Purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austra-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik. Suured inimkaotused, tehnika areng, muutused ühiskonnas (naised, pessimism). Aeg: 28.07.1914-11.11.1918. 2. Muutused sõjapidamises 3 näidet, muutused ühiskonnas positiivsed/ negatiivsed. Muutused sõjapidamises: Sõjalennukid, tankid, mürkgaas, positsioonisõda ehk kaevikusõda. Positiivsed muutused: naiste iseseisvumine. Meestega võrdsete õiguste saamine, mitmed rigid kehtestasid iseseivuse. Negatiivsed muutused: füüsiliselt ja vaimselt kurnatud, elutustase langes, levisid epideemiad. 3. Inimsusvastane kuritegu, genotsiid: rahvuse, rassi või usulistel põhjustel ühe rühma hävitamine 4. Armeenia genotsiid- sisu, miks kõik riigid ei tunnusta, miks see teema põhjustab veel täna pngeid. Peetakse esimeseks kaasaaegseks genotsiidiks. Nimetatakse Osmanite riigi armeenlastest elanike süstemaatilist hävitamist. Türgis on vangi mõistetud ajaloolasi,
Rahaühik: naelsterling 90% rahvastikust elab linnas Ühines EL-iga 1973 Konstitutsiooniline monarhia ja parlamentaarne demokraatia Poliitika 6 parteid: 1. Briti rahvuspartei (2 kohta europarlamendis) 2. Konservatiivne partei (koalitsioonis Ld-ga) 3. Leiboristlik partei (võimul 1997-2010) 4. Liberaaldemokraadid (koalitsioonis Kp-ga) 5. Plaid Cymru (1 koht europ.-s, 3 alamkojas) 6. Soti rahvuspartei (Soti iseseivuse eest, 6 kohta alamkojas) Pulmad Prints William ja Kate Middleton 29.04.2011 Westminster Abbey's Esimene kohtumine 2001 St. Andrews'i ülikoolis 1900 külalist Majandus Maailmas suuruselt kuues, Euroopas kolmas majandus Töötus: 7,9%; inflatsioonitase: 3,3% (2010) SKP/tööjõu jaotumine sektoritesse: põllumaj. 0,9%/1,4%, tööstus 22,1%/18,2%, teenindus 77%/80,4% Suurimad impordi- ja ekspordipartnerid: USA, Saksamaa, Holland
21.06.40 Johannes Vares-Barbarus peamistriks / uus valitsus 06.08.40 Eesti võeti NSVL koosseisu / iseseisvus kadus 14.06.41 Massiküüditamine / juhtivad kultuuritegelased viidi ära ja enamus surid 3. Orzeli põgenemine Tallinnast NSVL süüdistas Eestit lepingu rikkumises, saadeti armee sisse. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale Eesti jäi ilma ohvitseridest, poliitikutest ja haritlastest. Talvesõda Soome säilitas iseseivuse (loovutades veidi maad) 4. 1940 suvel olid ebaõiglased valimised, sest oli ainult üks kandidaat ja valimised olid raske kora all. 5. Võimuaparaadi ümberkorraldamine: Amest tagandati kõrged ametinikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead Võim läks kommunistide kätte Täitevkomiteed moodustati linna- ja vallavalitsuse asemel Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (Vabariigi Valitsus -> Rahvakomissaride Nõukogu)
Kas pärast Teist MS oli NSVL totalitaarne riik? NSVL'il on läbi ajaloo olnud raskemaid ja kergemaid aegu. Riik algas tsaaririigina, järgnesid keisririik ning vabariik. NSVL'i kuulsaimad diktaatorid on olnud Stalin kuni 1953.aastani, Hrustsov ,1956-1964, ning Breznev ,1964-1982. Iga diktaatori valitsemisviisis oli midagi sarnast ja riigi olukord käib iga mehe puhul üles-alla. Stalini valitsemisajal olid tunda sõjamõjud, majandustase oli langenud, kuid sõja- ning rasketööstus oli alati elujõuline ka Hrustsovi ning Breznevi ajal. Stalini aja lõpuks oli sõjaeelne tase taastatud, kuid aeg oli siiski raske, oli kaardisüsteem, kuna toitu ning esmatarbeid oli vähe. Hrustsovi ajal oli majandus tõusuteel ning liiguvabariikidel oli rohkem iseseisvust. Tema ajal olid ka teaduses edasiminekud 1957. Aastal oli esimene Maa tehiskaaslane, 1961 oli Gagarini väljalend. Diktaator tegi kampaaniaid ning haris uud...
