Tallinna Õismäe Gümnaasium Kohv inimeste elus Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Ajalugu....................................................................................................4 2. Kohv tänapäeval......................................................................................6 3. Kohvisordid.............................................................................................7 4. Lahustuv kohv.........................................................................................8 5. Kohvi töötlemine.....................................................................................9 6. Kohvi mõju tervisele...............................................................................10 Kokkuvõte.....................................
Muinasjutud inimeste elus Lühikirjand Iga lapse parim ajaviide varases eas kujuneb suhtluse ümber. Ent vanematel pole kahjuks piisavalt aega nendega pidevalt rääkida. Selleks, et pisikeste inimeste silmaring siiski laieneks, on juba iidsetest aegadest loodud muiasjutte. Ennemuistsetel aegadel, kui maa kubises nõidadest ja lohedest, oli inimestel kergem muinasjutte luua oli ju põnevaid teemasid nii palju. Kaasaegsetel vanematel on sellega aga raskusi näiteks ei paku lugu sinisest bussist ju kellegile suuremat huvi! Võlurite seiklused ja võitmatud kangelased "ärkavad ellu" tehes koostööd lapse fantaasiaga. Psühholoogidki on jõudnud järeldusele, et võimatud teod avaldavad mälule tugevamat mõju, jäädes kauemaks kestma, vahest kogu eluks! Mul on veel praegugi meeles üks muinasjutt, mida ema mulle lapsepõlves sageli jutustas Alice-nimelisest tüdr...
Muusika inimeste elus Muusika on olemas kõikide inimeste elus. Me kuulame muusikat iga päev. On olemas inimesi kellele meeldib popmuusika ja kellele klassikaline muusika. Üks asi on selge, ilma muusikata kultuurne inimene ei suuda elada. Muusikat on vaja kuulata iga päev, kuna see arendab meid. Muusika kuulamine arendab fantaasiat ja emotsionaalsust. Muusikat on vaja hakkata kuulama alates lapsepõlvest. See aitab kaasa vaimsele arengule. Hea on kuulata muusikat kinniste silmadega. Siis see aktiveerib parema kujutlusvõime. Paljud räägivad ka sellest, et muusika aitab ka lõdvestuda. Muusika kuulamine aitab arendada muusikalset ning kujundusliku mõtlemist. Samas muusika kuulamine suurendab ka silmaringi. Väga oluline on see, et muusikal on ka raviv toime. Muusika aitab ravida südame-veresoonkonna haigusi ravida samal toimel nagu ravimid. Muusika veel rahustab inimesi ja nende stressi. Rahulikum muusika...
Stress noorte inimeste elus Kristina Oolu 10A Ma arvan, et iga noor inimene on kokku puutunud sellega, et tunneb end vaevatuna, kurnatuna või liigse pinge all. Nii mõnigi neist on kindlasti tundnud end lausa paanikas mingi olukorra pärast. Siis tekib soov põgeneda probleemide eest, kuna ei osata olukorraga teisiti lihtsalt toime tulla. Mis on stress ja mis seda põhjustavad? Millised on ülepingetest vabanemise võimalused? ,,Stressi mõistetakse tavakeeles ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. [---] Teaduslikumalt tõlgendatult on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks." Stressi tekitavad erinevad sotsiaal- ja majanduslikud tegurid. Üks peamine stressi tekkepõhjus on rahapuudus. Lisaks põhivajadustele nagu vajadus to...
Muutused inimeste elus reformatsiooni tõttu 1.Prostituutidel keelati avalikult linnas oma ametit pidada. Nad võisid seda teha ainult salaja. ühel hetkel hakati prostituute ja nende kliente linnast välja saatma. 2.Abielu vastased suhted olid keelatud. Selle reegli rikkumisele võis järgneda rahaline trahv, linnast välja saatmine või isegi kaakipanek. Kaaki Panekust sai aja möödudes pea maha löömine. 3.Vähem tähtsad “pidupäevad” jäeti ära. 4.Inimestel keelati osaleda hasartmängudel. 5.Pidustuste kestvust vähendati. Näiteks Jõulujoodud hakkasid kestma kahe nädala asemel kaheksa päeva jne. 6.Mustpeade vennaskond otsustas, et pidustuste ajal ei tohi kedagi vägisi jooma sundida. 7.Keelati ära rahvapärased tavad. Näiteks maskides ringi jooksmised, ümberriietumised, saanisõidud jm. 8.Reformatsioon ei vabastanud sünnitusjärgse rituaalse järelevalve türanniast. 9.Hakati eristama seisuseid rõivaste abi...
Rando Pajula EP09 Kunst minu elus Ma ei pane isegi tähele kui suur osa minu ja meie kõigi elus on kunstil . Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mis tahes loomingulisel tegevusalal . Seega ükskõik kuhu vaadata, on näha mingit sorti kunsti. Inimesed tänaval- kes millise kunstiniku loodud riideid kannab, tubades- erinevate kunstnike loodud tapeedid, autotööstuses- erinevate kunstnike poolt loodud erinevate disainidega autod, ehituses- erikujudega majad- mis on jällegi arhitekti e. kunstniku poolt kavandatud. Kõik see on kunst mida ei panda tähele. Ma pole ennast kunagi suureks kunsti-inimeseks pidanud, kuid ilusaid pilte, lahedaid autosid ja uhkeid majasid meeldib mulle vaadata küll. See võib tähendada, et võib-olla mul ikkagi on mingi kunsti pisik sees. Ma mäletan, kui ma olin väike poiss viis vanaema mind ku...
