Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Intervjuud kuulsate naistega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näitleja, film, elizabeth, karisma, chanel, tõnu, coco, collins, filmide, näitlejanna, kilgas, karjäär, daam, saime, intervjuu, filmides, rahus, percy, lähedane, elizabethi, kolisid, proov, lavastus, igavesti, vendade, neiu, joan, meediakära, koguaeg, filmikogemuse, filmidesse, stress, gibson, näitlemine, raskeim, õpetanud, filmitööstusGabrielle Bonheur Chasnel ehk Coco Chanel Coco Chanel sündis 19. augustil 1883, Saumuris, Prantsusmaal. Ta ise väitis end olevat ainuke laps, hoolimata sellest, et ta ema Jeanne Devolle sünnitas veel 5 last, kellest 1 peagi peale sündi suri. Kuna Albert Chaneli ja Jeanne Devolle abiellusid alles pärast Gabrielle sündi, oli ta oma vanema õe Juliega ebaseaduslikud lapsed. Peale ema surma kasvas üles Aubazine'i kloostri orbudekodus, seejärel õppis õmblejaks Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame
Nofretetele, kelle kujutistest on kuulsaim see büst ehk rinnakuju, mis praegu asub Berliini Egiptuse muuseumis. Selle u 50 cm kõrguse sedöövri6 avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt 1912. a. Et taiest kodumaale toimetada, kattis arheoloog selle kipsiga, veenmaks Egiptuse piirivalvureid, et tegemist on väärtusetu kivikamakaga. Egiptuse riik on korduvalt seda kuulsat taiest tagasi nõudnud, kuid Saksamaa vist ei mõtlegi sellist aaret tagastada. _______ 1 karisma inimesest kiirgav erakordne mõjujõud; karismaatiline erakordse külgetõmbega, sarmikas 2 Tutanhamon Egiptuse vaarao (valitses 14. saj eKr), suri 18-aastasena (arvatavasti mõrvati); tema hauakambri Teeba lähedal Kuningate orus avastas 1922. a inglise egüptoloog H. Carter. Tutanhamoni kuldmask kuulub vanaegiptuse muinsuste paremikku. 3 reljeef tahvlitaoliselt pinnalt eenduva või sellesse süvistatud kujutisega skulptuurteos 4 Aton tõlkes: päikeseketas 5
Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse. Aubazine'is veetis Gabrielle seitse aastat, õppides õmbleja ning õmbluskaupade müüja ametit. Seejärel õppis Coco kaks aastat Moulinsis Saint Augustini nunnade pansionaadis Notre-Dame. 20-aastasena töötas ta koos oma isa õe Adrienne'iga Moulinsis pruudi- ja beebikaupade äris ning tegi eraviisiliselt õmblejatööd. . Coco Chanel ütles koha üles ning säras peagi Moulinsis lauljanna ja tantsijannana, kus ta esitas peamiselt kaht sansooni: "Qui qu'a vu Çoco dans l' Trocadéro?" ja "Co Co Ri Co". Arvatakse, et tema hüüdnimi Coco ongi pärit sellest ajast, sest
Kanepi Gümnaasium Moelooja Coco Chanel Referaat Autor : Mirell Lattik Juhendaja : Ele Kõiv Kanepi 2008 Sisukord: · Sissejuhatus · Elulugu · Looming · Kokkuvõte · Kasutatud materjalid Sissejuhatus Ma kirjutasin referaadi prantsuse ühe 20. sajandi kõige innovaatilisemast ja tähtsamast moeloojast Coco Chanel´ist. Valisin Chaneli, kuna tema looming on suurepärane ja elulugu huvitav ning mitmekülgne. Chanel´i tahtejõud on kadestamist väärt. Moeloojana on ta pidanud kõvasti pingutama et jõuda sellise karjäärini. Chaneli elulugu. Coco Chanel sünninimi on Gabrielle Bonheur Chasnel. Chanel sündis 19. augustil Saumuri 1883 ning suri 10. jaanuar 1971. Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone.
Fifth level Tähtsamad andmed Sündis : 19 August 1883 Suri : 10 Jaanuar 1971 Päris Nimi : Gabrielle Bonheur Chanel Oli 20 sajandi üks tähtsamaid moeloojaid Varajane Elu Tema varajast elust midagi on väga raske leida . Ema & Isa olid kirjaoskamatud ning linnapea registeeris Chaneli kui Chasne. Chanel ise ilustab oma nooruspõlve .Chaneli ema suri kui ta oli 12 aastane , seejärel lahkus isa pere juurest . 6 aastat veetis Coco Chanel orbudekodus . Lahkunud orbudekodust asus Chanel kabaree lauljaks , kus kutsuti teda Coco-ks Isiklik elu ja tee moemaailma. Tal oli palju armusuhteid kuid jäi siiski vallaliseks. Paljud Chaneli armusuhted on aidanud kaasa tema teel moetööstusesse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Draamateatrisse tööle. Tolleaegne Draamateatri peanäitejuht Ilmar Tammur leidis siis, et Ever on pisike ja pisike on ka tema hääl. 1957. aastal oli ta esimene estraaditöö - ,,Kellega seda ei juhtu". Draamateatris tutvus ta oma tulevase abikaasa Eino Baskin ´iga, nad olid abielus aastail 1954 1958. Nagu noorele näitlejale ikka, peale kooli lõpetamist oli Everil teatris tööd vähe ning seepärast esines ta ka raadio, kuuldemängudes. Samuti kutsuti ta ka filmi esinema. Ta esimene film oli ,,Andruse õnn" 1955. aastal. Veel on ta mänginud filmides (Naine kütab sauna 1978, Karge meri 1981, Nukitsamees 1981, "Musträstaste" saladus 1983, Armuke 1999). Temast on tehtud kafilm Olete te õnnelik, Ita Ever? 1986 ja kirjutatud raamat Ita Ever 1986 (Helle Tamm). Raamatus tuleb hästi välja, et Ita Everit on jõuline, selgrooga näitlejanna, kes suudab end suureks mängida krimpsus vanaeide või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias.
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kertu Tauram Näitleja Ita Ever Referaat Juhendaja: õp H.Väljamäe Keila 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Ita Everi elulugu 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5 3. Saatuslik reis 6 4. Ita Everi ja Roman 7 5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9
Coco Chanel, tegeliku nimega Gabrielle Chasnel sündis prantsusmaal rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli pärit Courpière'ist. Coco Chaneli sünnitunnistusele kanti eksikombel nimi Chasnel, ja see viga jäigi parandamata. Coco Chaneli Vanemad abiellusid 1883. aastal. Gabrielle'il olid õed Julia (sündis 1882) ja Antoinette (1887) ning vennad Alphonse (1885), Lucien (1889) ja Augustin (sündis 1891, suri mõnekuuselt). Lapsepõlves ei pandud Gabrielle'i kasvatusele ja haridusele erilist rõhku. 16. veebruaril 1895, kui Gabrielle oli 12-aastane, ema suri. Isa jättis lapsed maha ja läks Ameerikasse õnne otsima. Gabrielle ja tema õed pandi Aubazine'i kloostri orbudekodusse, vennad anti taludesse
Siis on tavaliselt selline pikem lõunapaus. Ja kuna etendus algab õhtul kell 19, siis umbes kella 18-ks olen ma tagasi teatris ja etendus kestab kella 22 või 23- ni tavaliselt. Millega teie vanemad tegelvad ? Minu ema on pearaamatupidaja, alati on olnud väga tugev numbrite alal. Isa töötab kaubalaos. Kas te olete abielus ? Jah, olen abielus ja hiljuti tähistasin viiendat pulmaaastapäeva. Kes on teie abikaasa ? Minu abikaasa on Priit Õigemaast ja tema on ka Tallinna Linnateatri näitleja ja lavastaja. Kui vanad on teie lapsed ja millega nad tegelevad? Lapsed veel ei tegelegi millegagi. Kõige noorem on ühe aastane ja suurem on kolm ja pool. Vanem tüdruk on Laviise ja poed on Lennard. Kuidas te tavaliselt vabat aega veedate ? Vabat aega veedan hetkel põhiliselt sõprade seltsis. Meil on palju sõpru kellel on ka väikesed lapsed ja oma vabat aega üritame sisustada ikka nii, et lastel oleks kaa millega tegeleda ja huvitav olla
Fortuna-hoora oleks kuulutand. Ent oleks jumalad Hecubat näind ja kuulnud naise valukarjatust, kui Pyrrhos tükeldas ta silme all ta kaasat mõnitaval õhinal kui üldse maisest asjust hoolivad kaastunne oleks ärgand jumalais ja taeva kirkail silmil voolata nad lasknud oleks siis. HAMLET : Kas pole rabav, et see näitleja vaid kujutluses, kirge manades end oma kujutelmal allutas niivõrd, et muutus kahvatuks ta palg, hääl murdus, silmi tõusid pisarad, pilk hullus, oma jõu kõik rakendas ta kujutelma kehastuse heaks? Eimiski pärast kõik! Hecuba pärast! Mis on Hecubast tal või tast Hecubal, et peaks Hecuba pärast nutma ta?
