Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ise kirjutatud kriminaaljutt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
daniel, alex, lauren, karli, karlil, tegin, vaatasin, jooksis, mike, vereproov, veri, küsisin, seekord, neiu, sarimõrvar, lausus, mõnu, jooksin, heliseb, kampa, kabinetti, tatoveering, igaksjuhuks, palus, näpp, mõnus, ohkas, karistus, hommikul, riide, takso, istuma, leidsime, kontorist, leidsid, peast, saata, sabakondi, lõikehaavad, noaga, uurisin"See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega. Ma läksin kööki, tegin endale paar võileiba ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama."
Ma vihkan seda laulu, sest see meenutab mulle vanu aegu, millele mõelda ei tahaks. Ma käisin suvel Aulisega. See kõik oli tegelikult ülitore, aga ta kolis kuskile kaugele ja me ei näinudki enam teineteist. Jäime üha rohkem kaugemaks. Miks ta seda telefoni juba vastu võtta. Ja siis avastasin, et ta kuulas seal muusikat. Käksin närvi,sest ei suutnud seda enam kuulata. Tõusin püsti ning palusin järgmises peatuses peatust. Läksin kaks peatust varem maha. Vaatasin bussiaegu, et buss tuleb kah nii hilja, läksin jalgsi koju. Jõudsin maja ette ja vaatasin et kedagi pole kodus. Otsisin taskust võtme ja tegin välisukse lahti. Kõssi jooksis koheselt mulle uksele vastu. Võtsin jalanõud jalast, jope seljast ja koti jätsin väikesele toolile ning läksin kööki ja panin Kõssile süüa. Kui Kõssi oli oma söögi ette saanud, kiirustasin oma tuppa, et arvutisse minna. Sain arvuti käima, tuli ekraanile
Ta elas koos oma ema, ning vanema õe ja vennaga. Isa oli neil surnud. Lelet oli salaja armunud kooli kõige popimasse poissi, Alexisse. Päris nunnu nimi, eks. Kui Lelet ühel päeval koolist koju läks, oli ta emal talle uudis. Ta kavatses uuesti abielluda ning tema tulevane mees pidi sel õhtul koos oma pojaga neile külla minema. Juhuse tahtel osutuks aga tema salajane armastatu tema uueks vennaks. Ma vist sureks maha, kui mul selline asi juhtuks. Kogemata sai Lelet aga teada, et Alex vihkab oma uut perekonda. Lelet vihastab ning ütleb emale, et kavatseb Tartusse vanaemajuurde elama minna. Mina teeks täpselt sammuti. Ema on küll kurb, kui laseb sel juhtuda. Lelet veetis vanaema juures kuus aastat. Jõudis kätte aeg, mil Lelet sai täisealiseks. Oi, kuidas ma tahaksin ka juba kaheksateist olla. Juhtumisi oli see ka tema keskkooli lõpupäev ning päev, mil ta pool perekonnast hukkus-ema, kasuisa, vend ning vanaema. Nad kõik said autoavariis surma
läheksin poodi ning ostaksin talle jogurtit. Aga tegelikult ei lausunud ta mulle jogurtist sõnakestki. Ma isegi ei teadnud, et ta jogurtit sööb. Meie tüli lõppes minu isa kokkuleppega, et üks ei saa jogurtit ja teine lõpetab kisamise. Jah, mina olen siin kõige suurem kisakõri. Seda kindlasti. Kuulaku ta iseennast, kui tal närvid läbi on, et kes siin kõige rohkem karjub. Igatahes ma sõin hommikuhelbeid ja tegin ennast korda ning hakkasin kohvrit korda panema. Mõtlesin, et kutsuks Maarja-Leenu enda juurde, et ta aitaks mul pakida asju korda. Maarja-Leen on minu kõige paem sõber. Mul on ka palju teisi parimaid sõpru kuid Maarja-Leen on see kõige erilisem. Niisis küsisin isalt kas Lerru võib meie poole tulla. Lerru on ta hüüdnimi. Maarja-Leenu muidugi. Minu hüüdnimi on Mimmu. Mulle ei meeldi nimi Mirjam. See on minu meelest nii igav. See oli ju isa välja mõeldud. See teeb kõik selgeks
