tarbijaskonna haaramiseks on vaja pingutada, muidu teevad seda konkurendid. Vähene kontroll sõnumite edastamisele ja nende moondumise üle: igaüks võib meelevaldselt sõnumeid kommenteerida, ka pahatahtlikult. Jagatud info on kergesti ligipääsetav ka sihtrühma mittekuuluvatele inimestele ja konkurentidele. Sotsiaalmeedia tõmbab ligi spämmi, skämme ja tarbetut infomüra. Ebasobivat sõnumit ei saa jagatuna enam tagasi võtta. Piiratud või puudulik võimalus pääseda ligi vanemale või sotsiaalmeediat mittekasutavale klientuurile. Sotsiaalmeediaturunduse efektiivsus on sageli määramatu ja raskesti mõõdetav, seega on raske põhjendada sellese tehtud investeeringute tasuvust. Sotsiaalmeediaturunduse arenguideed ja tulevikupotenstiaal:
Kuidas muutus rahvusvaheliste suhete süsteem 1991. aastal? Maailm on jagatud suveräänsete riikide vahel, kes o iseseisvad toimijad. Jagunud on kolmeks süsteemiks; Vestfaldi-, Viini-, ja Verssailles`i süsteemiks. 1991.a peale NSVL lagunemist lagunes ka bipolaarne süsteem ja asendus unipolaarse süsteemiga. 10) Arutle, kas usu kui identiteediallika roll tänapäeva maailmas kasvab või kahaneb. Identideedi roll kasvab, sellele pööratakse rohkem tähelepanu, infomüra on palju ja see on saanud igale rahvusele väga väärtuslikuks osaks, selle esiletõstmine ning fookuses hoidmine aitab inimestele meelde tuletada, kes nad on ja kust nad on tulnud. 11) Nimeta mõiste „üleilmastumine“ erinevaid tähendusi (3) ja too igaühe kohta näide. * Ühtlustumine- ühiste väärtuste, kauba ja kultuuri tekkimine, inimeste vaheline suhtlus ja väärtushinnang on samastumas *Vabakaubandus- Vabakaubanduse põhimõte, kaupa saab osta ülemaailma erinevatest
c. 1800, mil Inglismaal loodi esimesed reklaamiagentuurid. d. 1930ndate aastae ülemaailmne majanduskriis. Küsimus 12 Mille puhul räägime ründe- ja kaitsestrateegiast? a. konkurentsistrateegia b. turundusstrateegia c. brändi väärtuse d. SWOT-analüüsi Küsimus 13 Millest peaks alustama turundusplaani koostamist? a. situatsioonianalüüsist b. tegevuskavast c. SWOT-analüüsist d. turunduse eelarvest Küsimus 14 Infomüra on põhiprobleemiks a. ründestrateegias b. SWOT-analüüsis c. fookuse strateegias d. turunduskommunikatsioonis Küsimus 15 Ühisturundus on ... a. ettevõtjate individuaalsete eesmärkide saavutamine ühiste turundustegevuste kaudu. b. lühiajalised klientide stimuleerimiseks tehtavad allahindlused, degusteerimised, tarbijamängud, loosimised. c. kahepoolne kommunikatsioon, mis lähtub teadmiset, et iga kontakt edastab sõnumit brändi või organisatsiooni kohta. Küsimus 16
täiteaegade ka maksimaalsed ooteajad protsessori ning ressursside järjekorras, kuna kasutajaprogrammide juures on üheks põhikriteeriumiks protsesside täitmise sujuvus (näiteks meedia taasesitamine arvutis, kopeerimine, salvestamine). Selguse huvides võtsin võrdlemisel arvesse algoritmide RoundRobin variandid vaid ajakvantidega 1, 3 ja 5. Sellised kvandid iseloomustavad minu arvates piisavalt hästi algoritmi käitumist, samas tekitaks kõigi kvantide arvessevõtmine liigset infomüra. Objektiivne võrdlus Esitan siinkohal võrdlustabeli erinevate haldusstrateegiate käitumisest ning toon selle põhjal välja algoritmide headuseja eripärade põhjenduse. Haldusstrateegiate võrdlustabel max CPU Ressursid max CPU ressur- sim.-l täit-
