1. Milles seisneb sünaptiline summatsioon? – Närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali. Kahest või enamast üheaegselt aktiveerunud sünapsist lähtuvad elektriimpulsid summeeruvad ja loovad üheskoos suurema postsünaptilise potentsiaali. Kui see ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Postsünaptiline summatsioon – närvirakku tuleb palju erutussünapseid, need summeeruvad ja närvirakus vallandub suurem erutus. 2. Missugused signaalid võivad neuronisse saabuda? – a) erutussünaps – mediaator kutsub esile järgmises närvirakus närviimpulsi tekke b) pidurdussünaps – mediaator surub alla järgmises närvirakus närviimpulsi tekke 3. Millel põhineb valuvaigistite efekt? – Põhineb närviülekande mõjutamisel. Valuvaigistid pidurdavad närviülekannet ja põhjustavad seetõttu tavaliselt ka üldist unisust. 4. Miks tekib narkootikumidest sõltuvus? – Seisneb närviülekande mõjutamises
Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu Mäluhäireid põhjustavad tegurid: alkohol, narkootikumid, vananemine, ajupõrutus Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid
süsihappegaasi ja piimhappe hulk suureneb, kehatemperatuur tõuseb, veresuhkur ja glükogeeni hulk väheneb, vesi ja soolad kaovad higistamise tagajärjel.) 8.Vananemise põhjused: *vananeme, kuna meie sees "tiksub" geneetiline kell, mis määrab elu pikkuse *rakkude pooldumisvõime kaotamine(kui rakud enam poolduda ei saa, siis pole ka võimalik enam kudesid regeneerida ja organism hakkab "kuluma") *keskkonnategurid(nt. Otsene päikesekiirgus kiirendab DNA kahjustumist)| (Inimese vananedes hakkab luustik kannatama kulumise all. Elu jooksul kogunenud füüsiline stress avaldub põhiliselt kahe protsessina: liigesepõletiku ja osteoporoosina.) 9.Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidega. 10.Sünaps-koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku(66,67,98). Ka narkootikumide toimemehhanism seisneb närviülekande mõjutamises. Teatud narkootikumide tarbimisel võib kergesti tekkida sõltuvus: organismil tekib vajadus üha uute annuste järele
alusel. Nii süsihappegaasi kui ka piimhappe hulga suurenemine alandab vere pH taset. Hingamiskeskuses asuvad kemoretseptorid on väga tundlikud vere süsihappegaasisisalduse suurenemise ja pH taseme alanemise suhtes. Nad saadavad signaali hingamiskeskusesse, mis omakorda intensiivistab kopsude tööd. Nende muutuste tulemusena hingame me sügavamalt ja kiiremini. Vereringe regulatsioon: · kui veres kasvab süsihappegaasi hulk saadetakse signaalid südame tööd kontrollivasse närvikeskusesse. Nii suureneb südame löögisagedus. Veri kannab rohkem hapnikku organismi laiali ja süsihappegaasi organismist välja. Kui süsihappegaasi sisaldus veres langeb, saadetakse südamesse signaalid, mis alandavad südame löögisagedust. · Südame tööd kontrollib ka hormoon adrenaliin. Adrenaliin ehk stressihormoon valmistab organismi ette tegevuseks ja üheks tema toimeks on
seoseliste muutuste loomisega aju neuronite vahel. Seega viib õppimine suurema hulga seoste, sünapside loomiseni, mis tagab edukama mõtlemisprotsessi. Kordamine tugevdab vastavaid seoseid aju sünapside vahel. Meie aju salvestab ainult väikese osa saabunud informatsioonist. Eristatakse lühi- ja püsimälu. Lühimälu põhineb neuronite ahelas esineval järelmõjul (impulsi ringlus). Lühimälus leiduv informatsioon unustatakse kiiresti kui seda harjutamise teel püsimällu ei kanta. Püsimälu põhineb arvatavasti kestval strukturaalsel või keemilisel sünaptiliste ühenduste loomisel, mis on seotud valguliste ainete sünteesiga. Püsimälus püsib info kättesaadavana ka pikema aja möödudes. Mälujälg muutub kasutamisega üha tugevamaks ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Lähtudes informatsiooni töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks. Püsimälu jaotatakse aga sekundaarseks mäluks ja tertsiaarseks mäluks
3) Südamelihaskude …lihaskiud on hargnenud, moodustavad võrgustiku. Tahtele mittealluvad, aga on erutuse juhtimise võime, omane automatism. Südamelihaskoe rakud on võimelised tekitama ja juhtima närvisignaale, mis tagavad kõikide rakkude üheaegse kokkutõmbe. Nii pumpab süda alati täie jõuga. 3. Närvikude Närvirakkudel e neuronitel on iseloomulik pikkade jätketega kuju. Sünapsid on kohad, kus kaks närvirakku kokku puutuvad. Üks neuron võib olla ühenduses teiste neuronitega 2 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo tuhandete sünapsite kaudu. Neurogliia rakud ümbritsevad neuroneid. Neurogliia kaitseb neuroneid ebasoovitavate ainete eest, osaleb toitainete transpordis neuronisse, isoleerib neuronid teistest keharakkudest elektriliselt. Signaali liikumise kiirus neuronis on
Sidekoe liigid: kohev sidekude naha all. rasvkude kõhrkude kõrv,nina,luude otsad. kõõluste sidekude tugevdavad liigest luukude veri Sidekoe ülesanded: ühendab teisi kudesid omavahel ühendab lihaseid luudega kaitseb (veri ja rasvkude) tugiülesanne.luu ja kõhrkude. Närvikude Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi tekkinud erutusi või salvestab neid. NÄRVIRAKK e. NEURON pikka jätket on üks tavaliselt e. neuriit e. AKSON lühikesed jätked on palju dendriidid. Neuriiti mööda liiguvad närviimpulsid närvirakust eemale. Dendriidid võtavad närviimpulsi vastu ja viivad neuronisse. Elundid ja elundkonnad Def: Elund ehk organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja mis täidab kindlaid funktsioone ja kindlaid ülesandeid. Elund koosneb tavaliselt mitmest koetüübist. N: süda, kopsud, magu
hõrenemine ,kaasneb ka võimetus iseseisvalt toime tulla Kõrgem närvitalitlus Kuidas käib info töötlemine närvisüsteemis? Koguda infot Retseptorid. Retseptoritelt saadud signaal kantakse edasi kesknärvisüsteemi · Töödelda infot: Kesknärvisüsteem saabub info sensoorsete närvide kaudu · Anda edasi infot: Efektorid annavad edasi lihastele ja näärmetele Miks osad keemilised ühendid (alkohol, nikotiin, narkootikumid, ravimid) mõjutavad inimese närvisüsteemi talitlust? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemis normaalselt talitlevate mediaatorite toimet. Pärast narko manustamist väheneb või isegi lõpetab organism ise vastavate ainete sünteesimise. Narko toime lõppedes ei suuda organism enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub ja tekib vajadus uue annuse järgi. Nimeta ja kirjelda mälu liike, kuidas need on omavahel seotud? Inimese mäluprotsessid
liikumiskiirus 100 m/s (ilma oleks 5 m/s). 8. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga või rakukehaga ja annab närviimpulssi edasi järgmisele rakule. Tööpõhimõte: närviimpulss saabub -> mediaator vabaneb sünaptilisse pilusse ning seostub vastuvõtva neuroni retseptorvalguga -> ioonkanalid avanevad, impulss kantakse edasi -> mediaator laguneb ja ioonkanal sulgub 9. Narkootikumide mõju organismile Narkootikumid imiteerivad mediaatorite toimet. Pärast narkootikumi manustamist väheneb või lõppeb organismis mediaatorite süntees, sest need on juba olemas. Narkootikumi mõju lõppedes ei suuda organism ise vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue annuse järgi. 10. Humoraalne regulatsioon on organismi elundkondade talitluse reguleerimine hormoonide vahendusel
