Siia alla kuuluvad konkreetsed poliitika valdkonnad: 1)Määrused (ingl. k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. 2)Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. 3)Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. 4)Soovitused, arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 1.3. Kirjutamata ehk pretsedendiõigus Kirjutamata õiguse alla kuulub nii tavaõigus kui ka pretsedendi õigus, mis tuleneb eelkõige kohtulahenditest. Ka liidu õiguse põhimõtted, mis tulenevad üldisest rahvusvahelisest õigusest. Pretsedendiõiguse tähtsus on liidus olnud suurem kui enamikus liikmesriikides, seda eelkõige tänu Euroopa Kohtu jõulisele tegevusele seadusandluse ja lepingu põhimõtete kohaldamisel. VI EL peamised regulatiivsed õigusaktid 1.1
4) Rahvusvaheline meedia 11. Mis on poliitiline kommunikatsioon? Poliitilise konflikti ja koostöö põhipunktid: • Valitsemise kunst • Avalikud küsimused • Kompromiss ja üksmeel • Võim ja ressursside ümberjagamine Poliitilise kommunikatsiooni laiem tähendus - protsess, mille käigus vahetatakse infot poliitikute, meedia ja avalikkuse vahel Erinevad info vahetuse liigid: A. Ülevalt alla - valitsevatelt institutsioonidelt kodanikele B. Horisontaalselt - poliitikute vahel C. Alt üles - avalikust arvamusest võimudele Poliitiline kommunikatsioon - algatavad poliitilised parteid Eesmärk: teadvustada valijaskonnale partei seisukohti eri teemadel Poliitika kommunikatsioon - ametisse valitud poliitikute otsused poliitikate elluviimise osas Avaliku sektori kommunikatsioon: • See, kuidas riik töötab, on kõigile teadaolev info (kättesaadav erinevates kanalites)
hindamine - tegevuskava täitmise jälgimine, vajadusel plaani muutmine ning püstitatud eesmärkide täitmise hindamine, teenuste arendamine ettepanekute tegemine teenuste planeerimiseks ja arendamiseks, juhtumi lõpetamine 8 1. Sotsiaaltöötaja tegevus ühiskonna sotsiaaltöös - Arendusprojektide ja sihtprogrammide koostamine ja läbiviimine, piirkonna probleemi(de) analüüs ja andmete kogumine elanikkonnalt ja institutsioonidelt, regionaalse arengu perspektiivide sõnastamine, kogukonna hindamine, läbirääkimiste pidamine elanikkonnaga ja institutsioonidega ning poliitiliste parteide jm liikumistega, arengueesmärkide sõnastamine ja tegevuse hindamine, vajadusel tegevuse korrigeerimine, muutuste juhtimine, sotsiaalsete aktsioonide läbiviimine, teenuste arendamine, võrgustikutöö, kogukonna nõustamine ja jõustamine 2. Sotsiaaltöö tasandid sotsiaalhaldus, klienditöö,
Kodusõjad ja vabariigi languse ajajärk 133-30 eKr. Mille poolest olid tähtsad Rooma ajaloos järgmised isikud: 1.Caesar, 2. Pompeius ,3.Crassus 4.Antonius, 5.Octavianus, 6.Kleopatra Varane keisririik e printsipaat 30 eKr 3. saj pKr Keisririik algab Octavianuse valitsusajaga (30 eKr 14 pKr). Keisri tiitli andsid talle järeltulevad põlved. Ise nimetas ta end vabariikliku korra taastajaks, kuigi võttis vabariiki esindavatelt institutsioonidelt viimsegi võimu. Iseloomulik oli võimu jagamine senati ja riigi esimese kodaniku princepsi vahel. Siit ka riigikorra nimetus printsipaat. Octavianus oli leegionide ülemjuhataja imperaator, konsul, provintside asevalitseja, rahvatribuun, ülempreester. Senat andis talle aunime Augustus tõlkes ,,suursugune" (Vt. lk.174-175) Peamised keisridünastiad Juliuste-Claudiuste dünastia 27 eKr- 68 p.Kr (Augustus, Tiberius, Caligula, Claudius, Nero)
