GRUPI TEOORIA Seleta mõiste grupp-Grupp on üksus milles on vähemalt kaks inimest kes üksteist vastastikku mõjutavad ja on sellest teadlikud. Kuidas grupid jaotatakse- Jaotatakse suuruste järgi: väike 2-20, suur-20+. Grupi liikmete vaheliste sidemete tugevuse järgi. Nimeta grupi arengu etapid ja kirjelda ühte neist- Kujunemis faas, Konflikti faas, Ühtekuuluvus faas, koostöö faas. Koostöö- väärtustatakse inimeste isiksuslikke võimeid. Grupp on orjenteeritud eesmärkidele. Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav
Sotsiaal- kultuuriline motivatsioon Ühiskonna ja kultuuri mõju motivatsioonile toimib inimese väärtuste, hoiakute ja teadmiste kujundamise kaudu. Paljude sotsiaalsete vajaduste seast on tähtsaimad armastuse-, eneseohverduse- ehk altruismi-, teiste tunnetele kaasaelamise ehk empaatia-, usaldusväärsete ja püsivate suhete olemasolu ehk kiindumuse- ning mitmesugustesse inimkooslustesse kuulumise vajadus. Puudujäägid nende vajaduste rahuldamisel tekitavad isiksuslikke probleeme ning probleeme inimsuhetes. Seega on inimsuhted väga tähtsaks motiiviks. Kasutatud allikad; http://www.vabatahtlikud.ee/failid/vt_motiveerimi ne http://et.wikipedia.org/wiki/Motivatsioon http://www.hot.ee/jaantollasepp/organisatsioonip syhholoogia/motivatsioon.html "Psühholoogia gümnaasiumile" Jüri Allik, Marika Rauk
toimemehhanismidele see mõju tugineb ja mis on toimevahend. Juhtimisobjektide käsitlemisel tuleb mõista, et inimest ei saa võrdsustada masinate või seadmetega, kuna tal eksisteerib vaba tahe. Seetõttu tuleb indiviidi kohelda subjektina, võimaldades talle vaba tahte rakendamist tööalastes tegevustes. Indiviidid erinevad oma füüsiliselt ja psüühiliselt konstitutsioonilt, neil on erinev tunnetus, valmisolekud, võimed. Kui vaadelda võimekust rakendada oma isiksuslikke ressursse, subjektsust, näeme, et subjektsus-objektsus teljel jagunevad indiviidid kaheks, lihtsuse mõttes võiks neid nimetada subjektideks ja objektideks. Objektid ehk objektile omase passiivse käitumisega indiviidid on reeglina vähese algatusvõime ja entusiasmiga, isiklikku mugavustsooni klammerduvad, madala energiatasemega. Iseloomulikuks tunnuseks on ohvrimentaliteet, ennast ei nähta subjektina, ! ei usuta, et suudetaks oma olukorda muuta, peetakse ennast ebaõiglaselt kohelduks.
õpitulemustega (sh võtmepädevustega). Hindamispõhimõtete muutmine Üldhariduskoolide, lasteaedade ja kutseõppeasutuse õpetajate ja koolijuhtide koolitussüsteemi kujundamine, kus keskne eesmärk on koolijuhi ja õpetaja rolli ümbermõtestamine, et nad suudaksid luua keskkonna, kus pööratakse tähelepanu iga õppija arengule ja potentsiaali väljaarendamisele ning väärtustatakse isiksuslikke erinevusi Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide loomine ja toetamine Kompetentsikeskuste väljaarendamine Õpetajate keskmise töötasu tõstmine tasemele, mis tagab selle, et koolis töötamine muutub arvestatavaks valikuks parimatele Õpetaja töö hindamine ning tööpanusest ja tulemuslikkusest lähtuva tasumäära kehtestamine
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks.