Surm. See on kõigest sõna. Ometigi kõik kardavad seda. Kas poleks lihtsalt kergem unustada ja elada, kuni see hetk on käes. Me ju kõik sureme. Keegi varem, keegi hiljem. Surm puudutab meid kõiki, kuid mõned lihtsalt lepivad sellega, mõned aga mitte. Nagu näiteks mina. Daniel oli minu jaoks kõik. Mu pere, mu parim sõber, mu kaitsja. Kellegil polnud Örensbergis nii head venda. Daniel oli alati mulle eeskujuks. Ka siis, kui vanemad otsustasid põgeneda Austraaliasse ja jätsid meid saatuse hoolde. Daniel läks kohe peale seda tööle, et minu õpingud kinni maksta. Korteri ja elektri eest me maksma ei pidanud. Vanemad olid väga suure ettemaksu teinud. Daniel oli alati rääkinud, et kui ma lõpetan 9. klassi, müüme korteri maha ja lähme mööda maailma reisima. See oli olnud mu unistus, mille täitumiseni oli jäänud vaid pool aastat, kui Daniel ei tulnud üks öö koju
seal teete? Heitke silmus selle kännu otsa! Nüüd silla juurde -- las käia! Masinad seisma, sir! Ting-a-ling-ling!» «St! Sst! St!» (Sügavust mõõtes.) Tom jätkas värvimist, pööramata vähematki tähelepanu aurikule. Ben vahtis hetke ja ütles siis: «Hei! Sa oled ankrusse pandud, mis?» Ei mingit vastust. Tom vaatles oma viimast pintslitõmmet kunstniku silmaga; siis veel - üks kerge tõmme, ja ta uuris uuesti tagajärge. Ben astus ta kõrvale. Tomi suu jooksis vett õuna järele, kuid ta ei katkestanud tööd. Ben ütles: «Hallo, vanapoiss; pandi tööle või?» «Ah, sina oled, Ben! Ma ei pannud tähelegi.» «Kuule, ma lähen ujuma. Kas sina ei tahaks ka? Aga sa teed muidugi parema meelega tööd, eks ole? No muidugi!» Tom silmitses viivu poissi ja küsis: «Mida sa nimetad tööks?» «Noh, kas see ei ole siis töö?» Tom hakkas uuesti värvima ja tähendas hooletult: «Võib-olla on, võib-olla ei ole
Jane Eyre 1)Jane Eyre cv. Nimi: Jane Eyre Vanus: 20 Keeled: Inglise Prantsuse, Ladina Haridus: Lõpetas Lowoodi kooli Muud oskused: Maalimine Eelnevad ametid: Guvernant, algkooli õpetaja Perekonnaseis: Abielus Lapsed: poeg Elukoht: Inglismaa, Mr. Rochesteri mõis metsas. Soovituskirjad: Lowoodi kooli ametnikeilt, mr. Rochesterilt Soovitav amet: Guvernant Tasud: 40 naela aastas, tasuta majutus ja toit. 2) Lugu mr. Rochesteri seisukohalt. Mul oli õnnelik elu kuni 18 eluaastani, mil mu isa suri. Ta jättis mu vennale kogu oma varanduse. Varsti peale päranduse kättesaamist mu vend suri. Ma olin suures shokis, ma ei teadnud mida teha.Kuid ta ei tahtnud ka mind vaeseks jätta. Sain aru, et mu isa oli otsinud mulle ühe väga kauni neiu Ladina-Ameerikast. Neiu isa oli väga rikas ja see oligi vist põhjus, miks mu isa meid paari pani. Me abiellusime. Varsti sain aru, et mu naine on hull. Ta üritas mind mitu korda tappa, kuid see õnneks ei õnnes
