Vesi 80 Valgud 14 Teised anorgaanilised ühendid Lipiidid 2 (soolad) 1,5 Sahhariidid 1 Nukleiinhapped DNA 0,4 RNA 0,7 Madalmolekulaarsed org üh 0,4 · Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) EI OLE IOONIDENA! o C- skelett o H- skeleti täiteaine o N- skeletti täitev valkude põhikoostis (NH2), DNA põhikostis o P - nukleiinhapped, energeetilised ühedid o S aminohapped, energeetilised ühendid o O oksüdeerija · Ioonide ülesanded o Ca+2 lookoe tugevdamine, osaleb H2O hulga regulatsioonis, süntaksi töös o K+, Na+ - närviimpulsside edastamine o Cl- - maohappe koostises, aitab toidu seedimisel
........................................ ............................................................................................................ 2. Lõpeta skeem. Elektrolüüdid jagunevad TUGEVAD ELEKTROLÜÜDID esinevad lahuses esinevad lahuses osaliselt ioonidena näited näited Tugevad Soolad Leelised Nõrgad happed Nõrgad alused happed NaCl, CuSO4, H2SO4, HNO3, CaCl2, LiBr. HCl 3. Märgi tabelis õigetesse lahtritesse ristid. sula NaCl HCl HCl NaOH CH 3 CH 2 OH
Elektrlüüdid- happed, alused ja soolad. Ioon- laenguga aatom või aatomite rühmitus. Katioon-positiivse laenguga ioon. Anioon-negatiisve laenguga ioon. Elektrolüütiline dissotsiatsioon on lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks. Hüdraatumine ehk hüdratatsioon on lahustunud aine osakeste seostumine vee molekulidega. Mitteelektrolüüdid-ained mis ei esine lahuses mitte ioonide, vaid neutraalsete molekulidena. Tugevad elektrolüüdid- esinevad lahuses ainult ioonidena. Nõrgad elektrolüüdid- esinevad aines nii ioonidena kui ka molekulidena. T elektrolüüdid- soolad, tugevad happed ja tugevad alused (leelised) Soolad: CaCl2, K2SO4, CuSO4, NaCO3, CH3COONa Tugevad happed: HCl, HBr, HI, H2SO4, HNO3 Tugevad alused (leelised): LiOH, NaOH, KOH, Ca(OH) 2, Ba(OH)2 N elektrolüüdid- nõrgad happed nõrgad alused. Nõrgad happed: H2SO3, H3PO4, H2S, H2CO3, CH3COOH Nõrgad alused:Zn(OH)2, Cu(OH)2, Al(OH)3, Fe(OH)3, NH3*H2O
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus
3) ...üks saadustest on vees halvasti lahustuv aine: JAH sade. Ei Reaktsioon ei kulge. Näiteks neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + HOH ( H2O) kulgeb, sest tekib vesi · mõlemad lähteained on tugevad elektrolüüdid ja on lahuses ioonidena · NaOH = Na+ + OH- ja HCl = H+ + Cl- · Omavahel võivad kombineeruda · Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena · H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena · Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O · Lühike ioonivõrrand (pärast sarnaste liikmete koondamist) H + + OH- = H2O Sademe teke
1.Mis on elektrolüüdid? Vastus: Elektrolüüt on aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks. Elektrolüüdid on happed, alused ja soolad. 2. Milliste osakestena esinevad lahuses a) tugevad eletrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid ? Vastus: Tugevad elektrolüüdid-on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nõrgad elektrolüüdid-on lahuses jagunenud osaliselt ioonideks esinevad lahuses nii molekulide kui ka ioonidena, mitteelektrolüüdid- ei esine lahuses ioonidena. 3. Näited a) tugevad elektrolüüdid b) nõrgad elektrolüüdid c) mitteelektrolüüdid Vastus: a) CaCl(II), HCl, LiOH, b) H2SO4, H2S, AlOH2 4. Miks juhivad elektrolüütide lahused elektrit? Vastus: Tema elektrijuhtivus põhineb vabade ioonide liikumisel. 5. Millised on : a) tugevad elektrolüüdid: H2SO4, HCl, Ca(OH)2, K2SO4, Pb(NO3)2 b)nõrgad elektrolüüdid: c)mittelektrolüüd: O2, CO, C2H5OH
Lahustunud aine on aine,mis lahustis on jaotunud üliväikeste osadena. Lahusti on aine,milles on jaotunud lahustunud ained Hüdrosfäär kõik maailma mered,ookeanid jms Hüdraatumine on lahustunud aine osakeste seostumine polaarsete vee molekulidega Lahustumisel soola kristall jaguneb hüdraatunud ioonideks Aine lahustub vees seda paremini, mida tugevamini tema osakesed hüdraatuvad Tugevad happed või alused esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Nõrgad happed või alused osa molekulidest jaguneb lahustumisel ioonideks Soolad, mis lahustuvad vees esinevad vesilahuses ainult ioonidena. Aine lahustumisel vees soojus mõnel juhul eraldub, mõnel neeldub. Aineosakeste seostumisel veega soojus eraldub( vist ). Osakestevaheliste sidemete katkemisel kristalse aine lahustumisel soojus neeldub. (Enamiku tahkete ainete lahustumine vees on endotermiline ja ülekaalus on energia neeldumine kristallivõre lagunemisel)