kõigist suverään-õigustest Eesti rahva ja -maa kohta. Sõltumatut iseseisvust said Eestlased nautida Teise Maailmasõja alguseni, täpsemalt 1939. aasta septembrini, mil kirjutati alla Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise paktile. Selle lepinguga lubas Eesti oma territooriumile NSVLiidu väed , mis oli iseseisva riigi lõpu üheks otsustavamaks teguriks. 1940. aasta kevadel okupeerisid Nõukogude väed Eesti. Millised olid põhilised tegurid Eesti iseseivuse kaotamisel? Eesti geograafiline asend ei tulnud vabaduse säilitamisele kasuks. Olles Venemaa läänepoolne naaber, on Eesti olnud läbi aegade alati idanaabrile kui aken Euroopasse. Nii ka Nõukogude Liidu ajal. Alates 1721. aastast kuulus Eesti Vene Impeeriumi koosseisu. Kui aga impeerium Esimeses Maailmasõjas kokku varises suutis Eesti ennast sellest lahti rebida. Kui Nõukogude Venemaa oli ennast kogunud ja tundis ennast tugevamana, tahtis ta taasatada Vene Impeeriumi aegseid piire
veebr. 1918 Eesti iseseisvaks. Eesti iseseisvumine oli hästi ette planeeritud ja eestlased tegutseid kiirelt. Eesti kuulus küll vormiliselt Venemaale , kuid sakslased tungisid Eestisse ja algas Saksa okupatsioon. Kõik allutati Saksa võimu alla(kehtestati tsensuur ja saksa keel, Omakaitse saadeti laiali). Baltisaksalsed tahtsid luua Baltihertsogriiki, eestlased oli selle vastu ja taastaid põrandaaluse Omakaitse. Eestlastel oli valida kas leppida Saksa okupatsiooniga või astuda iseseivuse eest välja, ning Omaitse koostas välisdelegatsiooni Lääne-Euroopale, tuvustamiseks meie olukorda. Selle tulemusena Prantsusmaa ja Suurbritannia tunnistasid Eesti iseseisvust. Baltihertsogriiki ei loodud ja võim võeti üle 11.nov. Ajutise Valitsuse poolt. Eestalsed kasutasid oma viimase võimaluse päästa oma iseseivsus kirjutades välisdelegatsioon ja see kandis vilja. Eestased tegutsesid sihikindlalt ja ei jätnud mingit võimalust kasutamata, et päästa
Arvan, et tänu nendele suurtele organisatsioonidele, tunnevad inimesed ennast turvalisemalt. Tänu nendele organisatsioonidele saavad inimesed kindlad olla, et sõjalises olukorras tulevad teised riigid sellele riigile appi, kes on hädas. Kindlasti on ka raskendatud tänu nendele organisatisoonidele ka see, et iga juhuslik riik ei saa tulla ja hakata sõdima. Teise maailmasõja tagajärjel, kui Eesti läks NSV Liidu võimu alla ja kaotas iseseivuse, ei olnud tal õigust midagi otsustada. Eesti NSV oli täiesti eraldatud läänemaailma vaimsest arengust ja suundumustest. Selline infosulg tingis omakorda üleminekut vene kultuurile. Lisaks püüdis nõukogude võim valikuliselt hävitada eelmiste põlvkondade kultuuripärandit. Inimesed ei tohtinud välisraadiojaamu kuulata ning ajalehti lugeda. Õnneks on see nüüd muutunud, ajakirjandus on muutunud vabamaks. See tähendab seda, et kirjutatakse kõike mida tahetakse
1940-41 toimus peamine sõjaline kokkupuude Inglismaa ja Saksamaa vahel(Merel ja õhus) 4. Inglismaa ja USA suhted soojenesid 5. 1941 alustas Saksamaa vastu sõda ka NSVL 6. Lääneriikide ja NSVL suhete paranemine 7. USA ja Suurbritannia sõlmisid Hitleri-vastase koalitsiooni – Atlandi harta 8. Sõnastati Saksamaa vastase sõja ja mõlema riigi tulevikupoliitika põhimõtted. 9. Koalitsiooni kuuluvad riigid lubasid taastada kõigi Teises Maailmasõjas iseseivuse kaotanud riikide suveräänsuse 10.Sisuliselt astus selle leppega Saksamaa vastu sõtta ka USA 11.Liitlasriigid USA, Inglismaa ja Nõukogude Liit II MS sõjategevus 1939-1940 1. Natsi-Saksamaa&NSVL – Poola vallutamine 2. NSVL – baasidelepingu pealesurumine Balti riikidele 3. NSVL – talvesõda soomega 4. Natsi-Saksamaa – Taani vallutamine 5. Natsi-Saksamaa – Norra, Hollandi ja Belgia vallutamine 6. Natsi-Saksamaa – Prantsusmaa kapitulieerumine