täiskasvanuna ja võime võtta sisse vanema positsiooni. 20. Konflikti kulgemise protsess- Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra Eesmärgikonfliktid - need on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga. Nt kui inimene ei saa oma isiksuslikke eesmärke realiseerida või kui ta on töö põhieesmärkide saavutamisega seotud raskused Tunnetuslikud konfliktid - need on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena Tunnete konfliktid - need on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühitamata, st et inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged, mis omakorda pärsivad ratsionaalset käitumist
Baieri kuningas oli ennast Preisi kuninga alla heitnud. Ja näis, et koos sellega kadus ka lugupidamine enese vastu. BAIERIMAA KEISRIRIIGIKS Preislane oli baierlaselt palju nõudnud, kuid Ludwigile selle eest ka üht- teist andnud ning jätnud talle lootuse, et ohvrid ei suurene ja rahasummad ei vähene. Bismarckile jäi Ludwigist nende esmakohtumise põhjal väga hea mulje. Ministrid ei kasutanud ära mitte üksnes Ludwig II isiksuslikke omadusi, vaid ka Baieri riigi konstitutsiooni, mis oli andnud nende kätesse konkreetse võimu ja jätnud kuningale ainult abstraktse ülimuslikkuse. Baieris realiseeris võimu mitte monarh, vaid riiklik bürokraatia- nõrga kuninga Ludwig II ajal rohkem kui kunagi varem. Ludwig tundis hästi prantsuse ajalugu ning teadis, et revolutsiooni vältida, peab kuningas asuma koos rahvaga aadli vastu reformiliikumise etteotsa. Ta tahtis jääda pigem
ja koolirõõmu (distressi)? · Esimesena tuleks pöörata tähelepanu TEABELE. (Vaadakem, mida lapsed ja vanemad peaksid kindlasti teadma ja kas on võimalik kõike vajalikku teada saada.) · Teisena analüüsime ÕIGLUST, AUSUST, TÄPSUST, KINDLUST, SÕNAPIDAMIST jt kõlbeliste printsiipide järgimist. · Kolmandana teeme endale selgeks SUHTLEMISE-KOHTLEMISE eeldused, ohud, kombed ja tavad. Kuidas tuleks õppes arvestada laste tervist, väsimust ja isiksuslikke iseärasusi? · Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ühtsus. Seega peab kooli omanik ja ped. personal teadma, millest koosneb, millest sõltub ja milline on õpilaste, nende vanemate ja kooli personali tervislik seisund. · Kui laps on väsinud, siis tuleb võimaldada puhkust. (Otsida üles üleväsimuse põhjus ja seda vähendada ja võimaluse korral kõrvaldada.) · Last on vaja armastada sellisena, nagu ta on. Kuidas vähendada hindamiskirge?
Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. 19. Saavutusmotivatsioon edutõenäosuse ja väärtuste kombinatsioonina
mida saab kasutada lisaomandi loomiseks ja/või mille omamine teenib tulu. Tänapäevaselt on kapitali mõistes nimetatud ka inimeste intellektuaalseid võimeid 7 Avo Org 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja valik ressursside alternatiivsete kasutusvõimaluste vahel (intellektuaalne kapital) ning suhteid ja isiksuslikke omadusi (emotsionaalne kapital). Kuigi sageli räägitakse veel ühest kapitali liigist, nimelt inimkapitalist (human capital), ei kuulu nimetatud mõiste mitte niivõrd tootmisteguri kapital, kuivõrd hoopiski teguri töö käsitluse alla. Inimkapital hõlmab üldhariduse ja kutseõppe mõjul kujunenud haridustaset, teadmiste, praktiliste oskuste, kogemuste varu ja samuti inimese tervislikust seisundist ja eluviisidest tulenevat töövõimet.
Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooninmitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. 2.Hoiakute ja tõekspidamiste kijunemine D.Krathwohli afektiivse taksonoomia näitel.
edasimüügiväärtus). Kasu – tarbijad ei osta omadusi, nad ostavad hüve, e. kasu. Niisiis peavad omadused olema lahti mõtestatavad funktsionaalse või emotsionaalse kasuna. Väärtused – kaubamärk annab tunnistust ka ostjate väärtuste kohta. Margi turundaja peab identifitseerima spetsiifilise grupi tarbijaid, kelle väärtused langevad kokku pakutava kasu komplektiga. Individuaalsus – kaubamärk kannab isiksuslikke jooni. Motivatsiooni uurijad küsivad endalt sageli: Kui see mark oleks inimene, siis mis tüüpi isiksus ta oleks? Kaubamärk tõmbab ligi inimesi, kelle tegelik või soovitav ettekujutus enesest sobib margi imidžiga. Tarbijal võib bränd lihtsustada valikut, vähendada aja- ja energiakulu kordusostude sooritamisel ja toote leidmisel konkurenttoodete seast, lubada kindlat kvaliteeti, vähendada riske, tekitada usaldust, kinnistada
Teraapiat alustades on kliendid enamasti hõivatud probleemidele lahenduste otsimisega. Gestaltterapeudi tõeline huvi on aga see, kuidas klient ennast toetab neid lahendusi otsides. Gestaltteraapia aitab probleeme lahendada läbi kliendi eneseregulatsiooni ja sisemise toe arendamise. Teraapia edenedes pööratakse rohkem tähelepanu üldistele isiksuseteemadele. Eduka teraapia lõpuks klient suunab suurt osa tööst ja on suuteline integreerima probleemilahendust, isiksuslikke teemasid, suhete teemasid ja reguleerima oma teadlikkust. Gestaltteraapia on kõige kasulikum klientidele, kes on avatud töötama eneseteadlikkusega ja soovivad osata oma teadlikkust juhtida. See lähenemine sobib inimestele, kes on valmis pingutama kuid ei ole teadlikud, kuidas nad ise oma ebaõnne põhjustavad. Kes mõistusega ennast tunnevad, kuid millegipärast siiski ei suuda kasvada. Ta ei sobi inimestele, kes ootavad, et terapeut kogu töö üksi ära teeks.
atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. 16. ENESEKEHTESTAMISE VÕTTED. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 5 erinevat viisi kuidas ennast kehtestada: 1) Lihtne kehtestamine - siin väljendatakse lihtsalt omaenda õigusi, arusaamu, tundeid. Nt kui teid
fundamentaalseks atributsiooniveaks. Selline teise isiku omadustega phjendamine toimub isegi siis, kui teisel inimesel ei ole mingit valikut, vaid ta peab nii tegema nagu ta teeb. Fundamentaalset atributsiooniviga tingivad mitmed asjaolud: 1) Tähelepanu suunatus teise inimese käitumine tõmbab meie tähelepanu endale ja tunduvalt enam kui see situatsiooniline kontekst, kus see käitumine toimub. 2) Erinev unustamine. Inimesed unustavad situatsioonilisi faktoreid kergemini kui isiksuslikke. 3) Esinevad erinevad kultuurilised ja arenguga seonduvad faktorid. 4) Lingvistilised tegurid. Atributsiooniviga on fundamentaalne seetõttu, et ta võib mõjutada meie hoiakuid ja tegevust. Enesekehtestamise võtted. Enesekehtestamist võib määratleda käitumisena (Alberti & Emmons 1982) mis võimaldab isikul käituda omaenda huvide kohaselt, seista enda eest ilma et ta tunneks ärevust, et ta oskaks väljenda ausalt oma tundeid või järgiks oma õigusi ilma et ta eitaks teiste omi