Lahused ja elektrolüüdid Lahus koosneb lahustist ja (vähemalt ühest) lahustunud ainest. Lahustav aine võib olla erinevates olekutes ning on tavaliselt pihustunud molekulide või ioonidena. NÄITEKS etanool + vesi = viin süsihappegaas + vesi = gaseeritud vesi sool + vesi = füsioloogiline lahus Lahused = pihused (pihus on moodsam nimi lahusele) Lahus = lahustunud aine + lahusti Lahus – ühtlane vedelik Tahke aine Vedelik Vedelik Gaas Lahuste liigid 1. Tõelised lahused 10-7cm (molekuli või iooni läbimõõt) Lahustunud aine on molekulide või ioonidena Tõelised lahused on läbipaistvad ja püsivad
molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon = ------- C c molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on ioonidevahelised reaktsioonid, mida väljendavad ioonvõrrandid. Ioonvõrrandites kirjutatakse ioonidena tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid (ained, mis ongi lahuses valdavalt ioonidena), ülejäänud ained kirjutatakse molekulidena. Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad, kui reaktsiooni tulemusena tekib: 1) SADE (BaSO4 AgCl Fe(OH)3 Al(OH)3) 2) VESI H2O 3) GAAS ( CO2 H2S ) Näited: 1* Molekulaarne võrrand BaCl2 + K2SO4 BaSO4 + 2KCl Täielik ioonvõrrand Ba2+ + 2Cl- + 2K+ + SO42- BaSO4 + 2K+ + 2Cl-
lahustunud aine molekulidest on lagunenud ioonideks. Dissotsiatsiooniastet väljendatakse tavaliselt kümnendmurruna, kuid võib kasutada ka protsenti. Cd cd - ioonideks dissotsieerunud molekulide kontsentratsioon α = ------- C c – molekulide üldkontsentratsioon Hapete, aluste ja soolade osalusel toimuvad reaktsioonid on ioonidevahelised reaktsioonid, mida väljendavad ioonvõrrandid. Ioonvõrrandites kirjutatakse ioonidena tugevad hästilahustuvad elektrolüüdid (ained, mis ongi lahuses valdavalt ioonidena), ülejäänud ained kirjutatakse molekulidena. Ioonidevahelised reaktsioonid toimuvad, kui reaktsiooni tulemusena tekib: 1) SADE (BaSO4 AgCl Fe(OH)3 Al(OH)3) 2) NÕRK ELEKTROLÜÜT (näit VESI H2O) 3) GAAS ( CO2 H 2S ) Näited: 1* Molekulaarne võrrand BaCl2 + K2SO4 → BaSO4↓ + 2KCl
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond Tugev alus + Nõrk hape Happeline keskkond ...
hormoone, veredepoo ja veedepoo, energia allikas, laguproduktide ekskretsioon) Kui palju toodetakse ööpäevas sappi? 8001200ml 21. Sapipõis lad. k. Bile maht 4060ml Milles seisneb sapipõie funktsioon? Hoiustada sapivedelikku Milliste toitainete seedimisel osaleb sapp? Lipiidid 22. Milliste ühenditena omastab organism toiduga saabunud toitained Valgud aminohapped Rasvad lipiidid Süsivesikud monosahhariidid Vee ioonidena Vitamiinid vitamiinidega Mineraalained ioonidena 23. Nimetage, millised toitained imenduvad peensoolest Kõik toitained imenduvad peensoolest. 3 24. Nimetage jämesoole osad ja lisage pikkus 1. umbsool7cm, mille juurde kuulub ka ussripik appendix vermiformis 7cm 2. ülenev käärsool 3
2 g Li2CO3 päevas) leevendatakse maniakaalset depressiooni, organismi ülepinget ja neuroose. Rubiidiumit ja tseesiumit peetakse vähemürgisteks metallideks (v.a radioaktiivne tseesiumi isotoop Cs-137), kuid nende biofunktsioone pole seni kindlaks tehtud. Biotoime seisukohalt on leelismetallidest olulisemad naatrium ja kaalium, mida käsitletakse allpool. 1.7.1 Naatriumi biotoime Täiskasvanud 70 kg kaaluvas inimorganismis on ligi 100 grammi naatriumit (ioonidena), mürgiannuseks peetakse päevas 100 grammi (ioonidena),. Päevaseks naatriumi vajaduseks loetakse 1,5-3 g (ioonidena), kuid toiduga saadakse päevas 2-15 g naatriumit (ioonidena). Naatriumioonid osalevad organismi siserõhu (osmootse rõhu) tekkes, organismi veereziimi hoidmisel mõjutades südametegevust ja vererõhku, osalevad närviimpulsi edastamises, lihaste töös, stabiliseerivad keha biovedelike keemilist koostist. Naatriumioonid koos kaaliumioonidega hoiavad
1) soolad dissotseeruvad esimeses astmes ja täielikult Na2CO3 --> 2Na+ + CO2-3 2) Alused mitme OH-rühmaga dissotseeruvad astmeliselt NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond. Lahuse keskkond 1) Oksiidid aluseline (IA ja II alates Ca) Na2O+H2O --> 2NaOH Happeline(mittemetallioksiidid, v.a. SiO2) N2O5+H2O--> 2HNO3 2) Happed lahustuvad vees ja annavad happelise keskkonna 3) Alused leelised lahustuvad vees ja annavad aluselise keskkonna. Rasklahustuvad
lahuses olevate molekulide üldarvusse. Tugevad elektrolüüdid - on elektrolüüdid, mis vesilahuses lagunevad täielikult ioonideks. Tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed või alused Keskmise tugevusega elektrolüüdid on elektrolüüdid, mis annavad vesilahuses vaid osaliselt ioone. Nõrgad elektrolüüdid - polaarsed ained, mis vesilahuses osaliselt jagunevad ioonideks. (esineb lahuses nii molekulide kui ka ioonidena) Nõrgad elektrolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. Astmeline dissatsiatsioon Ioonide eraldumine molekulidest järk-järgult. 2AgNO3 + BaCl 2 2AgCl + Ba(NO3)2 molekulaarne võrrand 2Ag+ +2 NO3 - + Ba+2+ 2Cl- 2AgCl + Ba+2+2 NO3- täielik ioonvõrrand Ag+ + Cl- AgCl taandatud ioonvõrrand Tugevad happed: HI ; HClO4 ; HBr ; HCl ; H2SO4 ; HNO3 Nõrgad happed: H2S ; H2CO3 ; H3PO4 ; CH3COOH Tugevad alused: NaOH ; KOH ; LiOH ; Ba(OH)2; Ca(OH)2
· Elektrolüüdid ained, mille vesilahused sisaldavad ioone: kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu. · Tugevad elektrolüüdid esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) · Nõrgad elektrolüüdid lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused) · Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained. · TH: 5tk H2SO4, HCl, HNO3, HBr, HJ · TA: 10tk IA, IIA, Ca · Mitteelektrolüüdid ained, mille vesilahused ei sisalda ioone ei juhi elektrivoolu.
Elektrolüüdid. tugevad, nõrgad ja mitteelektrolüüdid Elektrolüüdid: lahuses esineb Elektrolüüdid: lahuses Mitteelektrolüüdid : ioone esineb ioone lahuses ei esine ioone tugevad elektrolüüdid = ainult nõrgad elektrolüüdid = ioonidena osaliselt ioonidena soolad nõrgad haped lihtained NaCl Na +Cl CHCOOH CHCOO + H oksiidid Al(SO) 2Al³ + 3SO² CHCOOH + HO orgaanilised ained leelised CHCOO + HO KOH K + OH nõrgad alused tugevad haped NH · HO OH + NH HCl H + Cl - HCl + HO HOCl - hüdrooniumioonid
SOOLAD Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. Keemilised omadused Vees lahustuvad soolad esinevad lahustes ioonidena: Na2SO4 2Na+ + SO42- 1. Reageerimine metalliga uus sool + uus metall (metall reageerib ves lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall) Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2. Reageerimine hapetega uus sool + uus hape (toimub vaid siis, kui tekib nõrgem hape) Na2S + H2SO4 Na2SO4 + H2S (kui tekib H2CO3, siis ta laguneb tekkemomendil veeks ja süsinikdioksiidik CaCO3 + 2HCl CaCl2 + H2O + CO2) 3
Kristallhdraat- kristalne aine, mille koostises on vee molekulid. Kontsentreeritud lahus e kange lahus- lahus, milles on lahustunud ainet palju ja lahustit vhe. Lahjendatud lahus- lahustunud ainet on vhe ja lahustit palju. %=m1/m1 + m2 x 100% (MASSI %). %=V1/V1 + V2 x 100% (MAHU %). Pihus- segu, milles ks aine on suhteliselt htlaselt pihustunud teises. Pihus :1) pihustunud aine 2)pihuskeskkond. Telises lahuses on lahustunud aine pihustunud molekulide vi ioonidena. Kuna osakesed on vikesed pole nad nhtavad ja lahus on lbipaistev. Kolloidlahuste osakesed koosnevad tuhandetest ioonidest vi molekulidest, kuid palja silmaga neid ei ne.(veeplasma, taimemahl, heitvesi). Tarded e geelid- kolloidlahused, mis on kaotanud oma voolavuse ja muutunud elastseks aineks. (juust, hapupiim, slt). Koagulatsioon- kolloidosakeste liitumine suuremateks osakesteks (keetmisel vi praadimisel toimub koagulatsioon).