Soome üritas kaitsta oma iseseivust, hoides NSV Liiduga häid suhteid. Kartes pahameelt valmistada Moskvale, hoidus Soome tihedast koostööst Läänega. Soomel tuli nii mõnigi kord taluda idanaabri sekkumist oma siseasjadesse. Põhjamaad ja Eesti Sõjajärgsetel aastakümnetel on Põhjamaadel olnud eestlaste jaoks suur tähtsus. Nõukogude Liidu eest põgenes Läände kümned tuhanded inimesed, paljud leidsid uue kodu Rootsis. Põhjamaad toetus oli Balti riikidele iseseivuse taatamisel väga oluline. Kõige esimesena tunnistas iseseiva riigina Eestit Island. Pätast iseseivumist 1991.a hakkasid sidemed Eeesti ja Põhjamaade vahel kiiresti tugevnema. Soome ja Rootsi muutusid lühikese ajaga meie suurimateks kaubanduspartneriteks ning nende riikide ettevõtjad hakkasid investeerisima Eesti majandusse. Vaatamata mõningatele raskustele, on suhted Eesti ja Põhjamaade vahel viimastel aastastel pidevalt tõusujoones
Kommuuni iseseisvust tunnustas aga ainult Venemaa ning Kommuuni nõukogu, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt, täitis Kremlist tulenevaid korraldusi. Kommuun jätkas Saksa okupatsiooni tõttu katkenud enamlaste poliitikat, natsionaliseeriti suurettevõtteid ja panku ning moodustati põllumaj ühisettevõtteid jms. Päästekomitee- moodustati 19.veebr Maanõukogu vanematekogu otsusega ning oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseivuse väljakuulutamiseks. 3-liikmelise Päästekomitee koosseisu kuulusid K.Päts, Jüri Vilms, Konstatin Konik.
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline
peale naise surma. Kuulsaim sellest tsüklist on "Kümnes kiri Ingile". 1920ndatel tulid tema loomingusse ühiskondlikumad teemad : selle perioodi luulet nim aja luuluks. Esimese teema oli sõja-ja vägivallavastasus, kuid samas kiitis ta sõdurite vaprust ja oli isamaaline. "Ilus on surra,kui oled noor" on pühendatud Vabadussõjas langenutele. Selle teemalised luuletused ilmusid kodus "Talihari". Hilisem luule on loodusteemaline ja kõneleb murest kodumaa pärast, iseseivuse säilimse pärast ja oli ka pessimistlikku luulet igavikust ja surmast. "Maarjamaa laulud" 1927. Ka Ameerikas jätkas ta kirjutamist eesti keeles-väliseestlastele. Tema selle aja luulet läbib lisaks kurbusele ja koduigatsusele ka kindle usk, et Eesti saab ueesti vabaks ja võitlusmeeleolu. "Mare Balticum" 1927. Visnapuule on omane unikaalne luule, kasutab kordusi ja lõunaeesti murdevorme. Marie Under
Eesti delegatsioon taoltes vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvumise tunnustamist ja idapiiride kindlaks määramist. Piiriküsimustes vallandus vaidlused, kuid 31 dets kirjutati vaherahuleingule alla. Vaherahu hakaks kehtima 3 jaanuar 1920, millega oli ka Vabadussõda lõppenud. 2.veebraur 1920 kirjutatud rahulepingule määrati Eestile sobilik riigipiir, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla. Landeswehri sõda 1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil. Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis
"juhtiv demokraatia." Ungari: 1919 aastal haarasid võimu kommunistid. Kujunes väla autoritaarne reziim. Itaalia: 1919-1920 tunti end kõrvale tõrjutuna, sest suurriiklikud ambitsioonid ei täitunud. Selle lisandus pingeline siseolukord ja massiline tööpuudus. 1920. aasta augustis toimus üldstreik Põhja ja Kesk Itaalias. Sisesegadusi kasutas ära Benito Mussolini , kellest 1922. aastal sai peaminister. Türgi: Türgi ohvitseridel õnnestus talupoegi üles kutsuda võitlusesse iseseivuse eest. Ankara linnas loodud Rahvuslik Nõukogu alustas edukat võitlust sissetungijate vastu. Türgis kuulutati välja Vabariik. Presidendiks sai Mustafa Kemalist. India. 1919. alustati Gandhi juhtimisel võitlust iseseisvuse eest. Asus juhtima Rahvuskongressi. 1923. aastal toimusid Seadusandliku Kogu valimised. Hiina 1919 4.mai liikumine. Nõrk keskvalitsus varises kokku, Hiina lagunes eri provintsideks, kus kehtestasid kindralitest kubernerid oma korra. 1923. algas kodusõda.