1970. aastatel uuris Ameerika psühholoog Harry Bahrick vanemaealiste inimeste mälu sel viisil, et palus neil kolledzi aastaraamatute abil meenutada inimeste nimesid, kellega nad olid mitukümmend aastat varem ülikoolis koos õppinud, ja nende nägusid pildil ka ära tunda. Loomulikult olid nimed halvemini meeles kui näod, kuid äratundmise protsent oli mõlemal juhul siiski üllatavalt kõrge. Bahrick järeldas nii sellest, kui ka muudest uuringutest, et põhimõtteliselt on olemas nn püsimälu, milles talletatakse väga pikka aega ja täpselt teatud informatsiooni, näiteks kindlasti on seal suur osa omandatud võõrkeele- ja matemaatikateadmistest. On suur tõenäosus, et asjad, mis on meeles kolm aastat pärast õppimist, on meeles ka 30 aastat hiljem. 3 Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu Teine mälusüsteemide eristus põhineb sellel, millist tüüpi materjali pikaajalises mälus säilitatakse. Endel Tulving oli esimene, kes 1970
Psüühika arengu sensoorne staadium on omane selgrootutele. Nad eristavad esemete üksikuid omadusi, kuid puudub objekti kui terviku adumise võime. (n. Ämblik reageerib võrku sattunud kärbse tekitatud vibratsioonile, kuid kärbsele endale mitte). Veelgi kõrgemal arengutasemel moodustub kesknärvisüsteem. Kesknärvi süsteemi arenguga seoses tekib psüühika pertseptiivne staadium samaaegselt on võimalik vastu võtta mitu ärritajat selliselt, et nende signaalid sünteesitakse esemelisteks terviklikuks psüühiliseks esinduseks. Loomade käitumuses eristatakse kolme peamist vormi: instinktid, kogemus, käitumise regulatsiooni intellektuaalne vorm. Instinkt on kaasasündinud liigiomase käitumise vorm, mis toimib elutingimustes püsivuse, muutumatuse korral. (n iga liik ehitab pesa, hangib toitu omal viisil). Kui instinktiivne käitumine on kord käivitunud kulgeb ta rutiinselt. Kogemus on individuaalselt omandatud käitumisvorm
Seismajäämisel liigub inertsist veel mõnevõrra edasi . Pöörlemisel vasemale tekib kupli suhteline liikumine mõlemas horisontaalkanalis paremale. Tähnielund Tasakaaluelundi teise osa sensorirakud paiknevad mõigus ja ümarkotikeses, mistõttu nim seda ka vestibulaarelundiks. Mõik paikneb horisontaal-, ümarkotike vertikaaltasandis. Tasakaalumeele selle osa ärritajaks on raskusjõud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab esikunärvi, mis suundub piklikajus asuvatesse tuumadesse. Pöördliikumisel tekivad pea ja silmade nõksuvad liigutused- nüstagm , millega tagatakse nägemisorientatsioon ruumis. Nüstagmil eristatakse vestibulaarset ja optokineetilist komponenti. Vestibulaarne komponent on seotud refleksidega, optokineetiline komponent tekib nägemismeelelt
Inimene omandab ühiskonnaelu normid. Kui kõrgema taseme süsteem on häiritud (nt üleväsimuse seisundi tõttu, alkoholi toimel jne), võimaldab see aju madalamatasemelistel süsteemidel esineda, sest enesekontrolli pole. Seega võib inimene muutuda kas üliemotsionaalseks (lingviline) või taanduda täiesti baasreaktsioonidele, muutudes reptiivseks. Aju mikrotase Neuronid tagavad info vastuvõtu, säilimise. Neuron on rakk – membraan, rakutuum ja vedelik ning toimub pidev ainevahetus. Erinevus aga teistest keha rakkudest on see, et närvirakul on võime kommunikeeruda teisi – kas saates välja signaale või võttes neid väga kiiresti ja efektiivselt vastu. Mõned rakud mõjutavad teisi väga lähedale, aga mõnede mõju ulatuv otseselt mitmete sentimeetrite kaugusele. Üks rakk saab mõjutada teiste rakkude kaudu ka kaugemal asuvate rakkude tööd.
saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju Väliskeskkonna mõjule reageerimine Eferentne ehk motoneuron Efektor Lihased Jäsemed Keha Reaktsioon
Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus – info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud – vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus – aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar – nägemise esmane töötlus Oimusagar – kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia – inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia – ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia – jutt pole seoses – ja Boca piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada.