reaktsioon kulgeb, sest 3.) Üks saadustest on vees halvasti lahustuv aine jah tekib sade ei reaktsioon ei kulge Näiteks neutralisatsioonireaktsioon NaOH + HCl = NaCl + HOH kulgeb, sest tekib vesi mõlemad lähteained on tugevad elektrolüüdid ja on lahuses ioonidena NaOH = Na+ + OH- ja HCl = H+ + Cl- Omavahel võivad kombineeruda o Na+ + OH- = NaOH ei kulge, sest NaOH on tugev elektrolüüt ja on lahuses ioonidena o H+ + OH- = H2O kulgeb, sest vesi on nõrk elektrolüüt ja esineb põhiliselt molekulidena Ioonivõrrand Na+ + OH- + H+ + Cl- = Na+ + Cl- + H2O Lühike ioonivõrrand (pärast sarnaste liikmete koondamist) H+ + OH- = H2O Veel mõned näited erinevate ioonireaktsioonide kohta
Metalli aatomid reageerivad aine molekulidega otseselt. Esineb ka mitmesuguste orgaaniliste ainete reageerimisel metallidega kõrgel temperatuuril. Elektrokeemilises kulgeb ka tavatingimustes. Redoksreaktsioon toimub metalli pinnale niiskes õhus ja milles on mõnevõrra süsihappegaasi, sulfaatrühmi jh lahustuvaid õhus sisalduvaid aineid. Elektrokeemiline korrosioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina. Ühes reaktsioonis metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse, vabanenud elektronid jäävad metalli. Metall omandab negatiivse laengu ja see takistab edasist oksüdeerumist. Et see edasi kulgeks on vaja , et oksüdeerija tarvitaks ära vabanenud elektronid. Enamasti on põhiliseks oksüdeerijaks molekulaarne õhuhapnik, seda juhul kui ei ole tegemist happelise lahusega. Kui sellega aga on tegemist, siis on oksüdeeriaks vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus sõltub metalli iseloomust, temperatuurist, lahuse koostisest,
Soolade, hapete ja aluste lahused koosnevad ioonidest, siis nende reaktsioonid toimuvad ainult siis, kui lahuses leidub omavahel reageerivaid ioone. Piisavalt lahusesse ioone andev aine peab vees lahustuma! Ioonid aga reageerivad kui : 1. HAPE+ALUS, tekib VESI (H+ + OH+ H2O) 2. Tekib SADE (mittelahustuv aine) 3. Tekib NÕRK HAPE 4. Tekib GAASILINE AINE Ioonireaktsioonide võrrandid lahustes toimuvate reaktsioonide kohta Ioonidena ei kirjutata vees mittelahustuvaid soolade, aluste ja nõrkade hapete valemeid. H + ioonid on võimelised mittelahustuvat ainet ioonideks lõhkuma. FeCl3 + 3LiOH Fe(OH)3 + 3LiCl molekulaarne võrrand - - - Fe3+ + 3Cl + 3Li+ + 3OH Fe(OH)3 + 3Li+ + 3OH pikk e tõielik võrrand (mittereageerivad ioonid tõmbad maha) - Fe3+ + 3Cl Fe(OH)3 lühike võrrand
· Küllastunud lahusest hakkavad lahustunud ioonid välja sadenema, haarates mõnikord kaasa ka vee molekulid. · Nii saadakse kristallvett sisaldavad ained ehk kristallhüdraadid. · CuSO45H2O ehk vask(II)sulfaat-vesi (1/5) ehk vaskvitriol Suspensioon jämepihus, kus tahke aine on pihustunud vedelikus(lubimört) Vaht jämepihus, kus gaas on pihustunud vedelikus(vahukoor) Tõeline lahus lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonidena Aerosool jämepihus, kus tahke aine või vedelik on pihustunud gaasis(udu,pilved) Kolloidlahus pihus, milles aineosakesed on mõõtmetega 10-5 10-7cm Jämepihus pihus, milles aineosakesed on suhteliselt suured 10-3 10-5cm Emulsioon jämepihus, kus vedelik on pihustunud vedelikus (või, koor)
(toimub intensiivsemalt kõrgemal temperatuuril, metalli aatomid reageerivad oksüdeeriva aine molekulidega otseselt; automootor, ahjud). Elektrokeemiline korrosioon on palju levinum (võib kulgeda intensiivselt ka tavatingimustes, redoksreaktsioonid toimuvad metalli pinnal oleval õhukeses elektrolüüdi lahuses (nt. õhuke veekiht).). Toimub kaks seotud reaktsiooni: metalli aatomid oksüdeeruvad ja siirduvad ioonidena lahusesse ning õhuhapniku molekulid seovad endaga vabanenud elektrone. Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall,
Süsinik pärineb süsihappegaasist, mis siseneb taime õhulõhede kaudu. Vesinik pärineb põhiliselt veest. Lämmastikku saavad taimed juurte kaudu vees lahustunud nitraatioonina ning vähemal määral ka amooniumioonina. Hapnikud aatomid lisanduvad fotosünteesil süsihappegaasi koosseisus. Fosfor on pärist mullast ning omastatakse vees lahustunud fosfaatidena. Väävel saadakse samuti juurte kaudu mullast. Kaalium, magneesium ja kaltsium saadakse lahustunud ioonidena mullaveest. Mikroelemente Fe, Cl, Mn, Cu, B, Zn, Mo vajatakse väiksemates kogustes