Psüühilised probleemid inimeste elus Igat inimest on kujundanud tema lapsepõlv. See, kuidas ta täna mõtleb ja käitub on tulemus sellest, kuidas teda kasvatatud on. Ükskõik, kas ta kasvas emaga, kes ei hoolinud nii palju kui oleks pidanud või kui tal oli isa, kes uskus, et lapsed kasvavad iseenesest, pole kahtlust, et tema lapsepõlve kogemused avaldasid ta elule suurt mõju. Laps, kes veedab aega oma vanematega ja tunneb nende tähelepanu, on elus tõenäoliselt edukam ja õnnelikum kui need, kelle vanemad lapse jaoks olemas ei ole. Kui last on juba varasest east peale tunnustatud ja märgatud, siis ei tunne ta end üksikuna. Paljud noored, kelle suhted vanemate ja lähedastega on halvad, hakkavad otsima lohutust erinevatest sõltuvust tekitavatest ainetest. Nad võivad sattuda halbadesse seltskondadesse ja hakata mõtlema suitsiidlikke mõtteid. Paljudel inimestel tekivad mingis eluetapis suitsiidlikud mõtted. Nad ka...
Vetikate tähtsus Looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik toiduahelaid · Eritavad elukeskkonda hapnikku (90 % atmosfääri hapnikust) · 500-600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks · sümbioos (samblik=seen+rahevetikas) · veeõitseng (N, P; hapnikupuudus, kiireneb muda settimine) · ränivetikatest võimsad kivimite lademed (CaCO3) Inimese elus · punavetikaliikidest saadakse agarit, mida kasutatakse meditsiinis, mikrobioloogias ja ka maiustuste (marmelaadi ja sefiiri) valmistamisel · Idamaades toiduks · orgaaniline väetis · kilpnäärme raviks (suur joodisisaldus) · aitavad vältida südamehaigusi (võib muuta hormoonide tasakaalu, vähendada puhitusi ja vedelikupeetust, alandada vere kolesteroolisisaldust) · puhastavad seedetrak...
Seente ja samblike roll looduses ja inimeste elus Seente roll looduses Kooselu putukatega – termiidid, sipelgad Lagundamine Sümbioosid Moodustavad samblike Söök (loomadele) Samblike roll looduses Fotosünteesides suurendavad hapniku hulka Head indikaatorid keskkonna saastatuse määramise Toiduks loomadele Puhta vee allikad Pesamaterjal Maskeering Elupaik Seente ja samblike tähtsus inimeste seas Pagaripärmi võime muuta glükoos alkoholiks ja CO2-ks. Mõnest seeneliigist tehakse ka antibiootikume. Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad. Kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele. Abiks meditsiinis (samblikud). Toiduks Kasutatud kirjandus/allikad http://moritz.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/3loengMykol.pdf http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loodus/3seened.htm https://www.google.ee/search? q=seente+roll+looduses&esp...
Vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus. Merilin Raidmets Märjamaa Gümnaasium 8.b klass 2012 Vetikate tähtsus looduses · esmase orgaanilise aine tootjad · neist algab enamik veekogude toiduahelaid Vetikate tähtsus looduses · rikastavad vett hapnikuga · makroskoopilised vetikad on elupaljunemistoitumispaigaks organismidele · Tallus hulkrakse vetika keha Agar kasutatakse tarretise tegemisel Agarik eestis esinev punavetikas. · Eritavad elukeskkonda hapnikku. · 500600 miljonit a tagasi varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks Vetikate tähtsus looduses · Paljud vetikaliigid moodustavad õitsenguid: sel juhul on ühes veepiisas rohkem kui 2000 väikest vetikarakku. Vesi värvub roheliseks, pruuniks, sinakaks või punakaks olenevalt vetikaliigist...
Putukad- Putukate keha koosneb peast, rindmikust ja tagakehast ning neil on kuus jalga, üks paar tundlaid ja enamikul ka tiivad. Putukate liike arvatakse olevat üle miljoni. Nad moodustavad rohkem kui kolmveerand teistest loomaliikidest. Putuka keha katab kitiinkest. Pea küljes on liitsilmad ja lihtsilmad, samuti tundlad ja suised. Rindmikule ja tagakehale kinnituvad jalad. Kiilid- · Kiilidel on sale ja pikk keha, neil on 2 suurt liitsilma, millega näeb tervalt kuni 10meetri kaugusele. · Nad on röövloomad ning kiireimad lendajad putukate seas. · Vastsed arenevad vees, toituvad veeselgrootutest. · Kiilide tiivad on läbipaistvad ning nad ei saa neid seljale kokku voltida. Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidu...
Pühakud keskaja inimese elus Tihtipeale on inimestel raske mõelda pühakutest kui tegelikult elanud meestest ja naistest. Neid ei nähta aktiivse ja keeruka isiksusega inimestena, vaid meist kõrgemal seisvate olenditena, täiuslikena. Nad on kristaliseerunud omaenda reaalsuses, meist kaugel. Siiski on nad komplitseeritud ja kordumatud isiksused. Püha Helena, keisrinna, konkubiin ja Vana- Rooma keisri Constantius Chloruse naine, oli energiline, veetlev, jumalakartlik, samas auahne naine. Püha Teresa Avilast, tuntud kui ,,kiriku doktorina", oli hea inimestetundja ja taibukas kirjanik või püha Augustinus, noores eas lõbujanuline, keerulise eluteega, viljakas ja mõjukas õpetlane. Neid on püütud sobitada vormi, mis vastaks mingile üldtunnustatud kristliku täiuse kategooriale ning sealt edasi sarnastada nad Kristuse kujuga, püüd jõuda lähedale sellele absoluutsele normile. Seetõttu on nad väga sarnased oma imetegudega, olemusega, justkui s...
Kas ufod on tõesti olemas ? Ufod -(Unknow Flying Objects- tundmatud lendavad objektid) Ufode uurimistega tegelavatele asutustele saabub iga päev enam-vähem sellelaadseid teateid:"Märkasin salapärast lendavat objekti." Asja uuritakse ja ehkki enamasti tuleb välja, et tegemist on vale häirega, leiab teade vahel harva ka kinnitust. Kuid selle harukordsusest hoolimata on juba ainuüksi Prantsusmaal 800 tõestatud UFO juhtumit. USA-s on neid tunduvalt rohkem.sellegipoolest pole teaduses teist nii vaieldavat teemat, kui küsimus" Kas tulnukat on tõesti olemas?" Väidetavasti on ufosid õnnestunud ka filmilindile jäädvustada. Astronaudid ja kosmonaudid UFOsid näinud.Paljud teadlased suhtuvad neisse siiski ubusuga. Mõned õpetlased on aga veendunud , et tulnukad o juba aastatuhandeid ufodelt meie maakera jälginud. Miks neid ,,lendavateks taldrikuteks" nimetatakse? 1947.aastal oma eralennukiga Mount Rainieri läheduses lennanud Kenneth Arnold nägi rüh...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Siret Püi T11ME BAKTERID Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Siret Püi Bakterid SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Bakterite suurus, kuju ja ehitus 3. Paljunemine 4. Kokkuvõte 2 Siret Püi Bakterid Bakterid on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Laias mõttes on arvatud bakterite hulka kõik prokarüoodid, see on nii pärisbakterid (Eubacteria) kui arhebakterid ehk arhed. Kitsamas mõttes käsitletakse bakteritena vaid pärisbaktereid. 1975.1978. aastatel eraldi rühmana eristama hakatud arhesid peeti alul vaheastmeks rakutuumata pärisbakterite ja rakutuumaga päristuumset...
Ensüümid, vitamiinid ja hormoonid Tarmo Rattassep KP2-10 Ensüümid, mis need on ? Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, mis võimaldavad elutegevust toetavaid biokeemilisi reaktsioone. Neid vajatakse kõigiks keemilisteks protsessideks, mis meie kehas toimuvad. Vitamiinid, mineraalid ega hormoonid ei saaks toimida ilma ensüümideta. Ensüümidest Arvatakse, et inimene sünnib kindla ensüümitagavaraga ning juurde saame me neid vaid toiduga samas aga vaid töötlemata ja kuumutamata toidust, kuna ensüümid hävinevad temperatuuril üle 48 kraadi C. Pankreas teeb küll pidevalt tööd ensüümide juurde tootmiseks, ent see kurnab organismi ja kulutab meie ensüümitagavara. Vananedes pankrease võime ensüüme toota väheneb. Kui ensüümide tagavara lõpeb, siis me sureme. Ensüümide puudulikkus on põhjuseks paljudele kroonilistele haigustele nagu südamereuma, vähk, diabeet, rasvumine, allergiad, enneaegne vananemine, varajane surm jms. Miks me vajame ensü...
Internet pakub mitmekesisemat materjali kui teised meediumid. Tänapäeva ühiskonnas on internetil suurem tähtsus inimeste elus. Interneti kasutatakse igapäev selleks, et saada infot, maksude maksmiseks või aega veetmiseks. Mulle tundub, et Internet pakub mitmekesisemat materjali kui teised meediumid. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguste infode leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eesti on kõrgel tasemel arenenud e-riik. Meil on olemas E-kool, e- pank, e-riik ja teised e- teenused. E-teenused annavad meile võimaluse e-valimise ja digitaalkirja andmiseks. Mulle näib, et see väide on õige, sest kui on kiiresti vaja mingeid andmeid, nt bussiaega, piletihindu siis on võimalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Minu arvates, ei saa seda teisest meediumitest. Lühikese ajaga leiad Internetist palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samuti saab Interneti kaudu teha makseid, mis vähendab pangas käimise va...
Me vajame muinasjutte Argipäev ja rutiin muutuvad üha enam tavapärasemaks inimeste elus. Samuti jääb puudu loomingulisusest ning ebatavalisust kohtab harva. Miks me vajame muinasjutte? - Me vajame muinasjutte inimkonna ellujäämiseks, põhimõtteliselt uueks mõtteviisiks. Inimestel on saanud kombeks aina vähem mõelda ning improviseerida. Ühesõnaga on tänapäeva inimesed palju mõttevaesemad, kui nad olid seda sada aastat tagasi. Meie probleemiks on kiire elutempo, mille kõrvalt ei jää aega enda fantaasia arendamiseks. Sellele ei mõelda küll palju, kuid fantaasia mängib meie elus suurt rolli. Nimelt uute olukordade toimetulekuga näevad inimesed ränka vaeva ning fantaasia puudumise korral võib pidada selliseid inimesi läbikukkujateks. Läbikukkujateks nimetan ma inimesi, kellel puudub mingisugunegi oskus rutiinist ja oma tavapärasusest eemalduda. Öeldakse, et lapsed vajavad muinasjutte oma loomingulisuse j...
Kas on kerge olla noor? Raske öelda, sest inimeste arvamused on erinevad. Osad räägivad, et see oli ilusaim aeg nende elus, teised jälle, et mitte. Aga mis on õigupoolest noorus? Lihtsalt mingi ajajärk inimese elus? Seda küll, kuid kindlasti midagi enamat. See on aeg enne täiskasvanuks saamist, kus inimene õpib katse-eksituse meetodil suhteid looma ja enda tegude eest vastutama. Neil, kes arvavad, et noorus on ilus ja kerge aeg, on kindlasti õigus. Noorik võib (tavaliselt), kas üksi või siis sõpradega, minna kuhu tahab. Kui ta koju tuleb, ootab mõni kallis inimene teda ja pakub sooja toitu. Tema eest hoolitsetakse. Samuti saab ta taskuraha eest osta, mida tahab, või ostavad vanemad talle ise. Täiskasvanutel sellist elu ei ole. Nad peavad tihtipeale rasket tööd tegema. Ka ei ole vale öelda, et noor olla on raske, sest nemadki teevad mõnes mõttes tööd. Tõustakse varakult, et 4-8 tundi päevas koolis olla. Koolis võib juhtuda pahandusi õpet...
