hoopis see, mida sa teed. Oluline on vaimuseisundi funktsionaalne roll organismis. Kui sedasama rolli suudab täita mingi mehhanism, mis koosneb plastmassist ja alumiiniumist, siis on ka temal vaimuseisundid. Aga siis ei saa olla vaimuseisundite tüübid samased ajuseisundite tüüpidega. Identiteedi relatsioon on üks-ühele, aga vaimuseisund füüsilisele seisundile on üks- mitmele, siis identiteedi teooria peab vale olema. Küsimused Daniel Dennetti teksti “Tõelised uskujad: intentsionaalne strateegia ning miks see töötab” kohta (Tähtaeg 20.11.14) 1. Mille poolest erineb Dennetti järgi inimolend kõnepuldist? [Intentsionaalne hoiak=seisukoha võtmine)]. Kõige üldisemalt on erinevus selles, et kõnepuldi osas on teada kõik, mida teada saab. Kõnepult on omas positsioon – me teame, miks ta seal on ja mis tema eesmärk on. Inimeste puhul kindlasti ei ole, sest inimolendid paratamtult ei ole nii „stabiilsed“.
5. teadvuse ajalikkus, ontoloogilisus, aktiivsus. 1905 vastuvõtu temporaalne struktuur 1. nüüd/praegu-punkt (esmane mulje) 2. retentsioon (retentio — peetus), st esmane nüüd-punkti teadvuses "hoidmine" ja järgnev retentsioonide jada 3. protentsioon (protentio — välja e. ette sirutama) st esmane ootus või eelaimdus, mis konstitueerib seda, mis toimub 4. Just aeg on teadvuse ühtsuse alus. Üleelamiste sisemiste faaside süntees, tähenduste voolu sünteetiline ühtsus. Intentsionaalne liin, mis läbib ja ühendab fenomenide voolu. (http://lepo.it.da.ut.ee/~silvi11/Husserl.htm 25.01.2015) Tähenduse andmise aktis eristab deskriptiivne analüüs kahte aspekti: noema — (kr mõte) noemaatiline akti korrelaat, teadvuse suhtes transtsendentne intentsionaalne seos, esemeline tähendus kui niisugune. Noemaatilised struktuurid annavad esemelisuse, asja, mis eksisteerib ruumis. Asja tuum, esemelisuse mõte.
Meel: seostub meeltega, ainult taju külg. Vaim: seostub hinge või vaimolendiga. Vaimunähtused. Samuel Guttenplan jagab vaimunähtused kolmeks: kogemused(aistingud, teadvus, valu), hoiakud(uskumused, soovid, mõtlemine), teod(sihilikud, kavatsetud, otsustamine). Erinevad viies aspektis: väline vaadeldavus, ligipääsetavus, väljendatavus, intentsionaalsus, teoreetilisus. Kogemus – täielikult ligipääsetav, mittevaadeldav, väljendamatu, mitteteoreetiline ning pole intentsionaalne. Hoiak – halvasti ligipääsetav, keskmiselt vaadeldav, väljendatav, teoreetiline ning intentsionaalne. Tegutsemine – keskmiselt ligipääsetav, vaadeldav, väljendatav, keskmise teoreetilisusega ning intentsionaalne. Guttenplani skeem. Kaks perspektiivi: I isiku perspektiiv(vahetu teadmine omaenda seisunditest), II isiku perspektiiv(toetub välise käitumise vaatlusele, järelduse teadmine). Kaks raamistikku: Teaduslik
Sissejuhatus Tänapäeval on meie inimkonna üheks suureks mureks teadmatus, mis saab planeedist Maa ja selle elanikest edasi. Seetõttu pööratakse tähelepanu lastele, kellest peaksid saama edukad ja töökad inimesed, kes garanteeriksid elu jätkusuutliku arengu. Need lapsed peavad saama hea hariduse, omama praktilisi kogemusi igapäeva tegevustes, oskama kuulata, infot koguda, analüüsida ning lahendusi välja pakkuda, olema hingeliselt tasakaalus ning õnnelikud. Kasvamine on olemuselt intentsionaalne ehk eesmärgipärane protsess (Wilenius, 1992) ning hetkel on eesmärgiks saavutada lastel eelpool nimetatud omadused. Kõiki neid punkte on lihtsam saavutada, kui kasvatatav laps on õnnelik. Õnnelik- või õnnetuolek ei ole lapsele sündides sisse kodeeritud, vaid selle kujundab ümbritsev keskkond, eesotsas vanemad. Selletõttu arutlevadki paljud lapsevanemad erinevates internetifoorumites, millised
1. kasvatamine on praktiline tegevus, inimeste tegevus(toimingud, tähelepanekud, mõtted, kujutlused) 2. kasvatus on interaktsioon- vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. Kasvatuse on inimene, nii kasvataja kui kasvatatav,subjekt, kes seab endale eesmärke ja juhib oma tegevust ning mõtestab elu. Interaktsioon toetub kommunikatsioonile. 3. Kasvatamisel on alati mingi eesmärk. Kasvatamine on eesmärgipärane, intentsionaalne tegevus. Kasvatuses peetakse silmis inimest ennast. Eesmärgiks on inimlikkuse võimalikult täiuslik teostamine. Kasvatuse ja koolituse erinevused : Kasvatuses · pikaealine, eluaegne · inimese pidev mõjutamine · terviklik, inimest mitmekülgselt mõjutav · taustaks vastava kultuuri ideaal, eesmärgiks isiksuse kujunemine Koolitus · organiseeritud,süstemaatiline · teatud eesmärkidele suunatud
süsteeme: Formaalsed süsteemid – ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) → I(intensionaal) → E(ekstensionaal) Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene содержание знака) ja referendist(предмет референции). Quine lähtub Carnapist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused.
Märgistaja Designaat moodus, kuidas märk maailma nimetab. Märgi sisu Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas F(formaalsus) I(intensionaal) E(ekstensionaal)· Quine väidab, et tähendus koosneb signifikaadist (tähendus, mis on moodustatud reeglite järgi, keelesisene ja referendist. Signifikatiivne semantika: tähendus on siin kui klassifikatsioon, üldistus ja teadmiste süsteem. Olulised on laused. Referentsiaalne: oluline on osutus, seob kõneleja aktuaalse situatsiooniga. Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist.
4. Emotsioonid, tundepuhangud, afektid (sh emotsionaalne vajaduspinge). 5. Keeleline arutlus ja mõisteline peegeldus (kontseptuaalne refleksioon) – kokku mõtlemine. 6. Kogemusmälu (äratundmised, oskused, teadmised). 37. Kirjeldage teadmatuse tüüpe ja nende väärtusi. Mis on teadmise loogiline ja sisuline vastand? Teadmatuse tüübid Täielik (mitteeirav) teadmatus: isik ei tea, et ta [seda tõsiasja] ei tea. Täielik eirav teadmatus: “ei tea ega tahagi teada!” Täielik intentsionaalne või ratsionaalne teadmatus: “isik ei tea, aga tahab teada või peab teada saama”. Nt kohtunik on ja peabki enne kohtumõistmist olema asjast täielikus teadmatuses. Osaline ehk pindmine teadmine: “ma tean, et Jupiteril on palju kaaslasi, aga ma ei tea, kui palju neid on…” (Põhjuslike seaduste teadmine.) Teadmatus arusaamatuses: kui lause tõeväärtuseks on ‘vaegkirjeldus’ (“Kuu koosneb mitmetest kivimitest.”)
Kunst kui eriline tunnetusvorm: elitaarse kunsti, Lääne traditsiooni, kaanoni autoriteetsus Keele ja vormi perfektsus Teksti mitmetähenduslikkus, ambivalentsus,poeetiliste konnotatsioonide rohkus Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest Allen Tate "Three Types of Poetry" (1934) Allegooriline Romantilis-irooniline Loomevaimu kunst M.C. Beardsley, W.K. Wimsatt Intentional Fallacy (intentsionaalne eksitus) Affective Fallacy (tundmuslik eksitus) John Crowe Ransom "Uuskriitika" (New Criticism, 1941) Kunstiteose tajumise kolm tasandit: meeleline, praktiline (pragmaatiline), sümboolne Struktuur VS. tekstuur 10.Vene vormikoolkond 1910-20.aa.: Peterburi Luulekeele Uurimise Selts (J. Tõnjanov, V. Sklovski, B. Eichenbaum) Sümbolismi ja avangardi kunstiteooria ja praktika
liitsubstants kahest erinevast terminist koosnev keha(inimene) Inimene on liitsubstants, mis koosneb: · Kehast ja hingest(mis liigub, sellel on ka hing) · Kehast, maisest hingest ja komilisest hingest. Kui ma mõtlen, siis pole mina see, kes mõtleb(Aristoteles) mikrokosmos Inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt Liitsubstantsi osa Võime Intentsionaalne objekt Keha Iha Naudingu/rahulduse objekt Hinge alam osa(sureb koos kehaga) Iseloomu omadused Armastuse/tunnetuse allikas Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas Kristlik inimkontseptsioon. · Erilisus kogu loodu hulgas: jumala palge läbi loodud Inimene tunneb head ja kurja
· Interrogatiiv küsimuste jaoks eraldi kõneviis, eesti keeles markeerimata · Subjunktiiv (prantsuse ja hispaania keelele omane) · Imperatiiv, direktiiv · Optatiiv, soovi väljendav Modaalsusega eksplitsiitselt väljendatavad laused on moraliseeritud laused. Modaliseerijad on nt partiklid vist, võib-olla, küllap, modaalverbid, grammatilised vahendid. 3 modaalsust: a) episteemiline, b) deontiline, c) dünaamiline · Itkonen lisab: eksperimentaalne, loogiline, intentsionaalne Evidentsiaalsus seotud episteemilise modaalsusega. Eesti keeles on konditsionaal pigem irrealis, kuigi püütakse väljendada nagu realis. 31. Eitus Standardeitus on morfosüntaktiline konstruktsioon, mis eitab väitlause peaverbi. Loogikas on eitus operaator, muutes propositsiooni tõeväärtust. Eitus kombineerub kõneviiside ja modaalsuse, on neist erinev kategooria. Ei ole leitud keeli, kus ei kasutatakse eitust, kuigi eituse enda stilistilise markeeritus võib olla keeliti erinev
• Uurimisobjektiks mentaalsed fenomenid, mitte teadvuse elemendid. Sisukate mentaalsete ühikute uurimine. Ei pea mentaalseid nähtusi tükkideks lammutama – vaja uurida terviklikke ühikuid nii nagu need inimestele ilmuvad. • Fenomenoloogia teke – sellest arenes omakorda geštaltpsühholoogia. Edmund Husserl (1859-1939) • Terviklike, sisukate subjektiivsete kogemuste uurimine • Kahte tüüpi introspektsioon – üks intentsionaalne ja teine subjektiivne. • Puhas fenomenoloogia – keskendub subjektiivsetele introspektsioonile kuna see omakorda keskendub mentaalsete operatsioonide põhiolemusele. • Teadvuse taksonoomia - Vaimsete nähtuste põhiolemuse tundmaõppimine peaks eelnema eksperimentaalsetele uurimustele (näiteks inimese interaktsioon keskkonnaga). Oswald Külpe (1862-1915) • Würtzburgi koolkond • Kujutlusevabad mõtted – vastandus Wundtile.
On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis
On olemas 3 tüüpi süsteeme: · Formaalsed süsteemid ei töötle ega loo tähendust · Lisaks-formaalsetele-loovad-mingit-tähendust-süsteemid ehk intentsionaalsed süsteemid: Intentsionaalsüsteem on samas ka formaalne Intentsionaal on seotud vormiga · Ekstentsionaalsed süsteemid (välised) Ekstentsionaalsus võib tekkida ainult süsteemidel, kus on juba intentsionaalne olemas Carnapi puhul käib kõik läbi intentsionaali: FS IS ES O.v. Quine võib-olla natuke olulisem kui Carrap. 1953 kirjutas ta ,,Loogika seisukohad" tema terminid on signifikant ja referent. Signifikatsioon keskaegsest sõnavarast; ... semantika on semantiline keel oma tähestiku ja reeglitega. Signifikatsioon on tõlkimine ühest keelest teise. Wittgensteini ,,Loogilis-Filosoofiline traktaat" seletab kõik ära: kõik, mis maailm on
Selles süsteemis on määravaks modaalsus on tõestatav. Seaduspärasused on järgmised: Teadmine on alati tõene. Kui väide on tõestatav, siis on ta tõene. Loogilised järeldused tõestatud väitest on tõestatavad. Kui väide on tõestatav, siis on tõestatav, et väide on tõestatav. Loogiline vasturääkivus ei ole tõestatav. Episteemiliste lausete liigiks on intentsionaalsed laused. Intentsionaalne loogika (ik intensional, ld. intentio - kavatsus) on loogiline süsteem, mis uurib veendumust väljendavate lausete seoseid. Intentsionaalse loogika põhilisteks modaalseteks operaatoriteks on: veendunud, et ... ; arvab, et ... , usub, et ... , kahtleb, et ... , lükkab tagasi. Intentsionaalsed laused on vastastikku teisendatavad: Subjekt kahtleb milleski siis ja ainult siis, kui ta ei ole veendunud ei selle õigsuses ega ka vastupidises.
Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: 1) fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide tunnetamisele. Analüütilise meetodi olemus. Gotlob Frege.
- kasvatamine on praktiline, inimesele omane tegevus. - kasvatus on interaksioon vanemad kasvatavad last ja laps vanemaid. - kasvatuses on inimene nii kasvandik kui kasvataja, subjekt, kes seab endale ise eesmärke, suunab ning mõtestab oma elu - interaktsioon toetub suurel määral kommunikatsioonile, keelelisele infovahetusele. - kasvatamisel kui tegevusel on alati eesmärk. Kasvatajal on mõttes mingi kavatsus või pürgimus. Kasvatamine on seega eesmärgipärane, intentsionaalne tegevus. 9 Kasvatustahe Kui rõhutada kasvatuse erijoonena interaktsiooni ja protsessis osalejate subjeksust, võib piir kasvataja ja kasvandiku vahel kergesti hägustuda. Kumb inimesest on kasvataja? Harva (1963, 37) lahendab selle küsimuse nii, et omistab tegelikule kasvatajale kasvatustahte ning tõdeb, et kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvandikule.
Kust me teame, et mingi keha elus on? Aristoteles: ,,Keha on elav, kui tal on võime end liigutada"(nii taim, inimene kui ka meri, kosmos, päike, robotidkõigil neil on justkui hing) 3. On eri tüüpi hingesid(Aristoteles): maine hing(keha liigutav hing) ja kosmiline hing(mõtlev hing) Pascal: ,,inimene on mõtlev pilliroog" Inimene kui mikrokosmos: inimene on väike maailm, mis peegeldab suurt. Inimene kui liitsubstants: Liitsubstantsi osa Võime Intentsionaalne objekt Keha Iha Nauding/ rahulduse allikas Hinge alam osa Iseloomu omadused, Armastuse/tunnustuse nägemine, tundmine, allikas. Au taotlemine kompimine Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas 5. Kristlik mõtlemisviis
liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; uss ja tätrakesed (ussi osa) on seotud automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega; väikeaju poolkerad tahteliste liigutuste kontrolliga. Väikeaju kahjustuse korral on lihastoonuse langus, tasakaaluhäired, lihaste treemor olukorras, kus on vaja sooritada kindel liigutus. Ataksia dünaamiline (liigutuste sooritamisel) ja staatiline (tasakaalu säilitamisel), skandeeriv kõne, nüstagmid, intentsionaalne treemor (sihtliigutustel), lihaste hüpotoonia. Põhjusteks võivad olla sclerosis multiplex, insult, kasvajad, degeneratiivsed haigused. 10 Tasakaal ja koordinatsioon Tasakaalu ülesandeks on võime säilitada ja kontrollida keha massi keskpunkti asendit vastavalt toetuspinnale. Keha tasakaalu teostavad süsteemid on: sensoorne (visuaalne, vestibulaarne,