Tallinna Laagna Gümnaasium Eesnimi Kahekümne sajandi moemuutused Uurimustöö Tallinn 2011 Sisukord Sisukord Sissejuhatus 1. Ajalooline taust 1.1 Naiste võrdõigluslikkus 1.2 Moeloojad 2. Kahekümne sajandi algaastate mood 2.1 Coco Chaneli moemaja 2.2 Modernne rõivastumisstiil 2.3 Kaheksakümnendate liikumapanevad jõud 3. Megabrändid 3.1 Rõivad aktiivsetele ja tegusatele 2 Sissejuhatus Valisin teema Kahekumne sajandi moemuutused, kuna mind on alati huvitanud mood. Mood tutvustab põnevaid inimesi ja trende, näitab, mis toimub catwalkidel ja kulisside taga. Selle töö käigus uurin moemaailma säravamaid tähti, moe ajalugu ja põnevaid persoone
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Tartu Tamme Gümnaasium 2014 Ta on imelise lauluhäälega tütarlaps, kes on tervele maailmale tuntud ja armastatud guvernandina ,,Helisevas muusikas". Enne Broadway laval ,,Minu veetleva leedi" kaudu tõeliseks staariks saamist, debüteeris Julie varakult inglise vodevillilavadel. Julia Elizabeth Wells sündis 1. Oktoobril 1935 aastal Inglismaal Walton-on-Thamesis. Julia isa, Ted Wells, oli raua- ja puutöö õpetaja, ema Barbara andis klaveritunde ning töötas poole kohaga tantsustuudios pinaistina. Julia ema ja isa olid need, kes avastasid tüdruku imelise oskuse laulmises ning sealt arenes ka laulukarjäär Juliale. Juba kaheaastane Julia, esines tantsukooli lõpuballil haldjana. Kui Julia ema, Barbara sai pianistikoha varietees aastal
Coco Chanel Coco Chanel (sünninimi) Gabrielle Bonheur Chasnel sündis 19.augustil 1883. aastal Saumuris ja suri 10. jaanuaril 1971. aastal. Ta oli prantsuse moelooja ning 20. sajandi üks innovaatilisemaid ja tähtsamaid moeloojaid. Biograafia (Chanel ise on oma lapsepõlve ja noorpõlve kohta levitanud ilustatud versioone.) Ta sündis rändkaupmees Albert Chaneli ning tema armukese Jeanne Devolle'i teise abieluvälise tütrena Saumuris. Isa oli pärit Gardist rändkaupmeeste suguvõsast. Ema oli
UTOOPIA KALLAS I TEEKOND TOM STOPPARD Tõlkinud Anu Lamp Tallinn, 2003 2 TEGELASED: ALEKSANDER BAKUNIN VARVARA, tema naine LJUBOV VARENKA TATJANA ALEKSANDRA, nende tütred MISS CHAMBERLAIN, inglannast guverness PARUN RENNE, ratsaväeohvitser SEMJON MIHHAIL BAKUNIN, nende poeg NIKOLAI STANKEVITS, noor filosoof MASA, teenijatüdruk VISSARION BELINSKI, kirjanduskriitik IVAN TURGENEV, tulevane kirjanik ALEKSANDER HERZEN, tulevane revolutsionäär PROUA BEYER NIKOLAI SAZONOV NIKOLAI OGARJOV NIKOLAI KETSER, Herzeni ring NIKOLAI POLEVOI, "Telegraafi" toimetaja NATALIE BEYER, proua Beyeri tütar PJOTR TSAADAJEV, filosoof STEPAN SEVÕRJOV, "Moskva Vaatleja" toimetaja DJAKOV, ratsaväeohvitser KATJA, Belinski armastatu PUSKIN, poeet ROOSTEKARVA KASS 3 ESIMENE VAATUS SUVI 1833 Premuhhino, Bakuninite m�
Saame Journal lähemalt tuttavaks de Paris proua Vaqueri pansioniga. 25.03.1834 Millise mulje Vanemtoimetaja:Kristin Kõks salapärane Toimetaja:Laura Burtseva naine oma Ajakirjanik, reporter:Riho Kirsipuu pansionile ja Reporter:Martin Väinsalu endale on Reporter: Karl-Johann Reitalu jätnud? Lähemalt tuleb juttu ka pansioni Tänases lehes: elanikest:Vautrin Uskumatult ist, Poiret`ist, huvitav preili intervjuu enne Michonneau`s
