selleks enam innustama. Kuigi Tarapita rühmituses olid mitmed siurulased nagu Under, Adson, Semper ja Tuglas, ei jätkatud endist tundelist ja peenet väljendusviisi, vaid asuti kohe analüüsima kultuuri olukorda ning oma seisukohtades oldi konkreetsed. Nende artiklites kritiseerisid erinevad autorid avalikult võimuorganeid ning neid süüdistati iseseisvuse saavutamises ainult väliselt, ent rahva hingelise iseseisvuseni jõudmiseks oldi vähe tehtud. ,,Meie, tarapitlased, väike vaimukultuuri sõdurite ryhm, asume sarnaseile iseseisvuselle vastasrinda teise kõrgema Eesti, Eesti iseseisva rahvuskultuuri ja vaimuelu nimel! Sõda Toompääl valitsevalle obskurantismile ja ylbele tõusiklusele!" - August Alle. Tarapita oli arvamusel, et vanem kultuuriinimeste põlvkond (,,kunsti-invaliidid") on ennast ammendanud ning on aeg hakata ka toetama nooremat generatsiooni. Kuigi teatreid,
Eestlased olid sakslaste alamad, seega oli ka eesti keel alamklassi keel. Asjaajamised toimusid saksa keeles. Saksa keele mõjudel sai alguse ka kadakasakslus: osad eestlased tahtsid saksalaste moodi käituda ja rääkida. Tavalistele eestlastele kadakasakslus ei meeldinud, kuid sakslastele jäeti sellega hea mulje. Paljud läksid koos sakslastega 1939. aastal Saksamaale, kui Hitler sakslasi võõrsilt koju kutsus. Venestamisperioodil, mis algas 1880. aastatel ja kestis Eesti iseseisvuseni tuli keelde ka vene keelseid sõnu. Eestis sai vene keelest põhiline asjaajamiskeel. Vene keelseks muudeti nii haridus, asjaajamine ja teadus. Ajakirjandus ja ilukirjandus jäid sellel ajal mitmekeelseks. Teadlikult hakati arendama eesti kirjakeelt. Nõukogude ajal oli eesti keele kõrval taas tähtsaimal kohal vene keel. Ühiskonnaelu valdkonnad muutusid venekeelseks või kakskeelseks. Sel ajal tuli keelde uusi sõnu, mis peegeldasid just seda
Jaanika Märdimäe Eesti ajaloo pöördepunktid Eesti rahavas on pidanud arvestama ikka jälle uute vallutajatega. Eesti üle on valitsenud taanlased, sakslased, rootslased ja venelased. Järgnevalt tulebgi jutu alates Saksa võimul olekust kuni Eesti iseseisvuseni. Rüütlite aeg ehk Saksa ajal oli võim Eestis sakslaste käes. Maa jagati rikastele saksa soost ülikutele. Nad said endale palju maad ja tekkisid Eestisse suured mõisad. Igal mõisal olid talupojad, kes tegid ära mõisa tööd. Talupoegadel oli oma väike maja, kus nad ei võinud ära minna . Talupojad allusid mõisale ja mõisaomanikule. Mõnikord õnnestus neil linnadesse ära põgeneda. Kui nad suutsid ennast varjata ühe aasta ja ühe päeva, siis said nad vabaks kodanikuks
Järgnevalt asendati kubermanguvalitsusse ja selle allasutustes töötanud vene ametnikud eestlastega ning kohalik võim anti eestlastest maakonna komissaride ja miilitsaülemate kätte. Eesti keel kuulutati ka ametlikuks asjaajamiskeeleks ning tehti ettevalmistusi hariduse üleminekuks eestikeelsele kooliharidusele. Peamine eesmärk oli Venemaa föderaliseerimine ja täieõiguslik Eesti osariik Vene föderatsiooni koosseisus, kuid unistustes jõuti ka Eesti iseseisvuseni. Nendel aastatel toimus mitmeid pöördelisi revolutsioone, kus leidus palju vägivalda ning mis muutsid eestlaste igapäevast elu väga suurel määral. 1905 aasta revolutsiooni tagajärjel loodi Eesti esimesed erakonnad, mis koondusid Postimehe ja teine tööliste liidrite ümber. Sellele järgnenud mõisade põletamise tagajärjel tapeti karistussalkade poolt ligi 400 inimest, Sõjaseisukord lõpetati 1908 aastal. 1917 aastal algas Venemaal krahh, mis lõppes
