Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötajaöövahend, hoiatus, vibratsioonööandja, ohutusõpetus, piirnorm, müra, ergonoomiöötervishoiuarst, loetelu, kohtvibratsiooni, uurimine, riigiteataja, kukkumise, suitsetamine, perearst, kemikaaliseadus, märgistus, piirnormidöökohas, kasutamiselöövahendit, otstarbe, kohustusmärk, iseseisevtöö, oskar, kursus, janaõmbaTallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: Seadusandluse uurimine I Kuupäev: Kursus: Täiendanud: Autor: TTÜ Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEV TÖÖ NR 1: SEADUSANDLUSE UURIMINE Töö nr: 01 Nimi: Seadusandluse uurimine Kuupäev: Matrikli nr: Tõmba antud tööjuhend endale arvutisse ja täida ära. Valmis töö saada PDF formaadis juhendajale e-posti teel esitamiskuupäevaks või lae üles Moodle keskkonnas. Töö on individuaalne! TÖÖ EESMÄRGID 1. Tutvuda töötervishoiu, tööohutuse ja ergonoomia alaste seadusandlike nõuetega Eesti riigis. 2. Õppida funktsionaalsemalt kasutama: · Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ;
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ NR 3: SEADUSANDLUSE UURIMINE I Töö nr: Nimi: 3 Mihkel Pedak
2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Nimi: Oliver Saare Grupiaeg:kolmapäev 16:00 Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti)
2014 Riski- ja ohutusõpetus ISESEISEVTÖÖ: SEADUSANDLUSE UURIMINE Grupiaeg: 08:00 kolmapäeval Vastuste leidmiseks kasuta Riigiteatajat (www.riigiteataja.ee): nimetatud seadusi ning Tööinspektsiooni kodulehte (www.ti.ee). Töö laadida Moodle-sse vastavasse kohta pdf versioonis, kus pealkirjas sisaldub teie perekonnanimi ja käidava grupi aeg (näide: Tamm_kell12). Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku
Tallinna Tehnikaülikool TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas LABORATOORNE TÖÖ NR 2: " Eesti seadusandluse uurimine" Töö nr: 2 Nimi: EL ja Eesti seadusandluse analüüs, Getlin Rohtla Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 15. veebruar organisatsioonid 2016 Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus I " " : : 1 : MAHB47 :21.02.14 : : , Tööinspektsioon www.ti.ee Töötervishoid ja tööohutus Õigusaktid : Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee
EL ja Eesti seadusandluse analüüs, infoallikatega tutvumine, TTO Kuupäev: organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: Müra Füüsikalised Kõrge või madal õhurõhk Masinate või seadmete liikuvad osad Anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud Keemilised Biotsiidid Plii ja selle ühendid Mikroorganismid
Kuupäev: infoallikatega tutvumine, TTO 28.01.2019 organisatsioonid Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müratase üle 80 dB; müra, vibratsioon, ioniseeriv Füüsikalised kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, ohutegurid laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli kõrgrõhutingimused, näiteks töö kessoonis, barokambris või tuukrina
EL ja Eesti seadusandluse analüüs, infoallikatega tutvumine, TTO Kuupäev: organisatsioonid 2018 Tööinspektsioon www.ti.ee või Riigiteataja: https://www.riigiteataja.ee/ Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur http://osh.sm.ee 1 Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupi kohta) Ohutegur Näited: müra Füüsikalised ohutegurid elektromagnetväli valgustuse puudused aurud Keemilised ohutegurid tolm kemikaalid, mis on tervisele kahjulikud bakterid Bioloogilised ohutegurid rakukultuurid
07. 2003] § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8tunnise tööpäeva (40tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga
4. Milliseid andmeid peavad sisalduma tööohutuse plaanis ja kas see peab olema kättesaadav kõigile isikutele? Tööohutuse plaanis peavad sisalduma sellised andmed ehitustööde korralduse kohta, mis tagavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita oma tööülesandeid vastavalt 2. peatükis esitatud nõuetele. Tööohutuse plaan peab sisaldama vähemalt järgmist infot: 1) tööetappide järjestus ja kestus; 2) ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu, nende orienteeruv tegemise aeg ja nende eest vastutava isiku kontaktandmed ning abinõud töötajate ohutuse tagamiseks; 3) jäätmeveo korraldus ja ladestamis- või kahjutustamiskoha nimi; 4) abinõud müra, vibratsiooni ja õhusaaste ehitusplatsi vahetusse naabrusesse leviku tõkestamiseks; 5) tellingute monteerimis- ja demonteerimisplaan, kui neid ehitusplatsil kasutatakse; 6) asbestitööde tegemise kava juhul, kui Vabariigi Valitsuse määruse «Asbestitööle esitatavad
7) peatama töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemise ning keelama eluohtliku töövahendi kasutamise. (4) Tööinspektoril on õigus: 1) peatada töötaja või teiste isikute elule ohtliku töö tegemine ning keelata eluohtliku töövahendi kasutamine; 2) teha tööandjale ettekirjutusi töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmata jätmise korral ja kontrollida ettekirjutuse täitmist; Kuigi tööinspektori õiguste loetelu on ulatuslik, on meie eesmärgiks ennekõike aidata tööandjal mõista töökeskkonna juhtimise vajalikkust ning suunata tema tegevus ohutute ja tervislike töötingimuste loomisele. 6. Töökeskkonna spetsialist. Töökeskkonnaspetsialist on töökeskkonna alal pädev insener või muu töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist ettevõttes, keda tööandja on volitanud täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ülesandeid.
