad on osa Eesti riigist. · Isoleeritusest tingitud tõrjutus tihti ei valda vene vähemus piisaval tasemel eesti keelt, seetõttu on nende suhtlusringkonnad piiratud ja mingil määral on nad isoleeritud väikestesse ringkondadesse. · Ruumiline tõrjutus Eestis on selgelt eristatavad Eesti ja Vene piirkonnad, kus vastavalt elavad kas eestlased või venelased. Selline tõrjutus tekitab tiheda ja lähedase kommuuni inimestest, kes on asjade osas ühisel arusaamal ja seda arusaama on keeruline muuta, see
kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pindpinevusjõuks nim. vedeliku pinna puutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust vähendada. 5. Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suurest kiirusest või heast isoleeritusest. 6. Ekvipotentsiaalpind on mõtteline välja pind, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal Ühe ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Seega võrdub nulliga ka elektrivälja jõudude töö laengu liikumisel seda pinda mööda. Siit järeldub, et ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale laengule mõjuv jõud on risti kiirusvektoriga. Järelikult on elektrivälja jõujooned risti ekvipotentsiaalpinnaga
Tüüpiliseks suhtlemisveaks on esimese ja kolmanda etapi alahindamine: nähakse ja täiustatakse ainult teist etappi. Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: _ müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri _ keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia _ suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused _ situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: _ sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita _ seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult _ ollakse liiga monoloogiline _ eelarvamused kuulajate suhtes _ eelarvamus esitatava suhtes 3
· teate haakuvus eelnevalt öelduga · kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: · müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia · suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused · situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline · eelarvamused kuulajate suhtes · eelarvamus esitatava suhtes 3
tegeliku teate vastavus oodatavale või lahknevus sellest teate haakuvus eelnevalt öelduga kommunikantide omavahelised suhted Suhtlemistõkked 1. Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlemistõkked: müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek 2. Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult ollakse liiga monoloogiline eelarvamused kuulajate suhtes eelarvamus esitatava suhtes 3
Gaasi töö: A = pΔV Seega, kui gaasi ruumala suureneb (gaasi paisumisel) on töö positiivne, seega teeb gaas tööd, kui gaasi ruumala väheneb (gaasi kokku surumisel) on töö negatiivne, seega peab keegi teine tööd tegema. 50.Adiabaatiline protsess (selgitus) Adiabaatiline protsess on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suurest kiirusest või heast isoleeritusest. Ideaalseid adiabaatilisi protsesse looduses ei esine, kuid ometi on paljud protsessid lähedased adiabaatilisele. Adiabaatilised on näiteks küttesegu kokkusurumine sisepõlemismootori silindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus. 51.Soojusmasinate töö põhimõte Soojusmasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasinas olev aine (vesi, õhk jne) saab soojust kõrgema temperatuuriga reservuaarist,
termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteem, tehes mehaanilist tööd või süsteemile rakendub mehaaniline töö, soojus ei eraldu ega lisandu muudmoodi kui tööd tehes, puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga. Teisiti, adiabaatilisel protsessil soojusenergia muutus põhineb mehaanilisel tööl, näiteks jääva hulga gaasi ruumala muutumisel, kus soojus ei kandu süsteemi eralduspinnast läbi. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suhteliselt suurest kiirusest või heast isoleeritusest, looduses gaasi halvast soojusjuhtivusest. 3. 4 Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab veeauru tihedust. Seda mõõdetakse tavaliselt grammides kuupmeetri kohta (gaasides).[viide?] Absoluutne niiskus on ühes kuupmeetris leiduva vee(auru) mass grammides (g/m³). Maksimaalne võimalik absoluutne niiskus sõltub temperatuurist: mida külmem on veeaur, seda vähem mahub seda kuupmeetrisse.