Sõda viis inimeste füüsilise ja vaimse jõu viimase piirini. 1916.a. lõpuks oli mobiliseeritud üle 50mlj mehe, mõnel maal kehtestati selle tõttu üldine töökohustus.Elatustase langes, toidupuudusja levisid epideemiad. Mõnedki riigid varisesid sõja tõttu kokku. Sõja venimine tekitas tüdimust ja pahameelt. Uut hoogu sai sõja puhkemisst rahvuslik vabadusvõitlus. Mitmed väikesed rahvad ja riigid saavutasid rahvulike üksuste moodustamise, lootes neid hiljem kasutada iseseivuse kehtestamisel.Sallimatus muulaste seas, rahvusvähemuste olukord halvenes. Naised olid aastateks meestest lahutatud ja pidid ise hakkama saama. Suur hulk naisi asus tööle tehastes ja kaevandustes, palka said vähem kui mehed.See aitas kaasa naiste iseseisvumisele ja võrdsete õiguste saavutamisele meestega.Inimestele tundust, et nad ei saa enam ilma riigi abita hakkama.Sõdivates riikides suurenes järsult riigi osa majanduses
Nürnbergi protsess (1945) - selle eesmärk oli mõista kohut sõjakurjategijate ja -algatajate üle. 24-st 12 mõisteti surma, 2 mõisteti õigeks, ülejäänutele pikaajaline vangistus Hukkunute arv täpselt teadmata, Euroopas umbes 60 miljonit, enamus tsiviilisikud. Poola kaotas 15,3% rahvaarvust. Sõjakulud ja kahjud umbes 4000 miljardit USA dollarit. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseisvuse, Saksamaa tükeldati Ida-Euroopa langes NL mõjusfääri - 3 Balti riiki kaotasid iseseivuse Maailm polariseerus 2 tugevama suurriigi NL ja USA vahel - algas "külm sõda" Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid Loodi ÜRO KORDAMINE ansluss - Austria liitmine Saksamaaga 1938. aastal märtsikuus Müncheni kokkulepe - Saksamaa sai õiguse Sudeedimaa okupeerida. 1938.a hiljem Molotov Ribbentrovi Pakt - 23. august 1939 Leedu ja Lääne-Poola jäid Saksamaale, Ida-Poola, Besaraabia, Soome, Eesti ja Läti jäid NSVL-le
14.dets.1939 visati NSVL välja Rahvasteliidust Talvesõja alustamise pärast. 12.märtsil 1940 kirjutati alla Moskvas rahule. Soome kaotas üle 10% oma aladest: kogu Karjala maakitsus koos Viiburi, Viiburi lahe ja saartega, Käkisalmi (Laadoga järve lääne-ja põhjakallas), Sortovala, rida saari Soome lahesl äksid Nõukogude Liidule; rendile anti Nõukogude Liidule 30 aaastaks Hanko poolsaar. Lepingus oli veel teisigi tingimusi. Samas Soome siiski säilitas iseseivuse. 1941-1944 toimus veel Jätkusõda. NSV Liit paigutas Soome Saksamaa poolel sõdivaks riigiks. Soome teatab, et ta sõdib oma sõda Nõukogude Liidu vastu. Jätkusõja lõppedes esitab NSVL kui võitjariik Soomele väga rängad tingimused.s.h. mõistetakse Soome poliitilisele juhtkonnale vanglakaristus (Risto Rydile, Väino Tannerile jt.) 2) NSV Liidu laienemine. MRP salajase lisaprotokolliga jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit Kesk-Euroopa omavahel huvisfäärideks. Pärast 28.sept
15. Kuidas mõjutas sõjaaeg eestlaste ellusuhtumist ja kombeid? Rahvas hakkas rohkem jooma kuna ei teatud kunagi millal sa surra võid 16. Arutluseks – Mis oleks Eestist saanud kui Saksamaa oleks II ms. võitnud? Oleks samasugune saatus olnud, nagu oli ka N.Liiduga 17. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Kaotas iseseivuse, suri 200k inimest, Suured materiaalsed purustused, Enamus tööstusettevõtted olid hävinud 18. mõisted – 19. MRP – Molotov-Ribbentropi pakt 20. , Baaside leping – Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogude väed © Siimo Lopsik 2014 9 21. , juunikommunistid – valmistasid Andrei Ždanovi juhtimisel ette Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist N