Tootmisruumides kohtvalgustite kasutamine ilma ruumi üldvalgustuseta on keelatud. Nii loomuliku kui kunstliku valgustuse normid töökohal peavad vastama kehtivatele sanitaarnormidele. 7. MÜRA JA VIBRATSIOON Tootmismüra on tootmisseadmetelt lähtuvate helide korrapäratu kombinatsioon. Mõjub kesknärvisüsteemile, põhjustab kurtust, tekitab peavalu, alandab töövõimet, suurendab tööõnnetuste arvu. Kui tehniliste abinõudega ei ole võimalik müra valjusust vähendada (heliallika isoleerimine, helineelaja kasutamine), tuleb kasutada isiklikke kuulmiskaitsevahendeid kõrvatroppe. Mürarikastes töökohtades töötavatel inimestel tuleb iga 2 tunni järel võimaldada 10 15 minutiline vaheaeg müravabas ruumis. Vibratsiooni all mõistetakse kehade mehhaanilist võnkumist sagedusega üle 1 Hz. Vibratsiooni allikaks tööstuses on pneumaatilised käsiinstrumendid, puurid jt. tööriistad ning masinad.
ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja seaduse füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Piia Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" http:/ www.tenteam.ee 1.3 TÖÖKESKKONNAS MÕJUVAD OHUTEGURID FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (mehhaanilised, tehnilised)
(4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või vähendamiseks peavad töökohas olema kaitse-, pääste- ja esmaabivahendid, ohutusmärgid ning muud ohutusvahendid. Füüsikalised ohutegurid Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697;
seitsme päeva jooksul pärast tervisekontrolli tegemist esitama tööandjale iga töötaja kohta tervisekontrolli otsuse. Tervisekontrolli tulemuste alusel esitab töötervishoiuarst tööandjale otsuse lehel ettepanekud: - töökeskkonna parandamiseks - töökorralduse muutmiseks - töötaja taastusravi/rehabilitatsiooni soovitused 10.Töökeskkonna ohutegurid: teatud ohutegurite kategooriasse kuuluvus, Füüsikalised ohutegurid: müra, vibratsioon, kiirgused, elektomagnetväli; sisekliima(õhuliikumise kiirus, õhutemp, niiskus, õhurõhk; plahvatus ja tuleoht, tervad osad masinatel, valgustuse puudused.. Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid: kuidas mõjutab töötaja tervist, mida peab ette võtma terviseriskide vältimiseks; 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 4: ÕNNETUSJUHTUMI UURIMINE Töö nr: Nimi: Õnnetusjuhtumi uurimine Kuupäev: Kursus: Algne juhend: Pavelson H.“Töökaitse laboratoorsed tööd IV”1992 TTÜ TÖÖ EESMÄRGID 1. Luua analüüsitava õnnetuste näitel ettekujutus õnnetusjuhtumeid põhjustavatest sagedastest valeotsustest ja õnnetusahela ettenägematusest; 2. Tutvuda õnnetusjuhtumite asjaolude juurdlemise menetlusega ja juurdlusmaterjalide vormistamisega; 3
Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Kas tervisekontrolli suunatakse töö ajast või töötaja vabast ajast? Palgaline või mitte? 8. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. · Füüsikalised: o müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; o õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; o masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid.
8.Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus Toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Tervisekontrolli tegemise õigus on ainult töötervishoiuarstil (mitte perearstil). 9.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada Füüsikalised ohutegurid: - müra, vibratsioon,mitte- ja ioniseeriv kiirgus, laserkiirgus, elektromagnetväli - õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja –niiskus, kõrge või madal õhurõhk - masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valguse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid Keemilised ohutegurid: - ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid - kasutamise nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus - Bioloogilised ohutegurid: - mikroorganismid (parasiidid, allergia, mürgitus)
töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. 3 TÖÖKESKKOND Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab.Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid - vibratsioon, müra. Keemilised tegurid - kahjulikud aurud ja vedelikud. Bioloogilised tegurid - parasiidid.Füsioloogilised tegurid - raskustetõstmine. TÖÖKESKKONNAVOLINIK Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust töötervishoiu ja tööohutuse alastel läbirääkimistel tööandjaga. Töökeskkonnavolinik valitakse ettevõttes, kus töötab 10 või enam töötajat. Töökeskkonnavoliniku kohustused on:
töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. Töötajate tervisekontroll toimub vähemalt 3 aasta järel või lühema intervalliga, kui töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. · Füüsikalised: o müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; o õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; o masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. · Keemilised:
Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kaks aastat. 3. Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Kutsehaigus on haigus, mille on põhjustanud kutsehaiguste loetelus nimetatud töökeskkonna ohutegur või töö laad. Kutsehaiguste loetelu kehtestab sotsiaalminister. 4. Ehitusettevõtja esitab Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist määruse lisas toodud vormi kohase eelteate 5. Ehitusplatsil viiakse vähemalt kord nädalas läbi üldkontroll 6. Inimeste tõstmiseks võib kasutada ainult selleks ettenähtud tõsteseadmeid ja abivahendeid. Inimeste tõstmiseks kasutataval töövahendil peavad olema seadised, mis väldivad: 1) tõsteseadme ümberminekut; 2) tõsteseadmelt kukkumist;
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Bioloogilised ohutegurid:
TÖÖKESKKOND § 3. Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40- tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi
töötervishoiuarst on seda oma otsuses märkinud. Uued töötajad suunatakse tervisekontrolli kuu aja jooksul tööle asumise hetkest. Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: (1)Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; (2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk (3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Müra •Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). •Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
vastavalt vormile. ·Töötervishoiuarst tutvub enne tervisekontrolli alustamist töötajate töötingimustega ja riskianalüüsiga. ·Tervisekontrolli tegev töötervishoiuarst, lähtudes töötaja töötingimustest ja töö laadist, määrab terviseuuringute mahu ja otsustab eriarstide kaasamise vajaduse. 9. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk 3)masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. - Müra ·Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). ·Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB.