II Teate edastajast tingitud takistused; III Teate vastuvõtjaga seonduvad suhtlusbarjäärid (Kidron 2004: 30). I Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlustõkked on järgmised: · Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus, halb käekiri jne... · Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. · Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. II Kommunikaatori loodud barjäärid: · Sõnumit asutakse edasi andma, ilma, et kuulajaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele
Osasid saab ennetada, osasid küll mitte. Hea, kui enne tähtsat üritust või ettevõtmist oled nende ilmnemisvõimalusest teadlik. 8 Keskkonnast ja situatsioonist tingitult võivad olla suhtlemistõkked: 1. müra sidekanalis: kehv kuuldavus, vilets nähtavus, halb käekiri; 2. keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia; 3. suhtlejate staatusevahest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused; 4. situatsioonilised tegurid: kellaaeg, ruum, koht, kõrvaliste isikute juuresolek. Sõnumi edastaja võib ise luua järgmisi suhtlemistõkkeid: 1. sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita; 2. seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult; 3. ollakse liiga monoloogiline; 4. eelarvamused kuulajate suhtes; 5. eelarvamus esitatava suhtes. Teate vastuvõtjast tingitud suhtlemistõkked võivad olla: 1
1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus. Teist inimest mõista... Erinevad ajastud ja religioonid jne võivad mingit isiksuse struktuuri tekitada ja soosida. Nt juba laste kasvatamisel on selline suund, et tekib soodumus selle tekkeks. Nt talupoegliku kultuuri
1) Kõigest võib distantseeruda (Skisoidne) 2) kõigega võib üritada samastuda ( depressiivneI 3) Kõike võib võtta kõik paratamatut seadust ( Sundlustega) 4) Kõike võib üritada oma soovikohaselt muuta (hüsteerik) Vastanid: Skisoidne vs depressiivne ja Sundlustega vs hüsteeriline. Soov jõuda partneriga koos täiuslikkuseni. Vatandtüübid kipuvad tegelt minema konflikti. Skisoidne vs depressiivne: Skisoidne näeb depressiivses neid jooni, mis tal on puudu. Näeb võimalusi enda isoleeritusest vabanemiseks. Võimalik kogeda seda, mida ta varem ei ole kogenud. Depressiivne näeb seda, mida ta pole suutnud: olla sõltumatu, lisaks tunnetab et siin on inimene, kes näeb tema armastust. Hüsteerikut tõmbab sundlustega inimese juures stabiilsus ja järjekindlus. Teist inimest mõista... Erinevad ajastud ja religioonid jne võivad mingit isiksuse struktuuri tekitada ja soosida. Nt juba laste kasvatamisel on selline suund, et tekib soodumus selle tekkeks. Nt talupoegliku kultuuri
Suuresti on vana põhjala tüvega mitmed ingliskeelsed sõnad. Viikingite tegutsemine Skandinaavia poolsaarest ida pool on ka eesti keelde toonud mõningaid sealseid mõjutusi. Viikingid andsid oma panuse ka uute maade avastamisel, jõudes esmaasukatena nii Islandile, Gröönimaale kui ka Põhja-Ameerikasse. Kahjuks langes Uue Maailma avastamise au siiski Kolumbusele, kes jõudis sinna ligi 500 aastat hiljem. Viikingid suutsid, hoolimata oma barbarlikkusest ja ka osalisest isoleeritusest, luua mitmekesise ja mütoloogiliselt rikka kultuuri, mis pakub tänapäevalgi palju avastamisrõõmu. Need skandinaavlased on mingil määral mõjutanud ka meie, eestlaste esivanemaid. Igal juhul rikastas nende omanäoline kultuur arvestataval määral Euroopa ja koguni maailma kultuurilugu. Seda referaati koostades sain juurde palju teadmisi viikingitest. Mind huvitas see teema mingil määral juba enne, kuid kogu selle müstilisus tekitas veelgi rohkem küsimusi,
vabaneb. Ookean on äärmiselt tähtis sellest seisukohast. Kasvuhoonegaasid EKSAMIL !!! ( co2, co, metaan ja lämmastikoksiid). Vee uuenemine Sademeterohketes piirkondades on vee uuenemise kiirus tunduvalt kiirem kui sademetevaestes. Katastroofi korral on kergemini päästetav väike järv, sest see pestakse kiiremini läbi. Veekoosluse produktiivsus ja seda kontrollivad tegurid Liikide arv veekoosluses oleneb selle vanusest, laiuskraadist, temperatuurist, temperatuuri kõikumistest, isoleeritusest. Mida kõrgematel laiuskraadidel, seda väiksem on tema liigiline mitmekesisus. Suurim liigiline mitmekesisus on ookeanides. 15.04 Gaasid meres Segunemisprotsesse ja biogeokeemilisi protsesse saab vaadelda tänu sinna visatud keemilistele ainetele. Kliima soojeneb, kuna ookeanid ei suuda piisavalt kiiresti CO 2'te neelata > CO2 tase suureneb. Meres on limiteerivaks teguriks lämmastik ja magevees fosfor. Suurenenud on ka teiste gaaside hulk (eriti metaan
söltuvustest suuresti muutunud. Ühest küljest olime me harjunud omama söjalisi blokke, liitusid jms. poliitilisi ja ühiskondlikke moodustisi. Teisest küljest omasime me oma kodusid kui kindlusi, mis pidid meid kaitsma välise eest ning distantsi hoidmine ümbritseva, meisse otseselt mittepuutuvaga oli üpris loomulik. 26 Tsernoböli taolised katastroofid sunnivad inimesi lahti ütlema heaoluühiskonna isoleeritusest ja distantsi hoidmisest. Inimesed peavad üha rohkem arvestama tösiasjaga, et me elame riskiühiskonnas ning vöimalusega, et inimkonda varsti ei eksisteeri enam. Üha ilmsimaks saab inimese vöimetus kontrollida kogu süsteemi. Nii perekond kui ka töökollektiiv kui süsteemi mikroosad kaotavad oma endise kaitsva funktsiooni. Millised on Eesti kui postsotsialistliku ühiskonna pöhilised riskifaktorid? Seminar? REEGLITE TÄHTSUS SPORDIS 1
annaabi.ee 
