Islamiusk Islam (araabia keeles islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. · Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud
Islam (araabia k.alistumine Allahi tahtele, sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Eestis umbes 10 000. Islamiusulised moodustavad maailma rahvastikust 21%. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. JAGUNEMINE Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid; 10% siia sekti kuuluvad siiidid. Sunniitide ja siiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami
Islami päritolu ja teke Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Islam (araabia keeles (islm) 'alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam ehk islamiusk on aabrahamlik (pärit Piibli patriarhi Aabrahami religioossest traditsioonist) monoteistlik (usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse Jumalasse) religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstis. Selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile)
Islam Laura Runthal Sissejuhatus Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Islam ehk islamiusk tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile(Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. “Allah” "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Prohvetid Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi. Viimane neist oli Muhamed, kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse
Enamiku elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alzeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis, Jordaa nias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias,Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis. Kujunemis aeg Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile. Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui kateadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium ISLAM Riin Agar Secunda Sotsiaal Pärnu 2008 Islam Islam on tänapäeva maailmas kõige kiiremini leviv monoteistlik religioon. Praeguseks arvatakse maailmas islami järgijaid olevat umbes 1,4 1,8 miljonit inimest, Eestis umbes 10000. Järgijate poolest on islami usk maailmas teisel kohal kristluse järel. Islamiusu järgijaid nimetatakse moslemiteks araabia keeles "see kes allub". Islami usk sai alguse 7. sajandil Araabia poolsaarelt. Usu loojaks on Muhamed, kelle nimi tähendab "väärikat kuulutajat". Ta sündis 570. a Mekas
Islam (araabia keeles alistumine [Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem. Allah "Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat. Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000
Islam Faktid Üks maailmareligioonidest Suurusest teine religioon maailmas Maailmas elab ~1.4 miljardit islami järgijat ehk moslemit Kõige kiiremini kasvav religioon maailmas Mõjutanud muinasaarabia usund, juutlus ja kristlus Eestis umbes 10 000 moslemit (0.7 %) Jumal ja prohvetid Moslemid usuvad ühte Jumalat Allahit. Kõigi moslemite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele. Allah on saatnud erinevatel aegadel inimeste juurde oma saadikuid Muhamed, Aabraham, Mooses, Kristus. Pühakiri - Koraan Koraanis kirja pandud ilmutused on moslemitele nii seaduste kui ka igapäevaste elujuhiste aluseks. Koraan olevat dikteeritud Allahi prohvetile Muhamedile. Koraan on kirjutatud araabia keeles. Levik maailmas LähisIda Aafrika KaguAasia LähisIdas ja PõhjaAafrikas on rohkem kui 90% elanikest moslemid.
ISLAMIUSK UURIMUSTÖÖ KOOSTAJA: Elina Petrovskaja JUHENDAJA: Ester Kukk Valga 2007 Muhammad ja islami tekkimine Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks. Lääne kirjanikud refereerivad islamit monikord kui "Muhameedlust", kuid see on monedele moslemitele solvang, sest see on samane vihje nagu kristlastele oli kristus, kuid muhameedlastele see nii ei ole. Islam sündis Araabia poolsaarel, nomaadidest beduiinide keskel, kes olid oma uskumuselt üheusklikud, s.t nad uskusid vaid üht jumalat. Rändav
Audentese Spordikool Otepää filiaal ISLAM Selin Valk Adeele Arnek Kalev Ermits 10.klass Otepää 2008 SISUKORD LK. 3 Sissejuhatus LK. 4 - Islami tekkimine LK. 4 Jumal ja Muhammad LK. 5 Õpetuse põhimõtted LK. 5 Usukombed LK. 6 Pühad tekstid LK. 8 Moslemite käitumisõpetus LK
Islam Islam on maailmas suuruselt teine religioon, üle 1 miljardi järgijaga. See on monoteistlik usk, rajatud Muhamedi poolt 7. sajandil SaudiAraabias. Moslemite uskumuse järgi ilmus mäe koopas Muhamedi juurde ingel Gabriel ning tõi talle sõnumi tõeliselt jumalalt. Prohvet Muhamed pühendas oma ülejäänud elu monoteismi sõnumi levitamisele polüteistlikus maailmas. Tema elutöö on kirja pandud Koraanis Islami pühas tekstis. 622. issanda aastal põgenes prohvet kasvava tagakiusamise eest põhja Mediina linna. Seda sündmust tähistavad moslemid hijira'na (hidzrat ehk põgenemine) ja tähistab Islami kalendri algust (622 anno Domini = 1 Hidzra aasta). Kaheksa aastat hiljem pöördus Muhamed koos armeega tagasi Mekasse ja võitis selle kergelt.