Kloor (Cl2) Orissaare Gümnaasium 10. Klass Hanna Vahter Cl2 üldandmed VIIA rühma (nn halogeen) ja 3. perioodi kuuluv element Aatomnumber 17 Mittemetall Molekul koosneb kahest üksiku kovalentse sidemega ühendatud aatomist Stabiilseim oksüdatsiooniaste on -1 Cl2 leidumine looduses Looduses lihtainena ei leidu, ühenditena aga väga levinud Ioonidena esineb peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes NaCl ja KCl leidub merede ja ookeanide vees Leidub samuti maakoores soolalademetena Cl2 kasutamine Joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks Valgendajate, plastmasside, pestitsiidide, solventide, sünteetiliste kiudude ja kautsuki valmistamiseks Pleegitajana paberi- ja tekstiilitööstuses Farmaatsiatööstuses Keemiatööstuses orgaaniliste ühendite tootmisel
IV ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTE TASAKAAL I Elektrolüütiline dissotsiatsioon. 1) Ioonsed ained ka tahkes ja sulas olukus ioonidena (NaCl), kui panna vette lagunevad ioonid ükshaaval lahusesse, sest vesi nôrgendab nende sidemeid. 2) Polaarsed kovalentsed ained N: H+Cl- ... vesi kisub jälle laiali...mida polaarsem on lahusti, seda tugevamini. Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), môned soolad
3. Lahusti iseloom Mida suurem on lahusti molekulide polaarsus, seda enam ta nõrgendab ioonilisi sidemeid 4. Elektrolüüdi omadustest 5.Samanimelisi ioone sisaldava elektrolüüdi lisamine Elektrolüüdid – ained, mille vesilahused sisaldavad ioone– Kuna ioonid on laengukandjad, siis juhivad elektrolüütide lahused elektrivoolu .Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega ained• Tugevad elektrolüüdid – esinevad lahuses ainult ioonidena (tugevad happed, leelised ja soolad) • Nõrgad elektrolüüdid – lahuses esinevad nii molekulid kui ka ioonid (nõrgad happed ja alused)’ Mitteelektrolüüdid – ained, mille vesilahused ei sisalda ioone– Ei juhi elektrivoolu (laengukandjaid pole)• Lahuses on ainult molekulid (paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid)• Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained
Lahus on ühtlane segu, mis koosneb lahustist (võib olla nii vedelas, tahkes kui gaasilises olekus, kui on vedel, siis on ka lahus vedel) ja selles ühtlaselt jaotunud ühest (jaotunud üliväikeste osade aatomite, molekulide või ioonidena) või mitmest ainest (soolvesi). Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastanud lahuses. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks, nende molekule lahuses ei esine (enamik sooladest, tugevda happed ning leelised). Nõrgad elektrolüüdid on vaid osaliselt jagunenud ioonideks. Põhiliselt esinevad nad lahuses molekulidena (nõrgad happed ja nõrgad alused). Kui aine kristallid koosnevad ioonidest, mida
Halogeeniühendid kasulikud või kahjulikud? Halogeenid asuvad perioodilisustabeli VII A rühmas. Nendeks on fluor, kloor, broom, jood. Looduses leidub halogeene nende suure keemilise aktiivsuse tõttu ainult ühendites: kristalsete sooladena litosfääris ja ioonidena lahustunult merevees ning mõnede järvede vees. Merevees on kõige rohkem kloriide, kuid seal leidub ka bromiide, fluoriide ja joodiühendeid. Halogeenide kasutusalad on laialdased. Fluoriühenditest ühed tähtsamad ja kasulikumad on freoonid ( jahutusained külmikus, sooja neelav aine; leidub tarbekemikaalides ) ja teflon ( kuuma kindel plast ). Teflonit tuntakse ka fluoroplasti nime all. Fluoroplastid on polümeerid, mis on väga
Aragoniit esineb näiteks pärlikarpide pärlmutterkihis ja pärlites. Aragoniidi puuduseks on tema ebastabiilsus ning ta muundub aja jooksul kaltsiidiks. Sellega on seletatav pärlite vananemine ning nende tükkideks pudenemine. Kaltsiumkarbonaat on vees praktiliselt mittelahustuv aine, kuid pika aja vältel ta reageerib veega ja selles lahustunult sisalduva süsihappegaasiga. Tekkinud reaktsiooni tagajärel moodustub vees hästi lahustuv kaltsiumvesinikkarbonaat, mis läheb ioonidena lahusesse. CaCO3 + H2O + CO2Ca(HCO3)2. Seetõttu tekivadki pika aja jooksul loodusliku vee läbivoolamisel paekivilademetest mitmed lõhed ja ka koopad. Koopaid võib kohata näiteks Põhja-Eesti karstialadel. Koobastes toimub kaltsiumvesinikkarbonaadiga pöördprotsess ja vee aurustumisel sadeb kaltsiumkarbonaat uuesti välja. Seda on näha karstikoobaste laes alla rippuvate stalaktiitidena ja põrandal neile niiöelda vastu kasvavate stalagmiitidena.