'' Kera jäi keset ruumi seisma ja valgustas minu teed. Endast natuke eespool nägin ma raudkangi. Ma võtsin selle kätte. ''Sinu selja taga on väike ava. Vaata kas saad sealt läbi?'' Minu taga oligi ava, kuid selle ees olid kivid. Need tõmbasin ma eest ära ja saingi läbi. Nüüd juhtus midagi mida ette ei oodanud. Minu ees hakkas üks põlev kapp trepist alla veerema. Ma jõudsin napilt püsti tõusta ja kõrvale hüpata. Sellega oli minu tagasitee suletud. Läksin trepist ülesse ja siis jooksis mingi mees toruga mulle kallale. See oli hirmutav, kuid selline hetk võib kalliks minna, kui midagi ette ei võta. Üks hea latakas vastu pead kangiga ja ta oli maas. Vaatasin ringi kas rohkem neid ei ole, kuid ma ei näinud kedagi. Ma uurisin teda ja leidsin tema taskust ühe süstla. Seal sees oli midagi nimega Eeva. Panin selle endale tasku, kuid ei julgenud sellega midagi teha. Uurisin ruumi. Eespool oli uks millest pääsesin teise majja, kuid see oli rikkis ja ei töödanud
" Marko on elukepp poiss nii et ...ää .. ups ma ei tohi tibi olla.Kui ma aga rääkisin sellest vahejuhtumist Kerlile siis oli tema vastuseks: "Ei ta pole sulle järelikult õige... Su populaarsus langeks ju hullult kui sa enam tibi poleks. Veel oled sa ju rikas. Küllap lunib ta su raha." .Kuid siis tuli mulle hea idee. Teeskleks et mu isa firma läheb pankrotti ning ma jääks puruvaeseks. Täpselt nii ma tegingi . Algul teesklesin, et ema helistab mulle. Siis tegin pähe kohkunud näo ning üritasin välja pigistada võltspisaraid.Kui teiesed seda nägid tulid nad kohe küsima mis juhtunud on . Kui aga vastasin et olen pankrotis ütlesid enamus, aa kahju, ning läksid suvalt minema. Välja arvatud Marko , Kerli ning Kaire. Misasja Kaire ei läinudgi ära. "Mul on sust väga kahju Anx..tead ma lähen ka võibolla varsti." Kaire "Saan ma sinuheaks midagi teha?"Marko "Ei kõik on korras, misasja sa lähed pankrotti Kaire ..tunnen kaasa." "Jh nh .
needusest vabanemiseks linnast välja saatma endise kuningas Laiose tapja või tapjad. Polnud veel selge, oli neid üks või mitu. Hakkasin siis kohe pärima, et mida Kreon sellest teab ja mida Phoibos veel rääkis. Oraakel olevad veel öelnud, et Laios oli teel tema enda juurde, kuid kohale aga ei jõudnud. Laiosest ja tema kaaslastest olevat kõik peale ühe karjuse surma saanud. Sain ka veel teada,et ründajaks oli olnud röövlijõuk. Koheselt kuulutasin ka sellest Teeba rahvale ning tegin ka üleskutse, et kui keegi kodanikest peaks olema Laiose tapja, siis ta peab sellest teatama. Tapjat ja ma ei surma, vaid saadan maalt välja. Sama saatuse osaliseks saab ka see, kes tapja isikut varjama või kaitsema peaks. Tõotasin ka veel rahva ees, et kui tapja peaks olema mu enda tuttavate seast, kellele ma peavarju pakun, siis see needus langegu mu enda peale. Varsti aga toodi minu juurde kõiketeadja Teiresias, et ta olukorda veel selgitaks. Ta ei