laoseisud jne. (Riina PL) 68) Miks peavad töötajad kontrollisüsteemi efektiivseks toimimiseks eelnevalt olema süsteemi omaks võtnud ja aktsepteerinud? Töötajad peavad mõistma, mida neilt oodatakse, lisaks peavad juhid mõistma, mida kontrollida. Kui juhid ei tea, siis ei tea seda ka alluvad. Et süsteemi omaks võtta, peavad töötajad kontrollisüsteemi mõistma. (Sigrid) Kommunikatsioon 69) Kirjeldage kanali olulisust ja infomüra rolli kommunikatsiooniprotsessis ühe näite varal. Kommunikatsioon toimib järgmiselt: kommunikaator ehk sõnumi edastaja saadab teate mööda kanalit vastuvõtjani ja vastuvõtja omakorda kas kodeerib või dekodeerib saadetud sõnumit. Saadetud sõnumi selgust mõjutab ka kanali omadused ehk see, kui suur oli sealne infomüra. Infomüra või olla tingitud: kodeerimise ja dekodeerimise hälvetest- oskamatus sõnumit mõista, müra
meeskonda.. Välise koordinatsiooni eesmärkideks on tagada sidusgruppide kaasamine ja informeeritus vajalikul määral, vältida dubleerimist ja soodustada sünergiat teiste projektide ja tegevustega. Koordineerimisega seotud riskid Koordineerimisest tõusva kasu kõrval tuleb arvestada ka kaasnevate riskidega, milleks on: lisabürokraatia ja keerukate kommunikatsioonivõrkude loomine liigne koordineerimine infomüra koordineerivate üksuste püsimajäämine ilma, et nende järele pärast algselt seatud sihtide saavutamist vajadust oleks tagajärjena tüdimus meeskonnatööst ja ühisest otsustamisest juhtimatu superstruktuuri tekkimine organisatsiooni sees Koosolekud Koosolekud on üheks oluliseks efektiivse kommunikatsiooni tagamise vahendiks projektiga seotud isikute ja gruppide vahel. Ühtlasi täidab koosolek ka projekti koordineerivat rolli
ja kõigi jaoks parim. Piisava kompetentsi puudumine on kõige selgem piirang, mis välistab uuringu ise läbiviimise, samuti mängib kindlasti rolli ka uuringu maksumus. Allolev tabel võrdleb omavahel mõlema võimaluse eeliseid ja puudujääke. Ise tegemine Tellimine Plussid Plussid uuringuprobleemi parem tajumine, vastajate anonüümsuse tagamine tänu “infomüra” vältimine selle edastamisel; vastamise organisatsioonist välja vahetu tagasiside uuringu käigus, mis viimisele; võib tekitada uusi ideid või küsimusi; tehniline baas küsitlustöö läbiviimiseks uuringuteabe laiem seostamine muu (turvalised veebiküsitlussüsteemid); organisatsioonisisese taustainfoga; professionaalsemad analüüsitehnikad,
Kogu ülal loetletud sisekommunikatsiooni vahendite võimalused on mitmekesed ja tänapäeval tuleb kommunikatsioonikanaleid üha juurde. Olgu selleks siis Instagram, Facebook, Twitter, Skype või mistahes muu meediakanal. See on teinud kogu suhtluse ja infovahetuse palju tõhusamaks, kui see oli aegadel, mil telefongi oli haruldus või käigus olid hoopis postituvid. Ent pigem on nüüd rõhk sellel, et kogu selle infomüra keskel suuta asju õigesti kommunikeerida vajalikult hetkel ja koguses. Oluline on veel autori arvates see, et sisekommunikatsiooni aspekte aitaks paika panna oma ala spetsialistid, et probleemide sõnastamise ja planeerimise etapis ei tuleks sisse vigu ja protsess oleks valdkonniti õigesti koordineeritud kohe alguses, sest kommunikatsioon ei ole ainult „ütleme midagi edasi kuhugi kunagi kellelegi“ vaid sellel on selge sisu ja suunitlus. Kas kõiki neid allikaid vaatasid paberil
