juurutamine Infosulg Sundorienteeritus vene kultuurile Propaganda Haritlaskonna uus põlvkond Nõukogude võimu kartuses põgenesid haritlased Läände Paguluses loodud vaimupärand eelkõige kirjanduses kuulub meie kultuurilukku Kodumaale jäänud iseseisvusaegne haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks Osaline enesetaastumine Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellel järgnenud vaimse surutise aastad rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile Isetegevusharrastus Professionaalne kõrgkultuur Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises Eesti raadio saatemaht, Eesti televisioon, ajakirjandusväljaanded Maakultuuri hääbumine Elujärje paranemine Suurenes linlik eluviis Väikestemaakoolide, klubide ja raamatukogude sulgemine Rahvakultuuri hääbumine Kiriku koht ühiskonnas Usuvabadus Kiriku kasutada olevad hooned ja varad riigistati Ateistliku propagandaga ja ilmalikud tavad
Seevastu jäi rahva kultuuriline aktiivsus püsima. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. 1947. aastal taastus üldlaulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel leevenes vaimne surutis ning oli võimalus kõrgharitlaskonnal pöörduda tagasi oma loometöö juurde, millega kaasnes osaline kultuuri taastumine. Uue põlvkonna kultuuri läbimurre toimus 1960. aastatel, mil poliitilised olud olid muutunud vabamaks. Selle tõttu taandus isetegevusharrastus rahvakultuuris. Eestis võeti kasutusele NSVLile omapärane ühtluskooli süsteem. Sellega kaotati iseseisvusaegne haridussüsteem. Drastiliselt muudeti õppeprogramme, erit humanitaarainetes. Maailma ja Eesti ajalugu muutus vähetähtsaks ning süveneti NSVLi ajaloo õpetamisse. 1959. aastatel võeti kasutusele erinevalt eelnevale 7-klassile 8-klassiline kooliharidus, kuid juba 1970. tehti keskharidus kohustuslikuks. Tulemuste kvaliteet langes, kuna lõputunnistus anti ka
1960.ndatel: 1) Vabam loomeõhkkond 2) isikupärased ja uudsed vormikatsetused 3) uued väärtushinnangud ja ideaalid. 4) püüdsid hoida positiivset programmi NK korra tingimustes Kultuuritarbimine ja massiteave Tegevusharrastus jätkati omariikluse ajal rahva ja seltsimajades koos käinud pilli ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni Massiline isetegevusharrastus taandus kõrgkultuuri ees : põhjuseks linnastumine , rahva haridustaseme üldine tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine Kasvas massiteabevahendite osatähtsus Suurenes Eesti Raadio saatemaht, 1967 lisandus Vikerraadio ja seejärel Stereoraadio 1955. alustas tööd Eesti Televisioon Värviteleritele ülemineks 1970.ndatel Ajakirjandusväljaanded jaotatud: vabariiklikeks ning linnaja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ja ametkondlikeks väljaanneteks.
Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad andsid ränga tagasilöögi eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige iseseisvusharrastuses. Edasi tegutsesid pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujnud 1947. aasta üldlaulupidu. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taandnuma proffesionaalse kõrgkultuuri ees. Peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond. Laiemat kultuurihuvi soodustasid ka linnastumine, rahva haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. Järjest kasvas massitebevahendite (ajakirjandus, raadio, televisioon) osatähtsus kultuurilevitamises. Kuigi kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile ja levitasid riigivõimu ametlikku propagandat, oli tollane meedia siiski oluliseks silmaringi laiendajaks ning kultuurivahendajaks
Tuntumad neist olid Thespis (teatriajakiri), Visarid (kunstiajakiri) ja Magisteerium (New Age'''i ajakiri). Läbi kogu selle aja trükiti mitmekordselt ümber, paljundati ja levitati väliseestlaste teoseid, eelmise Eesti Vabariigi ajal ja saksa okupatsiooni ajal ilmunud raamatuid ja artikleid ning palju muud. Arvatavasti kõige suurema leviku osaliseks selles valdkonnas said Uku Masingu esseed ja artiklid. 1970. aastate Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel. Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants jne) ning laulupidude traditsioon. Kohustuslikuks sai keskhariduse omandamine ja kõrghariduses võeti vastu kursuste süsteem. Eesti koolid oli 11- klassilised, venekeelsed koolid 10-klassilised. Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall. Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets. 1970
Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja
Teadlased pidid senised tööd maha salgama ja edaspidi kinni pidama vaid NL sotsialistlikust realismist. 1950. aastatel algas osaline enesetaastumine vaimukultuuris. 1960. aastatel oli kultuurielus vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. Kultuuritarbimine ja massiteave Vaimne surutis avaldas suurimat mõju kõrgkultuurile. Rahvakultuuri aktiivsus aga püsis stabiilsena, ilmekamaks väljuniks oli isetegevusharrastus: jätkati pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees: toimus linnastumine ja rahva haridustaseme tõus ning materiaalsete võimaluste avardumine. Aina tähtsamaks muutusid massiteabevahendid ja raamatud. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tegevust Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid vabariiklikeks ja linna- ning
Koju saime ainult suurematel pühadel. Meie käisime koolis ka laupäeviti. Põhikool kestis seitse aastat ja keskkool neli aastat." Kultuuritarbimine ja massiteave Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus. Taastus ka laulupidude traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kutuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning
rolli mängima uus põlvkond haritlasi. Uue põlvkonna lõplik läbimurre toimus 1960. aastatel. Uut kultuurielu ilmestasid vabam loomeõhkkond, isikupärased ja uudsed vormikatsetused, uued väärtushinnangud ja ideaalid. KULTUURITARBIMINE JA MASSITEAVE: Sõda ja sellele järgnevad aastad olid rängaks löögis kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkasid eestlased ka sel perioodil kultuurielu korraldamist, selle ilmekamaks väljendiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajas käimist ning näitemängude ja laulukooride traditsiooni. Mida aeg edasi seda rohkem kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus. Suurenes Eesti Raadio saatemaht [Vikerraadio, Stereoraadio, Eesti Televisioon]. Ajakirjandusväljaanded jagunesid NSV ajal vabariiklikeks, linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks jne. Kõik massiteabevahendid oli allutatud tsensuurile. MAAKULTUURI HÄÄBUMINE: Kuna paranes elujärg olid inimesed võimelised
Nõukogude kultuuri vaenlasteks olid eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teadlased, kirjanikud jt loovharitlased. Kui 1950.aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevenes, said vanema põlvkonna haritlase taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Kultuuritarbimine ja massiteave Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poole taandus isetegevusharrastus kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti raadio maht, 1955.aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkonlikeks
Eestisse jäänud haritlaskond langes ideoloogilise terrori ohvriks, nende aktiivne loometegevus kahanes või katkes täielikult nad olid sunnitud oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. 1950. aastate teisel poolel vaimne surutis leevenes. Rahva kultuuriline aktiivsus väljendus eelkõige isetegevusharrastustes. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näiteringid ning laulukoorid. Taastati laulupeo traditsioon. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Laiemat kultuurihuvi soodustasid linnastumine, haridustaseme tõus ja materiaalsete võimaluste avardumine. 1955. alustas saateid ETV ; Põhja-Eestis kättesaadav Soome TV. Maaelanikkonna linnastumine viis rahvakultuuri ahenemisele ja hääbumisele. Ühiskonnas aset leidnud tagurlik murrang tekitas haritlaskonnas protesti. 1980. aastal koostati ja saadeti ajakirjandusele ,,40 kiri", milles osutati paljudele lahendamata probleemidele. 6. 1985
Eesti kultuur jagunes kaheks: välis- ja kodueesti kultuuriks. 1944. aastal siirdus pagulusse arvukalt loovinimesi, kes jätkasid uutes asukohamaades oma senist tegevust, kuid nende looming jäi suurele osale eestlastele kättesaamatuks. 21. Miks peatus kultuuriline tegevus Eestis? Kuidas see taas algas? Oli tsensuur ja paljud kolisid välismaale. Haritlaste uus põlvkond kasvas peale. 22. Milliste kultuurialadega tegeles rahvas? Kas see muutus nõukogude perioodi jooksul? Kuidas? Isetegevusharrastus, pilli- , rahvatantsu - ja näitemänguringid ning laulukoorid.. See taandus ja peale kasvas kõrgharitlaste uus põlvkond, kultuurihuvi laienes, kasvas massiteabevahendite osatähtsus, mindi üle värvitelevisioonile. 23. Miks maakultuur hääbus? Linnastumine, massimeedia levik, linlik eluviis, väiksed maakoolid, klubid ja ringid pandi kinni, muututi liikuvamaks, otsiti paremaid töötingimusi. 24. Millised muudatused viidi sisse hariduses?
Kogu ebasoovitav kirjasõna pandi erifondi. Haritlaskonna uus põlvkond. Teise maailmasõja lõpuaastatel pagesid eesti haritlaskonna esindajad Läände. Kodumaale jäänud haritlaskond langes ideloogilise terrori ohvriks, mis tähendas nende aktiivse loometegevuse piiramist. 1950. aastate keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline taastumine Kultuuritarbimine ja massiteave. Rahva kultuuriaktiivsuse kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahvamajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Taastus laulupidude traditsioon. Kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. ER ja ETV tõid koju kätte uudiseid Eestist ja mujalt, laiendasid silmaringi ja olid kultuurivahendajateks. Maakultuur hakkas hääbuma. Haridusolud. Õppe- ja kasvatustöös hakati lähtuma nõukogude pedagoogika põhimõtetest
Lisandus ka propaganda, mis pidi aitama allutada vaimset elusfääri valitseva re?iimi kontrollile. Haritlaskonna uus põlvkond- haritlaskond langes suures osas ideoloogilise terrori ohvriks: loometegevust piirati või sunniti sellest aastakümneteks loobuma. 1950.a keskpaigas vaimne surutis mõnevõrra leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkasid etendama uus põlvkond haritlasi. Kultuuritarbimine ja massiteave- Isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poolel hakkas tekkima kõrgkultuur. Loovharitlased astusid kultuuriellu, toimus linnastumine ja rahva haridustaseme üldine tõus, samas ka materiaalsete võimaluste avardumine. Kasvas ka massiteabevahendite (ajakirjanduse, raadiolevi ja televisioon) ning ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises.
- Tsensuur - Ulatuslik infosulg Lääne vaimsetest arengutest - Sundorienteeritus vene kultuurile, eriti 1940 1950ndate vahetusel - Eelnevate põlvkondade vaimupärandi valikuline hävitamine - Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused: - Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel - Eesti kultuuri ei õnnestunud tasalülitada (vt hümni sõnad Jää kestma kalevite kange rahvas ja...) - Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants) - Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus - Suurenes Eesti Raadio saatemaht: I programmile lisandus 1967 Vikerraadio - 1955 alustas tööd ETV, 1970-ndale värvitelevisioon - Lugemishuvi ja odavad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid - Rahvustunnet tervendas sport korvpall kujunes peaaegu rahvaspordiks. (,,Kalev") Rääkides televisioonist. On olemas paar tähtsaid sündmust, mis on seotud antud aja
Hakati rõhutama vene keele osatähtsust, mis omandas suure ideoloogilis-poliitilise tähtsuse. Vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades ja algkoolides vene keelt. Venestuspoliitika pehmenes veidi peale 40 kirja. Kultuurialad olid tohutu ideoloogilise surve all. Toimus raamatukogude puhastamine "kodanliku ühiskonna pärandist". Suur osa intelligentsi põgenes läände. Uue põlvkonna haritlased murdsid läbi alles 60-ndatel. Jätkus aga laulupidude traditsioon ja isetegevusharrastus (seltsid, näitetrupid, koorid). Järjest kasvas massiteabevahendite tähtsus. ER saatemaht suurenes, 1955 alustas ETV. Kõik massiteabekanalid olid allutatud rangele tsensuurile. ISESEISVUSE TAASTAMINE 1985-ndaks aastaks oli NSVL ummikseis ilmne. Hiiglaslik riik vajas reforme ja teostajaks sai 85-ndal võimule saanud Mihhail Gorbatsov. Ta alustas NSVL-is ümberkorraldusi perestroika. See toimus põhimõttel, et kõik reformid toimuvad sotsialismi raames. See ei läinud aga korda, ning
See andis võimaluse vanema põlvkonna haritlastele taas loometöö juurde tagasi tulla. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine, milles järjest olulisemat rolli hakkas etendama uus põlvkond haritlasi. Sõda ja sellele järgnenud vaimse surutise aastad olid rängaks löögiks eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahvakultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlastele omane aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel, selle kõige ilmekamaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastate teisel poolel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma professionaalse kõrgkultuuri ees. Suurenes Eesti raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Värvitelevisioonile mindi üle 1970. aastatel. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja
leevendus. Algas rahvuskultuuri osaline enesetaastumine. Tekkis uus põlvkond haritlasi, kelle läbimurre toimus 1960. aastatel. Tollane õhkkond oli märgatavamalt vabam, isikupärasem. Olid uued väärtushinnangud ja ideaalid. Rahvuskultuuri tasemel jätkus ka sel perioodil eestlaste aktiisus ja oma kultuurielu korraldamine. Eestlased viisid läbi isetegevusharrastusi, mis tähendas pilli- ja näitemängu- ning laulukooride traditsiooni. 1950. aastatel hakkas massiline isetegevusharrastus taanduma kõrgkultuuri ees. Jõuliselt kasvas ka raamatute osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio saatemaht. 1955. aastal alustas tööd Eesti Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning linna- ja rajoonileheks. Kõik massiteabevahendid olid allutatud tsensuurile. Ajakirjandus, Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tegid ka nendes tingimustes tänuväärset tööd, tuues kätte uudiseid Eestist ja mujalt NSV Liidust.