seda juba teinud, tänu Kreonile. Teiresias saabus minu juurde vägagi norus peaga, ei tea mis tal küll viga on? Alguses ei tahtnud ta mulle midagi selle kohapealt öelda, kuid oli vaja ainult natuke pressida, kui Teiresias hakkas rääkima. Hakkasin teda süüdistama kaasosalisuses. Minu suureks õnnetuseks, hakkas ta mind süüdistama, selles koletus töös, kuid kuidas ta võib küll seda teha? Olen alati valmis oma rahva jaoks tegema absoluutselt kõike. Arvan, te tegin õigesti, kui ta enda juurest välja viskasin. Kes teab, kas ta oli ka mestis Kreoniga? Ah, nad mõlemad olgu neetud, et mind Laiose mõrvas süüdistavad. Ainult raukade üle võib mul hea meel olla, sest nad pole minusse usku kaotanud. Kolmas päev- Tõe selginemine Kreon saabus minu juurde hommikuhakul. Ta tahtis teada, miks ma teda nii alusetult süüdistasin, kuid mina ei kahetse midagi. Usun, et Kreonil ja Teiresiasel oli kindel plaan mind
" Kui mõisa jõudsime, olime me läbimärjad. Järgmisel ööl oli minu tuppa tulnud mu hull naine ja süüdanud mu voodi põlema. Õnneks kuulis seda Jane ja kustutas leegi ära pesukausis oleva veega. Mõne päeva pärast sai Jane kirja, et ta tädi Ms. Reed on suremas ja et ta peab kohale minema. Ta oli ära kuu aega. Ma igatsesin teda, kuna ma olin temasse armunud. Ta hiilis tasakesi minu juurde, kui ma raamatut aias lugesin. Me rääkisime pikalt ja nautisime päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah. Ma ostsin talle pulmakleidi ja paar kaelakeed, kuna ta ei olnud nõus alguses üldse laulatusel ehteid kandma. Laulatus pidi olema kinnine, kuid ma nägin seal kahte tuttavat meest. Kui jõudis kätte aeg, mil pidi ütlema ,,ei" need kes selle sidemega nõus ei ole, ütles üks nendest ,,ei, tal on juba naine". See mees oli minu hulle naise vend. Ma tunnistsin Janele üles, et tõesti mul on juba naine
" Kui mõisa jõudsime, olime me läbimärjad. Järgmisel ööl oli minu tuppa tulnud mu hull naine ja süüdanud mu voodi põlema. Õnneks kuulis seda Jane ja kustutas leegi ära pesukausis oleva veega. Mõne päeva pärast sai Jane kirja, et ta tädi Ms. Reed on suremas ja et ta peab kohale minema. Ta oli ära kuu aega. Ma igatsesin teda, kuna ma olin temasse armunud. Ta hiilis tasakesi minu juurde, kui ma raamatut aias lugesin. Me rääkisime pikalt ja nautisime päikeseloojangut. Ma tegin talle ettepaneku minuga abielluda. Alguses kõhkles ta natuke, kuid õnneks ütles siiski jah. Ma ostsin talle pulmakleidi ja paar kaelakeed, kuna ta ei olnud nõus alguses üldse laulatusel ehteid kandma. Laulatus pidi olema kinnine, kuid ma nägin seal kahte tuttavat meest. Kui jõudis kätte aeg, mil pidi ütlema ,,ei" need kes selle sidemega nõus ei ole, ütles üks nendest ,,ei, tal on juba naine". See mees oli minu hulle naise vend. Ma tunnistsin Janele üles, et tõesti mul on juba naine
