50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
48 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kishaglamour
Õppematerjali autor
pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat tagasi oli üldrahvalik vastus sellele küsimusele umbes samasugune nagu tänapäeval. Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise
taheta seda arvestada. Ma arvan, et on oluline uurida noorte väärtushinnanguid ja analüüsida nenede kujunemist ning muutumist aastate jooksul. Mida rohkem me teame inimestest ja tema väärtustest juba lapsest saati, seda lihtsam on meil aidata ja suunata teda tema unistuste poole. Inimesed on erinevad ja tänu sellele on ka nende väärtused erinevad, kindlasti saab teha teatavaid üldistusi inimeste jaoks olulistes asjades. Samas tuleb igale inimesele läheneda individuaalselt, sest me kõik oleme omamoodi erilised. Selleks, et teada eri põlvkondade inimeste eelistusi tuleb uurida neid ja nende väärtusi. Noorte väärtushinnangute uurimine on minu jaoks oluline selle pärast, et ma olen sama vana, kui minu uuritav sihtrühm ja tänu sellele ma saaks paremini mõitsa omavanuste inimeste mõttemaailma ja väärtusi. Uurides noorte väärtushinnanguid saaksid noortega tegelevad täiskasvanud koostada noortekesksemaid tegevusplaane. Saaks
Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati haridus. Ka kui talle enam mõne aasta pärast ta valik ei meeldi, saab ta ümber spetsialiseeruda või õppida midagi uut. Paljud inimesed ei pea jällegi haridust oluliseks ja osad neist saavutavad ka edu ja töötavad heal kohal omamata head haridust. Aga kas haridus annabki harituse? Mõnele inimesele kindlasti mitte. Hea haridus tagab suurema võimaluse parema sissetulekuga tööle. Suurema võimaluse saada parem töökoht, et alustada edukat karjääri
Kas raha või pühendumus – karm paratamatus Hiina vanasõna ütleb, et õnn on see, kui on midagi teha, kedagi armastada ja midagi loota. Õnnelik saab inimene olla tegutsedes – töötades. Töö tööks, aga ma usun, et keegi meist ei soovi oma elu pühendada tegevusele, mida oleks piin igapäevaselt teha. Tõeliselt õnnelik on see, kes leiab töö, mida ta armastab ja mille tegemine talle rõõmu pakub. Kurb on mõelda, kui vähe paljud noored tegelikult oma tuleviku elukutse peale mõtlevad. Vist ei kujutatata ette, kui suur osa elust töötamisele kulutatakse. Ütleme, et keskmiselt läheme ülikooli 20 aastaselt, seal õpime 5 aastat. Õppelaenude toel ja tänu säästlikkusele tõsiselt tööl veel ei käi. Esimesed kompimised tööturul teeme me kõige optimistlikumalt vaadates umbes 26 aastaselt. Pensionile minnakse umbes 65 aastaselt. Pärast lihtsat arvutamist tuleb välja, et töö
Kui töö sellel, milliseid eesmärke meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. enamik inimesi väärtustab. See ei tõesta kuidagi, miks on Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast eesmärgid tähtsad. oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et Terve lõik on pühendatud me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati hariduse tähtsusele, mis ei haridus. Ka kui talle enam mõne aasta pärast ta valik ei meeldi, saab ta anna mingeid uusi tõendeid ümber spetsialiseeruda või õppida midagi uut. Paljud inimesed ei pea sellele, et inimesel on vaja eesmärke. jällegi haridust oluliseks ja osad neist saavutavad ka edu ja töötavad heal Hariduse ja harituse kohal, omamata head haridust. Aga kas haridus annabki harituse? Mõnele
Aju-uurijad on uurinud, kuidas tekivad raev, hirm ning masendus. Õnne küsimuses aga ei ole keegi end päris kompetentsena tundnud. Kui esitame küsimuse, mis on õnn, on sellele ilmselt sama palju erinevaid vastuseid kui maailmas inimesi. Viimastel aastatel on aju-uurijate huviorbiiti tõusnud ka head tunded. Uued uurimistehnikad võimaldavad vaadelda aju mõtlemise ja tundmise ajal. Nii on võimalik näha, kuidas meie peas tekib näiteks rõõm, kui mõtleme armastatud inimesele. Molekulaarbioloogia teeb meile selgeks, mis toimub samal ajal meie kümne biljoni ajuraku sisemuses. Psühholoogilised katsed jällegi selgitavad, kuidas need sisemaailma muutused meie käitumist määravad. Niisiis on võimalik lõpuks asuda otsima vastuseid küsimustele, mille kallal on inimesed alati pead murdnud. Kas õnn on midagi enamat kui lihtsalt ebaõnne vastand? Kas viha hajub, kui see endast välja lasta? Kas ilusaid hetki on võimalik pikendada? Kas raha teeb õnnelikuks
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju
Nonsenss Kui ma olen rikas, ei saa ma tõsimeelis teada, et kas sõbrad on minuga sõbrad tõsimeeli, või vaid raha tõttu. 3) Irratsionaalne seisukoht (Augustinus, Kierkegaard) Usun, kuna ei mõista, kuna see on absurdne. Inimene teeb midagi, mis on põhimõtteliselt mõistuse vastane. Usk on meie mõistusele vastu tõeliselt religioossed inimesed. Keelefilosoofia On filosoofia valdkond, kus küsitakse: *keele ja sõnade olemuse kohta Kust tekkis keel? kas keel on inimesele ainuomane? *keele ja sõnade tähistamisvõime kohta Kuidas sõnade tähistamisvõime on tekkinud? *Keele ja sõnade kommunikatsioonivõime kohta Kuidas on nii, et me küll vahetame sõnu, tekste, kuid saame selle juures teineteisest aru? 1.Milles peitub sõnade tähendus? filosoofiaeelsed kontseptsioonid Kuidas on nii, et sõna pole lihtsalt üks asi, vaid miski, mis viitab teisele sõnale?: *Phytagoras: ,,nimesid moodustada ei saa igaüks, vaid ainult see, kes näeb enda oleva loomust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid