Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Peamiselt puudutas see Ida- Euroopa alasid Rahvusvahelise
Teise Maailma tekke. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli
veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. aastal. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NÜRNBERGI KOHUS Peale sõda korraldati vastavalt Potsdami konverentsi otsusele kohtumõistmine sõjasüüdlaste üle. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette süüdistati vallutussõdades, sõjaroimades, inimsusevastastes kuritegudes. 12 mõisteti surma ning teistele määrati pikad karistused.
Euroopas.Vastupanuliikumine ei olnud suunatud vaid natside ja fašistide vastu.Vastupanuliikumine oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fašistliku Itaalia purustamisel. (Poola,Jugoslaavia,Kreeka,Albaania,Nsvl alad). NÜRNBERG:Pärast IIMS lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle.24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette.Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises,sõjaroimades ja kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes.12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma.Teised said pikaajalisi vanglakaristusi.Selle protsessiga lagas Euroopa puhastamine natsismist jka fašismist. Holokaust-juutide hävitamine Antisemitism-juudivastasus Getod-juutide linnaosad Koonduslaager-sunnitöö-ja hävituslaager, kusvange kurnati üle jõu käiva tööga ,näljutati ja piinati. II MS puhkemise põhjused:1)Versaille süsteem osutus ebapüsivaks2)Rahvasteliit ei tulnud oma ül
ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, TreblinkaTgajärjeks oli Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid. Nürnberg Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist Sinimägedest Sinimägede lahing toimus Saksa armee armeegrupi "Narva" ja Punaarmee Leningradi rinde vägede vahel II maailmasõjas. Lahing sai alguse Saksa Armeegruppi "Narva" taandumisest Narva jõel asunud "Panther"-liinilt 25
2. Nürnbergi kohtuprotsess ning selle olulisus maailma ajaloos. (1945-46) Kohtu all 21 isikut. 12 sai surma, 7 said vanglakaristuse ja 3 kuulutati hulluks. See toimus Natsi-Saksamaa poliitiliste ja sõjaliste juhtide üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes. 3. Külma sõja väljendusvormid – oskad nimetada ja kirjeldada. 1. Ideoloogiline sõda seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2. Võitlus uute territooriumide ja mõjusfääride pärast – NSVL tahtsi enda mõju all olevaid riike teistest täielikult eraldada. (muust maailmast) 3
reparatsioonimaksud. Kõige rohkem pidi maksma Itaalia, vähem Bulgaaria ?Soome pidi loovutama territoorimi (Karjala) ?Rumeenia pidi loovutama Bessaraabia ?Itaalia pidi ka loovutama veidi maad Jugoslaaviale ?Saksamaa ja Jaapaniga ei sõlmita rahulepinguid ?rahuleping Jaapaniga 1951 NÜRNBERGI KOHUS 1945-46 oktoobris ?Potsdami konverentsi otsusena püütakse mõista kohut natsikurjategijate üle. ?Süüdistus esitati 24 inimesele sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes ?peale II MS'i muutusid oluliseks rahvusvahelised inimõigused ?12-le määrati surmanuhtlus ja 2-le eluaegne vanglakaristus KORDAMINE ?kaks kaardiülesannet: tähtsamad lahingupaigad (El Alamein, Stalingrad, Normandia dessant, Pearl Harbour 7.12.19.., Midway), sõja lõpp, millised territoriaalsed muutused leidsid aset? ?Venemaa: Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia saba, Ida-Preisimaa (Saksamaa), Soome, Rumeenia ?Poola nihkub tervikuna läände ?Sõja algus
Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia,Albaania Jaapaniga sõlmisid võitjariigid 8 sept 1951 San Franciscos rahu. Nürnbergi protsess 1945-1946 Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. sõjaroimarid astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette, süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade ettevalmistamises ja pidamises.
olnud suunatud vaid natside vastu. Punaarmee vallutatud aladel puhkes kommunismivastane võitlus, aga nõukogude väed suutsid sellise vastupanu maha suruda. 9. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast II maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste elu. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. NSV Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes oli saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Rahvusvahelise sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte, keda süüdistati vallutussõdade
12.märtsil Julgeolekunõukogult lennukeelutsooni kehtestamist palunud Araabia Liiga. 19. märtsil asusid Prantsusmaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide õhujõud tegevusse, rünnates mitmel pool Gaddafi õhutõrjet ja raskerelvastust. Hiljem liitusid koalitsiooniga teiste riikide, sealhulgas Katari õhuvägede lennukid. 27. juunil 2011 andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus välja Muammar al- Gaddafi vahistamiskäsu. Teda süüdistati inimsusevastastes kuritegudes. 22.augustil kaotasid Gaddafi väed kontrolli Tripoli üle. 24. augustil teatas Rahvusliku Üleminekunõukogu juht Mustafa Abd al-Jalil, et Banghazi ärimehed on Gaddafi tabajale välja pannud 2 miljoni dinaarise autasu. Nõukogu lubas amnestiat, mistahes isikule Gaddafi siseringist, kui see Gaddafi tapab või vangistab. Avalduse kohaselt polnud Nõukogul vastu Gaddafi lahkumisele välisriikidesse, mis nõus ta vastu võtma, juhul, kui ta teatanuks võimust loobumisest.
Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. Teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakurjategijad ja nende käsilased ei astunud kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis ning muidugi ka Saksamaal. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega otseselt koostööd teinud inimeste üle, kuid umbusaldati ka kõiki neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Peamiselt puudutas see Ida- Euroopa alasid. Rahvusvahelise
Nii natside kui ka kommunistide ajal sama süüdistuse alusel vangis istunud Enn Sarv käsitleb selles õiguslikust aspektist lähtudes nõukogude okupatsiooni Eestis ning vaatleb siinset genotsiidipoliitikat. Samas antakse ülevaade tänapäeva maailma suhtumistest inimsusevastastesse kuritegudesse ja sõjakuritegudesse ning vastavatest seadustest. Enn Sarv kritiseerib Eestit hoolimatu suhtumise pärast rahvusvahelistesse konventsioonidesse, mis nõuavad inimsusevastastes kuritegudes süüdi olevate isikute vastutusele võtmist. Seejuures ei kutsu Enn Sarv üles kommunistliku partei lihtliikmete karistamisele ega pea ilmselt ka võimalikuks kommunistliku partei kuulutamist kuritegelikuks organisatsiooniks. Ei kuulutatud ju Nürnbergiski kuritegelikuks kogu natsiparteid. Küll tuleb aga Eestil võtta selge seisukoht isikute suhtes, kes Moskvast tulnud käske täites siin genotsiidipoliitikat ellu viisid.
esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikul lõppenud. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle · Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. · Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-
Nõukogude vägede poolt hõivatuds Berliini toodi lääneliitlaste üksused. Liitlaste sõjaline Administratsioon pidi korraldama Saksamaa denatsifitseerimise, s.t saatma laiali Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (NSDAP) ja sellega seotud organisatsioonid. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei kuulutati kuritegelikuks, selle funktsionäärid tuli arreteerida ja kohtu alla ning sama saatus ootas ka riigiametnikke, kes olid osalenud inimsusevastastes kuritegudes. USA, NSV Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa moodustasid Rahvusvahelise Sõjatribunali, mis 1945 novembrist - 1946 oktoobrini pidas Nürnbergi protsessil kohut sõjaroimarite üle. Kohtu all oli 24 inimest, neist 12-le määrati surmanuhtlus (poodi 16. okt. 1946) ja kolmele eluaegne vanglakaristus. Poodi 10, sealhulgas Ribbentrop, Rosenberg, Göring (sooritas enne enesetapu), Bormanni ei tabatud. R. Hess tegi 1987 vanglas 93-aastasena enesetapu. Nümbergi protsess
Kõigest kuu aega hiljem tabas järgmine orkaan Rita enam-vähem sama piirkonda jättes küll seekord New Orleansi puutumata. Oktoobri lõpul avaldati Iraagi sõjas surnud sõdurite arv ja see küündis juba kahe ja poole tuhandeni. 2006. aasta algul tuli palju kriitikat ka USA sõdurite tegevusele: mitmed siseraportid iseloomustavad Ühendriikide tegevust piirkonnas kui ebaõnnestumist. Aasta lõpupoole mõisteti Saddam Hussein inimsusevastastes kuritegudes süüdi ja Bagdadis viidi läbi hukkamine poomise läbi. Üks tunnistaja filmis poomist mobiili abil ja filmilt oli näha hästi siiitidest valvurite käitumist nad mõnitasid häbematult juba surnult rippuvat Husseini. 2007. aasta alguses käivitati uue hooga sõdurite saatmine Iraaki. 10.jaanuaril saadeti Bagdadi 20000 sõdurit, et peatada sektantide rünnakuid. Lisaks saadeti 7. veebruaril veel
võitjate vahel Saksamaa sõja- ja kaubalaevastik denatsifitseerimine - moodustati Rahvusvaheline Sõjatribunal (USA,GBr,P,NSVL). 20.november 1945 kuni 1.oktoober 1946 toimus Nürnbergi protsess (kuna just seal oli NSDAP korraldanud oma kongresse). Võeti vastutusele 24 isikut, keda süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ja inimsusevastastes kuritegudes, 12 neist mõisteti surma. Kuritegelikuks tunnistati NSDAP-i juhtkond, SS, SD ja Gestapo. (vt. Fj. lk.45). Relva SS ei kuulutatud kuritegelikuks (Eesti Leegion jt. välismaised üksused) demokratiseerimine - siin valdkonnas liitlaste vahel vastuolud, kuidas keegi mõistab demokraatiat: Lääneriikide tsoonides alustasid 1945.a. tegevust parteid kommunistid, sotsiaal- demokraadid (SDP),
