õnnelikuks. Seda on kindlasti ka näha, kui inimestel armastuses hästi läheb. Armastuses muidugi on ka väiksemaid ja suuremaid tülisi vahest. Noorpaaride lahkhelid on teatud määral isegi kasulikud, sest need lõpevad iga kord leppimisega uuel alusel: hakatakse teineteist paremini mõistma, harjutakse olema teineteise suhtes siiras, aus ja tähelepanelik. Mõned huvitavamad laused armastusest. : Armastus on inimolendi täius (V. Hugo). Armastus - see on ainus, mis suudab vallutada ja täita igaviku. Lõpmatu nõuab ammendamatut (V. Hugo). Armastust ja köha ei saa varjata. Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. Armastus teiste vastu algab armastusest enda vastu (R. Silverberg). See, keda pole kunagi hoitud ega armastatud, ei suuda ka ise kedagi ega kunagi armastama õppida (U. Espenberg). Asja peab armastama enne, kui see on armastusväärne (G. K. Chesterton).
ammused ja hiljutised poliitilised vead ning kolmandaks kultuuriline lõhe traditsioonilise islami ja moodsa maailma vahel. Viimane mainitud põhjus on ka kõige tõsisem, sest väidetavat konflikti kasutavad ära dzihhadistid (pühad islamiusu nimel sõdijad), et võita eesrindlaste poolehoid. Koraan sisaldab väga vähe ettekirjutusi ja uus-fundamentalism põhineb vaid tõlgendustel. Inimene hävitab end ümbritsevat keskkonda ja ühe inimolendi suurim hirm on üldjuhul liigikaaslane. Inimesed on niivõrd egoistlikud, et tähelepanu pööratakse vaid iseendale. Tõsi, elada tuleb küll enda jaoks, kuid seda saab teha ka teistega arvestades. Tegeletakse meie ökosüsteemi päästmiseks alternatiivide väljatöötamisega, kuid see on aeganõudev ja selle kõrval oleks vaja pöörata tähelepanu praegusele loodusressursside raiskamisele ja hävitamisele.
Sõna vägi Väidetakse, et inimene ei suuda hetkegi mõtlemata mööda saata. Peas keerlevad helitud sõnad, mis ei pruugigi oma kõla kunagi leida, need täherägastikud jäävad meie endi südameid pitsitama. Kõla leidnud sõnad võivad tungida aga ka läbi teise inimolendi rinnakorvi, otse punasesse verepumpa. Öeldakse, et sõnadega võib liigutada mägesid. Tõsi ta on. Noil väikestel ritta seatud tähtedel on maagiline võim. Kolm tähestikulist kujundit ning võime siduda end igaveseks oma armastatuga. Juba ainuüksi ,,jah" ning ,,ei" võivad pöörata me maailmad kardinaalselt ümber. Antoine de Saint-Exupery raamatus ,,Väike Prints" röövisid suured inimesed oma sõnadega väikeselt poisilt julguse joonistada
Inimene siseheitluses hea ja kurja vahel Inimene on justkui puittaim, kes areneb idust täiskasvanuni, kasvatades elu jooksul üha sügavamaid juuri enda vaimuellu. Inimolendi sisemaailm on sündides nagu puhas leht, mis ajapikku puutub kokku teda ümbritsevate persoonidega ja ühiskonnatingimustega. Sel täiustumisperioodil tekib inimeses siseheitlus hea ja kurja vahel, sest keskkonnas on palju kiustatusi, mis kallutavad inimest kord positiivsele, kord negatiivsele poolele. Milline omadus jääb inimeses domineerima, sõltub tema toimetulekuvõimest. Lapsed saavad esimesi võõraid mõjutusi lasteaiast, kus tekib kontakt erinevatest
inimest arvavad, et suudavad seda tarvitades ennast õnnelikumaks teha. Kohutavalt palju, aga see on nii. Tegelikult ma isegi ei imesta. kui metamfetamiin satub verre, liigub ta meie aju keskele, naudingu keskusesse. Selles toodetakse dapomiini , mis vastutab nii öelda mõnu tunde eest. Dapomiin on naturaalne aine, mis annab inimestele õnne taju. Mida rohkem seda meis, seda rohkem naudingut. Sellisel moel autasustab meid meie aju käitumise eest,, mis aitab meil eilus olla. Söök ja seks on inimolendi põhilised mõnufaktorid. Metamfetamiin petab meie aju ja soodustab dapomiini tootmist. Pervitiin aitab seda toota kuus korda rohkem kui seda teeb inimese organism normaalses olekus. Metti tarvitades muutuvad inimesed palju enesekindlamaks, tekib superjõu tunne ja on kergem millelegi kontsentreeruda. Kristalli tarvitajatele tundub nagu kõik probleemid oleks kadunud ja nende olemine on kerge, muretu ja õnnelik. Samuti kaob nälg ja unevajadus, mis võimaldavad palju tööd teha
kunstihinge jaosks tähtis, ammutades sealt inspiratsiooni oma maalimisel ja värvide segamisel. Tuletorn , mille poole vaadati, võis ka olla sümbol, kes tõi inimesed majja tagasi. Mr. Ramsay sai Jamesi ja Camiga lõpuks minna tuletorni inimestele külla. 7. Huvitavaid tsitaate teosest Kui Shakespeare'i poleks kunagi olnud, kas erineks siis maailm palju praegusest? Kas tsivilisatsiooniedukäik sõltub suurmeestest? On's keskmise inimolendi saatus praegu parem kui vaaraode ajal? On's kesmise inimolendi saatus üleüldse kriteerium, mille põhjal saab hinnata tsivilatsiooni arengujärku? Võimalik, et ei ole. Võimalik, et ülim hüve nõuab orjaklassi olemasolu. Allmaaraudtee liftimeest vajatakse igavesti. Selline armastus, mis iial ei püüa oma objekti endale kahmata, vaid tahab, nagu armastus, mida
Kas Jumal on tõesti nii julm, et laseb mul silmapiiril palmipuid näha vaid selleks, et ma kõrbes janu kätte sureksin? Läks tükk aega, enne kui mõistsin, et asi pole sugugi nii. Mõned asjad on meie ellu toodud sellepärast, et meid tagasi Oma Loo õigele rajale juhtida. Teised jälle ilmuvad selleks, et me kõike seda, mida oleme õppinud, kasutada saaksime. Ja lõpuks tulevad mõned asjad, et meid õpetada. Usun, et ma pole selles kogemuses üksi; paratamatus on puudutanud iga inimolendi elu siin Maa peal. Mõni toibub, mõni annab alla -- kuid vähemalt korra oleme me kõik tundnud, kuidas tragöödia tiivad meid riivavad. Miks? Et sellele küsimusele vastata, lasen ma Eelijal end kood teiega läbi Akbari päevade ja ööde juhtida. -Paulo Coelho 3 P.Coelho "Veronika otsustab surra" "Veronika Decides to Die" (1998) Psühholoogiline jutustus inimesest ja tema hullusest.
Mõnikord puutume aga elus kokku teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. moraalikonfliktidega, dilemmadega, N. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort millele ei ole ühest vastust. tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default! A Free sample background from www.awesomebackgrounds.com © 2004 By Default!