Itaalia kultuur Itaallased on tuntud oma südamlike tervituste ning sügava armastusega kokakunsti vastu. Enamik abielu traditsioonides on jaotunud võim peres mehe kätesse, kuid Itaalias on asjad vastupidi. Perekonna vaheline armastus on suur ning mehe-naise kooselu on õnnelikum, kui teistes kultuurides. Pole väga tavapärane tänapäeval, et võim peres on naise kätes, kuid Itaalias see just nii on. Perekonnas on naistel vähem kohustusi koduses valdkonnas, kuna mees võtab paljud asjad enda kanda. Söögitegemine on üks põhilisemaid kohustusi, mis ei kuulu naistele, samuti on mehed abiks rohkem lastekasvatamises ning koristustöödes. Minu arvates on see õiglane, et kõik kodusedtööd pole jäetud naisele ning ka pereisal õlgadele laskub selles osas vastutus. Usun, et selline tööde jaotus täidab perekonda rohkem armastusega ning mehed väärtustavad rohkem naiste tehtud tööd. Itaalia üheks traditsiooniks on noorte koos...
Suur Järvistu Referaat aines „Üldine okeanograafia ja limnoloogia” NSO8021 Üliõpilane: Alina Lerner Juhendaja: professor Urmas Lips Tallinn, 2016 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 1. Suure Järvistu üldiseloomustus................................................................................................. 4 1.1. Geograafiline asukoht ......................................................................................................... 4 1.2. Batümeetria .......................................................................................................................... 5 1.3. Päritolu ...............................................................................................................
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Inimgeograafia uurimismeetodid Ränne ja igapäevane mobiilsus Linda Luig Liisu Aulik Kati Zoobel Raul Saidla Juhendajad: PhD Kadri Leetmaa PhD Siiri Silm Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Uurimusküsimused ....................................................................................................lk 3 3. Materjal ja metoodika.................................................................................................lk 3 4. Uurmusküsimus...
Hüdrad Ehitus · Saleda keha ehitusega · Kotikujulised · U 1 cm pikkused · Kehasein on kahekihiline,koosneb lihaskiude sisaldavatest rakkudest · Läbipaistvad · Saab oma kehakuju muuta sirutada,painutada,kokku tõmmata Toitumine · Halvab saagi · Toitub kõrverakkudega sõudikutest,vesikirpu · Toidu topib suuava dest ja tesistest juures paiknevate väikestest kombitsatega suhu vähikestest. · Võib jagu saada ka kalamaimust Seedimine · Seedimine toimub kehaõõnes kuhu erituvad seedenõred. · Seedimata toiduosakesed heidab suu kaudu välja. Hingamine · Hingab vees lahustunud hapniku kogu kehaga Närvisüsteem ja vereringe · Pikkade jätketega seotud närvirakud · Vereringe puudub Paljunemine · Pungumise ja sugurakkude abil · Lahksuguline · Suguliselt sigib sügisel. · Pärast sugulist sigimist h...
Inimene kui meedia marionett Inimene on loodud olema mõjutatav. Tihtipeale proovivad suurema mõjuvõimuga organid seda omadust ära kasutada. Üheks suurimaks vahendiks on siinkohal meedia. Meedia ümbritseb meid kõikjal - ajalehed ja ajakirjad, televisioon, raadio ja internet on kättesaadavad pea kõigile. Meedia võib valetada ja vassida peaaegu kõige kohta ja niimoodi paisata ümber masside endise arusaama käsitletavast teemast. Massimeedial on ühiskonna üle suur võim, selle levitatavat informatsiooni võetakse arvesse kindla tõe pähe. Seetõttu pole naiivse rahvamassi hüpitamine marioneti kujul just kõige raskem. Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumiste, vajaduste suur mõjutaja. Lugedes hommikul värskest ajalehest mõnda eriti vastuolulist ja teravat artiklit, jätkub kõneainet terveks päevaks ja veel kauemakski. Või vaadates televiisorist repo...
Perekonna ülesanded Annaliisa Kenppi Jaanika Vichterpal Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Ehkki perekond on sajandite jooksul läbi teinud suuri muutusi, on ta siiski säilinud ja mängib inimeste elus siiani olulist rolli. Perekond Perekonna ülesanded Soojätkamisfunktsioon ühiskonna seisukohalt tagab see rahvastiku püsimise ja taastootmise. Abielupaari soov lapsi saada on üldinimlik. Soojätkamisfunktsioon Perekonna ülesanded Seksuaalfunktsioon On olnud nii traditsioonilises kui ka modernses ühiskonnas On taganud abielupaari seksuaalsuse õiguspärase väljendamise Seksuaalfunktsioon Perekonna ülesanded Majanduslik funktsioon Üha enam peresid alustab oma elu võlgadega koormatuna, sest asjad on kallid. Kui peres on laps, siis tõ...
Mina ja Meedia Meedia on tänapäeval vaieldamatult iga inimese elus tavaline ja igapäevane osa ning seeläbi inimeste tunnete, käitumise ja vajaduste suur mõjutaja. Tänapäeval puutub meediaga kokku iga inimene selles maailmas k.a mina. Me näeme seda televisioonis, ajakirjanduses ja loomulikult internetis. Meedia on meie jaoks ajaviide, meelelahutus ja informatsiooniallikas, kust igapäev saab teada huvitavaid uudiseid maailmast, poliitikast, ilmast jms. Internet, kui tänapäeva meedia liikide kuningas, muutub igapäevaga aina kiiremaks ja kättesaadavamaks. Veel kümme aastat tagasi ei kujutanud tavaline inimene ettegi, et võib olla selline asi nagu “internet telefonis“. Tänapäeval aga noor inimene ja k.a mina ei suuda vastupidist ettekujutada. Tänu internetile saan ma suhelda inimesega ükskõik, kus olles; saan kuulata muusikat ning lugeda uudiseid teemal, mis mind huvitab jne. Meedia aitab mul e...