Jätab alles "süvastruktuuri" mõiste, mis on teose aluseks. Kuid põhirõhk on selle struktuuri realiseerimisel kirjaniku ja lugeja aktiivse "dialoogse vastastikuse mõju" käigus. Esindajad Genette, Eco ning Ricoeur. Retseptiivne esteetika lähtub vastupidiselt strukturalismile subjektist-lugejast ehk vastuvõtjast. Kunstiteos kui "esteetilise kogemuse" intentsionaalne objekt. Uuritakse lugeja reaktsiooni. Jauss, Ingarden. Strukturalism -- semiootika. Eriti kirjandusteaduslikes teatmikes loetakse semiootikat tihti strukturalismi allliigiks. Vrd Fiske: Strukturalism uurib, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale (make sense of the world), mitte mis maailm on. Semiootika on strukturalismi vorm -- me ei saa tunnetada maailma tema enda terminites, vaid ainult läbi meie kultuuri kontseptuaalsete ja lingvistiliste
Luuletaja maailm on ainulaadne. Poeet töötab alati keelega. Luule väärtus on puhtalt keeleline. Uuskriitika vastandub akadeemilisele traditsioonile, humanitaarteadustes valitsevale positivismile, kuid ka kirjandusteaduses valitsevale psühhologismile ja tegeleb allikate ja alltekstide otsimisega, oluline on nende kasutamise viis. Kirjandusliku teksti mõistmisel on kontekst küll oluline, kuid tema olemuses on kirjanduslik keel. Kirjanduse analüüsimisel tehakse vigu: 1) intentsionaalne eksimus: teksti tähenduse asendamine autori kavatsusega või kontekstiga; 2) affektiivne või emotsionaalne eksimus: teksti tähendus asendatakse lugeja või kriitiku emotsioonidega. Mõlemal juhul asendatakse teksti tähendus juba valmis tähendusega. Iga tekst on orgaaniline tervik, mis on alati midagi enamat kui osade summa. Tähtsad on teksti elementide suhted, mis moodustavad ainulaadse teksti vormi. Tekst on autonoomne vorm, kus tekivad uued tähendused
Indutseerimine e esile kutsumine- nt altkäemaks 4. Võim - nt vanglaärhvardus 5. Sundus - nt väljapressimine 6. Füüsiline jõud - nt piinamine 2) ühiskondlik võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral) 3) poliitiline süsteem on avatud ja pluralistlik, kõik saavad mingil määral osaleda - näha, et paljud vaidlusküsimused keerlevad struktuuri ja subjekti vahekorra ümber. Kas võim on intentsionaalne või struktuuri omadus? - teised küsimused puudutavad konflikti ja konsensust. Võim on teiste inimeste mõjutamist. Kas ka hambapasta reklaam on võimu vahend? Kust tulevad inimeste ,,huvid", ja kas nende muutmine, nt uute subjektiivsete ,,vajaduste" tekitamine tähendab võimu kasutamist? (Inimene ostab uut hambapastat, kuna ta ,,tahab" seda.) IV diskursiivne võim ja Michel Foucault (1926-1984): andis nendele küsimustele uut moodi lahenduse
Kuidas aju loob virtuaalse reaalsuse, milles me kõik igapäevaselt elame? Näiteks tekib inimesel “valutunne” parajasti siis, kui ta kõrvetab oma näpud ära ja selle tagajärel liiguvad teatud ärritused teatud ajupiirkonda, kus neid töödeldakse. Sellisteks inimese vaimuseisundite elamussisudeks nimetatakse kvaalideks. Kvaale on nimetatud ka fenomeniliseks teadvuseks. Peale kvalitatiivse elamussisu on olemas ka intentsionaalne struktuur, mis seisneb mõtete sisus ja nende tõeväärtustes. Näiteks teletorn on 314-ne meetri kõrgune, kuid kuidas peaks ajus olev neuronaalne aktiivsus käima teletorni kohta ja kuidas seletada seda, et antud teletorni kõrgus on õige või väär? Põhimeeleolud ja põhihoiakud on eranditeks nagu näiteks põnevus ja pessimism. Intentsionaalsuse probleemi on püütud lahendada nõnda, et neuronaalne protsess käib X-i kohta
annaabi.ee 
