Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa,
polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale
Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk Jaak saatis Virve koju tee peal tundis ta sageli, kuidas piinlik vaikus maad võttis. Hiljem ei mäletanud ta isegi, millest Virvega rääkis. Ta ootas, et Virve midagi tema ettekande kohta ütleks. Lõpuks, kui nad jõudsid Virve majani, tuli Jaagule meelde sõna väravaromantika, ent ta ei teadnud, mida sellega peale hakata. Virve ütles, et talle meeldis Jaagu esitus. Jaak sai sellest kohe hoogu ning ütles, et helistab Virvele. Parasjagu tuli Pukspuude poolt välja Laasik, kes ütles, et oli Juhaniga jäänud malepartiisid üle vaatama, et seepärast jäi nii hilja peale. Jaak hakkas ka malest rääkima Virve läks tuppa, öeldes, et
Pilt langes klaasikildude ja raamitükkidega voodile. Heidi võttis pildi voodilt ja rebis selle pisikesteks tükkideks. Tüdruk ei suutnud enam selles toas olla, sest igalt mööblitükilt vaatas vastu Reimo nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis esikukapile kirja, et läheb ööseks Diana juurde, samas mõeldes, et küll ta kuskilt mõne muu ööbimiskoha leiab. Tuule käes värisedes kõndis ta linna serva poole. Järsku tuli talle vastu purjus vanamees, kes pakkus, et võib tüdrukule poest midagi tuua. Tüdruk polnud varem tilkagi alkoholi võtnud. Kuid praegune hetk oli erinev, Heidi palus viskit, suitsu ja tikke. Raha saanud läks vanamees poodi ja natukese aja pärast saabudes olid tal tellitud asjad olemas. Tüdruk kõndis kiirel sammul edasi, mõeldes kuhu võiks minna, kuni nägi silda, kus ta oli Dianaga palju aega veetnud. Ta läks silla alla ja süütas suitsu
Riks - Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sõjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks Vello - üritab Taavi perega koos üle lahe minna Kokkuvõte: Taavi Raudoja oli noormees, kes võitles Soomes venelaste vastu. Koju jõudes sai ta teada, et tema naine Ilme ja laps Lembit on läinud üle mere. Ta võttis valepassi ja järgnes neile Tallinnasse. Pealinnas kohtas ta mitmeid tuttavaid, kes pakkusid talle otsa, et sõita üle mere ja põgeneda surma mõistmisest riigireetmise eest. Teda peteti mitmeid kordi ning oodatud ots jäigi tulemata. Samal ajal tema naine ja laps pöördusid koju tagasi, sest nad ei olnud laeva peale pääsenud. Sealt, saades teada, et Taavi olevat Tallinna neile järele läinud, seadsid nad suuna tagasi. Pealinnas kohtusidki noored taas ning otsustasid koos põgeneda. Neile pakuti
Ja et Giannello saaks, mida ta tegeikult tahtis, siis samal ajal kui Peronella vaati upitas, siis G. rahuldas oma nooruslikku iha ( samal viisil, nagu seda avarais steppides teevad ohjeldamatud indlevad täkud Partia märade kallale tormates :D ). Lõpuks läks ta oma vaadiga minema. III novell Elisa räägib. Oli üks lugupeetud meesterahvas- Rinaldo. Ta oli armunud ühe rikka mehe ilusasse naisesse- Agnesasse. Ta ei saanud teda vallutada, kuna naine ootas ka last. Nii hakkas ta vaderiks ehk ristivanemaks ja läks end pakkuma sellele perele, esmalt mehele. Mees oli nõus. Nii oli Rinaldol vähemalt võimalus naisea lähemalt kohtuda. Rinaldo asus aga miskipärast kloostrisse mungaks ja unustas mõneks ajaks Agnesa ja ilmalikud tavad. Ajapikku tulid aga tunded tagasi. Siinkohal näidatakse munki halvast küljest, et pole nad nii vagad midagi kui väidavad, muidu neil poleks