Konspekt koosneb mitmest paljunemisega seotud pealkirjast (nt. õistaimede generatiivne e suguline paljunemine, õie ehitus, ühe- ja mõlemasugulised taimed, isetolmlemine ja võõrtolmlemine, viljastamine jne.). Lisaks sisaldab veel mittsesugulisest e vegetatiivsest paljunemisest rääkivat pealkirja, seletab seda, kuidas kasutatakse õisi inimeste elus, viljast rääkivat pealkirja ja viljade kasutamisest rääkivat pealkirja.
Karina Selivanova AM15 Enesejuhtimine Mina suhtlejana Eneseanalüüs Suhtlemine on nii minu, kui ka teiste inimeste elus väga tähtis. Oma pereliikmetega suhtlen silmast-silma igapäevaselt, sest nad ümbritsevad mind enamuse ajast. Sõpradega suhtlen ka väga tihti päriselus, näiteks, koolis või trennis. Juhtub nii, et mõnikord ei ole aega kellegiga kokku saada, kuid erinevad virtuaalsed vahendid aitavad selles. Facebook, Skype, Whatsapp – on meie kaasaegsed abilised, kes tagavad meid võimalusega alati olla „on-line“. Johari aken. Minu avatud ala: siia kuulub minu iseloom, välimus, kõnnak, hääl. Lähedased ja sõbrad teavad minu harjumusi, käitumist tavaolukorras. Mis mulle meeldib ja mis ei meeldi. Minu ...
Kuidas mõjutab tänapäeval muusika noorte arengut? Juba vanal ajal oli muusikal inimeste elus tähtis koht. Nii on see ka jäänud tänapäeval. Me ei kujuta ette elu ilma pop'i ja rock'ita. Meid ümbritseb muusika iga päev. Noored kuulavad enamasti muusikat, siis kui neil on igav. Muusika stiil sõltub tihti peale meeleolust. Kui ollakse vihased on muusikas rohkem tümpsu ja karjumist, kui ollakse rõõmsas meeleolus eelistatakse tihti klassikat, pop'i ja blues'i. Tänapäeval kasutatakse muusika kuulamiseks enamasti telefoni, arvutit, iPhone, mp3 jne. Sinna juurde ostetakse veel kõrvaklapid, et veel parem kuulata oleks, siis tundub nagu oleksid justkui kontserdil. Aga mitte keegi pole mõelnud sellele, et muusika võib olla nii kasulik kui ka kahjulik. Teadlaste arvates edestavad lapsed, kellega enne sündi aktiivselt muusikaliselt suheldakse, oma eakaaslasi nii intellektuaalses kui ka füüsilises arengus. Imikud tajuvad muusikat, teh...
Saku Gümnaasium Muusikateraapia koolistressi leevendajana Uurimistöö alused Autor: Indrek Juhendaja: Saku 2013 Sisukord SISSEJUHATUS Autor on valinud töö teemaks muusikateraapia koolistressi leevendajana. Teema valik põhineb autori tihedast seosest muusikaga ning sellest, et tänapäeva paljude inimeste igapäevase elu osaks on liigne stress. Muusikateraapia kujutab endast teraapiat, kus muusikat kasutatakse inimese hingelise ja kehalise seisundi mõjutamiseks. See põhineb arstiteadusel, sotsioloogial, sotsiaal- ja isiksusepsühholoogial, musikoloogial ja muusikapedagoogikal. Muusikateraapia pakub stressis inimesele võimalust õppida sellega toime tulema, seda kontrollima, muuhulgas ka muutma vaatenurki stressile, vabastama negatiivset stressi läbi muusikaliste tegevuste, et seda energiat taa...
1. Loomaraku ehitus. Tsütoplasmavõrgustik koosneb arvukastest kanalitest ja nende laienditest, mida mööda liiguvad rakus ained. Golgi kompleksis sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi. Lüsosoomides lagundatakse raksu mittevajalikud orgaanilised ühendid. Ribosoomid on kõige väiksemad organellid. Neis sünteesitakse valgud. Osa ribosoome on seostunud tsütoplasmavõrgustikuga, osa on tsütoplasmas vabalt. Rakutuum juhib rakutegevust. Rakumembraan ümbritseb rakku. 2. Taimeraku ehitus. Mitokondrid varustavad rakku energiaga, mida on vaja tema elutegevuseks ja olemasolevate rakustruktuuride säilitamiseks. Hapnikku tarbides muundavad nad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. ON KA LOOMRAKUS. Tsütoplasma on raku sees. See sisaldab rohkesti vett ning selles on lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. ON KA LOOMARAKUS. Rakumembraan eraldab rakku teistest rakkudest kui ka ümbritsevast keskkonnast. Vakuool o...
Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ põhjalik kokkuvõte DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor džentelmen Dorian on napilt kahekümnene “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile e...
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeval esineb inimeste elus mitmesuguseid hirme . Elame maailmas , kus nälg, looduskatastroofid, kliima soojenemine, ning terrorism on igapäevaellu kuuluv osa. Inimestel on erinevad maailmavaated ning sellest tulenevalt ka teistsugused kartused, mis tekitavad nende sees kõhedust. Millised on tänapäeva maailma hirmud? Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs.Nälgivaid lapsi ja nende vanemaid leidub tegelikkuses üle kogu maailma, kuid kõige enam kõhu tühjuse all kannatavaid inimesi eksisteerib Aafrika mandril. Üks suurimaid hirme ning tõsisemaid probleem...
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Meedia positiivne ja negatiivne mõju Meedia on viimase sajandi üks arenenumaid valdkondi. See on vallutanud suure osa maailmast ning võib väita, et meedia käes on võim ja teave. Meedia kajastab sündmusi erinevalt ning igaüks peab ise valima katkematust infost vajaliku. Me puutume iga päev kokku ajakirjandusega, millel on suur võim inimese üle. Millised on nüüdisaegse maailma meedia positiivsed ja negatiivsed küljed? Meedia areng on soodustanud sõnavabadust. Tänapäeva teabevahendajad on palju aidanud kaasa võimalustele edastada lihtsalt ning mugavalt erinevate inimeste arvamusi ja seisukohti. Meedias võib vabalt avalikustada pilte, informatsiooni, jagada teistega mõtteid ning avaldada oma hinnanguid kõige suhtes. Eesti Vabariigi põhiseaduses § 45 on kirjutatud, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Lisaks Eestile on veel palju ...
Fotograafia inimese elus Fotograafia mängib aina suuremat ja olulisemat rolli inimeste ja ühiskonna elus. Fotod aitavad meil ajas rännata ning koguda uusi teadmisi ja muljeid. Fotograafiale on suure tõuke andnud ka tehnoloogia areng, kuid sellega on kaasnenud nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi. Milline on olnud läbi aegade fotograafia roll inimeste ja ühiskonna elus ning kuidas on seda mõjutanud tehnoloogia areng? Tänapäeval mängib fotograafia inimeste elus suurt rolli, sest tänu fotodele on meil aimu ka palju varasematest aegadest ning meil on võimalus ajas tagasi rännata, kuna fotod aitavad luua nägemuse ajastust. Foto vaatajal hakkab tihti peas tekkima lugu ning mulje saamiseks ei pea tingimata kohal olema. Fotot vaadates saab olla omale ise giidiks ja teejuhiks enda fantaasia teekonnal. Eesti mastaabis võib öelda, et fotograafia on alguse saanud 19. sajandi lõpul. Hästi kirjeldab Eesti fotogra...
Seened ja bakterid inimeste teenistuses Seentel ja bakteritel on suur osatähtus inimeste igapäevases elus. Me puutume peaaegu iga päev kokku bakteritega, nad ümbritsevad meid kõikjal. Seentega puutume kokku vähem. Vanima bakteri vanuseks peetakse 25-40 miljonit aastat, see leiti merevaigus olnud mesilaselt. Bakterid on eeltuumsed-neil puudub tuum. Enamasti värvusetud, kuid võivad olla ka punased ja sinised ja erineva kujuga. Baktereid leidub igalpool: õhus, toidus, ravimites. Bakterid on Biotehnoloogia uurimisobjektid (uuritakse organismide elutegevusega seotud protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks) Bakterid inimese elus: Piimatooted- Lactobacillus, Gefilus, ME-3; Hapendatud kurgid, kapsad; Äädikas- veiniäädikas; Alkoholid- õlu, siider.; Lihatööstus- salaamivorst. Ravimitööstus Ravimid, Vitamiinid, Vaktsiinid. Tööstuses: Silo valmistamine, Taimehaiguste ja kahjurite tõrjumine, Bakterväetiste tootmine. Metallurgia...
RELIGIOON - INIMESE PÄÄSTJA VÕI HUKUTAJA? Minu esse teema on „Religioon- kas inimese päästja või hukutaja?“. Mina valisin seda teema,sest ta on väga aktuaalne tänapäeva elus. Mina ise elan multikultuursus ühiskonnas, kus on olemas paljud erinevad inimesed,kellel on oma kultuur ja oma usk. Kuna kõik inimesed on erinevad, meie maailmas tekkivad palju skandaale ja usuteemalise tüli. Minu esse eesmärk on arutada selle teema kohta ja teha oma kokkuvõte, saada aru kas religioon on inimese päästja või hukutaja. Kuna minu esses jutt läheb religioonist ja tema mõjutamist, tahan alustada sellest,mis on religioon üldse. Wikipeedia sõnastikus on kirjutatud,et „Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused.“ Mina olen täiesti nõus selle väitega. Siin tekib küsimus :...
Negatiivsed emotsioonid Emotsioonid meie elus mängivad suurt rolli ja paljud otsused ja ettevõtmised on tehtud nende toel. Kas tõesti määravad negatiivsed ja positiivsed tunded inimese heaolu ja selle, kuidas ta elu edasi pürgib? Vastuseid saab vaadata iga nurga alt, sest arvamusi on mitmesugused nagu näiteks, et ,,hea ei saa olla ilma halvata", ,,et elus hakkama saada peab olema heale emotsioonile häälestatud". Mis siis neist õige on, selle üle ei olegi kindlat vastust. Minu arust on õigem see väide, et hea ei saa olla ilma halvata, sest nagu on juba inimeste iseloom, et kui head on liiga palju, siis seda ei märgata ja muututakse aina kurvemaks ja saamahimulisemaks. Sellest järeldades oletan, et peab ka vahepeal olema õnnetu ja mõnikord peab ka mõni asi ebaõnnestuma, et ei harjuks ära ainult õnnestumistega ja rahuloluga. Toon näite paljudest noortest ja ka endast ,et kui on kõik k...