Limbiline süsteem - amügdala, hipokampus info minek lühimälust püsimällu. Aju poolkerad omavahel ühenduses mõhnkehaga. Aju on lateraliseerunud vasak ajupoolkera kontrollib keha paremat poolt, parem ajupoolkera vasakut poolt. Erinevad psüühilised funktsioonid paiknevad eri poolkerades (nt: paremakäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera). Plastilisus aju osad on võimelised üle võtma teise ajupoolkera ülesandeid. Vananedes plastilisus halveneb. SAGARAD: Kuklasagar nägemise esmane töötlus Oimusagar kuulmisinfo vastuvõtmine, kõne mõistmine. Mälu ja emotsioonide protsesside töötlemine. - Agnoosia inimeste ja asjade äratundmisega probleeme, seotud just alumise juhteteega. - Prospagnoosia ei tunta nägusid ära. - Ladus afaasia (häired kõnelemisel): Wernicke afaasia jutt pole seoses ja Boca piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada.
2.autonoomseks e vegetatiivseks närvisüsteemiks - suunab aktsioonipotentsiaale KNS-st silelihastele, südamelihasele, näärmetele Autonoomne närvisüsteem jaguneb: 1. sümpaatiliseks närvisüsteemiks - avaldab troofilist mõju siseelundite talitlusele. See süsteem on tahtele allumatu. 2.parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. - avaldab siseelunditele funktsionaalset mõju, viib organismi rahulolekusse, taastades selle varusid ja tasakaalu. Neuron on närvirakk, mis juhib impulsse, mille läbi toimub NS funktsioneerimine. Puhkepotentsiaal 70 mV. Närvisüsteemis eristatakse kaht põhilist tüüpi rakkusid: neuroneid e närvirakke ja neurogliia rakke ning neuronite jätketest moodustuvad juhteteed. Neuronid koosnevad kehast ja jätketest. Dendriidid on lühikesed, enamasti tugevasti hargnevad jätked; dendriidid moodustavad teiste närvirakkude aksonitega sünapseid ja suunavad elektrilisi signaale närviraku keha suunas.
salvestada. Vahepealsed tühjad augud mõeldakse ise juurde. 4 ... Kuidas isis kiirusagarad tegvust juhivad? Pm võiks ette kujutada igapäevast situatsiooni, nt Anosodiafooria - Ükskoiksus selle suhtes .Et saavad aru, et signaalid on ja tuleva,d ag aei õhtusöök koos sõbraga restoranis. On lauanõud, erinevad ruumiaspektid, sõber, kellega peab saa aru, kust tulevad. rääkima jen.peab meeles pidama,et herneid ei panna noaga suhu, samal ajal peab suhtlema Autotopagnoosia – suutmatus kehaosi nimetada ja kätte leida sõbraga ehk mitu asja korraga :D seda saab teha aint siis kui pea, silmad käed liiguks
Isiklikud iseäralisused (labiilsus, madal enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt) c. Organismi hetkeseisund (väsimus, kurnatus, psüühiline pinge) d. Ealised iseärsused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium) 2) Käitumisiseärasused a. Teadvude ahenemine b. Käitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus c. Liigutuslik erakordsus ja võimekus d. Autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, värisemine, karjumine, jääle moondumine, sügav hingamine) e. Mäluhäired, amneesiavõimalus f. Järelreaktsioonid (kurnatus, jõuetus, apaatia, uni, kergendus) g. Suhtumine toimepandusse kahetsus, ülestunnistus, heastamispüüd, üleelamised; varjamine mittesihipärane ja mitteosav ja mitteefektiivne. SEADUSES Vana kriminaalkoodeks: § 103, 109, 37. Karistusseadustik § 57, lg 6. § 57
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