Müügitulu võrdub saadud või saadaoleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Müügitulu ei sisalda põhivara müügitulu; muud äritulu (oma põhivara likvideerimistulu, trahvi- ja viivisetulu, kasum ostjate ja tarnijate valuutakursi muutustest ja aegunud kreditoorsest võlgnevusest, aruandeperioodil selgunud eelmiste aastate tulu, saadud annetused jms); finants- ega erakorralist tulu; riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud dotatsioone (tegevuskulude sihtfinantseerimine); käibemaksukohustuslasel käibemaksu; tootjaettevõttel ja aktsiisilaopidajal aktsiise; hinnasoodustusi, mahahindlusi ega korduvkasutusega taara maksumust; teiste nimel sissenõutud summasid (komisjoni- ja agendilepingud). 5 MÜÜGITULU STATISTIKA Ettevõtlussektori müügitulu oli 2009
välisvaluutatehinguid artikli 219 sätete järgi; hoida ja hallata liikmes¬riikide ametlikke välisvaluutareserve; edendada makse-süsteemide tõrgeteta toimimist. Artikkel 130 sätestab, et kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud aluslepingutega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Liidu institutsioonid, organid ja asutused ning liikmesriikide valitsused kohustuvad seda põhimõtet austama ega püüa mõjutada Euroopa Keskpanga või riikide keskpankade otsuseid tegevate organite liikmeid nende ülesannete täitmisel. Seega ei tohi ükski kolmas isik või organ, sealhulgas liikmesriigi valitsus, mõjutada riigi keskpanka tema ülesannete täitmisel tehtavates raha-, krediidi- ja
Hindamine (evaluation) POLIITILINE KOMMUNIKATSIOON Mis on poliitika? Poliitika on otsustetegemine avalike vahenditega ja on seotud eeskätt riigivalitsuse, parteide ja teiste institutsioonide tegevusega. Konflikt ja koostöö Valitsemise kunst Avalikud küsimused Kompromiss ja konsensus Võim ja ressursside ümberjagamine Poliitiline kommunikatsioon Interaktiivne protsess, mille käigus vahetatakse informatsiooni poliitikute, meedia ja avalikkuse vahel Ülalt alla Valitsevatelt institutsioonidelt kodanikele Horisontaalselt Poliitikute vahel Alt üles Avalikust arvamusest võimudele Politiiline kommunikatsioon Algatavad poliitilised parteid Eesmärk: teadvustada valijaskonnale partei seisukohti eri teemadel Poliitika kommunikatsioon Ametisse valitud poliitikute otsused, mida toetuvad ametnike nõuannetele poliitikate elluviimise osas Avaliku sektori kommunikatsioon Kuidas riik töötab Pakutud lahendused Vastutus Läbipaistvus (Valitsuse kommunikatsioon, valitsuse pressikonverentsid)
Tegeleb kahte tüüpi probleemidega. Esiteks vajavad liikmseriikide kohtud liidu seadusandlust tõlgendades selgitusi. Teiseks tegeleb ka ELi institutsioonide poolt kohtu ette toodud kaebustega. Euroopa Keskpank - ülesandeks on hoida euroalal rahalist stabiilsust, tagades madala ja stabiilse tarbijahindade inflatsiooni. EKP on iseseisev institutsioon ja võtab vastu otsuseid, küsimata selleks juhiseid valitsustelt ja teistelt ELi institutsioonidelt ning võtmata selliseid juhiseid arvesse. koosneb liimesriikide keskpanga presidentidest ja EKP presidendist ja asepresidendist Pilet 8 1) Valimised ja nende roll demokraatlikus ühiskonnas. Peamised valimissüsteemid ning nende plussid ja miinused. Võimu perioodilist ja seaduslikku vahetumist tagavad vabad valimised on demokraatliku valitsemisviisi alus. Ühtlasi on valimised enamikule kodanikkonnast ainus võimalus poliitikas osalemiseda.
väliskapitali ja välisvaluuta osakonna poolt. Brasiilia keskpank täiendab andmeid välisvaluuta voogudest koos valitsuse agentuuridest raporteeritud andmetega ja lisaks mere- ja õhutranspordi kompaniidelt. Andmed reservide koostamiseks on saadud Brasiilia keskpanga Reservide Operatsioonide osakonnalt. Brasiilia keskpanga informatsiooni süsteem kogub andmeid välisvaluuta vahetus turu tehingutest otse finants institutsioonidelt ja teistelt autoriseeritud agentidelt kes tegelevad välisvaluutaga. Need tehingud vormistatakse läbi elektrooniliselt genereeritud õigusliku instrumendi mida nim. ,,vahetus lepinguks" või läbi lihtsustatud ankeedi (blankett) näitamaks operatsiooni (tehingu) olemust ja tingimusi. Lepingu ja pakkumiste andmed on piisavalt detailsed, et saaks koostada maksebilanssi.. Andmed kodumaise valuuta tehingutest Brasiilia
kohustus ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. • Euroopa Liidu lepingule lisatakse uued artiklid demokraatlike põhimõtete kohta (art-d 8, 8a ja 8b, sh kodanikualgatus, mis võimaldab vähemalt miljonil mitmest liikmesriigist pärineval Euroopa Liidu kodanikul teha komisjonile õigusakti kehtestamise ettepanek). • Euroopa Liidu lepingus sätestatakse liikmesriikide parlamentide roll (art 8c), sh riikide parlamentide õigus saada kõigilt Euroopa Liidu institutsioonidelt Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid ning hinnata nende kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega. • Euroopa Liidu institutsioonilist raamistikku muutvate sätete eesmärk on suurendada institutsioonide tegevuse demokraatlikku legitiimsust ja läbipaistvust ning muuta institutsioonid tõhusamaks ja nende tegevus Euroopa Parlamendi rolli suurenemine. Kas need on edukad olnud? 40. Mis on Euroskeptitsism?
b) SMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb alati teavitada (ametlikud teadaanded, sealhulgas sotsiaalset või majanduslikku küsib kooskõlastust vajalikelt asutustelt ja regionaalne meedia, kirjadega) laadi põhjustel, võib strateegilise institutsioonidelt SMH algatamata jätmisest (kui otsustati planeerimisdokumendi kehtestada Vabariigi Avalik keskkonnaaruanne Avalik keskkonnapoliitika c) algatab SMH koos dokumendi koostamise eelhindamise tulemusel) tuleb samuti teavitada, Valitsuse nõusolekul.
2) Dokumendi koostaja 3) SMH ekspert 4) SMH järelevalve teostaja 5)Avalikkus (public) 6) Keskkonnakaitseorganisatsioonid (NGO, nongovernmental organizations) 7) Kooskõlastusasutused 8)Dokumendi kehtestaja Dokumendi koostamise korraldaja a)vastutab SMH teostamise ja dokumendi koostamise eest b) SMH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel küsib kooskõlastust vajalikelt asutustelt ja institutsioonidelt c) algatab SMH koos dokumendi koostamise algatamisega d)teavitab SMH algatamisest/algatamata jätmisest f) vastutab SMH korraldamise eest g) katab SMHga seotud kulud h) teatab dokumendi kehtestamisest (teavitab avalikkust) Dokumendi koostaja* 1.esitab SMH programmi ja aruande järelevalve teostajale kooskõlastamiseks 2.korraldab SMH programmi ja aruande (sh dokumendi eelnõu) avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu 3
2. Kooskõla EL õiguse ja rahvusvahelise praktikaga Artikkel 130 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 108) sätestab, et kasutades volitusi ning täites ülesandeid ja kohustusi, mis on neile pandud aluslepingutega ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga, ei taotle ega saa Euroopa Keskpank ega ükski riigi keskpank ega ükski nende otsuseid tegeva organi liige mingeid juhiseid liidu institutsioonidelt, organitelt või asutustelt, ühegi liikmesriigi valitsuselt ega üheltki teiselt organilt. Eesti Panga suhtes kehtib Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklist 123 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 101) tulenevalt avaliku võimu institutsioonide, asutuste ja organite krediteerimise keeld. Keelatud on Euroopa Keskpanga või liikmesriikide keskpankade arvelduslaenud või mingit muud tüüpi laenuvõimalused liidu institutsioonidele, organitele või
k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg): "Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või