Aastal 1920 asus ta Academie Ransoni, kus tema stiil oli mõjutatud Edouard Vuillardi ja Maurice Denise poolt. Bérard esitas oma esimese näituse 1925.aastal Pierre galeriis. Oma karjääri alguses oli ta huvitatud teatrist ja kostüümide kujundusest ning see mängis tema elus olulist rolli teatri disaini arengus. Varajastes kolmekümnendates töötas ta Jean-Michel Frank firmas, värvides ekraane, tehes puidu töid ja joonistustarbeid. Ta töötas ka moe Illustratorina jaoks Coco Chaneli, Elsa Schiaparelli ja Nina Ricci tarbeks. Bérardi kõige tunnustatumaks saavutuseks oli ilmselt tema läikiv, maagiliste kujundustega Jean Cocteau's 1946. aasta filmis ,,Kaunitar ja koletis" kostüüm. Ta oli eriti tuntud oma peenete, nostalgiliste värvi kujundustega. Bérard suri ootamatult aastal 1949 Marigny teatri laval. . Calvin Richard Klein Calvin Richard Klein (sündinud 19. november 1942) on ameerika moe disainer, kes käivitas
Tema kalkuleeriva naise superroll filmis “Hommikueine Tiffany juures” sundis aga terveid horde tüdrukuid käima ringi pealaest jalatallani mustas ning kandma täpipealt samasugust soengut. 1952. aastal kihlus Hepburn Briti aadliku ja tubakatöösturi James Hansoniga. Audreyl oli isegi pulmakleit valmis õmmeldud ja pulmapäev paika pandud, kuid siiski otsustas ta kihluse tühistada. 1954. aastal abiellus kaunitar Ameerika näitleja Mel Ferreriga. Sellest abielust sündis paarile 1960. aastal poeg Sean. Audrey varjas oma eraelu kõrvaliste pilkude eest kiivalt, kuid biograaf Spoto andmetel varjutasid tema esimest abielu naise masendushood, korduvad raseduste katkemised ja teravad suhted võimuka abikaasaga. 1968. aastal see abielu lahutati ning kõigest pool aastat hiljem abiellus Audrey Itaalia psühhiaatri ja playboy Andrea Dottiga, kellesse oli ühel turismireisil Kreekasse ülepeakaela armunud. 1970. aastal sündis
Oktoober 2008 Ajalooline romaan ''Anne Boleyni õnn ja hukk'' Robert Widl 1 Anne Boleyn kes ta oli ? Anne Boleyn (1501 või 1507 19. mai 1536) oli Inglise kuninga Henry VIII teine abikaasa ning kuninganna Elizabeth I ema. Anne oli krahv Thomas Boleyni ja tema naise, Norfolki krahvi Thomas Howardi tütre Elizabeth Boleyni tütar. Tema vanem õde Mary Boleyn oli nii Prantsusmaa kuninga François I kui ka Henry VIII armuke, viimast küll lühiajaliselt. Anne kasvas oma õega sarnaselt üles Prantsuse õukonnas ning omandas seetõttu hea prantsuse keele. Erinevalt oma õest, kes omandas seal vägagi kahtlase kuulsuse, olles maganud lisaks kuningale ka suure osa õukondlastega, oli Anne üsna kombekas ja
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Par
ITA EVER 2010 Curriculum Vitae Nimi: Ilse Ever Sünniaeg: 01.04.1931 Aadress: Sütiste tee 46, Mustamäe Telefon: 652 1800 Mobiil: 516 7600 Perekonnaseis: lahutatud, 1 poeg 55.a Hariduskäik: 1950-1953 Moskva GITIS-e Eesti stuudio 1944-1950 Tallinna 4. Keskkool 1940-194 8.algkool 1939-1940 14.algkool Teenistuskäik: 1953- .. Eesti Draamateater (vana Tallinna Draamateater) Tunnustus: 2001 Valgetähe III orden 2001 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö preemie 1999 Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parima naisosatäitja eest 1985 ENSV riiklik preemie 1984 festivali Balti teatrikevad parim naisnäitleja 1984 teatriühingu aastapreemia 1983 Jõgeva rajooni preemie 1983 Rapla rajooni majandite preemie 1981 NSVL Rahvaste Sõpruse orden 1980 Nõukogude Eesti I filmifest
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
paljud noored isegi tegid ise elektrikitarre ja harjutasid hoolega biitmuusikat. Eesti esimene biitansambel oli eestis 1964.a tegutsenud kvartett Juuniorid, sellest kvartetist kasvas välja ansambel Optimistid. Televisioon andis kuulsuste rahvusliku tausta edasi ning tutvustas ühtlasi teiste maade kultuuri. Ilu mõiste laieneb vägagi palju tänu muusikale ja Soome televisioonile. 1959.aasta anti välja ka ülipopulaarne eesti film „ Vallatud kurvid“, kus demonstreeriti kaharaid seelikuid, tärgeltatud puuvillaseid aluskleite.Demonstreeritud esemed on muideks kopeeritud lääne-maailmast. Rääkidest moe levimisest Eestis oli väga kuulus tol ajal moeajakiri Moealbum,mis alustas oma tööd 1952. aasta ja lõpetas 1957.aasta, sest siis avati Tallinna moemaja. Melanie Kaarma oli moeajakirja „ Moealbum“ autor ning põhiline vastutav toimetaja.Kusjuures Melanie Kaarma on
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
Ning teine oli tulnud kellegilt võõralt: Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Jätkub ...Cry// Kristel Kiisk 8 Sõnum: Kuule, tule kell 22.00 Männi parki. Mul on sinuga üks jutuajamine. Ei tea kes see veel on ? Ma arvan et ei lähe,pärast on mingi kahtlane, vägistaja nt. Midagist pole teha vaatan siis telekast õudukat. Mingi "Teksase Mootorsae Mõrvad". Rõve film. Mulle on tulnud uus sõnum. Tundmatult. Sõnum: Tuled juba ka vä ?? Et nagu see on tähtis ... Hui tulengi kuhugile!!!Ei tule võt ja kõik.Number on ka ju salastatud. *** Miks mulle keegi Kairest pole rääkinud. Nh jh eks siis lähen vaatama. Küsisisin siis met-õe käest kus asub Kaire Põld.Ta asus 3 korrusel 312 palatis. TA oli täie tervise juures kuid peab minema psühiaatri juurde oma probleemidest rääkima. Kui ma talt küsisin miks ta nii tegi vastas ta et poiss jättis maha
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Helgi sallo on 68-aastane eesti näitleja ja laulja, kes on tegelenud ka näitejuhina. Ta on sündinud 1941. aastal ning tegelenud näitlemisega alates aastast 1964. Näitejuhina alustas ta tööd aastal 1997. Esimene peatükk räägib kokkuvõtlikult Helgi Sallo elust. Teine peatükk toob kokku tema kuulsaimad rollid näitlejana. Kolmandas peatükis on kirjas tuttavate ütlused Helgi Sallo kohta. Neljandas peatükis on mõned Sallo enda ütlused. Viiendas peatükis on juttu Helgi lavastajatööst.