lahused lahused lahused Antud t0 l Loksutamisel või Antud t0 l lahustub veel aine lisamisel ainet ei lahustu ainet sadeneb 12.02.2006 14 Tõelised lahused Lahustunud aine on pihustunud molekulide või ioonideni Näiteid igapäevaelust: - Suhkrulahus (molekulidena) - Soolalahus (ioonidena) - Söögiäädikas - Merevesi jpt. 12.02.2006 15 Kokkuvõte pihussüstee mide ehk pihuste kohta Pihussüsteemid on ebapüsivad Emulsioonides osakesed liituvad ja vedelikud kihistuvad Suspensioonides tahke aine osakesed sadenevad Aerosoolid lagunevad Kolloidlahuses osakesed koaguleeruvad ja sadenevad Kolloidlahused on püsivamad kui emulsioonid ja suspensioonid 12.02.2006 16
raskeks veresuhkru taseme kontrolli all hoidmise · Raskendada kehakaalu kontrolli all hoidmist · Aidata kaasa hammaste lagunemisele. 3.2 Sool 3.2.1 Kasulikkus Keedusool on inim-ja loomorganismide loomulikuks talitluseks äärmiselt vajalik. Selle puudumisel esinevad silelihastes spasmid, skeletlihastes kramplikud kontraktsioonid ja häired vereringe ja närvisüsteemi talitlustes. Sool esineb peamiselt ioonidena peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes. NaCl on inimorganismis lähteaineks soolhappe moodustamisel maos ja hoiab kudedes vett ning osaleb seega soojusregulatsioonis. Juba muistsed õpetlased ja raviarstid soovitasid merevett ja-soola ravimina. Näiteks soodustab merevesi isu, seedimist, aitab turbekoloosi, mädapaisete, luuvalu ja maksahaiguse vastu. Enamik inimestest tarbib liiga palju soola. Isu soola järele on inimesele evolutsiooni poolt
Halogeenid Leidumine : looduses leidub ühenditena merevees ja mineraalidena:CaF2 sulapagu , NaCl naatriumkloriid e. Keedusool , KCl. Nad on bioelemendid :F kuulub hambaemaili ja luude koostisesse, inimorganismis NaCl on u. 200 g ja Ioonidena on veres , maomahlas, sapis jt. Broomiühendeid on ajus, joodiühendeid on kilpnäärmes ja lihastes. Füüsikalised omadused: F2 on helekollane väga mürgine gaas, terava lõhnaga. Cl2 on kollakasroheline mürgine gaas, terava lõhnaga, lahustub vees ja seda nimetatakse kloorveeks. (s.o.tugev oksüdeeria). Br2 on punakaspruunivärvusega väga mürgine vedelik, kergesti aurustub, vees lahustub vähe, paremini orgaanilistes lahustites (benseenis , eetris, alkohoolis).
HALOGEENID ..on 7a rühma elemendid Cl, Br, I, F. lihtainena on kõik 2aatomilised molekulid Fluor on kahvatukollane Kloor on rohekaskollane Broom on punakaspruun vedelik Iood on hallikas must aine, lilla auruga Füüsikalised omadused: rühmas ülevalt alla värvus muutub tumedamaks F, Cl on toatemperatuuril gaasid Br vedelik toatemperatuuril I on tahke keemistemp. ülevalt alla suurenevad vees lahustuvus samas suunas väheneb lihtained on kõik mürgised ioonidena ja mikroelementidenaa on nad meile vajalikud Keemilised omadused: keemiline aktiivsus väheneb rühmas ülevalt alla kõik reageerivad vesinikuga H2+F2=2HF kõik reageerivad metallidega2Fe+3Br2=2FeBr tugevam halogeen lükkab vähemaktiivse tema soolalahusest välja 2NaI+Cl2=2NaCl+I2 reageerivad veega F ja Cl; F2 + H2O = HF + O ; Cl2 + H2O = HCl + HClO Kasutamine: Fl plastmasside tegemiseks (deflon) propellandid ehk aerosoolide täitegaas
Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Suurem osa elavhõbedast satub atmosfääri fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda allikaks on veel kloori, polümeeride ja värvide tootmine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena. Füüsikalised omadused Elavhõbe on ainus puhas metall (mitte sulam), mis on toatemperatuuril vedel. Elavhõbe tahkub temperatuuril –38,8 ° C ja keeb temperatuuril 356° C. Vedelas olekus on elavhõbe väga halva elektrijuhtivusega. Elavhõbeda tihedus normaaltingimustel on 13,6 g/cm³. Lihtainena on elavhõbe kergsulav hõbevalge läikiv metall. Elavhõbedal on ka suur soojuspaisumise tegur ja seetõttu kasutatakse teda tihti termomeetrites. Keemilised omadused
Tuntakse kolme erinevat metallide tootmise viisi: 1. Haruldasi ja värvilisi metalle toodetakse kloormetallurgiliselt. Sel juhul töödeldakse toormaaki klooriga. Metallid reageerides klooriga muutuvad kloriidideks, sellisel kujul nad eraldatakse ja seejärel töödeldakse puhtaks metalliks. Nii toodetakse titaani, tantaali, tina jne. 2. Hüdrometallurgia põhineb maakide töötlemisel niisuguste kemikaalide lahustega (hapete, leeliste), mis maagis oleva metalliga reageerides viivad selle ioonidena lahusesse. Lahuse järgneval töötlemisel eraldatakse metall sellest lihtainena. 3. Vanimaks ja kõige levinumaks metallurgiaharuks on pürometallurgia (püro tähendab ladina keeles leeki). Siin sulatatakse metall maagist välja kõrge temperatuuriga. See kõrge temperatuuriga leek saadakse kütuste põletamisel. Nii toodetakse rauda ja tema sulameid, vaske jne. Nagu me eelnevast teame, esineb raud rauamaakides oksiidina. Sellest tuleb raud välja redutseerida
