Arnold Sanglepp Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia tegeleb ka inimlaste ehk hominiidide sugukonna teiste väljasurnud inimesesarnaste liikide uurimisega. Inimese evolutsioon Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Homo habilis Homo habilis ehk osavinimene elas umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks. Arenes välja Lõuna- ja Ida-Aafrikas 2,5...2 miljonit aastat tagasi. Ta valmistas kivist ja võib-olla luust tööriistu.
Australopithecus Austalopiteekus on väljasurnud hominiid, kes on tihedalt seotud inimesega. Ta tundis ennast ka puu otsas koduselt. Tal olid pikad ja kaardus sõrmeluud, mis tõttu sõrmed olid võimelised ronimise ajal tugevalt haarduma. Australopiteegid olid enamasti taimtoidulised ja küttimisega agaralt ei tegelenud. Arvatakse, et nad olid hoopis kütitavad. Homo habilis Umbes 2,5 -1,5 aastat tagasi kujunes välja osavinimene. Nad valimistasid ise tööriistu. Esimesed säilmed koos tööriistadega leiti aafrikast oldurai orust. Ta oli väga lühike (keskmise
iseendale. Korilased moodustavad kuni mõnesaja inimese suurusi kogukondi ja on üksteisest täiesti isoleeritud. Koriluses ei eksisteeri kaubandust ja raha, ei ole liiklusteid ega veondust. Kuna saadused ei vaja töötlemist, siis pole ka käsitööd ja tööstust. Neil ei ole vajadust riigi järele. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Korilased suudavad end elatada vaid väga hõredalt asustatud maaalal. NEANDERTALLASED NEANDERTALLASED Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Aafrikas kujunes püstisest inimesest aga nüüdisinimese esivanem, keda kutsutakse tarkinimeseks (Homo sapiens). Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000–40 000 aastat tagasi.
NEANDERTALLASED Marko Tarkin Kert Kurist 9.A Kes on neandertallane? Neandertallane ehk neandertali nimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimeset, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul ka elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tarkinimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 00040 000 aastat tagasi. Neandertallase omadused Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga.Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Neandertallased oskasid ka kõnevõimet,erinevalt püstisest inimesest,(oskasid paarsada sõna). Avastuslugu Neandertallaste koljusid leiti Belgias Engises 1829 aastal ja Gibraltaril 1848.aastal Tuntuim leid on aga Saksamaalt
Tuli andis sooja ning peletas eemale ohtlikke kiskjaid, suurendades inimese turvatunnet. Enam ei pidanud ta ka toorest toitu sööma. Liha, seemneid, mugulaid jm hakati tules küpsetama, tuhas hautama, kuumaksaetud kividel praadima, lõkkesuitsus suitsutama ning kuivatama. Võib isegi öelda, et tule kasutuselevõtmisega sai alguse moodne kokakunst. Ühtlasi oli tulel valmistatud toit kergemini seeditav ning seetõttu tervislikum toorest. Ise tuld saada sirgeinimene veel ei osanud, seetõttu pidid ta lõket pidevalt põlevana hoidma. Hiinas, Pekingi lähedal on leitud sirgeinimese asulapaik, kus tuhakihi paksuse järgi otsustades on tuld ühtejärge põletatud sadu või isegi tuhandeid aastaid. Elukohta vahetades või jahiretkele minnes võeti hõõguvad söed loomulikult kaasa. Neid sai kanda kas õõnsas luu- või sarvetükis. Loomulikult pidi hoolitsema, et söed ei kustuks. Tänu tulele avanes sirgeinimesel võimalus tunduvalt laiendada oma levikuala
Inimese evolutsioon Inimese evolutsioon on rangelt võttes küll perekonna Homo (inimene) evolutsioon, kuid seda uuriv paleoantropoloogia . Perekonna Homo otsesteks eellasteks peetakse perekonda Australopithecus. Australopiteekus (ladina keeles Australopithecus 'lõunaahv') on esikloomaliste seltsi inimlaste sugukonda kuuluv väljasurnud perekond, millest põlvneb inimese perekond. Kõik teised liigid perekonnast Homo peale inimese (Homo sapiens; tarkinimene) on välja surnud. Nähtavasti ei ole mitte kõik väljasurnud inimeseliigid tänapäeva inimese otsesed eellased. Uurijate seas puudub üksmeel, kuidas perekonna Homo teadaolevad fossiilid liikidesse ja alamliikidesse rühmitada. Põhjuseks on