Tallinna Laagna Gümnaasium Aisel Agajeva ISLAM Referaat Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed...............................................................................................
Tallinna Laagna Gümnaasium Aisel Agajeva ISLAM Referaat Õpetaja: Piret Lass Tallinn 2014 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................3 1. Islami teke................................................................................................4 2.Muhamed...............................................................................................
Algselt oli kuusirp seotud jumalanna Dianaga. Võeti islami sümboliks 14. saj. Täht ainuvõimu ja jumalikkuse sümbol; võeti kasutusele hiljem. Fatima käsi sümboliseerib islami 5 ususammast. Püha värv roheline. Levik: Üldarv: u 1,4 miljardit. 1) Lähis-Ida: Iraan, Iraak, Afganistan, Jordaania, Pakistan, Türgi jne. 2) Põhja-Aafrika araabia riigid: Egiptus, Maroko, Liibüa jne. 3) Must Aafrika: eriti lääneosa, Sudaan. 4) Kesk-Aasia: Kasahstan, Usbekistan. 5) Indoneesia. 6) Euroopa: Bosnia ja Albaania protsentuaalselt kõige rohkem; Prantsusmaa 10 %; Suurbritannia 6 %; Saksamaa 6 %; Eesti 10 000; Venemaa 20 % (30 %). Vanus ja tekkekont: Islam on noorim monoteistlik maailmareligioon. Tekkis 7. saj pKr Araabia poolsaarel
Kuressaare Ametikool Autotehnika õppesuund Autotehnik AUT - 21 Kristo Kaasik ISLAM Referaat Juhendaja: aineõpetaja Urmas Lehtsalu Kuressaare 2010 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Islam...........................................................................................................................................3 Islami levik.
Põltsamaa Ühisgümnaasium MAAILMAPILDID ISLAM Referaat Koostaja: Klass: Aprill 2012 Sissejuhatus Autor valis teema, kuna tunneb huvi islami, kui maailmas laialdaselt levinud usundi, vastu. Teema on oluline, sest islam jääb järgijate arvult alla vaid kristlusele ja on tänapäeva
Muhamed I osa. I ptk. Legend: Jumal saatis Gaabrieli liivakotiga maaima liiva jagama. Saatan lõikas aga Araabia kohal koti katki ja kogu liiv kuivatas jõed ning järved. Jumal kattis seepeale Araabia kuldse kupliga kuid saatan kattis selle musta looriga. Jumal lasi inglitel oma piikidega loori sisse väikesed augud torgata. Araabia linnad, asulad saavad eksisteerida viljakamates Nedzdi, Jeemenis, Hidzaasis ning mägede nõlvadel. II ptk. Legend: Iisaku sündides kihutas Abrahama oma orjatari Haagari ja tema poja oma telgist välja. Mõlemad läksid kõrbesse. Iismael kohtas seal Lilithi tütreid ning nende järglastest põlvnebki araablaste rahvas. Rändrahavas
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai
· Olemuse kaudu Püha? R.Otto pühas on =eligi täiesti teistsugust Pühadus on selline tõelisuse kvaliteet, milles ei kahelda ning mis =eligioon== eeldustele, mida ei ole võimalik tostada( Roy Rappaport, 1971) Põhadus on nähtus isenesest · W. Cantwell Smith usk ja =eligioon/usund, =eligioon kui kumulatiivne traditsioon. · Individuaalne usk ja kollektiivne traditsioon Usundid maailmas 1. Kristlus :2,1 miljardit 2. Islam: 1,5 miljardit 3. Hinduism: 900 miljonit 4. Hiina omausundid : 394 milj. 5. Budism : 376 milj. 6. Põlisusundid :300 milj. 7. Sikhism: 23 milj, 8. Judaism: 14 milj. 9. Baha´I : 7 milj. 10. Dzainism : 4,2 milj 11. Shinto : 4 milj. Religion on .... · Usk vaimolenditesse(Ed.B.Tylor 1871).* animism- kõik meie ümber hingestatud · Rõhutud olendi ohe, südametu maailma süda, justnagu ta on vaimulagedate olude vaim
usutakse et need tantsud aitavad mitte kahjustada teadusega olendeid. pmslt nagu teater. ja siis valitaske grupp poisse ja kui nad 3 aastased siis tehakse test, et leiaks õige dalai laama. test on see et peab teadma eelmise dalai laama esemeid(neid ära tundma paljude esemete seast). Tiibeti munkadel on punased rüüd aga kollased mütsid. Pantsen laama.tiibeti kogukonna juht vms. Islam. Aslama-allutama jumala tahtele. Enne islamit olid araablased polütolistid. Oli meka linn, usu linna. Muhhamed oli algataja. Muhhamed kasvatati üles tema onu Auu Talibi poolt(kaupees). Kaubateed liikusid igalt poolt läbi ja kaubadeel saab ta teadma judaismi ja kristlusega. Kui ta oli võtnud endale naiseks Khadidza, siis oli tal komme käia kord aastas meka lähedal mägedes palvetamas ja paastumas. Kui ta oli üle 40 sai ta enda esimese ilmutuse, kus teda nägi et oli jumal ja see rääkis et on ainult üks jumal ja muhhamed peab olema tema prohvet(suuvooder).