pereõhtusöökide näol. ·Piirkonnaspetsiifilised toidud on üha enam Maailma toiduturul kanda kinnitamas. ·Räime ja kilutooted on piirkonnaspetsiifilised, kuid on üsna sarnased Vahemere toidukultuurile, mis lihtsustab toodete turustamist. ·Mida eristuvam on kalatoode, seda lihtsam on seda turustada. ·Kuid lihtsalt kalatoote letilepanemine ei ole piisav turundustegevus, et tagada toote väljapaistmine üleüldise infomüra taustal. ·Meie endi loodud toode on meile sama hea ja armas kui oma laps. ·Toote degusteerimised, artiklid ja internetiturundus on iga eduka toote elukaare lahutumatud osad. ·Kalatoodete sesoonsust peetakse Euroopa riikides turueeliseks. ·Kalatarbijad on piisavalt haritud, et teada mis kuus on millise kalaliigi hooaeg. Näiteks Soomes on august vähihooaeg. ·Tootjad valmistuvad vähihooajaks aastaringselt, keetes ja külmutades vähke ning 90% vähimüügist toimub augustis.
tööga seotud infot kodaniku infovajadus vajadus leida kodanikuks olemisega seotud teavet Infootsing (information retrieval) on meetodite ja tehniliste võtete kogum, mis võimaldab infomassiivist kiiresti leida vajalikku informatsiooni. Infopäring on sõnaliselt väljendatud infovajadus, mis võib olla väljendatud: kirjeldava lausena küsimusena või märksõnade loeteluna relevantsed dokumendid päringule sisuliselt vastavad teavikud ehk informatsioon infomüra ehk ballast päringule sisuliselt mittevastavad teavikud ehk teave pertinentsed dokumendid infovajadusele vastavad ja süsteemis olemasolevad teavikud ehk informatsioon loogilise mõtlemise ja seoste leidmise oskuse, järeldus ja üldistusvõimega hea keeleoskusega motiveeritud teadmishimuline teadmistega otsivahendite tööpõhimõtetest hea mäluga või leitud huvipakkuvaid lehekülgi salvestav (Ctrl+D)
puidu ohtlikkusest ei ole. Paraku nõuti tõendeid ohutusest, mitte ohtlikkusest. Millised piirangud on CCA-ga immutatud puidu kasutamisele kehtestatud? 30. juunil 2004 jõustus Euroopa Liidu direktiiv, mille kohaselt CCA-ga immutatud puitu tohib kasutada ainult tööstuslikes ja professionaalsetes rakendustes ning mitte elurajoonides ning kokkupuutes mereveega. Kahjuks kaasnes kogu keelustamisprotsessiga nii palju infomüra, et CCA-d välditakse juba n-ö igaks juhuks ja arseeni puudumine on müügiargument. Kõigil Eesti tootjail on olemas arseenivabad immutusained ja CCA-d kasutatakse vaid siis, kui klient seda eraldi soovib. Ent kuna CCA on odavam ja võibolla isegi teistest parem, julgeks selle kasutamist soovitada seal, kus see keelatud ei ole. Foto 1. Immutatud männi treipuit. Pruun südamik on lülipuitmillesse immutusaine ei tungi ja mis on looduslikult piisavalt biokindel
4. Uuenenud turundusvõtete rakendamise väljundid ettevõtetele 4.1. Ühisturundus 4.2. Internetiturunduse laiaulatuslikud võimalused (sotsiaalsed võrgustikud) 4.3. Üritusturundus 5. Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Tänapäevane ettevõtja, toote või teenuse müüja seisab silmitsi kiiremate muutustega kui kunagi varem. Tarbijani on üha raskem jõuda kuna infomüra kasvab ja valikute hulk on aetud ebanormaalselt kõrgeks.Samas väheneb aeg selles kõiges orienteerumiseks. Juba kolmkümmend aastat tagasi ütles Peter Drucker, et ettevõtte kaheks peamiseks funktsiooniks on innovatsioon ja turundus (artikkel 8). Kuldsed sõnad, mida ei saa eirata ka praegusel hetkel. Kuid ühiskonna tormilise arengu juures võib nüüd rääkida olulistest muutusest turunduses. 90-ndate aastate keskel