54. Sool kristalne aine, mis koosned katioonidest ja anioonidest 55. Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud materjal 56. Suspensioon pihussüsteem , milles tahke aine on pihustatud vedelikus 57. Tarre voolavasu kaotanud, näiliselt tahke kolloidlahus ( tarretis ) 58. Tugev elektolüüt aine, mis on vesilahuses täielikult jagunenud ioonideks 59. Tõeline lahus lahus, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud ioonide, aatomite või ioonidena 60. Vaht pihussüsteem, milles gaas on pihustunud vedelikus või tahkes aines 61. Vee karedus kaltsiumi- ning magneesiumionide sisaldus vees 62. Väärismetall keemiliselt väga püsivad metallid
organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub hapnikuvabas keskkonnas (anaerobioosis) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel Lahus - Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti - Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Lahustunud aine - Lahustunud aine on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena. Hüdratsioon - veega liitumine Hüdraat - Hüdraadid on keemilised ühendid, mille koostisse kuulub vee molekul või molekulid, näiteks kristallvett sisaldavad soolad. Lahustuvus - Lahustuvus on suurim aine kogus, mis võib lahustuda kindlas lahusti (või lahuse) koguses (kindla temperatuuril). Põhiühik g/100 g lahustis. Tõeline lahus - Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 1·10-9
= nõrgad happed ja alused. Mitteelektrolüüdid- ained, mille vesilagused ei sisalda ioone. Nõrgalt polaarsed ja mittepolaarse kovalentse sidemega ained(MM). Lahuses ainult molekulid, paljud orgaanilised ained, lihtained, oksiidid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon- on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees. Dissotsiatsioon põhjustab hüdraatumine- vee molekulide seostumine ioonidega. Ioonvõrrand- ioonidena kirjutatakse tugevad hästi lahustuvad elektrolüüdid.1)tugevad happed. 2)tugevad alused, 3) lahustuvad soolad. Molekulaarselt kirjutatakse :1)nõrgad happed, 2) nõrgad alused, 3) praktiliselt lahustumatud soolad, 4) H20, oksiidid, lihtained, gaasid. Neutralisatsioonireaktsioonid- on happe ja aluse vahelised rekatsioonid, mille saaduseks on sool ja vesi. Soolade hüdrolüüs- on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond.
Vee teke Molekulaarne võrrand NaOH + HCl NaCl + H2O Täielik ioonvõrrand Na+ + OH + H+ + Cl Na+ + Cl + H2O Lühendatud ioonvõrrand OH + H+ H2O Gaasi eraldumine Molekulaarne võrrand 2HCl + Na2CO3 2NaCl + H2O + CO2 Täielik ioonvõrrand 2H+ + 2Cl + 2Na+ + CO32 2Na+ + 2Cl + H2O + CO2 Lühendatud ioonvõrrand 2H+ + CO32 H2O + CO Ioonvõrrandite kirjutamine ·Ioonidena kirjutatakse tugevad hästilahustuvadelektrolüüdid tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl tugevad alused - (IA ja IIA rühma metallide alates Cahüdroksiidid) lahustuvad soolad ·Molekulaarselt kirjutatakse nõrgad happed nõrgad alused praktiliselt lahustumatud soolad H2O, oksiidid, lihtained, gaasid ·Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid ·Näide 1
Keemia praktikum I Et katlakivi oleks täielikult lahustunud, oleksin pidanud võtma happelahust 1,043 g võrra ülehulka. Võrdlemine teistega : H3PO4 Katlakivi oli reaktsiooni lõppedes umbes sama kogus alles jäänud, katlakivi tükkide ääred olid muutunud õhemaks, mõnel oli tekkinud aga äärde uus sade. Sadenes Ca3(PO4)2 CaCO3 + 2 H3PO4 → Ca(H2PO4)2 + CO2 + H2O lahuses ioonidena CaCO3 + H3PO4 → CaHPO4-2 + CO2 + H2O vähe lahustuv H2SO4 Katlakivi asemele oli tekkinud valge paks kipsisade. CaCO3 + H2SO4 → CaSO4 + CO2 + H2O valge sade CaCO3 + 2H2SO4 → Ca(HSO4) + CO2 + H2O Refereering Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Eestis on joogivesi enamasti optimaalse üldkaredusega (joogivees peetakse optimaalseks vee
Elusorganismide talitluseks vajalik miinimum on 27 keemilist elementi, neid elemente nim bioelementideks ja nad moodustavad organismi elementaarkoostise. Üks kõige olulisem 27 elemendiks on näiteks hapnik. Kui mõni neist elementidest puudub siis inmene jääb haigeks või koguni sureb. Põhibioelemendid esinevad biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest moodustuvad biomolekulid. Põhibioelemendid on näiteks H,C,O,P,S. Makroboielemendid esinevad organismis ioonidena, vajatakse üle 100 mg päevas. Makrobioelemendid Ca, Na,K,Mg,Cl. Mikrobioelemendid, minimaalne esinemine inimorganismis on eluks hädavajalik. Mikrobioelemendid: Fe,Cu, Zn, Mn,Co, I,Mo,V,Ni.... Tulevad iniemese organismi toiduga. Biomolekulid: sahhariidid, lipiidid,valgud, nukleiinhapped. Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks.