hulka, on teos, mille väärtusi möönavad isegi ulmevaenajad. Sedalaadi raamatuid on eelmisel sajandil olnud teisigi näiteks George Orwelli "1984" ja Kurt Vonneguti "Tapamaja, korpus 5". Kui esimene neist maalib sünkmusta pildi totalitarismist ja teine sõjast, siis Anthony Burgess võtab ette kuritegevuse. Rohkem kui 40 aastat tagasi kirjutatud romaan ei ole sobiv nõrgema närvikavaga inimestele. Veidras vene laenudest kubisevas slängis pajatab oma lugu 15-aastane Alex, kelle elu koosneb baarides molutamisest ja omasuguste jõuguga süüdimatute väärtegude kordasaatmisest. Paari päeva mahub bibliofiili läbiklobimine, ühe kirjaniku majja tungimine, mehe vigasekspeksmine, ta naise grupiviisiline vägistamine jpm. Vargusi, autoärandamisi ja jõukudevahelisi arveteklaarimisi ei tasu mainidagi. Lõpuks läheb halvasti politsei satub neile peale ja läbipekstud vanake, kelle majja nad sisse murdsid, sureb. Alex läheb vanglasse,
täis , et ma hakkasin kohe kodutalu poole jooksma , ma tahtsin nii väga nähe , et kes mind seal ees siis ootab veel peale isa. Ma jooksin ja jooksin ja aina jooksin kuni mul tuli meelde ,et ma pidin poest koerale süüa ostma , aga mul oli nii suur vajadus koju minna , et ma otsustasin lõpuks , et ma ei lähe ikka poodi , et ma lähen ikka koju nii kiiresti kui vähegi võimalik see on. Ma olin jõudnud kodu ukseni , ma avasin ukse , tormasin jooksuga sisse ja vaatasin hoolikalt mööda maja ringi , et kus ja kes mind siis ootab peale isa. Ma vaatasin ja vaatasin kuni mu pilk peatus ühe suure pruunika musta segu kasti peal , mis oli asetatud kööki laua peale. Ma läksin kohe jooksuga isa juurde ja küsisin , et mis seal kastis on , et kas midagi mulle või kellelegi muule. Isa ütles muidugi , et see kasti sees olev asi on mulle. Ma olin nii rõõmus , kuigi ma ei teadnud veel , et
Ma tean, et sa ei kannata tagasitulekuid. Need on hirmsamad, kui äraminekud, eks? KIOKO Mhmh. IKE Me oleme kurvad inimesed. KIOKO Ma ei ole kurb. Mul on kahju. IKE Et ma tagasi tulin? KIOKO Tänasest saab minu elu kõige õnnetum päev, sest ma tegin sulle ukse lahti, kuigi oleksin võinud mitte teha. Ja siis, kui ma sellest aru saan, on hilja. IKE Midagi halba ei juhtu. KIOKO Ei. Seekord ma suren päriselt. S2 Ike võtab üleriided seljast ja istub voodi äärele, vaatab Kiokot pimeduses. 12 KIOKO Kas sa armastad mind ikka veel? IKE Ei. KIOKO
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
ammoniaagiga oligi siis valmis teinud portree, nii nagu ma seda nägin. Kuigi ma sel kombel oma mõistusele, kui mitte lausa südametunnistusele, tolle äsja kirjeldatud fakti varmalt ära seletasin, ei jätnud see ometi mu mõttekujutusele sügavat mõju avaldamata. Mitu kuud ei saanud ma lahti kassi viirastusest; ja selle aja jooksul valdas mu südant uuesti ebamäärane tunne, mis tundus olevat, aga ei olnud, südametunnistuse piin. Hakkasin koguni kahetsema, et olin looma kaotanud, ja vaatasin viletsates urgastes, kus ma nüüd tavaliselt käisin, ringi, et leida mõnda sama liiki ja umbes sama välimusega lemmikut, kellega teda asendada. Ühel ööl, kui ma pooljoobnult istusin ühes enam kui kurikuulsas urkas, äratas äkki mu tähelepanu mingi must asi, mis lebas ruumi peamiseks sisustuseks oleva päratu džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud.