(0,03). Mida suurem on algusärritaja, seda suurem peab olema talle lisatav ärrituse määr, et erinevust suudetaks märgata. Eristuslävi- minimaalne erinevus kahe samalaadse ärritaja vahel, mis tekitab veel erinevuse aistinguis. Erutusläve kõrgendamise teelmuudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Fechneri seadus ehk üldine psühhofüüsika seadus üritab leida korrapära, kuidas füüsilised suurused on kujutatud psüühilistes seisundites (nt kui tugevat tajumuljet tekitab valgust kiirgav keha?). Leidis, et tajumulje tugevust määratakse eristusväljade arvus ning tajumulje kasvab aeglasemalt kui stiimuli väärtus. Meeled on tundlikumad madala stiimuli korral, mida intensiivsemaks muutub stiimul,seda halvemini me seda tajume. Peab paika aga ainult keskmiste stiimulite korral.
Millised on infokriisi põhjused? Milliseid infokriisi ilminguid oled täheldanud enda igapäevases tegevuses? Infoteaduses mõistetakse infokriisi all vastuolu informatsiooni kiire juurdekasvu ja info piiratud kasutusvõimaluste vahel. Käesoleval ajal on kätte jõudnud kriitiline piir, kus isegi kitsa eriala spetsialist ei ole suuteline tutvuma iseseisvalt kogu kirjandusega teda huvitavalt alalt. Suur infomassiivi tootmine ja levik tekitab ühelt poolt infoplahvatuse teiselt poolt aga infomüra, infovaeguse. Infokriisi põhjuseks on teadusliku informatsiooni juurdekasv ja selles informatsioonis orjenteerumise raskused. Tehes Internetis mingil teemal otsipäringu, saame palju vastuseid, milles peame orienteeruma. Selle informatsiooni läbivaatamine võtab hulga aega, samas on seda teavet siiski liiga palju ja orienteeruda selles suhteliselt raske. 27. Millised üldised (maailma)poliitilised sündmused mõjutasid infokorralduse arengut 1950ndatel?
entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10.Sildistamine – solvangud, hüüdnimed. 11.Lihtrahvalikkus – vanasõnad ja anekdoodid. 12.“Palju küsimusi” – kohustatakse vastama küsimustele, mis on agressiivsed, solvavad, tekitavad infomüra. 32. ARUTLUSE VEAD. PARALOGISMID JA SOFISMID. Paralogismid (tahtmatud vead): 1. Suhteliselt öeldult absoluutselt öeldule. 2. See, mis kehtib hulga kohta võib mitte kehtida üksiku kohta ja vastupidi. 3. Ennatlik üldistus. 4. Asjaolust, et “midagi toimus pärast seda” tuletatakse, et “midagi juhtus selle pärast”. 5. Väga lihtne loendamine. 6. Ma ei tea, et oleks – järelikult ei ole. 7
Ühiskonda kaasatust ja õpiprotsesse - Inimeste omavahelisi (võimu)suhteid - .Ühiskonna korraldusest .Ajakirjaniku ja suhtekorraldaja rollid Nende ühisosas: avaliku infokeskkonna kujundamine Informatsioon kui väärtus - Avaliku teabe saamise õigus demokraatialikus ühiskonnas - Infokeskkonna saastamise ohtlikkus(desinformatsioon, eelarvamuslikkus, väärkujutluste - .ja tõlgendusvigade levik, infomüra :Rollide erinevused Ajakirjanik avaliku publiku huvi prioriteet, valvekoera rollist tulenev kriitiline prokuröri eelhoiak, müügihuvi mõju info valikule ja tõlgendamisele. Mida umbmäärane üldsus saab sellest infost kasu. Kelle huvides info jõudmine üldsusele on? Manipuleerimine. Edendab avalikku huvi, valvab võimu .kuritarvitamiste üle Suhtekorraldaja infoallikaks oleva organisatsiooni või esindatava kliendi huvide prioriteet,