tunded) 18. Konflikti kulgemise protsess Konflikt on inimestevahelistes suhetes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist ja tekitab nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Põhimõtteliselt on võimalik välja tuua 3 erinevat tüüpi konflikte: *eesmärgikondliktid – need on situatsioonid, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks püstitatud eesmärgiga. Nt kui inimene ei saa oma isiksuslikke eesmärke realiseerida või kui ta on töö põhieesmärkide saavutamisega seotud raskused. *tunnetuslikud ehk arvamuste konfliktid – need on situatsioonid, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi tajutakse ebasobivatena. *tunnete ehk emotsionaalsed konfliktid – need on olukorrad, mil tunded või emotsioonid on ühitamata, st et inimesed vihastavad üksteise peale. Konflikt käivitab emotsioonid, mille tulemusena tekivad pinged, mis omakorda pärsivad
tivatsiooni käsitletakse kui psühholoogilist protsessi, kus isiksuse karak- teristikud (motiivid, vajadused, võimed, ootused) on koosmõjus tajutud keskkonnakarakteristikutega, nagu näiteks õppeaine sisu ja raskusaste, Pintrich ja Schunk õpetajad, vanemad ja kaaslased. Kuna tegemist on väga keeruka, paljusid (1996) defineerivad tahke – kognitiivseid, emotsionaalseid, isiksuslikke ja sotsiaalseid tegureid motivatsiooni kui – hõlmava inimkäitumist ajendava ilminguga, siis ei ole motivatsiooni protsessi, mis kutsub defineerimisega riskinud just paljud psühholoogid. Pintrich ja Schunk esile ja hoiab alal eesmärgistatud (1996) defineerivad motivatsiooni kui protsessi, mis kutsub esile ja hoiab tegevust. alal eesmärgistatud tegevust.
Kahjuks ei ole see hirm alusetu. Teiseks hirmu põhjuseks on kartus rasestuda. Läbielatud seksuaalvägivalla kaugematest tagajärgedest eristuvad psühhosomaatilised haigused, häired seksuaalsuhetes täiseas, alkoholi ja ravimite kuritarvitamine. 88 Andmed vägistaja isiksuset on eelkõige vajalikud selleks, et mõista vägivaldsete seksuaalkuritegude subjektiivseid allikaid. Kurjategija kannab endas kuritegeliku käitumise isiksuslikke põhjusi ehk teisiti öeldes: tema ongi põhjus, mis loob võimaluse võtta kriminaalvastutusele tema, aga mitte keegi teine. Kes siis ikkagi on vägistaja oma olemuselt? Kas ta on psühhopaat, kes otsib põnevust naise üle domineerimises ja tolle alandamises vägivaldse rünnaku ja alistamise kaudu? Kas ta on tavaline läbilöögivõimetu ja nõrga enesehinnanguga mees, kes tunneb end halvasti pärast pettumusi tööl või armuelus ning elab oma viha välja võõra inimese peal
102 Teiseks alternatiiviks on avavangla kasutamine, mis tähendab seda, et kinnipeetavad käivad päevasel ajal tööl, kuid peavad ööseks naasma avavangla territooriumile. Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi kohustuseks on rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku arendamine. Rehabilitatsioon on protsess, mille käigus luuakse eeldused isiku taasintegreerimiseks ühiskonda ja arendatakse/taastatakse isiku sotsiaalseid oskusi ning isiksuslikke võimeid. Rehabilitatsiooni eesmärgiks on toimetulekuoskuste suurendamine ning isiksuslike võimete korrigeerimine. Seda viiakse ellu programmiga ,,Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh sõltuvushaigete) resotsialiseerimise süsteemi loomine." Rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku arendamisel tuleb pöörata tähelepanu koostööle vanglatega selleks, et vähendada retsidiivset kuritegevust. Korduvkuritegevuse ennetamine kuritegusid toimepannud isikute (sh