kavala salaplaani ning koju jõudes andis ta eidele tööd terveks päevaks. Õhtul saatis ta Andreuccio juurde ühe väikese tüdruku(kelle ta oli just sellisteks otstarveteks välja õpetanu), kes läks ja ütles Andreucciole et üks daam tahab temaga kohutuda. Ta arvas kohe, et daam on temasse armunud jne. Peale seda küsis väike tüdruk, et kas ta tuleb kohe kaasa ning Andreuccios oli nõus ning läks tüdrukule järele. Daam ootas teda juba lävel ning kui ta kohale jõudis siis hakkas daam teda kohe kallistama ja suudles teda pisarsilmis laubale. · Tüdruk võttis talt käest kinni viis ta saali ning sealt edasi oma tuppa, mis lõhnas roosi ja apelsiiniõite järgi. Daamil rippus varnas rohkesti riideid ja toas oli väärtuslik mööbel, seega tundus et ta on rikas ja tõeline daam. · Siis istusid nad voodijalutsisse kirstule ning tüdruk rääkis, et ta on Andreucciose vend ning jumal oli
Nüüd hakkas ema aga Anni käsutama. Kord oli vaja poest midagi lapsele ning kord oli vaja lapse juures olla. Pikapeale tüütas see Anni ära ning ta soovis, et kõik oleks jälle endine. Ta oli hakkanud hovi tundma ka Maya vastu, kuna ta polnud temast teadlik. Ta arvas, et ehk ongi Maya satanist ning otsis ta kohta Satanisti foorumist, internetist. Ta ei leidnud sealt midagi Mayaga seonduvat. Pikapeale hakkas, aga Anni ennest satanisti teema huvitama. Kord kohtas ta seal foorumis Sethi nimelist poissi kes teadis palju satanisti teemal. Seth rääkis Annile, et ta olevat tihti mustade jõudude poole pöördunud ja abi palunud. Aga see olevat ainult tugevatele ja nõuab ka hinda. Ta rääkis Annile, et kui ta tahab abi saada, siis pöördugu langenud inglite poole: Azaziel, Behemoth, Tamiel, Armaros, Zagiel, Lucifer. Anni oli hoiatatud, et nad kõik nõuavad oma hinda, kuid Ann ei
Wikmani Poisid Jaan Kross Lugu algab kümnenda klassi poiste vembuga. Nimelt õpilased panid ajalehekorvi magneesiumikera ja mingi süttiva vedelikuga läbi immutatud nööri. Kui õpilane Pukspu nurka saadetakse süütab ta tiku ja pistab süütenööri põlema. Ajalehe korv hakkab krõpsuma. Pukspu kutsub õpetaja Tooderi vaatama, et kas seal pole mitte hiir sees, sest preili Jakovleva ajalehekorvis oli kunagi olnud hiir. Kui õpetaja seda lähemalt vaatab käib üks suur sähvakas. Inspektor Ambel tuli suure paugu peale kohale ja soovis saada seletust selle kohta, mis siin sündis. Kõik vastasid, et midagi ei juhtunud, kuid inspektor ei jäänud sellega rahule. Tuli välja, et õpetaja Tooder oleks äärepealt pimedaks jäänud sellest plahvatusest. Ambel küsitles õpilasi mitmeid nädalaid, kuid õpilased ei andnud Pukspud välja. Lõpuks sai Inspektor teada, et selle taga oli Pukspu ja viskas ta koolist välja. P
isegi rita. kõik hakkasid pakkima. kui villem tagasi tuli, olid kõik läinud juba. ann sai kell 8 hommikul magama & villem lubas 12 tunni pärast teda vaatama tulla. kell pool üks öösel ärkas ann üles & hakkas koristama. siis tuligi villem, nagu lubatud oli. ta küsis annilt, et kas ta ei taha ikka veel koju minna. ann oli nüüd juba nõus koju minema & villem pidi ta ära viima. aga veel enne, kui villem ta koju viima pidi, viis ta anni korraks enda juurde. seal ootas teda üllatus, kelleks oli ema. nad rääkisid emaga kõik asjad selgeks & tüdruk oligi valmis koju minema.