paljud tiibetlased suurdusid Euroopasse ja USAsse emigratsiooni. LÄHIS IDA PÄRITOLUGA MAAILMAUSUNDID Judaism Judaism on vanim olemasolev monoteistlik religioon, olles seotud juutide kui ,,äravalitud rahva" saatusega Palestiinas ja diasporaas. Keskmes on usk ainujumalasse ja juutide äravalitusse, usk Jumala tõotusesse, usk käsuseadusesse ja tulevasse Messiasse. Ajaloo perioodid 1. esiisad Aabraham, Iisak, Jaakob ca 2000 2750 ekr 2. Egiptuse vangipõli (u 1700 1720) ja väljaränd Moosese juhtimisel Ramses II ajal. 3. Kaananimaa vallutamine Joosua ajal ja kohtumõistjate aeg (u 1200 . 1050 ekr) 4. kuningate aeg: Taaveti (1004 960 ekr) ajal sai Jeruusalemm pealinnaks, Saalomoni (970 930 ekr) ajal ehitati esimene tempel. Pärast viimase surma lagunes kuningariik Iisraeliks ja Juuda riigiks
totemistliku embleemiga. 5. Kuidas nimetatakse totemistlikus keskuses asuvaid, oletatavaid eostunud lapsi? Totemistlikus keskuses arvatakse peituvat ka ratapa (eostunud lapsed). Naine, kes soovib last, läheb sellest kohast mööda. Küsimused judaism I kohta: 1. Millised usundid kuuluvad Aabrahamlike usundite perekonda? Judaism, õieti on olnud lähtereligiooniks selle perekonna teistele religioonidele, nagu kristlus ja islam 2. Kust pärineb mõiste "judaism"? Nimetus on tuletatud Vanas Testamendis esinevast juutide esiisa ehk esimese patriarhi Aabrahami nimest. Paralleelse nimetusena on kasutusel kõrbemonoteism. 3. Kes on judaismile alusepanija? Rajaja on MOOSES. 4. Kes rajas Iisraeli suurriigi? Kuningas TAAVET (XI-X sajandil eKr) 5. Milline usk on judaism? Judaism on juutide religioon ning ühtlasi vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon,
sellega siduda). * Religiooni kaks omavahel seotut põhikomponenti on müüt ja riitus. -) Müüt, kui see sõnaline pool, seletav pool. -) Riitus, kui see toiminguline pool, mis on selgelt mõtestatud (elustatakse müüdid). Religiooni positsioon inimühiskonnas * Religiooni vanus 200'000-300'000 aastat. -) Matmine = usk hinge. * Religioosus inimeseksolemise üks põhiolemus. * Religioonid jaotuvad: -) Kristlus ~2,2 mrd (~1 mrd on Rooma katoliiklased) -) Islam ~1,78 mrd -) Hinduism ~1,4 mrd -) Atheistid/agnostikud/mitte religioossed ~1 mrd -) Budism ~500 mlj -) Hiina usundid ~400 mlj * Religiooni ülesanne: -) Seletada nähtusi. -) Aitab ühiskonda kindlustada. Annab mingile inimgruppile sarnasus tunde. -) Toetada inimest psühholoogiliselt. -) Loob traditsioone ja omab nõnda sotsiaalse mälu edasikandmist. Loodususundid * Loodususund või primitiivne usund paikneb Lõuna-, Kesk-Ameerikas, Austraalia ja
traditsioonide vahel on sarnane ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse; tee teistele seda, mida sa endale tahad; Seda nimetatakse erinevates usundites universaalselt kuldreegliks. Erinevused tulevad seal sisse, kes on see Teine, ligimene on see usumaastikul või on see sõber, vaenlane jm. Sotsiaalne aspekt institutsioonid annavad traditsiooni edasi, nad on trad kandjad kirik, umma, sangha. Olulised on ka religioossed ametikandjad preester, samaan, prohvet, guru, rabi. Sekulariseerimine, ilmalikustumine religioossete institutsioonide ja uskumuste tähenduslikkuse vähenemine ühiskonnas. Materiaalne indiaanlastel mask; altarid, templid, riided. Poliitiline aspekt religioon võib inimesi innustama tegema tegema halbu (bin Laden), aga ka üllaid tegusid (M.L. King). · Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole
HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi, sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest. Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest. XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon, aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt. Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides
Õppejõud Jüri Raudsepp, PhD Religiooniteooria üldmõisted I 1. Mis vahe on kahel mõistel "maailmareligioonid" ja "maailma religioonid" ? Maailmaareligioonid usundid, mida pooldavad üle 100 miljoni inimese maailmas (nt kristlased, islamiusulised jt) Maailam religioonide kõik maailmas eksisteerivad religioonid 2. Millised usundid kuuluvad aabrahamlike religioonide perekonda? Judaism, kristlus ja islam 3. Millisest ladinakeelsest sõnast pärineb mõiste "kultuur"? cultura 4. Missugused kolm komponenti moodustavad kultuuri ja kellelt see kultuuri mõiste määrang pärineb? Teadus+kunst+religioon=kultuur Pärineb: N.Roerich 5. Milline kultuuri kolmest komponendist on ajas kõige püsivam? vaimsed väärtused. Nende allikateks on raamatud, mis on ja jäävad, kõnelevad eri keeltes vaimu ühist keelt. 6. Nimetage kultuuride jagunemise kolm rühma. 1.Lineaar-aktiivsed kultuurid 2
üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Igat religiooni võib vaadelda mitmest aspektist: See on maailmavaade On tugi, mis aitab inimesel eluraskustest üle saada On eetiline süsteem, mis reguleerib inimestevahelist käitumist ning hoiakuid On rituaal nt palverännakud, jumalateenistus, palvetamine, pühade tähistamine Usundid jagunevad jumalate arvu järgi: 1. Monoteistlikud islam, ristiusk, judaism 1 jumal 2. Polüteistlikud - Vana Egiptuse usk, hinduism jumalaid palju Usundid jagunevad leviala järgi: 1. Maailma- /kõrgreligioonid suurim on ristiusk 2. Rahvusreligioonid ja hõimuusundid iseloomulik teatud piirkonnale nt hõimuusundid Aafrikas Veel jagunevad: 1. Aabrahamlikud peavad teisi jumalaid peale enese oma valedeks ristiusk, islam, judaism 2
viimane lahing ehk Frashokerti lahing viimane kohtumine. Siis saabub ka päästja Lahingu võidab kindlasti hea, see on ette otsustatud Usundi tunnused: 1. Monojumal 1 konkreetne ainujumal, kes on preester ja kelle olemus on vaimsus. Loob maailma oma mõttejõul (Ahura Mazda). Tema nõudmine inimeste suhtes on vaimne austus enda vastu, palved püha tule ees. Teda ennast pole loodud, aga tema lõi kõik teised jumalad ja kõik selle, mis on hea. Peajumalal on prohvet, kelleks oli Zarahustra jumala vahendaja maistele olenditele, oli väljavalitu, kellele oli antud võime teda kuulda ning sõnum 2. Dualistlik maailmapilt kui hea, siis sellele vastandub kuri. Asha ehk kord ja vastand mitte-kord ehk Drug. Ühed mõisted tekitavad teisi. Dualism on monoteismi loogiline järeldus, kui ta eristab end valest, siis järelikult vale eksisteerib 3
• Osad Mišna (palved ja õnnistused, sabat ja pühade pidamine, abielu ja lahutus, tsiviil- ja kriminaalõigus, toit ja riitused, kehaline ja toidu puhtus) ja Gemara (rabide kommentaarid Mišnale ). Piibli ja tema struktuuriosade tähendus erinevate õiguskultuuride ajaloolises arengus Piibel erinevates õiguskultuurides • Vana Testament, ennekõike 5 Moosese raamatut on olulised nii judaismile, kristlusele kui islamile, kõigi ühine esiisa on Aabraham (Ibrahim), ümberlõikamine • Uue Testamendi Jeesus Kristuse halastuse ja armastuse õpetus on mõjutanud kristliku õhtumaa õigust ja õiglust (kristlik eetika) Pauluse kiri roomlastele pani aluse kristliku riigikiriku loomisele (kirikuisa Augustinus, pärispatt). On üks Uue Testamendi raamat kristlikus Piiblis. Kirja koostas apostel Paulus. Paulus kirjutas kirja roomlastele oma kolmandal misjonireisil. Ta veetis kolm kuud Kreekas.
rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis. Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Peaassamblee (General Assembly) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele. Julgeolekunõukogu (Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust