Samuti võib täheldada noorema generatsiooni seas laialdast sallimatust rahvusvähemuste suhtes, mida põhjustabki ennekõike keelebarjäär. Samas on esinenud ka omaalgatuslikke positiivseid aktsioone, näitamaks üles tolerantsust üldise sallimatuse foonil. Näiteks korraldas paar aastat tagasi seltskond vene noori Tallinnas Tammsaare pargis aktsiooni „Kallista eestlast“, näitamaks eesti rahvale, et venelased soovivad sõbralikke suhteid. Eesti integratsioonipoliitika olemuses esineb tõsiseid puudusi, seetõttu tuleks tegeleda eelkõige noortega, et välja selgitada ebatolerantsust soodustavad faktorid juba kasvavas põlvkonnas. Palju diskussioone tekitav teema on negatiivsete nähtuste tolereerimine Eesti ühiskonnas. Esmapilgul võib tunduda, et meil valitseb üldine nulltolerants prostitutsiooni, narkootikumide, alkoholi tarvitamise ja vägivalla suhtes, kuid lähemal vaatlemisel jääb silma vastupidine olukord
üleriiklikust ja kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast. 3. Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbipaistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsiate või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss, meedia sissetulekuallikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses. RAHVUS- JA INTEGRATSIOONIPOLIITIKA Me lähtume oma rahvuspoliitikas tõsiasjast, et Eesti Vabariigi territoorium on ainuke koht maailmas, kus eestlased on põhirahvus ning kus sellest tulenevalt on eestlastel võõrandamatu õigus kestma jääda ja areneda. 20. sajandi tormiline ajalugu paiskas miljoneid inimesi kaugele oma kodumaast. Sellest tulenevad tänased integratsiooniprobleemid. Toetame eesti rahvusest põlvnevate isikute elamist Eestis või võõrsilt siia elama asumist. Nendele inimestele tuleb
Tervishoid: Tervishouisüsteemi tegevust reguleeritakse Sloveenias Tervishoiuministeeriumi poolt. Tervishoiuteenused ja ravimine on Sloveenias enamikel juhtudel tasuta (välja arvatud ravimine erakliinikutes ja keerulised meditsiinilised operatsioonid). Perepoliitika: Sloveenia riik tahab väga tõsta oma sündimust, see on riigi üks peamiseid eesmärke. Sloveenias on lubatud vanemapuhkuseks määratud päevi kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni. Integratsioonipoliitika: Välismaalaste integratsioonipoliitika indeksi paremusjärjestuses on Sloveenia 18.kohal. Tööturupoliitika: Sloveenia majanduse kõige olulisem on tööstus 2014.a seisuga(27,1 %). Detsembris 2014 oli 799 958 majanduslikult aktiivset isikut. Jaanuaris 2015 oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 124 279 töötut, mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja
maailmariigile ja selle propageerimine ei austa rahva õigust oma pärimuse ja maailmavaate säilitamiseks oma ajaloolisel kodumaal. Mutlikultuuri teostamise võimatust tõestatakse teatud rahvagruppide vabatahtliku suletud koondumise ja rahvusgruppidel põhinevate kampade tekkega suure sisserändega riikides (näiteks Ameerika Ühendriigid). Kriitika Mitmed lääneriikide juhid on seisukohal, et liberaalne integratsioonipoliitika pole end õigustanud. Mullu teatasid Saksamaa kantsler Angela Merkel, Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Inglismaa peaminister David Cameron, et multikulturalism on kahjustanud nende riikide rahvuslikke huve. Kriitika Viimase aja globaalsed poliitilised tormid on märgatavalt suurendanud immigrantide voolu lääneriikidesse, kus on niigi palju probleeme. See on juba viinud sotsiaalsete konfliktide tekkimiseni. Tagajärjed