mõrv toimunud. Maja uks oli lahti murtud. Ma võtsin mõned proovid, et hiljem uurida, kes võinuks olla sissemurdja. Majas oli treppidel meeletult verd ning vereproove võttes selgus, et see kuulus kahele erinevale isikule. "Huvitav, kas tegemist võis olla kaklusega?" küsisin Johnilt, kes oli päris paanikas. John vastas: "Ma ei oska öelda, kas tegemist oli mõrvaga, aga naaber ütles, et nägi ühte mustas riietuses meest, kes majast välja jooksis. Võimalik, et tema oligi mõrvar." Ma mõtlesin hetkeks ning küsisin: "Ahah, et siis naaber teab nii mõndagi? Läki tema juurde!" Tundus imelikuna kellegi ukse taha südaööl minna, aga ma ei näinud muud võimalust. Mõrv vajas lahendamist ning asjad vajasid uurimist. Koputasin uksele ning välja tuli vanaproua, kes hõikas: "Ohoo, Charles Sea! Kas see olete tõesti Teie? Tulge sisse!" Me istusime kamina ette ning ma alustasin oma tööga: "Küllap te teate, miks ma teid tülitan
siin ruumis oli ainult tema keha. Ta mõtles kuidas võis foto Helenast satuda tema juurde,poiss võttis pildi oma koolikotist välja, kuid seal polnud enam seda naeratavat tüdrukut, vaid oli ainult tema ema, kes sammuti naeratas, ent kellel olid pruunid juuksed ja rohelised silmad nagu poisilgi. Aga kuupäev jäi ikkagi samaks. õpetja rääkis ikka veel midagi, millele Ethan oma tähelepanu ei pööranud. Peale klassijuhatajat Ethan jooksis otseteed koju. Poiss isegi ei peatunud, et osta endale midagi juua. Koju jõudes karjus poiss üle terve maja:"Marian!" Naine jooksis trepist alla uniste silmadega, kuna oli just maganud. (Pealae oma õe surma pole ta peaegu kunagi hästi magada saanud.) Unise, kuid mureliku häälega esitas Marian küsimuse:"Kas midagi on juhtunud?" "Mäletad ma näitasin sulle hommikul fotot, kus oli üks blond tüdruk?" "Mis blond tüdruk? Seal oli ainult su ema
Ma küll ei taha kirjanikuks hakkata, aga kuna ma oskasin seda siis mõtlesin, et peaks selle teema endale loovtööks võtma. Niipalju võin öelda selle töö kohta, et ma väga üritan niipalju kui saan, ja ma väga loodan, et see teile meeldib, sest tahaks ka kellegi teise heakskiitu, mitte ainult enda oma. Eks lõppus näete siis kokkuvõttet. Töö käik Loovtööd alustasin ma 7. juunil. Kui ma tegin, siis alguses ma mõtlesin rohkem luuletustele, kui teooriale. Vanu luuletusi pole sisse võetud, kuna kõik luuletused on ära põletatud. Viimase luuletuse kirjutasin ,,Laste luuletus" aga muutsin nime ,,Lapsed ja teemanded", kuna nimi alguses oli liiga lihtne. Järjekord on nii nagu kirjutasin, kuna mulle meeldib nimodi paremini, siis on sihuke sega luuletuskogu. Nendest kõigist luuletustest on minu lemmik ,,Kummistuste loss" kuna selle inspiratsiooni sain muusika videost
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Lähen ujuma. See on siin väga romantiline koht. Bee. 1.2.6 Reegel nr.1: Klendil on alati õigus. Reegel nr.2: Kui klendil pole õigus, siis vaadake reeglit nr.1 ( Duncan Howe ) Seekord oli Tibby jälle tagasi vahekäikus kaks, sel korral täiendas ta mähkmete varu. Äkki kuulis ta mürtsatust ja ta pööras ennast ringi. Ta nägi kuidas üks tüdruk tema püstitatud deodorandi püramiidi kukkus. Tibby jooksis tüdruku juurde. Ta hakkas karjuma , et keegi kiirabi kutsuks. Tibby otsis tüdruku rahakotti , et saada teada ta vanemate andmeid. Siis saabusid ka arstid , kes jällegi teda esialgu vargaks pidasid. Tibby küsis luba kas ta tohib tüdrukuga kaasa minna. Ta ei teadnud miks ta seda tegi aga ta lootis , et kui ka temaga midagi juhtub ei pea ta üksi olema. Krista tuli Carmeni tuppa ,et teda sööma kutsuda. Ta kõmpis trepist alla ja istus rikkalikult kaetud laua taha. Järsku tundis