entusiasmile. 4. Argumentatsioon jõule, ähvardusele, hirmutamisele, väljapressimisele. 5. Argumentatsioon isikule või isiku vastu. 6. Argumentatsioon kasumile. 7. Argumentatsioon tervele mõistusele. 8. Argumentatsioon ustavusele, ohutusele, kindlusele. 9. Argumentatsioon autoriteedile. 10.Sildistamine solvangud, hüüdnimed. 11.Lihtrahvalikkus vanasõnad ja anekdoodid. 12."Palju küsimusi" kohustatakse vastama küsimustele, mis on agressiivsed, solvavad, tekitavad infomüra. 32. ARUTLUSE VEAD. PARALOGISMID JA SOFISMID. Paralogismid (tahtmatud vead): 1. Suhteliselt öeldult absoluutselt öeldule. 2. See, mis kehtib hulga kohta võib mitte kehtida üksiku kohta ja vastupidi. 3. Ennatlik üldistus. 4. Asjaolust, et "midagi toimus pärast seda" tuletatakse, et "midagi juhtus selle pärast". 5. Väga lihtne loendamine. 6. Ma ei tea, et oleks järelikult ei ole. 7. Vale põhjuse viga (vale järeldus mingi põhjuse kohta, mis võib mingis situatsioonis
(riskipreemia) *x = x(a) + ; M() = 0; D() = d*Neumann-Morgensterni kasufn:*U(x) = U(M(x)) R*Riskipreemia R = rd Riskikartlikkuse indikaator r:*Riskineutraalne r=0;Riskikartlik r > 0;Riskisõbralik (-aldis) r < 0Oluliselt keerukamaks muutub suhtekujundus stohhastilises maailmas, kus töötulemuse x sõltuvust tööpanusest a varjutab muude ja tundmatute tegurite mõju ehk lihtsalt infomüra. Eeldame järgnevalt, et asjaosalised tunnevad siiski nii tulemuse matemaatilist ootust kui ka "müra" suurust. Müra tähendab ühtlasi riski, millele inimesed võivad reageerida erinevalt. Üldjuhul erineb inimese arusaam mingi tegevuse kindla ja ebakindla tulemuse väärtusest. Neumann-Morgenstern on seda asjaolu kajastanud omanimelises kasufunktsioonis: juhusliku tulemuse x hindamisel arvestatakse selle tulemuse
konkreetseks tegevuseks. Valimis- ja reklaamikampaaniate puhul kasutatakse just seda taktikat. Ka noorema publiku puhul on see eelistatud. * Poolt- ja vastuargumentide esitamine on otstarbekas publiku informeerimisel, sest siis näitab kõneleja, et ta mõtestab teema lahti, vältides sedasi propagandistlikku lähenemisviisi. Tekst ei tohi olla liiga inforohke ega kõik laused kanda olulist tähendust. Sellisel juhul oleks infomüra liialt suur. Igal juhul teeb kuulaja mingi valiku, mida meelde jätta. * Olulised mõtted peavad vahelduma vähemolulistega. * Kui kõneleja on esitanud mingi väite, võib ta seda illustreerida mõne näitega või tõmmata paralleele samase nähtuse või probleemiga, teha vahekokkuvõtteid, korrata olulisi mõtteid uues sõnastuses jne. Sellist lisamaterjali nimetatakse redundantsiks ehk liiasuseks. Teemaarenduses peab kõneleja * liikuma lihtsamalt materjalilt keerukamale,
2.2.8 Turundusuuringute liigitus uuritava info järgi. 2.2 esmane (algallikatest kogutav info), 2.3 teisene (kirjutuslaua e. deskuuring – olemasolevate andmete uuring). 2.2.9 Turundusuuringute liigitus uuringu teostaja järgi KAS tellida uuring või teha ise? Uuringu tegemine ise eelised: - kindlustunne, et konfidentsiaalne info ei lähe firmast välja, - vahetu tagasiside, - uuringuprobleemi parem tajumine, võimaliku infomüra vältimine selle edastamisel, - eeldatav rahaline kokkuhoid. Puudused: - ajakulu, - puudub kriitiline kõrvalpilk. Uuringu tellimise eelised: - metoodilistes küsimustes proffesionaalsed lahendused, - uuringu teostamise stabiilsus, - proffesionaalsed analüüsitehnikad, - tehniline baas, - ajasääst, Puudused: - suht kõrge maksumus, - uuringufirma võib mitte tajuda uuritava toote/turu spetsiifikat. 2