Loomade tähtsus On erinevaid loomi sulelisi, karvaseid, väikeseid, suuri, tüütuid ja armsaid. Kuid kas loomad on ka inimeste elus tähtsal kohal? Juba ammustel aegadel ei oleks ilmselgelt inimesed ilma loomade olemasoluta päris lihtsalt ära elanud. Läbi aegade on loomi kasutatud erinevatel eesmärkidel. Küll neid on kütitud toiduks kui ka riiete valmistamiseks. Paljud loomad on olnud inimestele abiks ka põllutöödel. Tänu nendele elusolenditele lühendati nii mõnegi igapäevase aeganõudva tegevuse pikkust. Tänapäeval kasvatatakse paljusi loomi inimeste aitamiseks ning omakasu eesmärkidel. Kõrbetes on inimeste abilisteks kaamelid, pimedate abistamiseks on olemas juhtkoerad, lehm annab piima, ning toiduks kasvatatakse sigu, veiseid ning muid lihaloomi. Loomad on suur osa meie loodusest ning ühiskonnast, samuti mängivad nad suurt rolli erinevates toiduahelates. ''Kui kõik loomad ...
Mida kõike saab elus teha ilma rahata Otsi lolli, kes ei kardaks kolli kui on kollil rahamaitse suus raha mängib elus põhirolli raha see on õnn ja armastus Nõustun, et raha on vahend õnneni. Tänapäevase ühikonnareeglite ja elukorralduse juures muutub või muudetakse, ilma rahata palmi all lösutades ja puu otsast banaane või kookoseid söögiks korjates, elu kiirelt igavaks ja võimatuks. Seda vähemalt arukal inimesel, sest mis see igavus muud kui vaimuvaesus ole. Meeldib see meile või mitte, kuid fakt on et tänasel päeval mängib raha meie eludes tähtsat rolli. Seda nii isikliku kui ka ühiskondliku elu tasandil. On vaid väga üksikuid kogukondikommuune, kus vahendatakse teenuseid nii öelda tasuta, kuid isegi nende kommuunide säilimiseks on oluline omada teatud määral kehtivat raha. Et mitte minna vastuol...
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesises...
Raha ja perekond Inimeste elus on alati tähtsalt kohal olnud perekond ja raha. Viimast vajatakse igapäeva eluks ning perekond on tugipunkt, kuhu alati saab toetuda. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" olidki põhiprobleemiteks raha ning perekond. Perekonnas peaks saama alati kõik loota üksteise peale, kuigi elus pole see alati nii. Sellest võis lugeda ka raamatus ,,Isa Goriot", kus peategelaseks oli kahe tütre, Anastasie ja Delphine, isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil. Nad häbenesid oma isa, mida näitas see, et nad suheldes temaga vaid salaja. Isegi Gorioti viimseteks elutunditeks ei jõudnud kumbki tütar õigeaegselt kohale. See näitab kui teeseldud oli armastus isa ees ja kui vähe tegelikult tütred oma sü...
Inimeste elu eesmärgid Elu eesmärgid loovad inimesed ise, mis sõltuvad inimeste enda mõttemaailmast ehk sellest, mida igaüks elult tahab ning ootab. Eesmärgid võivad olla suured kui ka väikesed aga annavad rõõmu ellu. Theodore Parker ütles: ,,Eesmärk on see, mis annab elule tähenduse." Millised on inimeste elu eesmärgid ning kuidas jõuda selleni? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja teha seda hingega, on ka saavutused suuremad. Hea haridus võimaldab paremat sissetulekuga tööd, mis võimaldab karjääri alustada. Karjääri tegemine võib olla üks eesmärk elus. Saada ülemuseks, teha otsuseid, omada võimu ning saada paremat palka. Tähtis on see, et mida me ka ei teeks, peaks tegema seda hästi, andes endast maksimumi kõikides eluvaldkondades võrdselt. Paljud inimesed arvavad, et raha on kõige tähtsam. Raha annab paljudele ra...
Piirid meis ja meie ümber Piirid meis ja meie ümber muutuvad iga meie elatud minutiga. Mõttemaailma muutudes ja arenedes muutuvad ka meie seatud piirid. Ning näiteks kes oleks võinud kunagi üldse seda arvata, et inimene saab sellelt maalt õhku tõusta või veel vähem mingile teisele planeedile jala maha panna? On piirid, mis määravad nii-öelda kaugust. Just täpselt viimane piir, kui kaugele saab minna maalt või näiteks riigipiirid. Maailmapiir, silmapiir, kuid suhtluspiir? Mõelda vaid, kes oleks eales uskunud, et oma kodust võid suhelda inimesega 10.000km kaugusel. Vihjan siinkohal muidugi interneti arengule. Ühed suurimad piirid meie elus on seadused. Vaatamata suurtele korruptsioonidele, on seadused siiski meie elus välja suured piirajad. Loob mulle ette pildi lõksust, kust rikkamad ja oskuslikumad võivad mööda hiilida. Tegelikult saab siit ka välja lugeda, et meie elude piirid olenevad ka riigist, kus elame, kun...
Palju aega ja palju raha. Juba ammustest aegadest on inmene seotud rahaga. Raha mängib inimeste elus väga tähtsat rolli, võib öelda, et isegi pearolli. Inimene peab teenima raha- elatist, et selle eest osta süüa, riideid ja muid vajalikke ja vähem vajalikke asju ja esemeid. Osadel inimeste on raha vabalt käes, nad on selle saanud pärandusena, loterii võiduga või muidu moodi. Suurem osa inimkonnast peab raha teenima ja seda raske igapäevase tööga. Eesti on arengutempo on kiire. Inimeste peamine eesmärk on heale elujärjele niinimetatud "haljale oksale" jõudmine. Tehakse väga palju tööd, osad isegi mitme töökoha peal. Elustandard on Eestis madal, inimesed saavad tehtava töö eest põhjendamatult vähe palka. Inimeste elu koosneb enamasti vaid tööl käimisest, vähem kulutatakse aega perekonnale, tervisele ja sõpradele. Minule Eestis valitsev elutempo ei meeldi. Mina arvan, et elus on ka muud peale tööl käimise. Minu eelistatud ühiskon...