Maskide Ball Danielle rikka mõisaomaniku tütar, naiivne ja edev Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli se
ROLAND (naerab): Ja-jah. OSVALD: Ei ole. Paljud mehed tahavad OSVALD: Laura on vapustav naine. Saite teiste meeste naisi endale. Ma arvan. koolis tuttavaks? Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju ROLAND: Jah, kohe esimesel kursusel. nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. OSVALD: Vapustav naine. ROLAND: Aga meil ei ole ju film. ROLAND: Hea küll, las ta olla. OSVALD (publikule): Jah, meil on teater. OSVALD: Ma tahaksin endale ka sellist See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru naist. saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Muidugi, miks mitte. Tuleb ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida silmad lahti hoida. Siin metsas on küll saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui
ROLAND: Mis jutt see on! See pole mehe jutt! OSVALD: See on just mehe jutt. Kahe mehe jutt. Üks mees tahab teise mehe naist endale. ROLAND: See on lapse jutt. Üks laps tahab teise lapse autot endale. OSVALD: Ma ei taha sinu autot endale. Ma tahan sinu naist. ROLAND: Ennekuulmatu lugu. OSVALD: Ei ole. Paljud mehed tahavad teiste meeste naisi endale. Ma arvan. Vähemalt raamatutes ja filmides tahavad. Ju nad tahavad siis muidu ka. Mina tahan väga. ROLAND: Aga meil ei ole ju film. 18 19 OSVALD: Jah, meil on teater. See ei puutu siia. Ma olen su vihjetest aru saanud, et sa ei taha oma naist mulle anda. ROLAND: Laura, ei ole mingi asi, mida saaks käest kätte anda. See on tobe jutt. Kui ma ei oleks sinu katuse all, siis ma ütleksin väga halvasti. OSVALD: Halvasti ära ütle, muidu ma hakkan mõtlema, et sa oled halb. Praegu ma ei arva, et sa oled halb. Oled lihtsalt omadega hädas
Kool ......................... II a kursus Sergei Jessenin Referaat Juhendaja: ................................. 2009 1. Sisukord 1. Sisukord 2. Lapsepõlv 3. Naised Jessenini elus 4. Looming 4.1 Esikkogu "Radunisa" 4.2 Revolutsioonid 4.3 Imazinism 4.4 Tagasi Venemaale 4.5 "Kõrtside Moskva" 4.6 "Anna Snegina" 4.7 "Must mees" 5. Surm 6. Kasutatud kirjandus 2.Lapsepõlv Sergei Aleksandrovits Jessenin sündis 3.oktoobril 1895 Konstantinovo, Rjazani kubermangus. Tema vanemad olid talupidajad, isa Aleksandr (1873-1931) ja ema Tatjana(1875- 1955) abiellusid väga noorelt (isa oli 18 ja ema 16aastane). Ent ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noored lahku ning Väike Serjoza jäi vanavanemate hoolde. Jessenin oli üsnagi varaküps: ta õppis viieaastaselt lugema, kirjutas esimesed Varsid juba üheksaselt ning teadlikuks luuletajaks hakkas and pidama 16-17 aastas
Tallinna 8. algkoolis. Edasi õppis ta Tallinna 4. keskkoolis. Ilsest sai Ita just keskkooli ajal, kui nad sõbrannadega raamatuid lugesid. Nad arvasid, et peaksid endale lõbusamad nimed otsima. Pilvi Ojamaa, Ilse sõbranna, valis ühe romaani järgi tüdrukule nimeks Ita. Nimi jäi Ilsele ruttu külge. Pärast keskkooli, läks Ever kolmeks aastaks Moskva Teatriinstituuti GITIS-e õppima, kuigi algselt oli tal soov Tartusse arstiks õppima minna. 1953. aastast on Ilse Draamateatri näitleja. Samal aastal abiellus ta Eino Baskiniga ja aasta hiljem sündis neile poeg Roman Baskin. Ita ja Eino lahutasid mõned aastad hiljem. Ita kohtus näitleja ja lavastaja Gunnar Kilgasega, kellega oli Ever kuni tema surmani, 2005. aastani, koos. Ita on mänginud Draamateatris ligi 120 osa. Teist sama palju rolle on ta teinud ka filmides, tele- ja raadiolavastuses. Ta on esinenud väga palju estraadil, mänginud kuuldemängudes ja esinenud raadios (Meelejahutaja 19701990
Maria Bront (Branwell) peres. Kokku oli peres 6 last: Maria, Elisabeth, Charlotte, Patric Branwell, Emily ja Anne. 1820. aastal kolis pere Haworthi, kus pereisa sai tööd abivaimulikuna. Ema suri vähki 15. septembril 1821. aastal; edasi kasvatas viit tütart ja poega isa üksinda. l Haridus 1824. aastal saadeti Charlotte, ja tema kolm õde, Clergy tütarde kooli Cowan Bridge's. Kooli õõvastavate elamistingimuste tõttu haigestusid kaks õde, Maria ja Elizabeth, tuberkuloosi ja surid. Charlotte ja Emily toodi aga koju. Järgmise kuue aasta jooksul elasid neli ellujäänud last omapead. Nad veetsid aega Haworth'is kirjutades ning rääkides lugusid nende endi loodud fantaasiamaailmatest. Sissekanne kooli päevikus: "Charlotte Bront. Asus õppima 10. augustil 1824 a. Kirjutab ebaselgelt, veidi arvutab, õmbleb hoolikalt. Ei tunne grammaatikat, geograafiat, ajalugu ega etiketi. Üldiselt tark, tema vanust arvestades. Lahkus koolist 1. juunil 1825.
annaabi.ee 