rahultada ja sudeedide piirkond talle anda. Hitler kinnitas, et Saksamaa soovid on lõpulikult rahultatud ja, et püsivale rahule Euroopas on pandud kindel alus. Hitler oma sõna muiugi ei pidanud ja 15märtsil 1939 okupeerisid Saksa väed Tsehhoslovakkia. Teine maailmasõda.(1.september 1939-1945) Selles sõjas purustati Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja nende liitlased. Saksamaa ja Jaapan kaotasid ajutiselt iseseivuse. Saksamaa tükeltatud, iseseisvuse kaotasid ka 3 balti riiki, kogu Ida-Euroopa langes NSVL mõjusfääri. Maailm kolariseerus kahe kõige tugevama suur riigi Usa ja NSVL vahel. Lagunema hakkasid korieaal impeeriumid. Sõja käigus mobiliseeriti Saksamaa ja tema liidlaste relvajõudutesse umbes 30m meest, vastaspoolel 80m meest. Sõjas hukkunud inimeste koguarvu ei ole võimalik täselt öelda. NSVL kaotas enda hinnangul üle 27m inimese, teistel andmetel ulatub see arv aga isegi 40m.
püsimine oleneb otseselt idanaabrist. Sõda piiras suhtlusvõimalusi lääneriikide, lisaks puudus neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida. Tekkinud lõhet süvendas välismaailma vähene ja ebaadekvaatne informeerimine Eesti valitsuse pool. Eesti välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSVL vahel. Okupatsioon. 1940. a. kevadel saabus NSVL jaoks soodne aeg Baltimaade iseseivuse likvideerimiseks. Märtsis sõlmitud rahulepinguga loobus Soome sõjalisest vastupanust, mais alustas Saksamaa läänerindel otstustavat sõjategevust, vallutades Taani, Norra, Hollandi ja Belgia ning tungides Prantsusmaale. Juuni keskel langes Pariis ning 22. Juunil Prantsusmaa kapituleerus. Samal ajal algas Eesti-NSV Liidu suhete halvenemine. Baasivägede arv ületas tunduvalt lubatud piiri, Moskva esitas nõudmisi baaside territooriumi laiendamiseks (Paldiski linn anti täielikult
Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati. Jaan Tõnisson Rahvaerakond (18. november 1919 26. oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures enamuses taluperehemehed lahkusid parteist.
Sotsialistlik valitsus oli selleks võimetu. Valitsus esitas lahkumispalve, mis kohe rahuldati. Jaan Tõnisson – Rahvaerakond (18. november 1919 – 26. oktoober 1920); Koalitsioonivalitsus, kus eesotsas Rahvaerakond, järgnes Tööeraakond ja siis alles ESDTP. Maaliit ka Kristlik Erakond kuulutas, et jääb erapooletuks. 19. novembril 1919 kiitis valitsus heaks rahuläbirääkimiste taasalustamise ettepaneku ja 5. detsembril need Tartus algasidki. Deklaratsioon: Eesti iseseivuse eest seismine, rahusoov, eraalgatuse toetamine. Surve avaldamine äärmiste vaskpoolsete vastu. Tallinna tööliste streik suruti maha. Sõjaolukord aga nõudis sundrekvireerimist ja kitsendusi majandustegevuses. Kõik see viis alla J. Tõnissoni valitsuse naine nii kodanlike ringkondade kui ka tema ühe peamise toe – Lõuna-Eesti taluperemeeste seas. Viimased heitsid ette koalitsioonis olemist sotsiaaldemokraatidega. Suures enamuses taluperehemehed lahkusid parteist.
