EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots
TALLINNA POLÜTEHNIKUM nimi Wifi ruuteri paigaldamine Kasutusjuhend TEHNILISE DOKUMENTATSIOONI MÕISTMINE klass Juhendaja: Tallinn 2013 SISSEJUHATUS Ruuter Marsruute on elektrooniline seade, mis ühendab omavahel kaht või enamat arvutivõrku, ning võimaldab nendevahelise andmeside. Käesolev juhend annab juhised kuidas WiFi ruuter töökorda seadmiseks ja koduse wifi võrgu turvamiseks ning tuuakse välja lahendused põhilistele probleemidele. 1. PAIGALDAMINE 1.1 Vajalikud asjad paigaldamiseks: · toimiv kaabelinternetiühendus · wifi ruuter · wifi-kaardiga sülearvuti · Wifi ühenduse aktiveerimiseks vali Start menüüst Connect to-> Wireless Network Connection. Nüüd on Wifi ühendus uuesti aktiveeritud ning võid hakata kasutama traadita ühendust. · Nüüd peaks olema kodus hästi toimiv
a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi
siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. WiMAX standard IEEE 802.16 | 2-66GHz (enne 2004 10-66), long-range system | 70Mbit/s või 50 km levi ATM Võrgud- ATM-asyncronous transfer mode. Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi.
............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................
allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes
täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi. Ajalised ja ruumilised signaalid, mitmemõõtmelised signaalid. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus. Signaal on tehnikas andmete esituseks kasutatava füüsikalise suuruse variatsioon. Analoogsignaal on pidev signaal, millel on lõpmatu arv olekuid ning mida saab igal ajahetkel mõõta. Enamik looduslikke ja tehislikke protsesse on pidevatoimelised. Ajas muutuv signaal – nt rääkides muutub heli rõhk ajas. Ajas ja ruumis pidev signaal: Iga järgnev väärtus on eelmisest veidi erinev. Nt mikrofoni pinge. Diskreetsignaal on selline signaal, millele omistatakse väärtust ainult kindlail
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt
5)adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks (server) Alguses tehakse tekst nullide ja ühtede jadaks. Siis võidakse teha see analoogsignaaliks, et informatsiooni võrku saata. Siis signaal liigub mööda võrku edasi ja vastuvõtja võtab selle signaali vastu ja analoogsignaalist tehakse jälle ühtede ja nullide jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid. 2
Iga pakett võib liikuda erinevat marsruuti pidi - e võib esineda võrgusõlmedes viivitusi. Efektiivsem, kui on lubatud teatav hilinemine. See ei ole ühendusele orienteeritud, seega saab muuta, kasutades kõrgemate kihtide protokolle. Sõnumid jagatakse pakettideks, iga pakett edastatakse eraldi ja eri paketid võivad minna sihtpunkti eri teed mööda seega jõuavad suht suvalises järjekorras kohale. Esialgne sõnum koostatakse neist, kui kõik sõnumi paketid on kohal. Ruuter peab ootama kuni terve pakett on ära laadinud, enne kui midagi edasi saadab (store and forward). Kasutajad jagavad võrguressursi, iga pakett kasutab kanalit täies mahus. Nõudlus võib olla suurem kui ressurss, “pudelikael” võib tekkida, kus paketid kujuvad järjekorda ja ootavad kanali vabanemist. Vastuvõtmine - analüüsimine - edasi saatmine = 3 sammu Miks see on winning side - Lubab mitmel kasutajal korraga kasutada, nt 1 Mb/s kanal, igal
kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab
1. Üldine kommunikatsioonimudel Sõnumi allikas->saatja(allikast info)->edastussüsteem->vastuvõtja->sihtjaam [üheks näiteks võiks olla: Arvuti->modem->ÜKTV->modem->arvuti] sisendinfoAllikas(sisendandmed g(t))->edastaja e. transmitter(edasi saadetud signaal s(t))->edastussüsteem(saadud signaal r(t))->vastuvõtja(väljund andmed g'(t))- >lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine
Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus – selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega – arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule signaalile ühises