säilis kohustus mõisa põllul töötada, see oli nende võimalus tasuta renti maavalduste eest, ka talumaad kuulutati mõisatele kuuluvaks ja nende eest pidi renti tasuma maa jäi mõisniku omandiks rüütelkondade suur võit talupoeg kes oli tasunud oma kohustused, võis minna teise mõisasse aga mitte teise kubermangu ega linna tööd tehti nüüdsest oma maa rendi eest majandusliku iseseisvuseni läks veel aastakümneid paneb aluse vaimsele iseseisvusele majanduslik iseseisvus jõuab kohale palju hiljem, sest tööjõust väga palju läheb mõisapõllul rabelemisele, selle asemel et raha maksta, mis oma põllult teenitud alguse saab talupoegade omavalitsus mõis annab mingid funktsioon käest ära talupoegade kogukonna kätte kõige üle teostab mõis siiski järelvalvet valla moodustavad ühe mõisa territooriumil elavad talupojad
Kokkuvõte Johann Voldemar Jannsen (1819-1880) ehk rahvakeeli Papa Jannsen mängib eesti vabariigi saavutamises suurt rolli. Jannsen juhtimisel asustati 1865. aastal mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine". Lisaks veel koostas ta ajalehe ,,Eesti Postimees". 1869. Aastal suutis Jannsen tuua üle eesti kokku palju inimesi eesti esimesele üldlaulupeole. Johann Voldemar Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. Kasutatud kirjandus 1) Miksike: www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jvjannsen_info_liisisokmann.doc 2) Google: www.google.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org
7) uus linnaseadus 8) tsensuur- kirjasõna range kontroll 9) Eesti seltside jm sulgemine/ära keelamine Mis juhtus head: 1) EÜS’i sinimustvalge lipp - õnnistati sisse 1884 2) uued seltsid/ühingud, nt karsklusseltsid 3) Kirjanduse ja kultuuri areng- ERM 4) 3 rahvarohket laulupidu 5) hoogne majanduse areng 6) “Postimees” 7) Eesti noorte minek ülikoolidesse VENESTAMISEST ISESEISVUSENI 1. Millal avati taas Tartu Ülikool? Milliseks kujunes ülikooli tase? Too näiteid. 1808. avati taas Tartu ülikool. Ülikooli tase oli kõrge. Enamik õppejõude, kes olid väga head, olid pärit välismaalt, enamasti Saksamaalt. Seal tegelesid teadusmaailmas tunnustatud inimesed ning sellest sai kiiresti üks Venemaa, osaliselt ka euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi. 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond, mis hiljem
Johann Voldemar Jannsen (1819-1880) ehk rahvakeeli Papa Jannsen mängib eesti vabariigi saavutamises suurt rolli. Jannsen juhtimisel asustati 1865. aastal mängu- ja lauluselts „Vanemuine”. Lisaks veel koostas ta ajalehe „Eesti Postimees“. 1869. Aastal suutis Jannsen tuua üle eesti kokku palju inimesi eesti esimesele üldlaulupeole. Johann Voldemar Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 7 Kasutatud kirjandus 1) Miksike: www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jvjannsen_info_liisisokmann.doc 2) Google: www.google.ee 3) Wikipedia: et.wikipedia.org 4) http://www.eestigiid.ee/?Person=nimi&PYear=aasta&start=75&ItemID=243 8
Anna Haava 1864-1957 Luuletused: ,,Ei saa mitte vaiki olla" ,,Järv leegib eha paistel" ,,Nõmmelill" ,,Ei tule luule tuulest" 1906 alustasid kaks kutselist teatrit: Tartus ____________________ ja (kus?) _____________________ (misnimeline?) _______________________ . 20. sajandi alguseks olid eestlased jõudnud kultuurilise iseseisvuseni. (Täpne kuupäev)_________________ kuulutati (kus?) ______________ välja Eesti Vabariik. Oma iseseisvust kaitsti Vabadussõjas (28.nov _____ 3.jaan ________). Albert Kivikase romaani ________________________________ alusel lõi (kes?) ___________________________ filmi ________________________________ 2002. aastal. Eduard Vilde (4. märts 1865 Pudivere, Avanduse vald 26. detsember 1933 Tallinn) oli kirjanik, eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja
On ka juhtumeid, kus läheb vaja isiklikumat, rohkem läbimõeldud ja suunatud abi, mida annavad psühholoogid. ( Maaleht 03.11.2005 Inge Tael) Kokkuvõtteks Noorukieas kujuneb välja noore maailmapilt ja ,,minapilt". Selle eas ei toimu inimesega enam suuri füüsilisi muutuseid, nagu murdeeas, kuid välja kujunevad noore enesehinnang ning ,,mina". Nooruseale järgneb juba täiskasvanuiga- selleks on noor jõudnud iseseisvuseni, mille poole ta terve noorukiea jooksul oli liikunud. See on varajane täiskasvanu iga. Intiimsus ja solidaarsus on ühed märksõnad, mis seda eluetappi iseloomustavad. Inimesed õpivad sel perioodil väärtustama lisaks iseendale ka ühistööd, sest alustavad uut eluetappi, mis eeldab ühistegevust ja ühist riski. Noor kasvab välja sellest murdeeale loomulikuks loetavast mässumeelsusest. Samas jäävad aga murdeea ja noorukiea lahendamata probleemid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Baltisaksa kunstnikud Eesti kultuuriloos Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Eduard von Gebhardt ............................................................................................................... 4 Karl von Kügelgen .................................................................................................................... 6 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 8 Lisad ....................................................
Polnud pangatähti ja münte anti välja ainult sümboolsete eriväljaannetega. Mõned Euroopa Ühenduse liikmesriigid andsid ECU-des välja laene ja obligatsioone, millega kaubeldi ka börsidel. Eesti rahasüsteem Nii nagu teistes riikides, algab Eestiski raha ajalugu vahetussüsteemiga, mil rahana kasutati erinevaid kaupu. Esimesed märgid müntide vermimisest siinsel territooriumil kuuluvad Põhjasõja-järgsesse aega. Hiljem olid Eestis iseseisvuseni kasutusel erinevate vallutajariikide (Saksamaa, Rootsi, Venemaa) rahad. 1918/1919 Paralleelselt erinevate markade ja rubladega võeti 1918. aastal kasutusele Eesti oma raha Eesti mark. Aastast 1919 sai see ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eestis. 1928 Eesti marga kursi langus ja rahasüsteemi ebastabiilsus viisid olukorrani, kus ainsa väljapääsuna nähti uut rahareformi. Rajati ajakohane rahasüsteem. Eestis hakkas kehtima markade ja pennide asemel kroon
Riigid on suverräänsed ja kui teise riigi tunnustamine muutuks teatud tingimustel kohustuslikuks, siis ei oleks see enam vaba tahte avaldamine. Näiteks on riigid uute riikide tunnustamisel vägagi ettevaatlikud juhul, kui need on tekkinud unilateraalse setsessiooni tulemusel. Setsessioon on eraldumine riigist või ühiskonnast uue suveräänse ja iseseisva riigi põhiseaduse kaudu. Protsess suundub teatud territooriumi eraldumiseni keskvalitsusest, mis võib lõpuks viia täieliku iseseisvuseni. Unilateraalne setsessioon on eraldumine ilma emamaa nõusolekuta, ehk siis ilma eelneva rahva nõusolekuta. Sellisel juhul kardavad teised riigid luua pretsedenti, mis õigustaks ja legitimiseeriks setsessiooni. Antud asjaolu on tingitud sellest, et setsessionistlikke liikumisi 4 Samas. 5 6 Buchanan, Allen (1998) Democracy and secession, kogumikus National selfdetermination and secession, ed. Margaret Moore, Oxford: Oxford University Press.