Komitee kätte; ● Nad olid ilmselgelt kõik joobes; Putš ebaõnnestus ● Gorbatšovi tähtsus langes, Jeltsini tähtsus tõusis; ● Algas NSVL lagunemine 8.dets 1991 ● SRÜ moodustamine (sõltumatute riikide ühendus) 25.dets. 1991 ● Gorbatšov teatas presidendiameti mahapanemisest ja NSV Liidu laialisaatmisest. EESTI ISESEISVUSE TAASTAMINE (1980-1991) ● 24.veebruar 1918 - Eesti iseseisvumine; ● 17.juuni 1940 - iseseivuse kaotus/okupatsioon Karl Vaino ● EKP KK I sekretär 1978-1988; 1980. Noorsoorahutused ● Rahutused algasid ansambli propeller esinemise keelamise pärast; ● Eestlaste ebakindlust oma tuleviku suhtes on põhjustand: ○ Eesti elanikkonna kiire osakaalu vähenemine, eriti Tallinnas; ○ Eesti keele kasutamise piiramine asjaajamises 1985 ● Gorbatšovi võimuletulek ja perestroika algus; ● Perestroika võimaldas väikerahvastel oma õigusi suurendada;
erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalvastutust sätestava seadusega.) Tõlgendades kriminaalvastutust tuleb hoolikas olla (nt Toobali kirjad) - Demokraatia vaenlased: Rahumeelselt karismaatilise liidriga erakond, kes toetab iseseivuse kaotamist ning valijaskond toetab, siis kas see erakond peaks olema keelatud (ei kasuta vägivalda). Lubama ei peaks erakondi, kes soovivad muuta põhiseaduse aluspõhimõtteid. §54 Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. (kui ei kaitse keegi teine, siis kaitseb rahvas, kuid seni kuni põhiseadus kehtib ei saa võtta õiguskorra organite ülesandeid enda kätesse)
Siseveos domineerimissed tööstusseadmed ja keemiakaubad, samuti toorained (raud, kivisüsi, puuvill, naftasaadused) 1930a likivideeriti tööpuudus ja paranes inimeste elukvaliteed. VÄLISPOLIITIKA Eesti tunnustamine 1918 tunnustas Inglismaa ja Prantsusmaa valitsus eestis de facto-ga. Eesti probleemide lõplik lahenemine pidi jääma Pariisi rahukonverentsi ülesandeks kus iseseivuse juriidlisest tunnustamisest hoiduti. Jaan Poska otsis uusi lahendusi, eeskätt NV sõja lõpetamine, mis sai teoks 2veebruaril 1920a Tartu rahulepingu allkirjastamisega 1920 tunnistas Soome Eestit de jure-ga, 1921 tunnistasid enamus riike eestit de-jurega ja baltiriigid võeti vastu Rahvasteliitu. Eesti ohustatus. Olulisemaks ülesandeks oli julgeoleku tagamine, mis tulenes ka geopoliitlisest asukohast. Eriti Saksamaa ja NV ees.
Suurima esindatuse said sotsdemid Eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste partei ESTP (41 kohta 120st), 33,3%; teisele kohale Eesti Tööerakond 25%, 30 saadikut; Eesti sotsialistide-revolutsionääride Partei (esseerid) 7 kohta, Eesti Maarahva liit 8 kohta (olid väga pettunud, ainus pol ühendus, mis Saksa okupatsioonil sai legaalselt tegutseda, mitmed nimekad liidrid olid avaldanud seisukohti okupatsiooni ajal. ML oli andnud terve rea juhtivaid poliitikuid, kelle rollis iseseivuse sünni juures ei saa kahelda, nt Päts). ; kodaniklikest parteidest kõige edukam ERE 25 esindajat; EKRE 5 kohta; Saksa partei Eestimaal 3 kohta; VKK 1 koht. AK astus kokku 23.04. AK esimese koosoleku avas K.Parts. seejärel asuti valima AK juhatust (kohad olid juba enne erakondade vahel vastavalt valimistulemustele ära jagatud). Siiski esitatu juhatuse esimehe kohale ka alternatiivkandidaate (Tõnisson, Strandman, Minni Kurss- Olesk)
annaabi.ee 