teised on õelad ja vihkavad teda) Juhttunnusest lähtumine - võetakse üks tunnus ja liidetakse sellele enda arvates kokkukuuluvaid tunnuseid (näiteks : meeldiv inimene , seega ka tark, ilus, sõbralik jne.) Tavatõdedest ehk implitseeritud isiksuseteooriast lähtuv - aluseks on müüdid, uskumused, kõnekäänud, vanasõnad, millele toetudes liidetakse välistunnustele teatud isiksuslikke omadusi (näiteks: paksud inimesed on heasüdamlikud, ilusad tüdrukud on rumalad, suure ninaga mehed on joodikud .....) jne. Ükski ülalpool nimetatud mehhanismidest ei ole veatu. Isikutaju nagu üldse on subjektiivne. Me näeme, kuuleme ja tunneme partneris seda, mida tahame. Seega on suhtluspartnei tajumises oluline roll meie endi ootustel, hoiakutel ja eelnevatel kogemustel (vt järgnevat pilti)
Nagu õppimistki on ka motivatsiooni püütud aegade jooksul seletada mitmel viisil. 20.saj alguses püüti inimeste käitumisajendeid näha ühefaktorilisena – kas väliste stiimulite või freudistlike sisemiste seksuaalsete/destruktiivsete tungidena. Tänapäeval käsitletakse motivatsiooni mitmefaktorilisena. Arvesse püütakse võtta nii kognitiivsed kui ka emotsionaalseid tegureid selle kujunemisel. Samuti on selgeks saanud, et motivatsiooni ei saa adekvaatselt kirjeldada ilma isiksuslikke ega sotsiaalseid faktoreid arvestamata. Viimase ajal ongi üha enam hakatud pöörama tähelepanu individuaalsetele erinevustele motivatsioonis, sh motivatsiooni tahtelistele aspektidele. Kõik see on aidanud mõista, et inimmotivatsioon on keeruline ilming ja sama käitumise aluseks võivad olla täiesti erinevad sisemised motiivid. Hoiakute ja tõekspidamiste kujunemine D. KRATHWOHLI afektiivse taksonoomia alusena. Põhikategooriad on Märkamine
iseseisvumist. Söömiskommete õpetamisse kuulus toidu austamine ja enesekontroll. Karistuseks jäeti ka söömata. Söömatajätmise kogemused tekitasid kitsidust, varastamist ja enesele hoidmise tugevat vajadust. 30 Mõlema hõimu kasvatuses jätkusid samasuguste tavade sari läbi kogu inimese arengu. Nad tugevdasid teatud isiksuslikke omadusi, mis olid vältimatud elus toimetulekuks. Siuud ei oleks toime tulnud Yurokiide hulgas ega ka yurokiid siuude hulgas. Neid kasvatusviise ei kasutatud teadlikult. Nad sisaldusid kultuurile omastes väärtustes ja eesmärkides, mis tootsid teatud kasvatusvõtteid. Seetõttu need eesmärgid ja väärtused säilisid. Nende uurimuste põhjal tegi Erikson järelduse, et ühiskond tugevdab
võtted selle väljendi tavatähenduses. Paljud demagoogilised võtted on tuntud ladinakeelsete nimetuste järgi. Mõnikord siiski räägitakse ka asjast ja polegi mingit viga. Selle kohta käib samuti ladinakeelne termin argumentum ad rem, viitamaks argumentatsioonile, mis tabab asja tuuma. Otsese demagoogia alla kuuluvaid vigu tehakse tõestuse demonstratsioonifaasis ja neid on liigitatud demonstratsioonivigade hulka. a) Argumentum ad hominem arutleja või väitleja isiksuslikke omadusi ärakasutav argumentatsioon. Isiksuse vastu suunatud argumentatsiooni nimetatakse mitmeti, tihti on raske eristada, kas tegemist on lihtsalt argumentum ad hominem'i sünonüümiga või selle alltüübiga. · ,,Kaevu mürgitamine" (,,Poisoning the Well") on otsene rünnak isiku usaldusväärsuse vastu. · Sildistamine (fallacy of labels) on kaunis lähedane ,,kaevu mürgitamise" tüüpi arutlusega
annaabi.ee 