OKTOOBRIREVOLUTSIOON: E piirati demokraatlikke vabadusi, E Maapäev saadeti laiali, majanduse riigistamine. SAKSA OKUPATSIOON: puudus toiduainetest ja küttest, veeti välja kõike, mida sõda pidav maa vajas, kirju võis saata ainult lahtises ümbrikus ja saksa keeles, saksa keel. Kommunistide minemise ja sakslaste tulemise vahepeal kuulutati Päästekomitee poolt loodud ,,Manifest kõigile rahvastele"'ga välja EV. 9. EESTI TEE ISESEISVUSENI. * E sai I VM impeeriumis autonoomia * venelased läksid, sakslased tulid * loodi Päästekomitee, ,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele!" * 23. veebruar kuulutati EV välja Pärnus Endla teatris(Hugo Kuusner) * 24.veebruar kuulutati EV välja Tallinnas, moodustati ajutine valitsus(K. Päts) * 25. veebruar jõudsid T sakslased, algas Saksa Okupatsioon * Vabadussõda 1918-1920 * Tartu Rahu 2.veebruar 1920(E-VM piir, E sai 15 milj kuldrubla, VM tunnustas EV) 10
rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse, kui toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda, mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas 10 ka iseseisvuseni jõuda. 1880.aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890.a Tartus. 1892. aastal algatas "Vanemuise" selts rahva hulgas korjanduse, et püstitada kultuuritegelase hauale mälestusmärk. Saadi kokku ligi 900 rubla. Hauasammas Johann Voldemar Jannseni kalmul avati 10. septembril 1893. See oli esimene eesti rahva rahade eest püstitatud hauamonument. KASUTATUD KIRJANDUS http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen http://www
Sellele aitas palju kaasa tütar Lydia. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse kui toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 8 Kasutatud kirjandus 1) ,,Eesti NSV ajaloo lugemik" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. 2) ,,Eesti NSV ajalugu" 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. 3) Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. 4) Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. 5) Nirk E
maakeelset näitendit. Sellele aitas palju kaasa tütar Lydia. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse kui toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti NSV ajaloo lugemik 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964, lk 253. Eesti NSV ajalugu 2. köide, Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1963, lk141, 239, 268. Annus E., Epner L., Järv A., Olesk S., Süvalep E., Velsker M. ,,Eesti kirjanduslugu", kirjastus Koolibri, 2001, lk74-76. Laama E. ,,Eesti iseseisvuse sünd", Kirjastus Vaba Eesti, Stockholm 1964, lk12. Nirk E. ja Sõgel E. ,,Eesti kirjanduse biograafiline leksikon", Eesti raamat, Tallinn 1975,
maakeelset näidendit. Sellele aitas palju kaasa tütar Lydia. Jannseni südamesoov eestimaa eri piirkondi üksteisele lähendada ja rahvustunnet tekitada saavutas täistabamuse, kui toimus eesti esimene üldlaulupidu, kus eestlased end üheks laulsid. Tänu kindlameelsele tegutsemisele viisid Jannseni teod teda eesmärgi suunas eesti rahvas tekkis tõesti rahvustunne ja selle najal liiguti vabaduse suunas. Papa Jannsen andis eesti rahvale seda, mida tal tol hetkel vaja oli ning see aitas ka iseseisvuseni jõuda. 1892. aastal algatas "Vanemuise" selts rahva hulgas korjanduse, et püstitada kultuuritegelase hauale mälestusmärk. Saadi kokku ligi 900 rubla. Hauasammas Johann Voldemar Jannseni kalmul avati 10. septembril 1893. See oli esimene eesti rahva rahade eest püstitatud hauamonument. KASUTATUD KIRJANDUS Eesti elulood. Eesti Entsüklopeedia 14. köide. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2000, lk 108 M. Laur, A. Pajur, T
Kasutatud kirjandus Andressen, L. 1997. Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu, I osa. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani. Tallinn: Avita. Andressen, L. 2003. Eesti kooli ajalugu. Algusest kuni 1940. aastani. Tallinn: Avita. Eisen, F. 1989. Eesti kooli ajalugu, I köide. Tallinn: Valgus. Paul, T. 1999. Eesti piiblitõlke ajalugu. Tallinn: AS Pakett trükikoda. Talve, I. 2004. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest kuni Eesti iseseisvuseni. Tartu: Kirjastus Ilmamaa. 12 Lisad Lisa 1. Rahvakoolide võrk 17. sajandil (Andressen 1997, lk. 178) 13 Lisa 2. Rahvakoolide võrk 18. sajandil (Eisen 1989, lk. 274) 14
Universaalne o Kronoloogiline (arhailine, keskaegne, varauusaeg, valgustus, saksa õigusajalooline koolkond, industriaalajastu) o Geograafiline (riigi, rahva, territooriumi) o kultuuriline, o institutsiooniline (eraõigus, protsessiõigus, krim.õigus, põhikorra ajalugu) Partikulaarne ehk osaline – inimsoo teatava osa õiguse ajalugu 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni). Eesti õigusajaloolist arengut on peamiselt mõjutanud riigi geopoliitiline asend, kultuuripiirid ning vallutajad ja vallutatud. Eesti õigusajalugu võib partikulaarselt võtta nii eestlaste õigusajaloona kui ka õiguse ajaloona Eestis ehk siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajaloona. Eesti õigusajaloo põhijooned: partikulaarne (eestlaste õigusajalugu? Siin kehtinud vene, rootsi, saksa õiguse ajalugu
Universaalne õigusajalugu – kogu inimkonna õiguse ajalugu, uuritakse: 1. Kronoloogiliselt: arhailine, keskaeg, vara-uusaeg, valgustus, industriaal 2. geograafiliselt, 3. kultuuriliselt, 4. Institutsiooniliselt: eraõigus, protsessi õigus, kriminaalõigus Partikulaarne õigusajalugu - inimsoo teatava osa õiguse ajalugu, st osaliselt. 3. Eesti õigusajalooline areng, põhiperioodid (muinasajast iseseisvuseni) Eesti õigusajalugu kui partikulaarne õiguse ajalugu Eestis, s.t. siin kehtinud Vene, Rootsi, Saksa, kanoonilise õiguse arengut eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide ja vastavate õigussuhete ajaline saabumine ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest aegadest praegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nimetatakse eestlasteks. Eesti õigusajalugu on eesti rahva ja maa õiguse ajalugu varasematest
India vähemususundite, eriti islami ja sikhide liidrid olid arvamusel, et India Rahvuskongress kaitseb eelkõige hindude huve, seetõttu usaldasid nad rohkem oma parteisid. Rahvuskongressi üks populaarsem liider oli Mahatma Gandhi, kes propageeris vägivallatu aktiivse võitluse meetodit. Rõhutati vajadust likvideerida Indias kastisüsteem, vaen usukogukondade vahel ning saavutada tõhus majandus-ja kultuuriline areng. Eelduseks pidasid nad India täielikku sõltumatust. Kuid tee täieliku iseseisvuseni oli veel pikk. 1930. aastad olid Indias rahutud, mil erinevad ringkonnad võitlesid maa vabaduse eest. Ajalukku on läinud Mahatma Gandhi poolt organiseeritud nn. "soolamarss" (385 kilomeetrine retk mere äärde, et ise mereveest soola valmistada). See oli protest riikliku soolamonopoli vastu. Organiseeriti boikotte inglise kaupadele, loobuti tööst kohalikes omavalitsustes jne. Inglise võimudes tekitas see ärevust. Rahvuskongressi juhid arreteeriti, kohati võeti kasutusele ka relvad
Eesti Vabariik Eesti ajalugu ärkamisajast kuni tänapäevani. Koostanud Silvia Õispuu, Tallinn 1992 Esimene katse Nõuk järgsel ajal anda tasakaalustatud, õigustatud hinnangut 20. sajandile eestlaste vaatepunktist. Jüri Selirand, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Muinasajast maailmasõjani, Tallinn 1996 Õie Elangu, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. Eesti maast ja rahvast: Maailmasõjast maailmasõjani, Tallinn 1998 Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni, Tartu 2004 väga tõsiseltvõetav raamat. Poliitiline majandusaren nõrgemalt käsitletud, omariiklusperioodi enam ei käsitle. 2 Eesti ajalugu VI: Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Peatoimetaja Sulev Vahtre, Tartu 2005 Eesti iseseisvus ja selle häving. Koostaja Mart Laar, Tallinn 2000 Eesti ja maailm: XX sajandi kroonika. I-IV, Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002-2007 Välismaa
annaabi.ee 