Seitsmes rahukevad märksõnad - laps ja ema läksid pihlakaid korjama moosi jaoks kodust kaugemale niidetud põllupeenrale, teel sinna korjati ka veidi herneid ja mööduti koertest ja lehmadest, sadas vihma - II MS järgne aeg, pihlakaid korjates laius ümberringi sõjajärgne Eestimaa, lennukid lendasid üle pea, kuid ema sõnul polnud need ohuks, riik kaitses - tee läbi metsa, lapsel hirm, kõhe, leidis metsavendade keedupoti - ema oli vaene, elas oma venna ja õega, kes teda ja tütart ülal pidasid - tütar armastas ema, väljendas seda trampides, tembutades, ema kaelas rippudes ja tema kodust ära minnes nuttes - tütar usub, et pihlakad kaitsevad teda vanakurja eest - ilm muutus ilusaks, ema ja tütar jooksid marju täis pangega mööda teist teed koju - tegid koduteel pausi ja istusid maha ning nautisid ilma, siis jätkasid, läksid üle jõe, mis oli tütrele hirmutekitav, ema vedas teda kukil - koduteel kohati Teiste-Leidat, kes uuris, kus ema ja tütar käisid ning ka
Lui minestas ja ta asetati jäätunud laevapõhja õlgedele ja teki alla. Sõudjate jõud hakkas kustuma, käenahad hõõrdusid verele. Villem hakkas närve kaotama ja oli murdumise äärel paanikas. Simmu aga käskis tal vett välja visata. Villem plõksutas oma elektrilambiga ka SOS tähti, kuid vihane meri jäi tühjaks ja pimedaks. Villem hakkas korraga kisendama, hüüdis valjusti appi, ise olles nii meeleheitel kui saab. Kustas tahtis Villemi peale karjuda, kuid Simmu hoidis teda tagasi, ootas kuini Villem oma karjumised ära karjus ja andis talle aeru pihku. Villemil libises aga aer käest ja ta sattus veel suuremasse ahastusse. Paanikahoos pani ta ette Lui üle parda visata, mispeale Kustas läks talle kätega kõri kallale. Villem langes nuuksatades kokku ja jätkas Kustase kõrval sõudmist. Saabus uus hommik. Paat hulpis suure jääkuubikuna vees. Simmu hakkas jääd ära peksma ja vett välja loopima. Aerutati aegamisi, et jõudu hoida. Villem halises ikka edasi
kodust välja ja siis polnud neil midagi muud teha, kui jälle Keni urkasse minna. Mattias hakkas nüüd niimoodi raha teenima, et näitas suurtele poistele, kuidas ta kellelegi peksa annab või kuidas ta liimi nuusutamisest kaifi saab ja lollusi siis teeb. Ükskord aga võeti poisid kinni ja viidi politseisse, kus neile kutsuti ema järgi ja öeldi, et ärge enam kodust ära jookske, et jõuluvana on tulekul. Siis tulid jõulud, mis toimusid jälle poistel purjus inimeste seltsis ja siis tuli neile purjus jõuluvana, kes oli tegelikult nende ema ja sellepeale pettus Mattias ja tahtis kiiresti kodust ära saada. Jõuluõhtu lõppes politsei tulekuga, kuna onu Paul oli emale kallale läinud ja naabrid olid politsei suure lärmi peale kutsunud. Siis jooksid lapsed jälle kodust ära ja kerjasid raha. Tänu jõuludele olid inimesed lahkemad ja neil jäi söögi pealt raha ülegi ja nad ostsid rakette uue aasta saabumiseks. Muidugi lasid nad palju
naisega. Briljant ei kiusand enam Penni. · Detsembris pidi toimuma pidu. Penn-muusika.Tummel-kaunistused.Jaak-avasõnad. Peonädala esmaspäeval tegi Briljant töö. Poistel oli süsteem-klass jagatud aladeks, kus igal alal tarkpea, kelle käest vastusi küsiti.Kõik said läbi. Poisid kirjutasid lahendused üles, et viia need ligidal asuvasse tüdrukute kooli(brilj.tegi neile sama töö). Riks pidi Virvele viima paberi, kes tüdrukute kooli poolt seda ootas.Riks ei ilmund kooli tagasi. · Peale tunde helistas Virve Jaagule, et küsida, miks ta vastuseid ei saanud. Jaak otsustas Riksi koju minna asja uurima. Ukse avas Riksi õde, kes ütles, et Riks ja ema on haiglas.Jaak helistas kooliarstile ja kuulis, et Riks oli trammi alla jäänud ja tal oli koljupõhimiku murd.Ta oli teadvuseta. · Jaak läks Riksi vaatama. · Riks oli teadvusele tulnud. Toimus koolipidu. Jaak ja Virve tantsisid, kuid pidevalt läks jutt Virve poolt Riksi peale
Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens
Passis muutis mees vanuse ja nime ja pildi. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna, et oma naine Helen, kellega ta oli 4 aastat abielus olnud ja lisaks 5 aastat paguluses elanud, üles otsida. Et olla kindel oma uues passis otsustas ta esmalt minna Sveitsi. Heal läbis ta piiri ilma mingite takistusteta. Edasi läks ta rongiga Austriasse mis kuulus toll ajal Saksamaale. Ta siiski ei julenud Saksamaale minnes passi kasutada ja läks Reini jõe äärde, ootas kuni pimedaks läks, võttis riided seljast ja sidus need kimpu ning ujus üle jõe Saksamaale. Seal lonkis ta Münsterisse hotelli ja helistas oma sõbrale doktor Martensile. Telefoni võttis vastu aga Martensi sekretär, kes ei soovinud meest sõbraga ühendada, kuna Schwarts ei soovinud igaks juhuks oma nime avaldada. Mehl tuli aga idee esindada end Heleni venna Georgina. Saades sõbra kätte püüdis ta talle igati märku anda kes temaga räägib, kuid Martens
käima. Siis saabus üks äikese-eelne kuum õhtupoolik. Sellel õhtupoolikul pääses lahti marupull. Seesama, kellega Illimar oli enne kokku puutunud. Kõik mõisarahvas oli paanikas ning inimesed ronisid igale poole varju pulli eest. Lõpuks aeti pull lautade juurde ning lasti siis maha. Sel öösel ärkas Illimar ülesse ning väljas lõi välku ning müristas. Illimar uinus uuesti vihmasabina saatel. Edasi hakkasid mõisas suured ettevalmistused mõisahärrade tulekuks. Rahvas ootas väga sel päeval härrasid. Kõik olid pidulikult riides. Lõpuks Illimar pettus kogu selles asjas, sest see kestis nii vähe. Koju minnes kuulis Illimar linnumaja poolt karjumist. Haige-Jakob oli ennast majja lukustanud ning keeldus mõisahärradele linde söögiks andmast. Mõne aja pärast läksid linnu-nõudjad minema ning Illimaril hakkas vaikuses kõhe. Ta jooksis koju. 2 Suve lõpupoole hakkas põldudel tööle rehepeksumasin. Illimar käis masinat päris pikalt uudistamas
VAHETUSLAPS Raamat räägib 13-aastase Austria poisi Ewald Mittermeieri ühest suvest,kus nende perre tuli vahetuslaps Inglismaalt. Koolis hüütakse Ewaldit Elsiks(eesnimede esitähtede järgi,ta täielik nimi on Ewald Leonhard Stefan Isidor Mittermeier).Ewaldile ei meeldi see üldse.Ta on hea õpilane ja tunnistusel on tal tavaliselt ühed-kahed(Austrias on ``1`` väga hea ja ``5`` on puudulik).Ainult inglise keelega on poisil probleeme.Ewaldi ema käis koolis õpetajaga sel teemal rääkimas,aga õpetaja polnud nõus niisama hinnet paremaks panema.Ta soovitas saata poiss Oxfordi laagrisse,et Ewald saaks seal inglise keelt õppida.Waldile(nii hüüti Ewaldit kodus) tundus see mõte talumatu.Aga ta vanemad olid ranged ja harjunud tegema nii,nagu nende meelest lapsele parem.Waldil oli 15-aastane õde Sybille,keda lihtsalt Billeks kutsuti.Ta teadis täpselt,kuidas antud olukorras vanemaid meelt muutma panna.Ta hakkas vennale rääkima,kui lahe on Oxfordis oll