Inimese paratamatus on olla teel, õppida, areneda, muutuda. Inimesel on lastud liiga vähe ära tunda seda, mis võiks olla väärtuslik ning liiga palju on teda muudetud ja normeeritud kellegi poolt. Inimest on püütud vägisi vabaks teha, mida kasvatusteoorias nimetatakse pedagoogiliseks paradoksiks. Täna mõjuks kasvatus, kus inimene saaks midagi kogeda, õppida, selle üle arutleda, mõistust pingutada ja teise inimolendi südameheadust tajuda. Kasvatusteadusele on pedagoogika hädavajalik ja vastupidi. Kasvatusteadust huvitab inimene ja tema areng ja olemise mõte üldse. Inimese inimlik olemus ja küsimus elamisväärsest elust seovad kasvatusteaduse filosoofiaga. Kasvatus on pidevas dialoogis oma aja vaimuga ning kasvatusteaduste osaks on mõista inimest, tõlgendades erinevate aegade mängureegleid.
vaatekohalt" *...arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastest stiimulile(väline object kutsub esile organismi vastuse) *enamus katsed tulevevad loomakatsetel(tuvi,koer,rott) , keksenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit *1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheivorism" *Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutuse organismis . Reaktsioonide all aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirj välja *...pidi uurima kõike,mida elusolend teeb hoomikust õhtuni *Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kongitiivne kaart:loom õpin mingile mõjutusele vastama teataval viisil *arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad,et ravida inimese foobiat 3)Humanistlik psühholoogia- *..loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid om,muis eristavad teda loomast *..esindajateks olis Albraham Moslow ja Carl Rogersi
2) Koopaiidolid/ viirastused Iga inimene elab nagu koopas, mille seinadele langevaid varje ta peab tegelikeks asjadeks. (viitab Platoni koopamüüdile). 3) Turuiidolid/viirastused need levivad koos inimestevahelise suhtlusega, mida kannab peamiselt keel: esiteks üks ja sama sõna võib eri inimestele tähendada eri asju. teiseks inimolendi märkimisväärne kalduvus ajada keelt seganimi tegelikkusega. 4) Teatriiidolid/ viirastused Inimesed suhtuvad ebakriitilisest neile meeldivatesse teooriatesse (silmas on peetud mitmesuguseid filosoofilisi, eelkõige valeteadvust loovaid süsteeme ehk ideoloogiaid) ning kasutavad neid valesti mõistes.
Liivo Niglas on seisukohal, et neenetsi kultuuris(nii igapäevases eluolus kui maailmapildis) on keskseks olendiks/elemendiks põhjapõder. Põhjapõtradega seostavad tundras elavad neenetsid suures osas oma minapildi, pidades end ,,tõelisteks inimesteks". Ning vastandades end ,,vähemtõelistele" külaneenetsidele (Niglas 1997; 2000). Liivo Niglas toetub seejuures Robert redfieldi maailmapildimääratlusele, mille kohaselt on ettekujutus enesest, inimolendi identiteet maailmapildis keskne arusaam (Redfield 1962; 270). Ka Niglas loeb üheks maailmapildi keskseks komponendiks kultuurikandjate enesemääratlust, inimolendi identiteeti (2000: 89). Kui vaadata tähelepanelikult, ei saa muidugi väita, et handi ja neenetsi kultuuri ainus olulisem tunnus on põhjapõdrapidamine ja kõik muu sekundaarne. On selge, et kultuuris on olulised paljud muudki elemendid ning eri faktorite kombinatsoon moodustab maailmapildis-identiteedilise kogumi.