k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. • Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. • Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. • Soovituslikud õigusaktid • Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (‘Seaduste ühtlustamine’ = ühisturg): “Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või
k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg): "Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või
k. regulations) - ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele. · Direktiivid (ingl. k. directives) - soovitud tulemuse osas kohustav. Euroopa Liidu põhikursus Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata. · Otsused (ingl. k. decisions) - adressaadi suhtes siduvad üksikaktid. · Soovituslikud õigusaktid · Soovitused ja arvamused (ingl. k. recommendations and opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. 30.Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - Asutamislepingu artikkel, näit: * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg): "Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või
* Euroopa identiteedi arendamine · Soovituslikud õigusaktid * Tasakaalustatud majanduslik ja sotsiaalne areng · Soovitused ja arvamused (ingl. k. Recommendations and * Euroopa konkurentsivõime parandamine ja mõjuvõimu opinions) - kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. suurendamine rahvusvahelisel areenil Tulevad EL institutsioonidelt. Liikmesriikide EL ühinemise põhjused 30. Direktiivid ja määrused (sisu ja õigusjõud) Prantsusmaa (1952) Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus - · kaasata Saksamaa Euroopa integratsiooniprotsessi, eesmärgiga Asutamislepingu artikkel, näit: takistada Saksamaa saamist ülemvõimuks Euroopas * Endine Art. 100 (`Seaduste ühtlustamine' = ühisturg):
(d) mõtte- ja eesmärgikohane." Sisemise argumenteerimise punkt 3 juriidiline otsustus ehk punkti 2 suhe punkti 1 on teisisõnu süllogismi lahendamine e subsumptsioon koos imputatsiooniga. Välise argumenteerimise protsess saab alguse tegelikult palju kaugemalt. 5. Õigusliku otsuse täitmisele pööramine. Selle staadiumi põhitegevus on õigusliku otsuse tegelik elluviimine. Õiguse kohaldamise juhul ei realiseeru õiguslik otsustus iseenesest, vaid piltlikult vajab abi erilistelt institutsioonidelt ja ametiisikutelt. See tähendab, et näiteks kohtunik ei kohalda vahetult ise kohtuotsust, st ei vii seda vahetult täide. Omaette staadiumina käsitlemine johtub veel asjaolust, et otsuse õiguspärasel täideviijal võib olla seadusest tulenev teatud diskretsiooniõigus. Sellisel juhul on tegemist olustikuga, kus tõlgendamise objektiks on täitmisele kuuluv otsus. Sellisel juhul võib ilmneda otsuse täitmisega seotud asjaolude hindamisel tõlgenduslikke lahknevusi otsuse tegija (nt
Direktiivid (ingl. K directives) soovitud tulemuse osas kohustav. Eesmärgi saavutamise vorm ja vahendid liikmesriigi määrata Otsused (ingl k. decisions) adressaadi suhtes siduvad üksikaktid o Soovituslikud õigusaktid Soovitused ja arvamused (recommendations and opinions) kaudne õiguslik mõju, kuid ei ole adressaadile siduvad. Tulevad EL institutsioonidelt. · Ühtlustamismeetmete (direktiivid, määrused) õiguslik alus Asutamislepingu artikkel, näit: Endine Art. 100 (Seaduste ühtlustamine = ühisturg): ,,Komisjoni ettepaneku põhjal ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ning majandus- ja sotsiaalkomiteega annab nõukogu ühehäälselt direktiive liikmesriikide niisuguste õigus- ja haldusnormide ühtlustamiseks, mis otseselt mõjutavad ühisturu rajamist või toimimist" Art
suhete eest), 7) Viviane Reding /Luksemburg/ (vastutab Liidu laienemisküsimuste eest) Ülejäänud Komisjoni liikmed kannavad lihtsalt voliniku tiitlit. Antud Komisjon alustas oma tööd Brüsselis 22. novembril 2009. aastal. Nende tööajaks on antud koosseisus 5 aastat. Kuna need volinikud määratakse esindama riigiülemusliku Euroopa Liidu ühiseid huve, ei ole neil lubatud esindada oma riiki. Nad ei tohi nõu küsida üksikuilt valitsustelt või institutsioonidelt ega tohi olla mõjutatud neist. Ka ei tohi nad olla tegevad muudel aladel: seda olenemata asjaoludest, et kas see toimub isikliku kasu saamise eesmärgil või lihtsalt ühiskondliku heategevuse raames. Kõik EL-i liikmesriigid peavad austama Komisjoni liikmete sõltumatust. Lisaks Komisjoni liikmeile ja nende isiklikele sekretariaatidele töötab Euroopa Komisjoni koosseisus veel sekretäride, referentide, ekspertide, tõlkide, valvurite ja muude ametikandjatena üle 20000 töötaja