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Oi, kui süütu! Salalik ja kaval, seda sa oskad! Seda sa oskasid esimesest päevast peale, kui majasse said. Kõige otsas, mis minu oma, olid sa kähe käega kinni. Igal pool olid sa jaomees, minule ei pidanud enam midagi jääma; (kibedusega) isegi oma särgikesi pidin ma sinu selga andma! (Kaeblikult.) Isa ja ema petsid sa ära, ja nüüd... (purskab nutma). TIINA (kohkunult). Mari! Mis sa ometi!... Kõik see!... MARI. On õige! Kes kõndis isa-ema järel nagu kutsikas? Kes jooksis juba käsku täitma, enne kui keegi suu lahti sai teha? Kes võrgutas Margust juba maast-madalast peale? Sina!! Kas sa olid nagu teine tüdrukukene ja tundsid ka mõnest asjast häbi? Oli teile ka mõni puu kõrge ja mõni vesi sügav? Paksust ja vedelast läksid sa poisiga läbi! Mina vaatasin pealt ja nutsin! TIINA (kaastundlikult). Vaene Mari! MARI. Kelle pärast? Sinu pärast! Ja nüüd tahad sa veel seda viimast, seda kõige viimast! Aga - enam ma ei lase
kartul salves olema. ROLAND: Mis ala mees ise oled? OSVALD: Mis mõttes? ROLAND: Mis tööd teed? OSVALD: (Otsib sahtlist tööraamatu, ulatab Rolandile.) Kunstnik. ROLAND: Kunstnik! Kuulsid, Laura. Oot-mis su nimi on? OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ei esinenud. ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin liiklusmärke. LAURA: Liiklusmärke! 14 15 OSVALD: Muidugi, mitte ainult liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. See on kunst nagu iga teine, aga mõju inimesele on suurem kui lihtsal portreel. Nüüd ma ei ole juba tükk aega midagi loonud. ROLAND: Aga elate ära küll? OSVALD: Elan ära küll. Tead, sõber Roland, Mul on sulle üks pakkumine.
Ma nautisin tema seltskonda ja paistis, et tema minu oma ka. Me võisime rääkida nii vabalt, nagu me oleksime lapsepõlvesõbrad. Me naersime ja lõbutsesime koos. Aga miski pole püsiv. See juhtus ühel külmal ja tuulisel pühapäeva pärastlõunal. Ilm oli kehva, aga kodus ka passida ei tahtnud. Otsustasime kohvikusse istuma minna. Paningi riidesse ja kell 14.00 saime kohvik ''Mandariin'' ees kokku. Läksime sisse, tellisime kohvi ja kooki ja asusime juttu puhuma. Jutt meil üha jooksis ja minus kasvas iga sõnaga usaldus tema vastu. Ta tundus nii aus ja mõistev. Küsisin temalt, et :'' Sõbrannad jagavad ja peavad ju kõiki saladusi?''; Ta vastas jah ja ma uskusin teda. Sinisilmselt uskusin, kahetsedes praegu südamepõhjani. Minu saladus oli ühe meie klassivenna kohta. Ta meeldis mulle juba pikemat aega. Ta oli kena ja tark ning ei läinud teiste nolkide rumalate naljadega kaasa. Ta oli julge ja talle meeldis olla tähelepanu keskmes positiivsete asjadega
Olgu siis nii. OSVALD: See on seal kirjas. Osvald Koger. LAURA: Osvald, ma palun sind. ROLAND: Osvald Koger, kas sa ei esinenud ROLAND: Mida sa soovid, Laura? eelmisel aastal sügisnäitusel? OSVALD: Ma tänan. OSVALD: Ei esinenud. LAURA: Ole hea, too mulle mu kott. ROLAND: Mis tehnikas sa töötad? ROLAND (toob väikese ridiküli): Tahad veel OSVALD: Praegu ma ei tööta. Aga ma tegin midagi? liiklusmärke. LAURA (sosinal): Musi. (Roland suudleb LAURA: Liiklusmärke?! Laurat põsele, Laura hakkab meiki maha OSVALD: Muidugi mitte ainult võtma.) liiklusmärke. Ma olen teinud tuleohutussilte, OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. mõned puugiplakatid. Kõike on tulnud teha. Preili saab omaette apartemendi.