Saetööstuses 20 töötajat ha kohta. Äriteenustes u 20000 töötajat ha kohta. Globaliseerumine omakorda soodustab finantskeskuste kasvu. Ameerika autoturg on kokku kukkumas. Post-moderne infoühiskond www ameerika militaar infosüsteem. (vaata netist silicon valley) Võrgustumine ja panidlikkuse kasv. Info kui toore ja kaup.. infoplahvatus. Sotsiaalse ja tunderuumi tähtsuse suurenemine. See informatsioon, mis täna on uus on homme vana. Infomüra palju informatsiooni, mis on õige mis on vale? See tekitab paradokse, näiteks usas lapsi enam ei vaktsineerita. Võrgumajanduse eripära: Info kui toore ja kaup. Eksponentsiaalne kasv ja sarnasus bioloogilistele süsteemidele. Pakkumise suurenemine hindade ja langedes ja tasuta kopeeritavad põhiversioonid. Füüsilise ruumi asendumine virtuaalsega, just in time elektronkaubandus. Tarkade tarbijate kriitiline mass. Oluline on oskuste tase nüüd, et globaalses elus läbi lüüa.
tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu 9 kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Muutlik väärtus- sõltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne). Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest- Absoluutne alumine lävi-. See minimaalne ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting. Kui
Eristuslävi Mida kõrgemad läved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Välja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvõtt. Läved kui nähtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutusläve kõgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalävisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning välditakse liigset infomüra. Muutlik väärtus- sõltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, ärrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest. Absoluutne lävi- saab mõõta väljendusmismäära (intensiivsus, võnkesagedus jne). Näitavad ära, milline on ärritaja avaldumise määr, kus võivad aistingud tekkida, saab rääkida kahest eri lävest- Absoluutne alumine lävi-. See minimaalne ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting
o Sünnitraumad hapnikupuudus (toob kaasa aju arengu probleeme); füüsilised traumad o Mitmikrasedus Keskkondlikud tegurid, füüsilised o Elu käigus manustatavad ained toit, joogivesi, ravimid, mõnuained (psüühika areng, kasvupeetus) o Õhusaaste tähelepanu ja käitumise probleemid o Radioaktiivne kiirgus o Elektromagnetväli ? teadlased uurivad o Müra liigne vali heli võib põhjustada tõsiseid kuulmisprobleeme; infomüra seostatud ATHga Keskkondlikud tegurid, sotsiaalsed o Deprivatsioon varases lapseeas keskkondlik ja emotsionaalne, lastekodulastel uuritud ja riskikoha dolemas o Sotsiaalsed normid ja kasvatus erinevates kultuurides eri aegadel erinevad o Düspedagoogika valesti õpetamine, lapsele vajadustele mitte vastav õpetus, NB! Erivajadustega laste õpetamine Koosmõjus geneetiliselt mittetäisväärtusliku taustaga põhjustavad hariduslikke erivajadusi.
annaabi.ee 