Neandertallased Anu Jõulu Kes nad on? Neandertallane ehk neandertali inimene (Homo neanderthalensis) on inimese liik või alamliik, kes kujunes Euraasiasse asunud püstisest inimesest, kes seal umbes 100 000 aasta jooksul elas ja tegutses. Neandertallane elas Euraasias varem kui tark inimene, tegutsedes ajavahemikus umbes 150 000-40 000 aastat tagasi. Omadused,iseloomustus Pikkus 160-165 cm Massiivne ja musklis keha Lühike kael; lai nägu; etteulatuvad kulmuluud; sügaval koobastes silmad; lai nina; madal, kaldus laup; etteulatuv lõug. Kõnevõime Oskused Oskasid kasutada tuld ning tööriistu Matsid oma liigi surnuid ning panid hauda toitu kaasa Avastuslugu
Homo heidelbergensis ehk Heidelbergi inimene Välimus: Arvatakse, et ta ei olnud veel Euroopa ilmastikule kohaselt lühike ja jässakas, pigem vastupidi. Väheste luuleidude põhjal arvatekse, et ta oli pikk (~180 cm) ja lihaselisem kui tänapäeva inimene. Oskused, tööriistad: suur loomi küttiv jahimees, oskas valmistada keerukalt töödeldud tööriistu. Asuala: Aafrika, Euroopa, Aasia, Indoneesia saared. Homo sapiens neanderthalensis ehk neandertallane Välimus: Ta oli 160165 cm pikkune, jässaka (massiivse ja musklilise) kehaga. Lühikese kaela otsas asus lai nägu, mida iseloomustasid etteulatuvad kulmuluud, sügaval koobastes asuvad silmad, lai ning madal nina, madalavõitu tahapoole kaldus laup ning etteulatuv lõug. Oskused, tööriistad: Arengutase võis küündida nüüdisinimese tasemini, suutsid mingil määral kõneleda, silmapaistvalt kõrge arengutasemega kivist tööriistad, matsid
• Orgaaniline materjal (puit, tekstiil) – pigem erandlik • Külmumistsoonis hävib nt tina Soome • Savikas pinnas graniitpinnal (happeline) • Luumaterjal enamasti hävinud • Villane tekstiil sagedamini säilinud • Happelises pinnases raud väga habras (kui üldse säilinud) Arheoloogiline kontekst • Esmane kontekst – algne leiukoht, kus ese on pinnasesse jäänud (koordinaadid, asend maastikul jne • Teisane kontekst – algsest leiukohast eemal-datud leiud, mis on uuesti ladestunud (nt erosioon, mineviku või tänapäeva inimtegevus jne) • Leiusituatsioon – millisest pinnasest, seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist Muistised • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant:
merisiilikud. Perioodi jooksul ilmusid ka vaalad, hülged ja delfiinid. Maismaal tulid nahkhiired. Arenesid mitmesugused maismaaloomad, nt elevandi ja hobuse eellased. II neogeen 242 milj a tagasi Neogeeni loomastik sarnanes juba paljuski praegusele: ilmusid karud, hüäänid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud jpt loomad. Ka linnustik oli rikas. Neogeeni lõpul tulid inimlased ehk hominiidid. Neogeeni lõpul kliima halvenes, selle tagajärjeks ulatuslik mandrijäätumine, mille raskuspunkt langes siiski järgmisesse uusaegkonna etappi ehk kvaternaari. III kvaternaar 2 miljonit aastat tagasi kuni praegu Mitu jäätumist e jääajad. Kujunes välja tänapäevane elustik. Uusaegkonna vanem osa e paleogeen jaguneb kolmeks ajastuks: 1. paleotseen alg 65 milj a tagasi 2. eotseen alg u 55 milj a tagasi 3. oligotseen alg u 34 milj a tagasi
1949. a) Määratakse: puidu, söe, taimejäänuste, luude ja muu orgaanilise materjali vanust. see meetod pole täpne. Inimluude keemiline uurimine (aitab uurida, millest inimesed on toitunud tollel ajal) * Pada muinaskalme (12.-13. sajand) * Tääksi külakalme (14.-16. sajand) * Pärnu linna Jaani kalmistu (14.-18. sajand) Inimese kujunemine ja Euroopa asustamine 4.-5. loeng Tänapäeval on olemas 4 inimahvi: šimpansid, gorillad, gibonid, organgutangid, võib öelda ka, et on 5, sest sageli eristatakse omaette ka kääbusšimpanseid. Viimaste puhul on püütud väljaselgitada nende käitumise eripärasid. Ei saa rääkida, nagu inimene. Suhtlevad üksikute häälitsuste ja miimika ning žestide abil. Prokonsul – üks vanimaid inimahve. Ahvide tippaeg oli umbes 20-30 miljonit aastat tagasi. Lähis-Ida kaudu jõudsid inimahvid Euroopasse 14,5 miljonit aastat tagasi. Need olid griphopithecused (kreeka keeles inimahvid)
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Inimese evolutsioon Koostas:Kreet Treiberg 9.b klass Juhendaja: Tiina Naissoo Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................3 1.Evolutsioon.........................................................................4 1.1 Mõiste ,,evolutsioon''......................................................