korrumptsiooni tõttu. Temaga ühines mitmeid tuhandeid mässajaid. 2006. aastal pidas Nkunda pingelisi lahinguid valitsusvägedega. Novembrikuistes valimistes lubas Nkunda, et ta nõustub valimistetulemustega, kuid pärast seda, kui tehti teatavaks tema vastaskandidaadi Joseph Kabila võit, ründas ta oma vägedega valitsusvägesid ning rahuvalvajaid. 2007. aastal vältel peeti lahinguid vaenutsevate poolte vahel. Mõlemaid pooli süüdistati inimsusevastastes sõjakuritegudes. 2008. aasta jaanuaris sõlmiti küll rahuleping, kuid juba sügisel algasid uuesti relvastatud kokkupõrked. Nkunda alustas suurejoonelist pealetungi valistusvägedele ning rahuvalvajatele ning suutis vallutada sõjaväebaasi Virunga Rahvuspargi läheduses. Nkunda alustas seejärel pealetungi Goma linnale, kus paiknesid rahuvalvajate väed. Linnas toimus rüüstamine ning mässamine. 29.oktoobril sõlmisid Nkudna väed uue vaherahu
lõpetamiseks. Selle sündmuse poliitiline ja diplomaatiline mõju on endiselt terava arutelu teemaks. Kokkuvõte Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud
menetlused, mida nende puhul rakendati, olid õigusvastased. Komisjon on seisukohal, et Eesti taasokupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal oli õigusvastane, ning järelikult oli vastupanuliikumises osalejate võitlus okupatsioonivõimudega õigustatud. Niisuguses kontekstis on kummagi poole kohuseks vähendada miinimumini võitlusest eemalejääjate kannatusi, ning sedavõrd, kuivõrd selle kohustuse täitmist sihilikult eirati, võib kõnelda toimepanijate võimalikust süüst inimsusevastastes kuritegudes. Komisjoni eesmärk on olnud määratleda vastutus inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest, mis pandi toime Nõukogude ja Saksa okupatsioonide ajal. Komisjon märgib, et pärast Stalini surma 1953. aastal toimus Nõukogude reiimi teatav üldine leevenemine; isegi sedavõrd, et inimsusevastaste kuritegude määratlus ei ole enam kohaldatav. Seetõttu ei ulatu komisjoni uurimused reeglina ajaliselt kaugemale 1950. aastate keskpaigast.
septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikul lõppenud. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle; seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist. Sõjakurjategijad ja nende abilised astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli
reparatsioone. Lääneriigid nõudsid reparatsioone väga lühikest aega (aastani 1947), aga NSVL nõudis reparatsioone ikka edasi. 1949 aasta otoobris rajati ÜRO, mille koosseisu kuulus esialgu 51 riiki (kõige olulisem on julgeolekunõukogu, viis alalist liikmesriiki NSVL, USA, Prantsusmaa, Inglismaa, Hiina). Teise maailmasõja järel toimusid ka rahvusvahelised sõjatribunalid sõjaroimarite üle eeskätt partei-, riigi- ja sõjaväejuhid. Eeskätt süüdistati neid inimsusevastastes kuritegudes. Kõige tuntuim sõjatribunal oli 1945- 1946 toimunud Nürnbergi tribunal, kus kohtu all oli 24 natsiriigi liidrit (24st 12 mõisteti surma). Nürnberg, kuna see oli natsismi kants. Pärast Teist maailmasõda kerkisid esile kaks üliriiki: USA (liider lääneriikide seas) ja NSVL (liider ida-euroopas, aga ka aasias). Mõlemad riigid olid erineva maailmavaate kandjad USA demokraatia kandja ja NSVL kommunistliku totalitarismi pooldaja. II ms järgset aega
Sihtmärkidega Kaitse Organisatsiooni (Ballistic Missile Defence Organization). 12. Nürnbergi kohtuprotsess. a) miks peeti sõjakurjategijate karistamist vajalikuks; Sõjakurjategijate karistamist peeti vajalikuks, sest nemad hävitasid miljoneid süütuid inimesi. b) kelle üle kohut mõisteti; Kohut pidati 24 Saksamaa riigitegelase ja sõjaväelaste üle. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. c) mille poolest oli Nürnbergi kohtuprotsess eriline; 1. Kohtupidamine puudutas inimsusevastaseid kuritegusid 2. Ei arvestatud kohtualuste väiteid, et nemad oli vaid käsutäitjad 3. Inimsusevastased kuriteod kuulutati argumentideks d) millised karistused määrati? Sõjatribunal karistas 12 kohtualust surmanuhtlusega ja ülejäänud said erineva pikkusega vanglakaristuse. 13. Tänapäeva Venemaa. a) Boriss Jeltsin ja tema reformid;
USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Kohtumõistmine sõjakuritegude üle Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel jäänud Saksa okupatsiooni alla. Eriti puudutas see Ida-Euroopa neid alasid, mis NSV Liit oli Teise maailmasõja ajal vallutanud
annaabi.ee 