ainuke, mida suudeti tuvastada ning desifreerida. Korduvad otsingud positiivseid tulemusi ei andnud. 12 Inimesed on üritanud saata signaale ka ise. 1974. aastal võeti ette sümboolne katse saata teade tähtede kogumisse M13. Signaal oli kodeeritud ning sisaldas mõningat informatsiooni Maa asukohast päikesesüsteemis, numbreid 1-10, inimkonna populatsiooni suurust, inimolendi kuju, DNAs sisalduvate ainete võrrandid ning raadioteleskoobi kontuur. Teate edastamiseks kasutati Arecibo raadioteleskoopi, mis asub Puerto Ricos. Kuna teade peaks oma sihtkohta jõudma alles 25 000 aasta pärast ning oletatava tsivilisatsiooni vastus jõuaks meieni veel 25 000 aasta pärast, siis on antud saadetise ülesanne demonstreerida inimkonna tehnoloogilise arengu taset. Mõned ajakirjanikud ning teadlased on püstitanud küsimuse: ,,Kas aktiivne SETI on ikka ohutu
Kõike seda vähema ajaga kui silmapilgutusele läheb. Sest on olemas reaalsuse 7 dimensiooni, kus põhjused ilmnevad; meil jäävad paljude tagajärgede põhjused teadmata. Universumi seadusi mõistes, võime me õnnistusega töötada, karma kogumise asemel. Seda seadust saab mehhaaniliselt või matemaatiliselt juhtida; tema toimega saab teaduslikult manipuleerida jumaliku mõistusega mehe või naise poolt. Karma seadus eeldab, et iga inimolendi soov leiakse teostumise. Seepärast ongi soov see ahel, mis kinnitab inimese reinkarnatsioonide ratta külge. Karma ilmneb vaid seal, kus personaalse ego magnet olemas on. Karma seaduse mõistmine kui õigluse loomine ebavõrdsetes eludes, teenib eesmärki vabastada inimene pahameelest Jumala ja inimese vastu. 47. Teadmise seadus. See seadus räägib, et kõik teadmised puudutavad energiat, rakendamist ja kasutust ja kuritarvitamist
rikkalik, valikuid võimaldav varieeruv, motiveeriv individuaalne. Tähtis on sotsiaalne kontekst ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele. J.Piaget- Lapse tunnetusliku arengu, kognitivismi teooria. Arenguetapid. Laps õpib läbi aktiivse tegutsemise. Seosed tekivad läbi kogemuste, katsetamise. Brofenbrenner- Ökoloogiliste süsteemide teooria, inimese arengu ökoloogia uurimine. Inimarengu ökoloogia kui aktiivse kasvava inimolendi ja tema muutuvate elutingimuste vastastikune kohanemine. Arengukonteksti kuuluvad mitte ainult keskkonna objektid ja nende omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus. Süsteemide liigitus - mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem ning hiljem ka kronosüsteem Leo Võgotski- Laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega. Tõeline koostöö
suurt perekonda. Niipea kui inimene hakkab järele mõtlema iseenda üle ja oma vahekorra üle teiste inimestega, mõistab ta, et inimene kui niisugune on oma igataolise ja ka tema ligimene. Järkjärgulise arengu käigus näeb ta oma vastutuse sfääri avarduvat, kuni see hõlmab kõiki inimolendeid, kellega ta kokku puutub. Jeesuse kuulutuses, nagu apostel Pauluse omaski, on eetika tähtsaimaks põhiprintsiibiks mõte, et inimesel on kohustusi iga teise inimolendi vastu. Platon kui ka Aristoteles ja koos nendega teised klassikalise ajastu kreeka filosoofid tunnevad osadust üksnes vabade kreeklastega, kellele ealtismure on võõras. Kes sellesse aristokraatiasse ei kuulu, on nende meelest alama astme olend ega vääri sügavamat tähelepanu. Alles kreeka filosoofia teisel perioodil, kui tekkisidstoikute ja epikuurlaste koolkonnad, tunnustasid mõlema voolu esindajad kõigi inimeste võrdsust ning tähelepanu pööramist inimesele kui niisugusele.