ning lõppes u 10000 aastat eKr. Lõpudaatumid on piirkonniti erinevad, näiteks Põhjamaades võib selleks pidada u 9000 eKr. Paleoliitikum jaguneb omakorda kolmeks: varapaleoliitikumiks, keskpaleoliitikumiks ning hilispaleoliitikumiks. Lühidalt võib öelda, et inimese arengus on palju ebaselget veel praegugi ning uurijad on paljuski eri meelt. Kindlad ollakse siiski selles, et inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased ehk hominiidid on lahknenud mingist inimahvide tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. Nii esimesed hominiidid (inimlased) kui ka esimesed inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas. Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi.
Keskajal leiti asju , kuid nendega ei osatud õigesti ringi käia ( neile ei leitud õiget lahendust. Nt kivikirveid peeti välgunoolteks. Neid raamiti kuld ja hõberaamidega ning nad olid võrdlemisi eksklusiivsed, esimesena tunti suuremat huvi antiikaja vastu ( renessansi ajal) , uurimuslike töid siiski ei koostatud . Otsiti ilusaid esemeid , mida kasutati rkkamate valitsejate hoonete dekoreerimiseg neid ei uuritud. I arheoloogiks peetakse siiski Johann Joachim Winckelmanni 18 sajandil . Tundis samuti huvi antiikaja vastu . Väljakaevatud leidude põhjal avaldas,, Antiikkunsti ajaloo'' I teos , mis uurib väljakaevatud leidude järgi antiikaega. Samuti oluline uurija on taanist Christian Jürgensen Thomsen (1788-1865) hakkas süstematiseerima mitmel pool leitud muinasaegseid leide. Antiikesemed/leiud asusid raamatukogudes või muuseumides. Thomsen oli pankuri poeg , pääses Kopenhageni raamatukokku tööle , kuhu oli kogunud üle 1000 muinaseseme
Kidad on vajalikud selleks, et oda jääks looma kehasse püsima ega libiseks enese tekitatud haava mööda uuesti välja. Nöör või tross on vajalik selleks, et harpuunitud looma mitte ära kaotada. Tähtis võib olla seegi, et harpuuni ennast mitte ära kaotada. Harpuunid leiutati vanemal kiviajal. Lõuna-Prantsusmaal Cosquer' koopas on leitud 16 tuhande aasta vanuseid koopamaalinguid harpuunitud hüljestest. Enamik kiviaja tingimustes elavaid hõime tundis harpuune ja mõnigi neist oli harpuunide ehituse oma tehnoloogilise võimekuse piires täiuseni arendanud, näiteks inuitid. Harpuuni on mainitud piiblis Hiiobi raamatus, kus on räägitud, et muistsed juudid ei küttinud kunagi krokodille ja kartsid neid: "Kas sa saad tema nahka viskodasid või tema pead kalatuurasid täis tikkida?“. Kuid piiblis ei kirjeldata lähemalt, milliseid harpuune tollal kasutati. Vasest harpuunid olid tuntud juba Harappa meresõitjatele. Vana-Kreeka ajaloolane
90% kaevamistest on päästekaevamised. Kaevamisel rakendatakse oma metoodikat, selleks et kõike fikseerida. Kogu ala ruudustatakse ära (meetrised ruudud). See on selleks, et kõik, mis kaevates välja tuleb, saaks plaanile kanda jm. Kaevamine käib plaanile vastavalt (nt 10 ja 5 cm kaupa). Eemaldatakse kihid 10 cm kaupa või eemaldatakse kihid maapinna järgi (üritatakse järgida kunagiseid ladestumisi). Kaevamisprotsess käib labidate, kühvlite, pintslitega, sõelaga, leiud joonistatakse ja pildistatakse. Kaevamistöö peab olema võimalikult täpne ja fikseeritud. Kaevatakse kihtide kaupa. Kaevandi seintel ehk profiilil on näha palju jälgi (nt tulekahju). Kaevamine viiakse läbi kuni loodusliku pinnani. Kultuurkihi tekkimine. Mullavallid olid kunagi ümber maja müüri ja kaevu augu asemel. Kiht tekib ka inimese elutegevuse käigus. Kui toimub häving, siis hävingust jääb oma kiht järele