Kati Aavik, KP-13B Hea suhtlemine I,II Kokkuvõte I Et saavutada head enesetunnet, ehk head suhtlemist peab positiivne emotsioon võitma negatiivset vahekorras 3:1. Inimeste meeleolu mõjutab hästi palju ka ilm. Inimestest saavad kritiseerijad kui neid häirib miski või kui keegi ei meeldi kasvõi lihtsalt välimuse või oleku/käitumise pärast. Ka minevik on suur tegur inimeste elus. Igasugused uskumused, kodune kasvatus, kool, missugused sõbrad inimesele on tekkinud, mängivad suurt rolli inimese suhtlemises ning käitumises. Inimesed erinevates riikides on niivõrd erinevad ja suhtlemine võib olla ka keeruline kuna kontrasti on maailmas niipalju. On palju asju mis on meile võõrad ning millega on raske harjuda põhjustades negatiivseid hinnanguid. Iga inimene peaks ise endaga aru pidama ning mõtteid analüüsima. Inimesed kipuvad süüdistama teisi inimesi mis e...
Üks heategu päevas tagab hea une Mida tähendab heategu ja kuidas seda teha? Ma arvan, et igaüks meist on nende küsimuste peale mõelnud ja mõni on isegi mõne heateo korda saatnud. Minu jaoks tähendab sõna heategu olukorda, kus ma teen kellelegi head ja kus ma ei mõtle materiaalsetele väärtustele vaid mõtlen teiste heaolule. Heategu võib teha mitut moodi: abistades kedagi või midagi või materiaalselt toetades. Kuid kas üldse leidub sellist inimest , kes tegelebki ainult heategude tegemisega? Ma isiklikult arvan, et sellist inimest ei leidu maailmas, sest inimesed on liialt ükskõiksed ja omakasupüüdlikud teiste suhtes ja tahavad, et neil läheks ainult elus kõige paremini. Kuid sellise suhtumisega, kui me üksteist ei aita, ei jõua me elus kaugele. Peagi avastame, et me oleme enda ümbert kaotanud kõige kallimad inimesed- sõbrad, lähedased ja kõik seetõttu, et mõtleme ainult iseendale. Inimesed on liialt hoolima...
Kuidas mõjutas tööstuspööre inimeste igapäevaelu? Tööstuspöörde all mõeldakse tööstuslikku revolutsiooni aastatel 1760-1780, mis sai alguse Inglismaal, kus algas üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele ehk käsitsitootmine asendus masintootmisega. Tööstuspöörde eeldusteks olid leiutised ning vaba kapitali olemasolu ja selle paigutamine tööstusesse. Põllumajanduses ei vajatud enam niipalju inimesi kui varem, sest inimtööjõud asendus masinatega ning sellepärast kasvavas tööpuuduses maal kolisid inimesed linna ning hakkasid tööle vabrikutes. See üleminek ei olnud aga inimeste jaoks kerge, sest senine elu, kus tehti tööd kodus ja olid olemas oskused, asendus millegi täiesti teistsugusega, tekkis uus mõiste töölkäimine ning sealjuures oli vaja järgida ka kindlaid kellaaegu. Inimesed muutusid rohkem kellestki teisest sõltuvaks. Pikkamööda kujunes välja ostuvõimeline turg. Kui varem tegid inimesed endale ise riide ja s...
Nii uskumatuna näib ... Asjad, mis näivad uskumatud on iga indiviidi jaoks erinevad. Iga inimene tõlgendab seda teistmoodi. Meil kõigil on unistusi, mõtteid, mis enamasti tunduvad meie endi jaoks üsna uskumatud. Minu enda jaoks tunduvad hetkel elus kaks asja täiesti uskumatud. Esiteks, sõprade ja lähedaste olemasolu tähendus, nende armastus ja lähedus. Teises see, kuhu ma jõudnud olen, kus ma praegusel eluetapil olen. Sõbrad ja lähedased inimesed moodustavad täiesti lahutamatu osa meie igapäevaelust. Tihti just lähedaste mõju on see, mis paneb inimesi rohkem püüdlema ja pingutama oma unistuste poole. Soojad ja südamelähedased suhted annavad meile juurde nii inspiratsiooni kui ka jõudu. Eraelus olevad probleemid ning negatiivsed tunded võivad samamoodi olla seotud inimestega meie ümber. Kui inimeste vahel on suhted liimist lahti, on seda ka välja näha. Kirjaniku Marianne Harju raamatust ,,Talvehullus" sa...
Mis on tähapäeva inimesele püha? Nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka väärtusi, mida nad pühaks peavad. Pühaks saab pidada kõike, mis puudutab hinge ja südant. Kui küsida inimeste käest, mida peavad nad oma elus kõige väärtuslikumaks, on vastus kiire tulema: perekond ja lähedased inimesed. Kuna paljud on üles kasvanud ilma oma pereta või heade sõpradetta, ei tohiks kunagi iseenesest mõistetavana võtta lähedaste inimeste toetust ja olemasolu, sest kunagi elus võib tulla hetk, kui seda inimest su kõrval enam lihtsalt pole. Paljude jaoks on ülimalt oluline hea hariduse omamine. Eriti pannakse õppimisele rõhku praegusel ajal, sest tööd on raske leida ja vabadele töökohtadele on tihe konkurents. Tarkus ja teadmised on ainukesed asjad, mida keegi ei saa teiselt ära võtta, seega ei jookse enda lisaks harimine kunagi mööda külgi maha. Kuna tänapäeva maailm on niivõrd materiaalne, väärtustataks...
annaabi.ee 