tööga seotud haigestumist. Andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub. Töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst, mitte harvem kui kord üks kolme aasta jooksul. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müra 85db päevane norm 12
·Füsioloogilised:füüsilise töö raskus;sama tüüpi liigutuste kordumine;üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös;Psühholoogilised: Monotoonne töö;Töötaja võimetele mittevastav töö;Halb töökorraldus;Pikaajaline töötamine üksinda;Muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); Müra: Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt praegu kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A).;Vibratsioon: Lokaalse vibratsiooni kehtiv norm on 2,5 m/s2 ja üldvibratsiooni norm 0,5 m/s2. ;Õhutemperatuur: Optimaalne temperatuurivahemik 18 24º C. Pinnatemperatuuride erinevus peab olema vähem kui 10º C;Õhu relatiivne niiskus: Norm 40 60 % (lubatud piirid 30 70%) 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, kes teostab ja millega lõpeb?;
7 teemad on läbitud ja millised oskused omandatud. Koolitusasutus peab olema registreeritud Sotsiaalministeeriumis (2, lk 19). Töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete 24-tunnine väljaõppekava: 1. Õiguslikud alused 1.1. Töökeskkond: sisu, mõisted 1.2. Töökeskkonna ohutegurid 1.3. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused 1.4. Tööõnnetus ja kutsehaigus 1.4.1. Mõisted 1.4.2. Uurimine 1.5. Õnnetusoht 1.6. Riiklik järelevalve ja vastutus 2. Tööohutuse ja töötervishoiu korraldus 2.1. Tegevuse alused 2.1.1. Struktuur töökeskkonna süsteemis 2.1.2. Seadusandlus 2.2. Korraldus ettevõttes 2.2.1. Töökeskkonna (TKK) spetsialist 2.2.2. TKK volinik 2.2.3. TKK nõukogu 2.3. Sisekontroll, töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava 2.4. Töösuhted, koostöö 3. Riskianalüüs 3.1. Mõisted, sisu 3.2. Ohud, ohtude hindamine: 8 3.2.1
7.2.3. ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid 7.2.4. töötajale ettenähtud töökorraldust 7.2.5. tule- ja elektriohutusnõudeid 7.2.6. hädaabitelefoni, esmaabi- ja tulekustutusvahendite asukohta 7.2.7. töökohal kasutatavaid ohutusmärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. 7.3. Esmajuhendamise lõppedes kontrollib juhendaja küsitluse või testimise teel, kas töötaja on talle tutvustatud nõuetest aru saanud. 29. Tööõnnetuse uurimine ja arvele võtmine Tööõnnetuse asjaolud ja põhjused selgitab uurimine, mille viib läbi tööandja ning milles hääleõigusega peab osaleme töökekkonnavolinik, selle puudumisel töötajate usaldusisik.kui tööandjal puuduvad vajalikud teadmised peab ta uurimisse kaasama pädeva eksperdi. Tööandaja esitab uurimustulemuste kohta kirjalike raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale, tööinspektsiooni kohalikule asutusele ja kindlustus andjale. Raportis
Tervisekontrolli teostab töötervishoiuarst. Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul. 10. Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus, uv-kiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus, elektromagnetväli. Õhu liikumise kiirus, temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, masinate ja seadmete liikuvad osad, valgustuse puudus, kukkumis- ja elektrilöögioht. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid (asbest tulemuseks asbestoos, mis tapab aasta jooksul)
tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. § 5 (1) Seadme, tööriista, veoki või muu töövahendi kasutamine ettenähtud ostarbel ning nende paigaldamine, reguleerimine, parandamine, hooldamine, teisaldamine ja puhastamine ei tohi ohustada kasutaja ega teiste isikute tervist ega töökeskkonda. § 6 (1) Füüsikalised ohutegurid on: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. § 7 (1) Keemilised ohutegurid on ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduse
annaabi.ee 