Biheivioristide arvates võib kogu käitumist määratleda kui lihtsat vastust stiimulile (väline objekt kutsub esile organismi vastuse). Enamus katsed tulenevad loomakatsetel (tuvi, koer, rott) , keskenduti probleemile- "kuidas käitumist omandatakse?", kasutati katse ja eksitusmeetodit. 1925.a ilmus Watsoni raamat "Biheiviorism". Stiimulite alla kuulusid kõik välismaailma objektid ja kõik muutused organismis . Reaktsioonide alla aga inimolendi enda tegevus kuni raamatu kirjutamiseni välja. Biheiviorism pidi uurima kõike, mida elusolend teeb hommikust õhtuni. Ilmnes ka ,et looma ajus tekib kogemuse alusel teatud kognitiivne kaart: loom õpib mingile mõjutusele vastama teataval viisil. Biheivioristid arendasid ka spetsiaalsed teraapiatehnikad, et ravida inimese foobiat. 3)Humanistlik psühholoogia- loojad toonitavad eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast
oma rõõmu, huvi, arusaamisi, teadmisi, huumorit, kurbust kõike, milles väljendub ja avaldub see, mis temas elab. Enesest nõnda andes rikastab ta teist inimest, ta suurendab teise elutahet, suurendades samal ajal ka oma elutahet. Armastuse aktiivne olemus ilmneb peale andmise veel hoolitsuses, vastutuses, lugupidamises ja teadmistes. Armastus on aktiivne hoolitsus selle elu ja kasvu eest, mida me armastame. Vastutus on täiesti vabatahtlik: see on inimese vastus teise inimolendi väljendatud või väljendamata vajadustele. Vastutus võiks kergesti muutuda ülemvõimutsemiseks ja omandamiseks, kui poleks armastuse kolmandat komponenti, lugupidamist. Lugupidamine tähendab võimet näha inimest sellisena, nagu ta on, olla teadlik tema kordumatust individuaalsusest. See tähendab ka hoolitsust selle eest, et inimene saaks kasvada ja kujuneda selliseks, nagu ta tegelikult on. Kui üks inimene teist armastab, siis näeb ta teda sellisena,
4. Direktorid 9. Sinu primaarse ja sekundaarse identiteedi erinevus seisneb selles, et 1. Mõlemat on suhteliselt kerge muuta 2. Teist on oluliselt keerulisem muuta kui esimest 3. Mõlemat on suhteliselt keeruline muuta 4. Esimest on oluliselt keerulisem muuta kui teist * 10. Sinu sekundaarse identiteedi näide on 1. Ametialane identiteet * 2. Sooline identiteet 3. Rahvuslik identiteet 4. Inimolendi identiteet 11. Mida tähendab narratiiv? 1. See on jutt, mida inimene loob teadvustamaks oma identiteeti nii endale kui teistele * 2. See on protsess, mida inimene elab läbi oma identiteedi kujunemise käigus. 3. See on sotsiaalne struktuur, mida inimene loob oma suheldes teistega 4. See on funktsioon, mida inimene täidab näitamaks oma identiteeti nii endale kui teistele 12
Objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Vaadeldava käitumise uurimiseks sobivad ideaalselt loomad (tuvid, koerad, rotid). Biheivioristid keskendusid õppimisprobleemidele - kuidas käitumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit. Watson oli kindel, et kui talle anda tosin last ja abilist, siis suudab ta iga lapse kasvatada just selliseks nagu soovitud (varas või arst). Stiimul- välismaailma objektid ja muutused organismis. Reaktsioon- inimolendi enda tegevus. Idee järgi uurisid biheivioristid kõike, mida inimolend päeas teeb ja selle järgi suuavad nad inimese käitumist ette näha ja suunata. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile: objekt või sündmus, kas sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse (reaktsiooni) SR. Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö
Semantika tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Konnotatiivne tähendus selle mõõtmine semantilise diferentsiaali meetodiga. KT annavad sõnale abstraktsed seosed, emotsionaalsed tähendusküljed, sümbolism. ,,Kana" konnotatiivne tähendus ei pruugi osutada linnule vaid väljendab näiteks hoopis abitu, rumalavõitu inimolendi olemust või siis hoopis ahistatud sisetunnet. Erinevatel inimestel on samale nähtusele või asjale erinev konnotatiivne tähendus. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Seda ühist, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul, nimetatakse foneemiks. Emakeele foneemide kasutamine leiab aset 1.-3- eluaasta jooksul. Kontekstiväliselt
Semantika tähendusõpetus on keeleteaduse (üldisemalt semiootika) haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi ning nende muutumist, keele ja reaalsete objektide suhteid ning keele ja mõtlemise suhteid. Konnotatiivne tähendus selle mõõtmine semantilise diferentsiaali meetodiga. KT annavad sõnale abstraktsed seosed, emotsionaalsed tähendusküljed, sümbolism. ,,Kana" konnotatiivne tähendus ei pruugi osutada linnule vaid väljendab näiteks hoopis abitu, rumalavõitu inimolendi olemust või siis hoopis ahistatud sisetunnet. Erinevatel inimestel on samale nähtusele või asjale erinev konnotatiivne tähendus. Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest. Seda ühist, mida konkreetsed keele kasutajad mõistavad ja tajus eristavad teatud kindla elementaarse helikujundi puhul, nimetatakse foneemiks. Emakeele foneemide kasutamine leiab aset 1.-3- eluaasta jooksul. Kontekstiväliselt ühel eraldivõetud foneemil
23 Jean-Jacques Rousseau iseenesest, vaid selleks oli vaja paljude välistegurite soodsat kokkulangemist, mis poleks aga tingimata pruukinud teoks saada ja milleta inimene oleks jäänud igaveseks primitiivsesse seisundisse. Järgnevalt tulebki mul vaadelda ja võrrelda neid mitmesuguseid juhuseid, mis on täiustanud inimmõistust, suunates samas inimliigi mandumise teele, teinud inimolendi kurjaks, lastes tal saada ühiskondlikuks olendiks, ning toonud inimese ja maailma ammusest algpunktist lõpuks nii kaugele, nagu me näeme neid praegu. Ma tunnistan, et sündmused, mida pean kirjeldama, võisid toimuda mitmeti, ja seetõttu saan ma oma valikuid tehes juhinduda ainult oletustest. Kuid vähe sellest, et oletustest saavad põhjendatud väited, kui nad on kõige tõepärasemad nende seas, mida saab asjade loomusest tuletatada, ja kui nad kujutavad endast ainsaid vahendeid,
Karl Barth, Paul Tillich, Rudolf Bultmann. Neid on nimetatud teistlikeks eksistentsialistideks.) 29 Ülimaid eetilisi väärtusi tuleb otsida jumalast, kuid selle olemasolu ei saa tõestada. Pühendumuse aluseks on usk, mitte mõistus. Objektiivne tõde on olemas, kuid pole kättesaadav, inimese jaoks ei saa tõde olla kiretu. Indiviid on ülim kõlbeline üksus ja seetõttu on just inimelu isiklikud, subjektiivsed aspektid kõige olulisemad. Kõlbluse ülimuslikkuse tõttu on inimolendi tähtsaimaks tegevuseks otsuste langetamine: otsustuste kaudu loome me oma elu ja saame iseendaks. HUMANISTLIK (ateistlik) EKSISTENTSIALISM Martin HEIDEGGER (1889-1976). Teda õpet. Freiburgis Edmund Husserl (1859-1938). Varase Heiddegeri teos Olemine ja aeg, (1927) oli pühendatud Husserlile. Husserl on fenomenoloogia rajajaks. Fenomen teadvustatud kogemus. On kaheldamatult kindel, et välismaailma objektid on olemas kui meie teadvuse objektid ning sellistena uuritavad.