kromosoomistiku Polüploidsus kromosoomikomplektide paljukordsus; haplofaasis (sugurakkudes) on kromosoomikomplekte rohkem kui üks (n > x) ja diplofaasis (viljastatud munarakkudes) rohkem kui kaks, tähistatakse (2n > 2x). 39. Mille poolest erineb sugulise ja suguta paljunemisel saadud järglaskond? Sugulise paljunemise tähtsaim aspekt on meioos, eri isendite genotüüpite segamine siirdristumisel, mis annab looduslikule valikule materjali. Palju kiirem evolutsioon. Suguta paljunemine on palju kiirem, kuid edukas ainult ajuti, püsivamates tingimustes. 40. Mis on kloon, ja kuidas ta võib looduses tekkida? Geneetiline koopia. Tekib looduses vegetatiivsel paljunemisel. Kui tütarisendid jäävad omavahel seotuks, moodustub neist koloonia. 41. Mis on mutatsioonid; kas nad on head või halvad? Suguta paljunemisel tekkivad pärilikud muutused e geenirikked mõnes järeltulijas. Mutatsioonil on halbu külginäiteks võib tekitada vähki, aga samas palju häid
tagasi, savitahvlitele kirja pandud umbes 2000 - 1600 a. e. Kr. (Gilgames oli tegelik Uruki tempellinna kuningas aastal 2650 e.Kr. ) 5 Sumerlased panid aluse tsivilisatsiooni nurgakivile - kiilkirjale. Näide kiilkirjast: (Nii MUL kui ka MÚL tähendavad taevatähte ) Mesopotaamia ajaloost Arheoloogide arvates on Mesopotaamia vanimad paleoliitikumi aegsed leiud vähemalt 60 000 aastat vanad. Neljandal aastatuhandel eKr tungisid jõgedevahelisse orgu sumerid ja rajasid sinna püsiva asustuse. Mesopotaamia harrastas vastupidiselt Vana-Egiptusele väliskaubandust. Riigil endal polnud ehitusmaterjaliks sobivat metsa, ei oma siidi kuningate ja vürstide riieteks, maitseaineid rikaste toidule ega kuigi palju väärismetalle templite nõude jaoks. Nende tarbeesemete hankimiseks liikusid
või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. Joonis 16 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli 17 Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige Universumi enda olemasolu. 16 Joonis 15 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
tähelepanu endale tõmmates oli see palju kaasa mõjunud rahva rahunemisele. Jupiter kandis musta sametiga ületõmmatud raudrüüd kuldnaelapeadega, peas oli tal kahe otsaga müts kul- 1 Ja ärgu jumal vahele tulgu (lad. k.). 19 latud hõbedast nööpidega; ja kui poleks tal olnud põse-puna ja suurt habet, mille mõlema varju ta nägu jäi, poleks tal käes olnud kullatud papist rulli, mis täiskü-litud litriribadest kohevil oli ja milles asjatundlik silm kohe ära tundis välgu, poleks ta jalad ihuvärvi trikoos kreeka moodi rihmadega kinni seotud olnud, siis oleks võinud teda ta range välimuse poolest võrrelda ükskõik millise bretoonlasest ammukütiga de Berry sõjaväest. II. PIERRE GRINGOIRE * Sel ajal kui ta pidulikult kõneles, hajus üldine rahuldus ja imetlus, mida ta ülikond oli äratanud, ja kui ta jõudis nende õnnetute sõnadeni: «Niipea kui kõrgeauli-kum kardinal siia jõuab, alustame kohe», kadus ta hääl kisa ja lärmi sisse.
Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.» Ja tal oli hea meel, et ta oli avastanud, et särk oli kuiv, ilma et keegi oleks aru saanud, et ta just seda oligi teada tahtnud. Kuid Tomil oli nüüd selge, kustpoolt tuul puhub. Niisiis ennetas ta tädi arvatava järgmise käigu. «Mõned meist pumpasid endale vett pähe -- minu pea on veel praegu märg. Katsu!» Tädi Polly tundis tuska, et ta oli selle kaudse tõenduse kahe silma vahele jätnud ja et ta polnud seda kavalust kasutanud. Siis tuli tal uus mõte: «Tom, ega sa ei tarvitsenud pumba all särgi kraed lahti rebida, mille ma kinni õmblesin? Tee kuuenööbid lahti!» Tomi näolt kadus murepilv. Ta avas kuue. Särgi krae oli korralikult kinni õmmeldud. «Tont võtaks! Noh, olgu peale. Ma olin kindel, et sa poppi tegid ja suplemas käisid.
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