Erinevad toetused kantakse erinevatele töölehe ridadele. Hoonete ehitamiseks ja ruumide renoveerimiseks saadud toetuste summad märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 23. 36 EAS-ilt saadav toetus materiaalse põhivara soetamiseks märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 26. EAS-ilt saadav toetus immateriaalse põhivara soetamiseks märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 27. Muudelt institutsioonidelt saadavad toetused põhivara soetamiseks märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 24. 37 Kulude katmiseks saadavad toetused märgitakse: IGF/ kassavood/ rida 25. Siia tuleb kanda ka EAS-ilt saadav stardi- ja kasvutoetus turundustegevuste läbiviimiseks ning kasvutoetus tööjõukulude finantseerimiseks. Rahastamisallikana laenukapitali kasutamine eeldab ka laenude tagasi maksmist. Igakuiselt tagasi
Õigused: 14 vaba liikumine EL-i piires 15 valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 16 Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 17 Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23). Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine
Õigused: 1) vaba liikumine EL-i piires 2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (23). Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. EUROOPA TULEVIKU KONVENT JA PÕHISEADUSLIK LEPING Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris sätestati Euroopa tuleviku konvendi loomine. Konvent kutsuti
Õigused: 1) vaba liikumine EL piires 2) valimisõigus kohalikel ja Europarlamendi valimistel, valimis- ja kandideerimisõigus teise liikmesriigi kohalikel valimistel. Ühe liikmesriigi kodanik võib kuuluda teise liikmesriigi erakonda. Kui ta elab alaliselt teises EL liikmesriigis, on tal ka seal Europarlamendi valimisõigus. 3) Diplomaatiline kaitse ühe EL liikmesriigi kodaniku kaitse teise liikmesriigi konsulaadis. 4) Õigus saada infot EL institutsioonidelt EL ametlikes keeltes (oma riigikeeles). Euroopa Liidu töökeeled on kõigi liikmesriikide ametlikud keeled (20), välja arvatud iiri keel. Komisjoni töökeeled on prantsuse ja inglise keel. Komisjonis ja nõukogus räägitakse sageli emakeeles, kuid esinemised tõlgitakse 2-3 keelde. Edasi-tagasi tõlkimise võimalusi on 380. Euroopa Tuleviku Konvent ja põhiseaduslik leping Euroopa tuleviku konvendi loomine sätestati Laekeni tippkohtumisel 2001. aasta detsembris
Eesti Vabariigi ja Euroopa Elementaarosakestefüüsika 2 400 000 2 400 000 0 0 0 0 2 400 000 Keskuse koostööleping uuringute tellimine avalik-õiguslikelt institutsioonidelt 2 000 000 2 000 000 0 0 0 0 2 000 000 4500.03 Valitsussektorisse kuuluvatele sihtasutustele 1 800 391 797 533 907 219 0 1 266 484 578 0 0 1 800 391 797
................................................................... 1.6. Laager osutab oma teenuseid tasu eest, osaliselt või täielikult tasuta. 1.7. Laagri asukoht on .......................................................................... 2. Eesmärgid 2.1. Laagri eesmärgiks on noortele organiseeritud aktiivse puhkuse veetmise võimaldamine, puhkuse käigus noorte teadmiste ja positiivsete harjumuste kujundamine. 2.2. Oma eesmärkide saavutamiseks laager: 2.2.1 kogub kõrgemalseisvatelt institutsioonidelt oma tegevuseks vajalikku teavet; 2.2.2 järgib kõiki erinevate institutsioonide poolt kehtestatud nõudeid, mis on 18 vajalikud noorte arenguks ja ohutuse tagamiseks; 2.2.3 koostab laagri kulude ja tulude aastaeelarve projektid ning riigi investeeringute osas auditeeritud aruanded; 2.2.4 korraldab laagri kasutuses oleva vara haldamist; 2.2.5 teeb noortelaagris jooksvat remonti; 2.2.6 täidab muid käesolevast põhimäärusest ja kehtivatest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 3
annaabi.ee 