*,,Kodanlike mõjude" kandjateks, seega NSV kultuuri vaenasteks olid peamiselt iseseisvusajal tegutsenud haritlased. Nendelt nõuti oma varasema loomingu ümberehitamist ja kinnipidamist sotsialistlikust realismist. *50ndate keskpaigas algas rahvuskultuuri enesetaastumine, milles mängis suurt rolli uus põlvkond haritlasi. *Rahvakultuuri tasemel jätkus eestlaste aktiivsus oma kultuurielu korraldamisel. *Rahva kultuuriaktiivsuse ilmekaimaks väljundiks oli isetegevusharrastus: jätkati rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni, populaarseks sai rahvatants ja taastus laulupidude traditsioon. Suursündmuseks kujunes 1947 toimunud üldlaulupidu. *Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises. Suurenes Eesti Raadio (ER) saatemaht. 1967 lasti käiku ka ,,Vikerraadio" ja ,,Stereoraadio". *1955 alustas tööd Eesti Televisioon (ETV). 1970 mindi üle värvitelevisioonile.
Kultuur Eesti NSV Välis- ja kodueesti kultuurielu. NSV aegse kultuuripoliitika eesmärk oli ,,sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik". 1) Ideoloogiline surve. 2) Infosulg, sundorieteeritus vene kultuurile 3) Põlvkondade loodud vaimupärandi valikuline hävitamine 4) Propaganda, et allutada võimule 1950. ndate keskpaigast alates sulaaeg, enesetaastumine, uus põlvkond haritlasi. Rahva kultuuriaktiivsuse väljundid: 1) isetegevusharrastus: näite- ja pillimängud, koorid. Laulupeod, rahvatants 2) professionaalne kõrgkultuur 3) massiteabevahendid 4) lugemishuvi 5) tehnifitseerimine rohkem raadioid, telereid. Tekitasid lääneliku eluviisi kultuse teket. 6) Maakultuuri hääbumine 1955. ETV alustas tööd. 1970. värvitelekad. Usutunnistusvabadus oli olemas, kuid igapäevaelus tehti usklikele ja kogudustele otseseid ja kaudseid takistusi. Hakati ka ilmalikke tavasid juurutama. 1960ndateks aastateks oli kirik
eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955. aastal alustasid saateid Eesti Televisioon, 1970. aastate algul mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht. Eesti NSV-s kehtis algul 7-klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kohustuslik kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele, mille võis omandada kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis.
eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955. aastal alustasid saateid Eesti Televisioon, 1970. aastate algul mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht. Eesti NSV-s kehtis algul 7-klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kohustuslik kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele, mille võis omandada kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis.
eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955. aastal alustasid saateid Eesti Televisioon, 1970. aastate algul mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht. Eesti NSV-s kehtis algul 7-klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kohustuslik kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele, mille võis omandada kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis.
eelkõige kõrgkultuurile. Seevastu rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima ja väljendus eelkõige isetegevusharrastuses. Maal tegutsesid edasi pilli-, rahvatantsu- ja näitemänguringid ning laulukoorid. Taastus ka laulupidude traditsioon ning suursündmuseks kujunes 1947. aasta üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest muutusid laulupeod Nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. 1950. aastate teisel poolel hakkas isetegevusharrastus taanduma professionaalse kultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite osatähtsus kultuurilevitamises. 1955. aastal alustasid saateid Eesti Televisioon, 1970. aastate algul mindi üle värvitelevisioonile. Suurenes ka Eesti Raadio saadete maht. Eesti NSV-s kehtis algul 7-klassiline ja alates 1959. aastast 8-klassiline kohustuslik kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele, mille võis omandada kas üldhariduslikus keskkoolis või kutsekoolis.
aastate esimesel poolel · Eelnevate põlkondade poolt loodud vaimupärandi valikuline hävitamine · Tervet ühiskonda hõlmav propaganda Saavutused: · Eesti kultuuri kandis jätkuvalt edasi eesti keel · Eesti rahvas tervikuna ei painutanud oma meelsust kunagi täielikult Nõukogude okupatsiooni sunni alla: isegi ENSV hümni sõnad ütlesid: ,,Jää kestma, Kalevite kange rahvas, ja seisa kaljuna, me kodumaa!" · Jätkus eestlaste isetegevusharrastus: pilli- ja näitemäng, rahvatants, laulukoorid · Jätkus laulupidude traditsioon rahvusliku varjundiga massiüritus · Suurenes Eesti Raadio saatemaht: lisaks I programmile lasti 1967 käiku ,,Vikerraadio" ning seejärel ,,Stereoraadio" · 1955 alustas tööd Eesti Televisioon, 1970. aastatel mindi üle värvitelevisioonile · Eestlastele omane suur lugemishuvi ja suhteliselt madalad raamatuhinnad kasvatasid koduraamatukogusid
annaabi.ee 