Võrgusõlmed peavad enne edastamist kõik sõnumi paketid kätte saama, seega võib viide olla suurem. )) ==> Paketi pikkus selleks, et saata andmeid kiiremini edasi on otstarbekas need tükeldada (teha pakettideks), kui muidu tuleks oodata, kui üks osa (nt esimene ruuter) saab kogu info kätte ja alles siis saab seda edastama hakata, saab andmeid pakettidena teele panna nii, et esimene pakett esimese ruuterini läheb teele ja samal ajal saab hakata juba järgmist saatma. Kui esimene ruuter saab esimese paketi kätte saab ta hakata seda saatma järgmisele ruuterile.. samas ei ole mõttekas pakette liiga väikeseks teha, sest sellega hoopis kaotatakse aega arvestama peab ka üleminekuaega ühelt seadmelt teisele. Tuleks leida optimaalne pakettide suurus ning see võib andmete saatmise aega tunduvalt lühendada. 9. MULTIPLEKSIMINE SAGEDUSE, AJA JA KOODI JÄRGI ==> FDM e sagedusmultipleksimine mitmele sõltumatule signaalile ühises edastusmeedias
Pärisikoon asub ühes kindlas kohas ja selle kustutamisel kustub ka fail. Ruuter (marsruuter, router) on võrgu seade, mis edastab andmepakette üle võrgu sihtpunkti poole ja seda protsessi nimetatakse marsruutimiseks. Lihtsamalt seletades, kui tavaline switch (võrgulüliti) ei tea arvuti IP aadressidest midagi, siis tegelevad ruuterid ka parima tee valimisega, vahetades selleks omavahel marsruutimisinfot. Tavaliselt kodus ühendab teenusepakkuja (ISP) võrgu kohtvõrku (LAN) ruuter. Tavaline switch sobib ühendamiseks ainult kohtvõrku. Ruuterit ja switchi saab ka omavahel ühendada. Ruuter võib sisaldada erinevaid funktsioone: SWITCH - võrgu jagamiseks; DHCP - arvutile automaatselt IP aadresse andev funktsioon; FIREWALL - arvutite kaitsmiseks rünnakute eest; aga ka üha enam levinud WIFI ehk traadita kohtvõrgu loomiseks. Traadita võrgu jaoks sisaldab router ka erinevaid kaitsmisvõimalusi. WEP krüpteering on peal enamustel traadita
kviteerimismeetodi abil. Protokoll tegeleb voo ja ülekoormuse kontrolliga. Selline teenus töötab võrgukihi tasemel teistmoodi kui transpordikii tasemel. TCP-d kasutavad HTTP (web), FTP(File Transfer), Telnet(Remote login), SMTP(email). Ühenduseta andmeedastuse puhul saame rääkida näiteks UDP-st, mis ei taga usaldusväärsust ning ei teosta voo ega ülekoormuse kontrolli. Selliseid võrke nimetatakse datagrammvõrkudeks. UDP-d kasutavad Streaming media, DNS, Internet telephony. UDP võimaldab otspunktide (defineeritud IP aadressi järgi) vahele olekuta ühendusi luua ehk UDPl ei ole erinevalt TCPst selgelt eristatavaid olekuid "suletud", "ühendamisel", "ühendatud". Kuna ühenduse olekut ei kontrollita. peab UDP 5 kasutama best-effort põhimõtet ehk koostatud pakett saadetakse välja ja loodetakse, et see jõuab kohale
Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada teenuse katteala (levikaugus). signaalipinge vastavalt uleval toodud valemitele Naide sellest ,kuidas uhendatakse kokku U = sqrt(0,8 x 10) = 2,82 V tavatelefon (POTS ehk Signaalid PSTN) , internet ja VoIP teenus. Sõnumiülekanne Gateway ehk lüüs ,mis ühendab kokku kahe Sõnum kantakse ule uldjuhul elektrilise erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle signaalina. Sonumi vastuvotuks peab signaal kasutavad vorgud ( nagu naidatud pildil ) ( voi olema eristatav ,seega peab vastuvotja kasutama naiteks kohtvork Ethernet token ring ja internet signaalitootlust. Arvutivorgus liikuvaid sonumeid tcp/ip)
yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%). 1 TA=550m tugijaamast. distants=5,5km. Sumbuvus 5,5*5= 27,5dB, 27,5=10log(Pv/Ps) P=10^2,75 = 563 v6imsus telefoni sisendis 10W/563=17,9mW (V6ib v6tta ka 25dB=300 korda ja 30mW) 12. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=20. Leida
1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =
(Nt 452 Error wtiting file) 28.Link state marsruutimisalgoritm Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 15.Elektronpost, SMTP, MIME, POP3 Graafi põhjal seletades: graafid on ruuterid ja nende vahelised lülid näitavad milline ruuter millise naaber on. Igal lülil on oma kindel 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) Meili saatmiseks on vajalikud kolm komponenti: meiliserver, meiliklient (user agent) ja neid siduv SMTP. SMTP: Simple mail transfer hind. Graafi tipp, millest alustatakse, märgib endale üles tee hinnad otseste naabriteni. Kui otsesed naabrid ei olda, siis märgitakse
personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0
personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku. Näide: WiFi, HiperLAN Regionaalvõrk Tegevusulatus: asustatud koha ulatuses (kuni 30km). Standard: IEEE 802.16 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine regionaalvõrku. Näide: WiMax Laivõrk Tegevusulatus: maailma ulatuses. Standard: UMTS Kasutusvaldkond: mobiilne ühendus mobiilside tegevusulatuses Näide: 2,5G ja 3G mobiilside 2. Bluetooth Standard 802.15.1 Reglementeerib spetsifikatsiooni Bluetooth järgi toimivate personaalvõrkude tööd Bluetooth võrkudest on olemas versioonid 1.0, 1.1 ja 2.0
teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt
8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhul luuakse kõigepealt ahel (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja) ning kogu kanal reserveeritakse andmete saatmise ajaks. Kui andmed on saadetud, siis katkestatakse ühendus ja vabastatakse ressursid. Kasutatakse näiteks telefoni andmeedastuse puhul, kuid mitte interneti puhul, sest siis oleks suur osa ajast kanal vaba, mis oleks väga ebaeffektiivne. Pakettkommutatsiooni puhul jaotatakse sõnum pakettideks/tükkideks ja siis saadetakse tükid minema. Ressursse, kasutakse ainult vajadusel s.t neid ei reserveerita. Pakettid lihtsalt pannakse teele ning iga pakett on sõltumatu ja võib liikuda erinevat teed pidi. Siin kohal on kusjuures oluline jagada andmed täpselt õigete pikkustega pakettideks, sest igas võrgusõlmes on ruuter, mis tegeleb
Sideseanss jaguneb faasideks: ettevalmistuse faas kanali seadistamiseks, mida mööda võrk reserveerib igas sõlmes vajalikud ressursid kanali loomiseks ja ülalpidamiseks; keskmine faas, mille ajal andmete ülekanne aset leiab; lõppfaas, mil ühendus katkestatakse ja vabastatakse reserveeritud ressursid. Kanalikommutatsioon ei ole efektiivne ressursikasutuse seisukohalt, kuna terve kanal on pühendatud kahele osapoolele, kes reaalselt ei pruugi kasutada ära kogu kanali läbilaskevõimet, mida saaks jagada kolmandate ühenduste tarbeks. Samas on tegemist garanteeritud ühenduse kiiruse ja kvaliteediga. Pakettkommutatsiooni – kõik konkureerivad võrgu ressursile. Kanal on kinni ainult paketi saatmise hetkel. Ribalaiust ei tehta tükkideks, kasutatakse kogu kanalit. Paketid liiguvad hüpetena, on järjekorrad.
Eksami küsimused: 1. Mida tähendab mitmekiireline levi Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 2. Mida tähendab alla- ja üleslüli ning dupleks kaugus mobiilsides Pertaining to computer networks, a downlink is a connection from data communications equipment towards data terminal equipment. This is also known as a downstream connection. The uplink port is used to connect a device or smaller local network to a larger
Saatmise kolm faasi: Ühenduse loomine, teadete saatmine, ühenduse lõpetamine. Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks – pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) – SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME-tüübid (gif, html, postscript, jne.). SMTP sõnumi formaat Päis – sisaldab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta. MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp. Lisaks määratakse ära, millist