väljunud inimesed, kuigi usk ja kirikus käimine pidi jälle vabatahtlik olema (varem oli keelatud). Hakkas Selma juurde htusöögile minema ja avastas tee peal eestlase, kes oli täiesti paljaks röövitud, ainult katki rebitud maikasärk oli seljas, isegi püksid olid ära vetud. Viis mehe Selma juurde, andsid koos Selmaga talle seal süüa ja juua ning panid ta magama. Taavi aga püüdis ette kujutada, mida võiks Ilme Rootsis teha, kuid sai hoopis nägemuse, kus Ilme vangis oli. Taavi kohtas tänaval spru, kuid taipas, et osi ei usalda ta enam ise ja osad ei usalda teda, see-eest sai ta sbraks Evaldiga (mehega, kelle elu ta julude ajal päästis). Evald ütles talle, et kui nad kevadel pgenevad, siis kavatseb ta kohe Selmaga abielluda. Hilde hakkas Tmmule järjest rohkem meeldima (Tmm meeldis Hildele juba varem) ja sellega koos kasvas miskipärast ka soov tüdrukule haiget teha. Kui nad koos
*** Täna siis natukeseks kooli , meil on ainult 4 tundi. Ning siis peoks valmistuma.. Nii katan laua ära ja panen toidud laule.Siis peaks kõik valma olema. Ah jaa basseini pean vee ka sisse panema , sest pääris kena ilma on. Päike ,nh jh paar pilve on ikka kah. Aga ikkagist ilus sügisilm. * Esimesed külalised saabusid. Oh nad tõid kommi. Irw naljamehed . Teised külalised tulid kah kohe varsti ning pidu läks käima. Osad olid juba 2 tunniga purjus ning magasid diivanil. Jumal küll kas neil aru peas pole, kohe kui viin või õlu laual peab selle ära jooma vä ? Nh vahepeal hullasid mõned basseinis ,kui õhtul läksime mina ja Marko koos basseini. Õigemini mina ei tahtnud kui ta viskas mu sinna . Eks ma karjusin ta peale natuke , kui siis ütlesin palun ulata mulle käsi ja aita mind välja , kui samal ajal tõmbasin ta ise vette. Aww kui naljakas. * Hiljem tantsiti ja oldi niisama . Kuid õhtul läksid paljud parrid eraldu tubadesse
juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks vaja olnud vaid lausuda mõned üksikud sõnad - „Lollus on alandav, mitte tarkus“ lk 7 - mt pakkus põdrale vett ja silitas teda, talle tegi rõõmu, et vana põder neid kombeid mäletas, oli kindel, et senikaua kuni nemad elavad, elavad ka ussisõnad - mt. oli viimane mees, kes sündis selles laanes, edasi said Tambet ja Mall Hiie – tüdruku - toimusid Manivaldi matused, kus olid hiietark Ülgas, minategelane, onu Vootele, Tambet, Mall, surnu põletati tuleriidal nagu ikka kombeks olnud oli, mt.-l oli matustel igav, sest surnut ta ei tundnud ja hiietarga jutt oli veniv, läks ringi jooksma, tagasi jõudes oli surnu juba
Bunini nelja novelli kokkuvõtted Stjopa Noor kaupmees, Krassilstsikov, sõitis ühel õhtul Tserni. Õhtu oli tormine, kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil. Järsku libistas ennast lavatsilt alla peremehe tütar Stjopa, kes oli algul kartnud, et vargad tulevad, kuid nähes tuttavat meest, tuli peidust välja. Noormees üritas talle läheneda ning tüdruk ei puigelnud vastu, kuigi algul kartis ning tõi ettekäände, et isa tuleb koju. Hiljem lamasid need kaks noort voodil: Stjopa kägaras ning nuttes ja Krassilstsikov rahulolevalt ning pabeross käes. Ta oli väga rahul
ta isegi tahtis matustele tulla, kuid tal oli käsil mingi projekt ja "ma ei saa end sellesse segada" ütles ta silmi pühkides. isa näitas nickile gatsby lapsepõlveraamatut, kuhu taha oli kirjutatud poisi päevaplaan, mis oli väga konkreetne, sisaldas enese harimist, kasimist ja treenimist. kui olid matused, ei tulnud keegi peale nicki, gatsby isa ja hiljem ka ühe mehe, kes kunagi ühel peol tema raamatuid imetles. Hiljem klaaris nick ka jordaniga ära - läksid lahku. ühel päeval kohtas nick tomi, sa surusid kätt, natu sõnelesid ja läksid laiali.