Ühend – komponente pole võimalik füüsikaliste meetoditega eraldada; kindel koostis, omadused ei sarnane komponentide omadustega Homogeenne segu – lahused; komponendid on eristamatud Heterogeenne segu – komponendid eristatavad kas palja silmaga või mikroskoobiga Molaarsus – lahustunud aine moolide arv ühes liitris lahuses (ühik M) Molaalsus – lahustunud aine moolide arv ühes kilogrammis lahustis (ühik m) Elektrolüüt – esineb lahuses ja sulas olekus ioonidena Hape Alus Arrhenius Sisaldab vesinikku ja Annab veega reageerides annab reaktsioonil veega hüdroksiidiooni veisinikiooni Brönsted-Lowry Prootoni (vesinikiooni) Prootoni (vesinikiooni) doonor aktseptor Lewis Atomaarne või Atomaarne või
Ühend komponente pole võimalik füüsikaliste meetoditega eraldada; kindel koostis, omadused ei sarnane komponentide omadustega Homogeenne segu lahused; komponendid on eristamatud Heterogeenne segu komponendid eristatavad kas palja silmaga või mikroskoobiga Molaarsus lahustunud aine moolide arv ühes liitris lahuses (ühik M) Molaalsus lahustunud aine moolide arv ühes kilogrammis lahustis (ühik m) Elektrolüüt esineb lahuses ja sulas olekus ioonidena Hape Alus Arrhenius Sisaldab vesinikku ja Annab veega reageerides annab reaktsioonil veega hüdroksiidiooni veisinikiooni Brönsted-Lowry Prootoni (vesinikiooni) Prootoni (vesinikiooni) doonor aktseptor Lewis Atomaarne või Atomaarne või
Elavhõbe ja hõbe 1. Metallide üldine iseloomustus: Füüsikalised omadused: hea elektri- ja soojusjuhtivus plastilisus ja hea sepistatavus (survega töödelda metalne läige enamasti hallikas värvus (hõbevalgest terashallini). Füüsikaliste omaduste järgi erinevad järgmiste omaduste poolest: tihedus jaotuvad kerg- ja raskmetallideks. sulamistemperatuur kõvadus kõige kõvem metall on kroom ja kõige pehmemad on leelismetallid. värvus magnetiseeritavus - magnetväljasse suhtuvad metallid erinevalt o Ferromagneerilised- magnetiseeruvad nõrgas magnetväljas- Fe, Co, Ni. Nendest metallidest valmistatakse magneteid. Keemilised omadused: Metallid jaotuvad aktiivseteks, keskmise aktiivsusega ja mitteaktiivseteks. Metallid on redutseerijad ehk nad loovutavad elektrone. Reageerimine lahjendatud...
reaktiivsete vormide teke o FOSFOR- nukleiinhapped, fosfolipiidid, fosfoestrid, koensüümid ATP ja ADP moodustamine o VÄÄVEL- metioniinis ja tsüsteiinis, naha, küünte ja juuste valkudes Valkude kõrgemmate struktuuritasemete tagamine, vajalik kasvuhormooni sünteesil ja luukoe ehitusel Leidub gluatiooni, koensüüm A, vitamiinide B! Ja H koostises Biofunktsioone ioonidena täitvad bioelemendid: Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-. Üldine küsimus. o Esinevad organismis vabade ioonidena või ühendites o Ca- 99% hammastas, luudes fosfaatidena, vere hüübimisprotsess Vajadus- 800-1300 mg Allikad- piimatooted, lihatooted, kala, imendub peen- ja jämesooles Defitsiit- krambid, liigeste valulisus, pulsi aeglustumine, unehäired
b) Lisaelemendid võimaldavad teist tüüpi keemilisi sidemeid (nt S-S- tüüpi sidemed on valgumolekulides; makroergilised fosfaatsidemed on ATP-s palju energiat talletavad sidemed) c) uute elementide lisandumine annab ka uuetüübilisi funktsionaalseid rühmi (lämmastik: aminohapped, valgud, nukleiinhapped; fosfor: fosfolipiidid, nukleiinhapped, süsivesikute fosfoestrid; väävel: aminohapped, valgud, teatud vitamiinid) 2. Mesoelemendid, mis esinevad ioonidena: Na, K, Ca, Mg, Cl Na ja K: Na on rakuväline, K rakusisene Koos teevad: a) reguleerivad veereziimi (Na hoiab, säilitab vett ja K väljutab nt. õlu ja kohvi) b) mõlemad osalevad membraantranspordis c) tekitavad nõrku elektriimpulsse (närviülekandes; elekrtikaladel on elektrotsüüdirakud, mis tekitavad väga tugevat pinget (kuni 650V angerjal); suurim voolutugevus, mida kalad suudavad teha, on kuni 50A elektrirail, mis on ohtlikum kui angerjas) d) Na-K koostoime süsteemi nim
kulumiskindlad, ilusad, võivad olla ka ebatervislikud. Tarbekeemia tooted Materjal Koostis Effektiivsus ja näited Pesemisvahendid Seebid on rasvhapete Seebid, sampoonid ja soolad, ioonidena lahuses. pesupulbrid Neutraalsed, veesõbralikud ja hästi mustust eemaldavad. Värvid ja liimid Polümeerid, lahustid Liimid ja värvid (lakk) Alguses vedelad, kuid
annaabi.ee 