Mõnikord puutume aga elus kokku moraalikonfliktidega, dilemmadega, millele ei ole ühest vastust. Topelttagajärje doktriin (TTD) Teooria, mis annab algoritmi kõigi moraalidilemmade lahendamiseks, kus teol võib olla 2 tagajärge: hea ja halb. On alati väär teha halb tegu selleks, et tuua kaasa häid tagajärgi, kuid mõnikord on lubatav teha hea tegu, millega kaasneb halbu tagajärgi. Nt. TTD järgi ei või naine teha aborti, sest abort tapab süütu inimolendi. Kui aga naisel avastatakse emakavähk, siis võib naise elu päästmiseks emaka eemaldada (millega kaasneb aga ka loote surm). TTD on kasuistlik ajades juuksekarva lõhki, mis aga ei puuduta moraali tuuma. Siiski juhib TTD meie tähelepanu olulistele moraalitõdedele: · On vähem väär lubada halba, kui teha halba. Kui kahju tekib, pole midagi parata, kuid tuleb hoiduda otsesest kahju tegemisest. · Inimesel on õigused, mida tuleb austada;
Kõik elav koosneb ühest rakust või paljudest rakkudest. Rakud moodustavad koe, spetsialiseerunult funktsioneerivad koed organi. Täiskasvanu organismis on enamuses küpsetes rakkudes hiiglaslikud molekulid - kromosoomid, mis sisaldavad informatsiooni teise identse indiviidi loomiseks. Inimese rakkudes on 23 kromosoomipaari. Erinevad on spermarakud ja munarakud, st sugurakud, mis sisaldavad poole vähem kromosoome. Inimese sugurakus on 23 üksikut kromosoomi. Esimene uue inimolendi rakk tekib spermaraku ja munaraku ühinemisel, mõlemas sisaldunud 23 kromosoomi moodustavad 23 kromosoomipaari. Seega on järglastel tunnusjooni mõlemalt vanemalt. Uue indiviidi areng kulgeb läbi miljardite rakujagunemiste, enne kui sünnib uus inimene. Geneetiline info sisaldab ka juhiseid uute sugurakkude moodustumiseks, seega ühe isiku karakteristikud võivad edasi kanduda paljudele järeltulevatele põlvedele. Loomulik mutatsioon
piltidest. Olemas on ka Ida analoogid: budistlikud mandalad või ringid, tavaliselt Tiibeti päritolu. Need koosnevad reeglina ringikujulisest padmast või lootoseõiest, milles on nelinurkne pühamu nelja väravaga osundades nelja kardinaalset punkti ja aastaaegu. Keskmes on Buddha või veel tihedamini Siva ja tema Sakti konjunktsioon või ekvivalentne dorje (piksenoole) sümbol." (JUNG 1977:67) Nende puhul on tegemist nii inimolendi kui universumi terviklikkust väljendava sümboliga. Mandala on kindla struktuuriga - keskpunktist lähtub kiirtena arendus sarnaselt rattakodaratele rattas. Eelistatavalt on mandala ring (jumalikkuse sümbol) või ruut (inimese sümbol), millel mõlemal on olemas (tinglik) keskpunkt; või siis rist. Samuti võib olla tegemist nende kahe kõige erinevamate kombinatsioonidega alates keldi rõngasristist ning lõpetades kõigi muude
ajaloolises mõttes. Peeter Põld andis meile suunad minevikus ning saab seda teha ka täna ja homme. Lõpetan raamatu tuntud kirjaniku Maughami (2004) sõnadega: Teadlikult või alateadlikult olen ma inimloomust uurinud nelikümmmend aastat, aga ikka leian, et inimene on ettearvamatu; lähedane tuttavgi võib mind üllatada teoga, mida poleks temast iial uskunud, või ilmutada mõne märgiga niisugust tahku endast, millest mul polnud aimugi. /.../ Kõige rohkem ongi mind rabanud inimolendi vastuolulisus. Ühest tükist inimest pole ma veel kohanud - hämmastav, et inimeses võivad koos eksisteerida kõige vastakamad jooned ning moodustada seejuures veel üsnagi harmoonilise terviku. Imestan alalõpmata, kuidas saavad ühes isiksuses peituda pealtnäha ühitamatud omadused. LÕPETUSEKS Mis juhtub põllu või aiaga, kui jätame need harimata ja hooldamata? Saame umbrohuvälja ja metsistunud puud-põõsad
annaabi.ee 