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas üksko
Ketlin Priilinn ,,Liiseli võti" RONG- Liisel ootas õhtuni kuni purjus mees magama jäi, ning pani siis spordikoti valmis ning magavad kaksikud Miia ja Lotta riidesse. Võttis ka koera-Nässu. Tal õnnestus korterist vaikselt väljuda. Oli külm veebruaar. Õue oli külm. Ta kiirendas sammu, et rongile jõuda. Rongis oli vähe rahvast. PURUNENUD LOOTUSED- Liisel oli Pedagoogikaülikooli kunstiõp. Tudeng. Ta teadis vaid vägivaldsetest meestest ajalehest loetu põhjal. Ta oli läinud lahku oma poisist, siis tutvus ta Gerdiga. 5kuud pärast tutvust kolisid nad kokku
aga tuppa.Vanematega tekkis suur tüli nii pahanduste pärast koolis,kui ka joomise ja suitsetamise pärast.Pärast emalt saadud kõrvakiilu tormas Ann kodunt minema.Maja ette oli just jõudnud Ritale kutsutud takso ja Ann sõitis minema koos Ritaga. Öösel olid nad Rita juures.Otsustati koos põgeneda.Ann helistas Reenale ja sai sõbranna käest vanaisa maja võtmed koos täpsete juhistega,kus maja asub. Järgmisel päeval nad kooli ei läinud.Ann ootas,kuni vanemad on tööle läinud ja läks siis koju asju pakkima.Keldrist viisid nad ära taara,et saada raha elamiseks.Toas asju pakkides märkas Ann,et ema oli tema reisikotti mõningaid asju sokutanud(allergiarohud,valuvaigistid,isegi kondoomid).Samuti oli tüdruku rahakarbis raha tunduvalt rohkem,kui Ann teadis seal olevat.Ta võttis kõik kaasa ja koos Ritaga suundusid nad Võsule. Maja oli päris korralik,vaja ainult veidi koristada ja soojaks kütta
Ema ise ei taha aga tunnistada, et ta haige on, ning keeldub ravile minemast. Kohe esimesel koolipäeval saab ta tuttavaks kahe klassiõega. Koos klassini jõudes märkab ta teiste seas üht tuttavat nägu. See on Eeva. Tüdruk, keda ta tunneb konverentsilt, kuhu nende mõlema klassijuhatajad olid sundinud neid minema. Nii nad ka edaspidi suhtlesid. Johannes helistas mõnikord taksofonist Eevale ning tüdruk kutsus ta isegi enda sünnipäevale. Kahjuks juhtus seal midagi piinlikku seoses purjus peaga nõudepesemisega ning pärast seda nad enam ei suhelnud. Nagu võiski arvata, pidi Johannes peaaegu igas tunnis istuma õpetaja laua juures eespingis. Samuti pidi ta tegema paljudes ainetes järeltööd, et vajalikud hinded kätte saada. Kahjuks polnud ka tema vene ja rootsi keele tase nii kõrge kui tema klassikaaslastel. Vene keeles on tal võimalik emalt abi küsida, kuid rootsi keeles pole kelleltki abi loota.