Kui riigivalitsus ei tule toime eelarvega ega oska rahaga umber käia, miks rahvas peab kannatama? Miks me peame maksma oma taskust? See on puhas riigikogu viga, mida nad isegi ei julge tunnistada. Põhiliseks probleemiks on rahva usalduse kaotamine oma riigivalitsejate vastu. Me oleme nii kaua püüdnud olla Euroopa tasemel, kuid praegune mõne aastaga kõike saab ära rikkuda. 2007. aasta aprilli sündmused on näidanud, et pikaajaline ja kallis integratsioonipoliitika on läbi kukkunud.Eesti elanikkond kaotas oma ühtekuuluvustunnet. See oli puhas näide sellest, et eestlaste ja venelaste vahel on vägagi pingelised ja arusaamatud suhted.Jätkusuutliku riigi üheks tunnuseks on ühiskonna sidusus, mis on Eesti jaoks valuline küsimus. Sellele tuleb pöörata tähelepanu ja otsida mingisuguseid lahendusi.Raske on elada ühel maa-alal ja vihata teineteist. Eesti kultuuri elujõulisus ei ole heal tasemel.Eesti keel lonkab, seda peab hoidma ning
ja kultuuri säilimine) 2. Liitlasriikidelt sõjalise 2. julgeoleku taotlemine lubadus kindlustada julgeolek. 1. Kodakondsuse 1. Mihhail Korba avalik nullvariant vastuolu Eesti kuulumise integratsioonipoliitika suhtes NATO-sse (välis ja Eesti Keskerakond 2. Tasuta ühistransport julgeolekupoliitika peetakse vajalikuks riigi ja seisukohalt NATO-sse omavalitsuste toetust kuulumine vajalik) ühistranspordile 2. 1. Vastuseis 1. Isamaa ja Res Publica Liit kooseluseadusele 2.
Aastal 2008 astus Eesti Keskerakonda ning 2009. aastal sai valitud Tallinna Volikogusse, kus osales haridus- ja kultuurikomisjoni töös, samuti õiguskorra ning Tallinna Noorsoo- ja Spordiameti komisjonis. 2011. aasta märtsis osutus valituks Riigikogusse. Tema volitused on lõpetatud sama aasta aprillis seoses nimetamisega Tallinna abilinnapea ametisse, kus tema vastutusvaldkondadeks on haridus, kultuur, sport, noorsootöö, muinsuskaitse, rahvussuhted ja ühtse integratsioonipoliitika väljatöötamine ning Kodurahu foorum. Veendunud venekeelse hariduse säilitamise pooldaja, kes on valitud vene koolide nõukokku. Avaldanud mitmeid artikleid poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel. Teda on autasustatud Rahvusvahelise Taekwon- do Föderatsiooni (ITF) ordeniga panuse eest taekwon-do arendamisesse. Eesti Vabariigi 90. aastapäevaga seoses 2008. aastal autasustati teda Põhja-Tallinna Tähegaaktiivse ühiskondliku tegevuse ja sportlike saavustuste eest. Ja 2011
Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad: 1) Rahvastikupoliitika: · Rändepoliitika · Sündide arvu mõjutamine · Regionaalpoliitika 2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika · Tööturupoliitika Linnastumine tööstus- ja infoühiskonnas * Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe,
Kolmandaks tuleks eestlastel endal Nõukogude aja stereotüüpidest lahti saada ja võtta vene vähemust kui ühte loomulikku ühiskonna osa. Praeguses Eesti ühiskonnas on vene rahvus teatud põlu all, mis tähendab seda, et juba vene perekonnanimi võib tähendada eelarvamustega suhtumist isikusse. 7. Kokkuvõte Essees lähenesin integratsioonipoliitikale mitme nurga alt ja analüüsisin erinevaid integratsioonipoliitikaga seotud asjaolusid. Esiteks lahkasime erinevaid integratsioonipoliitika aspekte. Teiseks uurisin, millised on tuleviku väljavaated ja mida saaks paremini teha. Võime tulla järeldusele, et venelaste integreerimine Eesti ühiskonda on olnud suhteliselt vaevaline ja konfliktne. Kogu integreerumisprotsessi on vaja fundamentaalselt muuta, alustades lasteaedadest ja koolidest, lõpetades tööturuga ja sotsiaalsete õiguste tagamisega. Olemasolev süsteem on ebatõhus ja pigem kaugendab vene vähemust eestlastest.