Oled sa haige? Juhtus midagi? Tahad koju tulla?" hakkas ema kohe küsimustega pommitama. ,,Eii ema, appikene lase olla. Ma ei jaksanud minna ja kõik. Mida sa muretsed koguaeg, küll ma helistan kui surema hakkan. Tsau!" panin kõne kinni, ja lülitasin telefoni välja. ,,Mul kopp nii ees neist, muudkui muretsevad ja peavad moraale, aga kui reaalselt midagi lahti on siis kedagi ei huvita." Podisesin vaikselt, mille peale Kelly vastas ,,Feelin sind täiega." Kell oli juba 12 saamas, tegin ruttu õhtused toimingud ära, vaatasin õppimise üle, õnneks polnud midagi olulist ning läksin voodisse. Siis tuli aga meelde, et ma pean homme vene keele sõnadetöö järgi tegema. Õppisin 20 minutit, enam lihtsalt ei suutnud. ,,Eks ma koolis õpin siis." Mõtlesin ning panin asjad ära ja jäin magama.
ühel korral solvati peol Siirit. 25. Argot kägistati väidetavalt Riksi 100 krooni varguse pärast, mis hiljem Riksi laua alt leiti. Sven päästis Argo ja lõi Jürgenit. 26. Mammi sünnipäev. Me sõime kooki ja Mammi lubas reisile minna, kui ta pensionile läheb. 27. Mu ema hakkas jälle igal nädalavahetusel ära olema. Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja laineharjal, kannab näide
sealt ei olnud vaatel viga midagi." Venda vaatab taas telekt ja veroonika tõuseb püsti. T: ,, Ma mäletan sedagi päeva. Ma olin vaimustuses ,et vennad saavad nii kõrgele ronida. Nad ei ole minust küll palju vanemad aga paar aastakst on ikka. Ma ei jõudnud sellel hetkel ära oodata aega millal mina saan nii kõrgele ronida ja näha mida nemad näevad seal kõrgel. Kui nad kukkusid ei suutnud ma algul midagi teha. Ma lihtsalt seisin ja vaatasin. Kuidas nad lamavad. Mul oli endalgi tahtmine nende kõrvale lamama minna aga aju teatas, et tuleb ema kutsuda. Järgmisel hetkel olin koos emaga suures toas, silmad veel nutmisest märjad ja pilk vendadel. Ema muudki tegutses. Ta teadis mis on vaja teah, et vennad jälle terved oleksid ja et neis ei oleks enam pragusi. Ma tahtsin ka aidata . Seega ma läksin venna juurde paitasin ta pead ja ütlesin talle ilusaid sõnu mis sellel hetkel pähe tulid. Ma ei saa aru mis siis toimub
Anna peolt leida kavatses. Algul ei tehtud minust seal väljagi, kuid koidu lähenedes otsustas uus peen Kõrboja perenaine rakette laskma hakata. Ta käskis oma alluvatel leida keegi, kes seda teha oskaks. Kuna ma seda oskasin, aga tähelepanu keskpunktis olla ei tahtnud, hakkasin ära kõndima. Kuid kutid lükkasid mu Anna ette. Pidin seda siiski tegema. Läksime järvele ja keset järve saime need raketid lastud. Alles tagasiteel hakkas Anna minuga rääkima. Kaldale tagasi jõudes tegin ettepaneku minna kivimäele vaatama, kes ja kuidas seal paugutab. Tahtsin kõigile näidata, et ega ma mingi tühikargaja ei oleole. Kutsusin Miku appi ning hakkasime pauku valmis panema. Järsku käis plahvatus, mida me oodatagi ei osanud. Kaugele ma joosta ei jõudnud, pidin kaotama oma kaks sörme ja kahest veel pool, muidugi pidin oma terve silma poolest nägemisest ka loobuma. Mikuga seetõttu ei juhtunud midagi. Anna oli minu pärast väga mures
annaabi.ee 