Vabalt leviv meedia – 1 vastuvõtja vahel turvaline andmeedastussüsteem. Selle veaparandusbitid, mille järgi saab veenduda, et sõnumit ei ole raadioside: levib ionosfääri kihis atmosfääris, mis asub loomisel arvestatakse ainult ühesuunaliste ühendustega. rdt 1.0 vahepeal muudetud ja poleks poolik. maapinnast u 50-400 km kõrgusel. See kiht omab suurt - Töökindel kanal, kus ei ole bitivigu ja pakett ei lahe kaduma. 6. OSI mudel on avatud süsteemide ühendamise arhitektuur, peegeldusefekti raadiolevis. 2 satelliitside: ionosfääri side ei rdt 2.0 - Kanal, kus esinevad bitivead. rdt 2.2 - Kasutatakse mis on andmeside protokollide kontseptuaalne mudel. See on ole mandritevahelise side pidamiseks piisavalt stabiilne ega ainult ACK-kviitungeid. rdt 3.0 - Kanal, kus esinevad bitivead 7-kihilise arhitektuuriga baasmudel
Võrgupöörduskiht (link l.) Seob endas OSI kanalikihi ja osaliselt ka füüsilise kihi. Toimub füüsiline adresseerimine ja füüsiliste parameetrite määramine. Füüsiline kiht (physical l.) Sellel tasemel toimub füüsiline andmeedastus. 7. Ühendusele-orienteeritud ja ühenduseta andmeedastus Ühenduseta edastuse korral iga andmepakett sisaldab päises sihtkoha ja allika aadressi ,mis võimaldab paketil liikuda võrgus sõltumatult. Ühendusega edastuse korral luuakse kindel kanal. 8. Kanalikommutatsioon ja pakettkommutatsioon, paketi pikkus Kanalikommutatsiooni puhu edastatakse kõik paketid sama teed pidi vastuvõtjani ning ka samas järjekorras. Pakettkommutatsiooni puhul jõuavad paketid vastuvõtjani eri teid pidi ja ka järjekord ei ole enam paigas. Ahelkommutatsiooni korral reserveeritakse kogu kanali ressurss ühenduse ajaks. Ühendus- orienteeritud. Vajalik on eelnev ühenduse loomine. Siin on tagatud kindel andmeedastuskiirus
Esituskiht on praktiliselt tühi kiht, s.t. informatsiooni vahendatakse muutmata kujul. 8. Ahelkommutatsioon. 1) ahela loomine (pöördutakse lähima sõlme poole, see pöördub ise järgmise sõlme poole, kuni vastuvõtjani välja), 2)andmete ülekandmine, 3)ühenduse katkestamine (toimub ressursside vabastamine). See meetod on hea näiteks telefoniühenduseks. Andmeside jaoks ei ole eriti hea, kuna enamus aega kanal tühi, samas teised ei saa kasutada. Komm.sõlm ühendab kokku liine. Kommutaator võib olla blokeeriv (ei saa teha kõikvõimalikke ühendusi) või mitteblokeeriv. Kommuteerimise meetodid: space-division switching (NxN maatriks), mitmeastmeline kommutaator, aeg multipleksimine (igale sisendile ja väljundile antakse mingi aeg ühenduses olemiseks). Piirangud blokeerumine, katkemine, kanali bitikiirus, `kaja', privaatsus.9. Pakettkommutatsioon
Teate saatmisel ei ole kirja sees lubatud mõned märgikombinatsioonid CR/LF.CR/LF, 7 mis tähendab kirja lõppu. SMTP on push-protokoll, s.t. toimub andmete saatmine kliendi poolt serverisse (vs. HTTP, mis on ainult tõmbamiseks - pull-protokoll). HTTP puhul saadetakse kõik objektid eraldi vastustena. SMTP puhul on kõik objektid kapseldatud ühte vastusesse (MIME). MIME (Multipart Internet Mail Extensions) - SMTP teadete kodeerimise viis, mis võimaldab edastada infot, mis ei ole 7-bitilises ASCII-s (graafika, AV). MIME toetab ka teisi kooditabeleid (KOI8-R, Unicode jne.) On ka eelnevalt defineeritud MIME- tüübid (gif, html, postscript, jne.), SMTP sõnumi formaat Päis - sisafdab infot kirja saatja, saaja, teema ja kuupäeva jms. kohta, MIME-kirja korral on lisatud read kasutatud MIME versiooni kohta, samuti kirja sisu kodeeringu tüüp
koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite
Ühe toiteallika puhul E I= Ro + R millest E = I * Ro + I * R ehk E=I*R mida eelmine valem väidabki. [vaata | 6. Harmoonilise signaali parameetrid ja spekter. muuda] Siinussignaali avaldis ja parameetrid: amplituud, sagedus, ringsagedus, periood, algfaas. Definitsioonid ja ühikud. Siinussignaali graafik. Amplituudspekter. Perioodilise signaali esitamine harmoonikute summana, Fourier' seeriad. Nelinurkse ja kolmnurkse perioodilise signaali Fourier' spekter. 1. o Siinussignaali hetkväärtuse sõltuvus amplituudist, sagedusest, ajast ja algfaasist -- s ( t ) = A sin ( 2f t + ), kus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