Jakob Westholmi Gümnaasium REFERAAT Väikelinn Chicago ? Kristen Boie Ralf-Viljar Väljas 7.b Tallinn 2011 Tegelaskond ja nende iseloomustused Peategelased: Niklas - ta oli kolmeteistaastane poiss. Tal ei olnud eriti sõpru. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl ta oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei sa
Kolhoosi meestele hakati saatama sõjaväekutseid Tsernoboli. Mõni murdis meelega jala et pääseda. Ükss neist oli Priksi poiss. Turul oli Aliide tema emalt kuulnud et vaatepilt Tsernobolit oli kohutav ja nüüd pelgavad naised sealt tagasi saabunud mehi. Martin kukkus kokku uurides arukase lehti. Tema viimaseks ilmeks oli jahmunud nägu. 3.osa 30 mai 1950 Liide lahkus töölt. Aliide küsis Hansult kuidas metsas on ja kas kedagi tuttavat ka seal kohtas ja miks ei läinud ta koos sakslastega. Hans ei vastanud. Hans teadis et Aliide vajab teda ilma kommunistliku jurata rääkimiseks. Hans igatseb Inglit ja Lindat. 1992 Lääne-Eesti Aliide ei suutnud mõista kust Zara oli foto saanud, sest ta ei mäletanud et tema seda oli ära peitnud ning ei uskunud et Ingel ka seda tegi. Aliide meenutas et see foto oli tehtud Ingli 18 sünnipäeva puhul. Aliide teavitas Zarat et Talvi ei tulegi Soomest. See rikkus kõik Zara plaanid ära
tänaval elanud inimesi, et äkki on keegi juhuslikult näinud midagi kahtlast toimuvat tol ööl, aga keegi ei teadnud sellest rohkem midagi. Christopheri isa oli väga vastu sellele, et ta oma nina teiste asjadesse topib ning käskis tal see uurimine lõpetada, kuid Christopher ei teinud seda. Ta hakkas detektiiviks. Christopher oli poiss, kes ei suhtlenud võõrastega, kuid ühe naabriga ta siiski julges teha juttu ning selleks oli pr. Alexander ning kui ta poes veel korra teda kohtas, siis ta rääkis Chrisile, et ta emal oli olnud armuke, kelleks oli olnud hr. Shears. Christopherile meeldis mängida arvutimänge ning vaadata loodus- ja teadussaateid. Ta oli väga tark poiss ning lemmikaineteks olid tal matemaatika ning füüsika, milles ta tahtis ka sooritada küpsuseksamit, kuigi käis erivajadustega laste koolis. Samuti oli tal uskumus, et 3 punast autot reas tähendas Päris Hea Päeva, 4 punast autot Head Päeva, 5 punast autot tähendas Superhead päeva
- Vargamäel palju linde - Peremees ja perenaine läksid kirikusse, et kaubelda endale sulast ja tüdrukut, Andres läks kõrtsi, Krõõt jäi hobusevankrisse külanaisega juttu rääkima, kelleks oli Aaseme pere-eit - Lisandus ka teisi perenaisi vestlusesse ja peagi ka tüdrukuid, kellest Krõõt ühe välja valis ja mehe heakskiitu ootama jäi, Andresel õnnestus ka sulane saada, noor, alla 20 aasta - Kohtas kõrtsis Pearu Murakat (naaber), naaber ähvardas ka Andrese sealt minema lüüa, sest tema oli ennem, lõpuks kutsus naabrid kõrtsi õlut ja viina jooma - Pearu tahtis Andresega rammu katsuda, kuid tal polnud kuube seljas, keegi talle saksatoas tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis
Ta läks Sarvik-Taadi võitlema. Üks piigadest vahetas tugevuse ja nõrgenduse joogid ära nii et Sarvik-Taat jõi nõrgenduse jooki. Siis nad hakkasid võitlema. Kalevipoeg tegi end võlukübaraga võimuga suureks. Kui ta Sarvik-Taadile ära pähe siis Sarvik-Taat haihtus ära. Kalevipoeg võlus ennast ja piigasid võlukübaraga oma laudade juurde. Kalevipoeg võttis lauad selga ja pani piigad koorma peale istuma. Kui ta koju jõudis siis ootas teda hea ehitaja Olevipoeg. Olevipoeg tegi linnust ja Kalevipoeg tõi materjale. X Teekond maailma otsa Kalevipojal tuli isu maailma otsa sõita. Kalevipoeg käskis Olevipojal paati teha. Nad tegid paadi hõbedast. Laevale pandi nimi ka selleks oli "Lennuk". Kui nad oma meeskonnaga olid juba paar päeva sõitnud tuli suur torm. Torm läks alles seitsme päeva ja seitsme öö pärast ära. Siis palus Sulevipoeg kaldale minekut. Kui nad maa peale jõudsid hakkasid mõned kaugemale liikuma
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