*Toetused ettevõtjatele, kes palkavad vähemusi ja puuetega inimesi. *Riiklike toetusprogrammide pakkumine äärealadele. Sotsiaalne kaasatus inimeste võimalus osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus omada ligipääse ressurssidele ja teenustele. Olgu nendeks siis näiteks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogiavõimalusi. Sotsiaalsed probleemid Eesti ühiskonnas *Kehv integratsioonipoliitika. *Suur töötute hulk. *Narkomaania. *Alkoholi liigne tarbimine. Parempoolne ja vasakpoolne mõtteviis Parempoolsed: *Väärtustavad indiviidi vabadust. *Riik sekkub vähe majandusse vabaturumajandus. *Pooldatakse madalaid makse. *Nt. Liberalism, konservatism, natsionaalsotsialism. Vasakpoolsed: *Keskseks väärtuseks on võrdsus ja võrdsed võimalused kõigile. *Tähtis kollektiivi heaolu. *Majanduses pooldatakse segamajandust. *Leiavad, et riik peaks sekkuma majandusse. *Nt.
Identiteet – inimese või grupi enesemääratlus Etnilised vähemused võivad hakata oma õigusi taga nõudma, neil pole nii palju võimu kui põlisrahvusel. Integratsioon ehk lõimumine Assimilastsioon ehk kultuuriline ühtesulandumine Integratsiooni puhul säilitavad vähemused oma kultuurilise eripära ja keele, assimilatsiooni puhul saab mõne põlvkonna jooksul vähemusrahvusest põhirahvuse osa. Eesti integratsioonipoliitika on siiani olnud edukas. Siinsete mitteeestlaste keeleoskus on paranenud, mitteeestlased võtavad omale Eesti kodakondsuse, sotsiaalmajanduslikult nii hästi läinud pole. Võrdseid võimalusi töökohale konkureerimiseks väga pole. 6. Mis on soolise ja regionaalse kihistumine tunnused ning kuidas neid reguleerida püütakse?
arengut. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub väga paljudest asjaoludest: vaimukultuur ja ühiskondlik moraal, perepoliitika ja koduhoid, tööhõive, rahva tervis, regionaalpoliitika, rahvuste integratsioon. Mitmeski nimetatud valdkonnas on Narva Linnavalitsusel viimastel aastatel märkimisväärseid algatusi. Tänapäeval Eesti Valitsuse ja Riigikogu poolt heaks kiidetud mitte-eestlaste integratsioonipoliitika eesmärkideks on hoiakute muutmine mitte-eestlaste probleemide käsitlemisel, Eesti haridussüsteemi kujundamine keskseks integratsiooniteguriks, eesti keele oskuse järsk parendamine lähiaastail, kodakondsuse määratlemine ja mitte-eestlastest Eesti kodanike poliitiline integreerimine võimustruktuuridesse. Kohaliku omavalitsuse tasandil hindab Narva Linnavalitsus murettekitavaks linnaelanikkonna vähenemist ja vananemist
ning tahetakse sulandada mitte-eestlasi Eesti rahvastikku ning kodanikkonda. Kuidas on Eesti Euroopa Liiduga ning Schengeni viisaruumiga liitumine seda mõjutanud ning kas see üldse mõjutaski mitte-eestlaste arengut Eestis. Teema tundus aktuaalne, kuna mitte-eestlaste kohta käiv arutelu toimub meie ühiskonnas pidevalt, et kas ja kuidas võiksid nad sulanduda Eestisse ja millised on nende võimalused, kui neid üldse on ning kuidas senine poliitika, olgu see siis integratsioonipoliitika, assimileerimispoliitka, või kodakondsuspoliitika on Eestis vilja kandnud, kuna üha enam tuntakse huvi vähemusrahvuste muutuste üle mitte ainult Eestis, vaid ka väljaspool Eestit olevates riikides. Taasiseseisvumine Kui Eesti 20. augustil 1991 taasiseseisvus sai ta NSVL poolt kaasa suure mitte-eestlastest koosneva rahvusliku koosseisu pärandi, kes ilmusid Eestisse peale II maailmasõda. Kuna NSVL seda soodustas, siis oli taasisesisvumise hetkeks Eestis
Nõukogude Liidu ,,lahutamatu osa" (vt ka Kalmus, 2000).) Kas esineb uusi sõnu, uudissõnu? Ning kui, siis missugune kultuuriline või ideoloogiline tähtsus neil on? Uudissõnad annavad tunnistust ühiskonnas toimuvatest muutustest ning aitavad muutusi omaks võtta, nende tähendust kujundada ja nendele antavaid hinnanguid vormida. (Nt: Näiteks kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele võetud uudissõna ,,lõimumine" osalejate agentsust rõhutavat ja soojemat konnotatsiooni kui poliittehnoloogilisena mõjuv, varasemalt ainsa kõnealust protsessi tähistava mõistena käibinud võõrsõnaline ,,integratsioon".) Kas esineb ümbersõnastust (ingl rewording) teatud sõnade vältimist, nende süstemaatilist asendamist teiste sõnadega või ülesõnastust (ingl overwording)
Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. 2.ÜHISKONNAVALITSEMINE
Õpilased söandavad uues keeles rohkem proovida rääkida, kui nad tunnevad, et neid kui õppijaid hinnatakse. Koostööpartnerid Keelekümbluskeskus avaldab tänu oma koostööpartneritele, kelle kaasabi ja toetust võib pidada programmi edukuse aluseks. Eesti partnerid Vene päritolu õpilased ja lapsevanemad sihtrühm, kelle heaks keskus töötab Haridus- ja Teadusministeerium peamine rahastaja, kannab hoolt programmi juhtimise eest Rahvastikuministri büroo integratsioonipoliitika peamine kujundaja Eestis Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse teised osakonnad riikliku integratsioonipoliitika elluviimise koordineerijad Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus abiks nõuga. REKKi tasemetööde ja eksamitööde tulemuste alusel hinnatakse õpilaste edukust Tartu Ülikool programmialaste teadusuuringute korraldaja Tallinna Ülikool tulevaste keelekümblusõpetajate koolitaja Tartu Ülikooli Narva Kolledz tulevaste keelekümblusõpetajate koolitaja
(defitsiidiga tööjõu gruppide) vahel Palkade erinevused võivad (ei pruugi) põhjustada kapitali voolu madala palgaga piirkondadesse. Kõrge palk iseenesest ei põhjusta kapitali äravoolu Legaalse ja illegaalse rände mõju tööjõuturule on erinev. Legaalne ränne surub palkasid alla. Illegaalse rände mõju palkadele on tühine, sest illegaale rakendatakse sekundaarsel tööturul olevatel kohtadel Integratsioonipoliitika: Eesti integratsioonipoliitika toetub 3 vaalale Poliitiline integratsioon (kodakondsus) Kultuuriline integratsioon (haridus ja keel) Sotsiaalmajanduslik integratsioon (sotsiaalmajanduslik keskkond) Tööhõive ja töötus Tootmistegurite käsitulus: Kolm tähtsaimat tootmistegurit: maa, kapital, töö 1,5-2 sajandi jooksul on nende tootmistegurite tähtsus muutunud o maa – oli tähtsaim tootmistegur traditsioonilises ühiskonnas
kohalikust ajaleheturust ning rohkem kui kolmandikku ühest telejaamast. 3.Meediaomanduse seaduse rakendumiseks tuleb tagada meedias osalemise läbi paistvus. Selleks tuleb meediaettevõtetele kehtestada nõue avaldada äriühingu aktsia te või osakute omanikud ja osaluse suurus, avalikustada bilanss, meedia sissetuleku allikad ja teavitada pädevaid ametivõime olulistest muutustest äriühingute osaluses. INTEGRATSIOONIPOLIITIKA 1.Välja töötada riiklik programm, tagamaks tõrjutuse ja ahistamise juhtumite ennetamine ning professionaalne abi vajajatele. 2.Käivitada sotsiaalmajanduslikud programmid, mis loovad uusi töökohti, vähen davad tööpuudust, parandavad kvaliteetse venekeelse hariduse kättesaadavust ning kujundavad soodsa keskkonna, tagamaks rahvusvähemustele eestlastega võrd väärse positsiooni Eesti ühiskonnas. 3
toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva õigusriigi toimimiseks tugevdatakse ning korrastatakse haldus-, õiguskaitse- ja kohtusüsteemi. Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus, kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. Tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna kindlustumisele aitab kaasa integratsioonipoliitika elluviimine. Riik tagab vähemustesse kuuluvate isikute õigused ning aitab kaasa erinevate etniliste ja sotsiaalsete gruppide integreerumisele ühiskonda. Eesti ühiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: ühiskonna ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eripärade säilimise toetamine. Eesti riigi eduka toimimise seisukohalt on oluline viia ellu rahvastikupoliitikat, mille eesmärgid on
multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik
multikultuurseks. Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik
Multikultuursus on ühiskonna vorm, kus elavad koos erinevad rahvused erinevate tõekspidamiste ja harjumustega. Multikultuursus hõlmab ilmtingimata ka mitmekeelsust, sest keel moodustab olulise osa kultuurist ja identiteedist. Ilma oma keeleta hääbub ka kultuur, säilides vaid üksikutes tavades ja traditsioonilistes toitudes, nagu võib USA-sse sisse rännanud rahvusgruppide näitel tõdeda. Praegu asetatakse Eesti integratsioonipoliitika raames vene vähemusele kohustus õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Siiski, paljud mõistavad seda vajadust ise, seda ilmestab ka näiteks vene keele kui valikaine populaarsuse suurenemine koolides. Multikultuursus on euroopalik väärtus ja varasalv, mille võimaluste kasutamiseks on Eestis veel üksjagu õppida. Ütleb ju ka Euroopa Liidu moto: in varietate concordia - mitmekesisuses peitub ühtsus. Heaoluriik
for Latvia and Estonia, Latvian Foreign Policy Yearbook 2013, 7-18. Anett-M. Rebane Finants ja majanduskriisi tagajärjel on Euroopa Liit pidanud läbima mitmeid juba kehtivaid kui ka tulevasi muudatusi. See illusioon ja lootus, et Euroopa integratsioon on hästi konstrueeritud ning kõigi suhtes võrdselt toimiv mehhanism, mis taotleb heaolu ja poliitilist harmooniat on aga aasta-aastalt hääbunud. Integratsioonipoliitika kvaliteet on samuti pälvinud rohkelt kriitikat nii majandusteadlaste, avalikkuse, meedia ning akadeemikute poolt, mis näitab ühtlasi ka ulatuslikku lõhet ühiskonna ootuste, legaalse kompetentsi ja institutsionaalse otsustamise tasandi vahel. Keskseks teemaks on reeglina suurriigid, kuid millised probleemid vajavad väikeriikide nagu selleks on Eesti ja Läti puhul ületamist, on sageli teisejärguline.
toimimine ning isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Seaduste ülimuslikkusel põhineva õigusriigi toimimiseks tugevdatakse ning korrastatakse haldus-, õiguskaitse- ja kohtusüsteemi. Demokraatlike institutsioonide ja õigusriigi toimimiseks on oluline kodanikuühiskonna pidev areng. Kodanikuühiskonna arengu eeldused on ühiskonna avatus, kodanikualgatuse soodustamine ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. Tasakaalustatud ja demokraatliku ühiskonna kindlustumisele aitab kaasa integratsioonipoliitika elluviimine. Riik tagab vähemustesse kuuluvate isikute õigused ning aitab kaasa erinevate etniliste ja sotsiaalsete gruppide integreerumisele ühiskonda. Eesti ühiskonna integratsiooni alus on kaks paralleelset protsessi: ühiskonna ühtlustumine eesti keele oskuse ja Eesti kodakondsuse omandamise alusel ning isikute rahvuskultuuriliste eripärade säilimise toetamine. Eesti riigi eduka toimimise seisukohalt on oluline viia ellu rahvastikupoliitikat, mille eesmärgid on pidurdada
mustadeks ja latiinodeks. Norras, kus nii rikkad kui ka vaesed on valged, blondid ja pikakasvulised riigikeelt kõnelevad luterlased, on ükskõikne olla aga tunduvalt keerulisem. Maailma väärtuste uuringu kohaselt usub 60% ameeriklastest, et vaesed on laisad. Eurooplastest arvab seda aga vaid 26%. Kui Prantsusmaa „rassiliselt mitmekesine“ meeskond tuli 1998. aastal jalgpalli maailmameistriks, kuulutasid poliitikud selle oma immigratsiooni- ja integratsioonipoliitika võiduks. Aga 2010. aasta jalgpalli MM-l soovis väidetavalt kolmveerand prantslastest oma meeskonnale kaotust. Selles ärapöördumises oli midagi enamat kui lihtsalt pettumus sportlastes. Paljude prantslaste arvates sümboliseeris Prantsuse koondis ühiskonna kollapsit. Meedias küsiti otse: milliseid väärtusi, millist identiteeti see meeskond esindab? Isegi koondise väheseid valgeid mängijaid Frank Ribery oli astunud islami usku.
annaabi.ee 
