magnetvälja suuna vahel. Magnetiline induktsioon [B] näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Vasaku käe reegel Kui vasaku käe väljasirutatud sõrmed osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis väljasirutatud põial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suuna. Lorenzi jõud: FL=BvqsinL Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorenzi jõud, kus L on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Diamagneetik nõrgendab ja paramagneetik tugevdab veidi talle mõjuvat magnetvälja. Ferromagneetik on aine, mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja tuhandeid kordi. Iseeneslike magneetumise piirkondi ferromagneetikus nim. domeenideks.
vasktraadist mähis. Selle mähise ühelt otsat viib juhe lampidele. Teiseks juhtmeks on jalgratta metallkorpus. Rootori pöörlemisel liiguvad rootori püsimagnetid mähisetraadi lõikude suhtes. Seetõttu muutuvad pidevalt püsimagnetite ja traadilõikude vahekaugused ning järelikult muutub ka püsimagnetite poolt traadilõikudele mõjuv magnetväli. Tulemusena tekib elektriväli, millest annab tunnistust mähises esinev elektrivool. Järelikult on tegemist elektromagnetilise induktsiooniga magnetvälja muutus tekitab elektrivälja. Vastavat elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Magnetvoog näitab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeldavat pinda selle pinna suruse ja asendi tõttu magnetväljas. =B*S*cos B-magnetinduktsioon, S- voolukontuuri pindala, cos-nurk magnetinduktsiooni ja pinnanormaali vahel. Mõõtühik on veeber(Wb). Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetatakse elektrivoolu tekkimist suletud kontuuris selle
magnetvälja. Väljatugevuse avaldis sisaldab suurust nimetajas: E0 E = Magnetinduktsiooni avaldis sisaldab suurust µ lugejas: B = µ B0 Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, siis Kui vooluga juhe tekitab aines magnetvälja induktsiooniga vaakumis tekitaks seesama keha samal kaugusel endast B, siis vaakumis tekitaks seesama juhe samal kaugusel elektrivälja tugevusega E0 = E. Elektrivälja vaakumis E0 endast magnetvälja induktsiooniga B0 = B/µ. kirjeldab Magnetvälja vaakumis kirjeldab magnetvälja tugevus elektrinihe ehk elektriline induktsioon D = 0 E 1
1)magnetvoog-füüsikaline suurus, mis võrdub pinda läbiva magnetilise induktsiooniga ja pinna suuruse korrutisegal. ÜHIK- Wb(veeber); tähis =B*s*cos s=pindala m2; B=magnetiline induktsioon (T); =nurk ja pinna ristsirge vahel 2)Kuidas määrata induktsioonivoolu suunda (Lenzi reegel)?- Induktsioonivoolu suund on selline, et tema magnetväli takistaks muutust, mis voolu põhjustab. 3)Mis on elektromagnetiline induktsioon?- nähtus, mis seisneb elektrivoolu tekkimises suletud juhis, kui juhiga piiratud pinda läbib muutuv magnetvoog.
suuna ja magnetvälja suuna vahel. F=B I l sin Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus. Juhtmekeerus tekkiv induktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline magnetvoo muutumisega kiiruse kontuuris. Thompsoni valem. L induktiivsus, C mahtuvus Ohmi seadus vooluringi osa kohta. Voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline juhi takistusega. Lorentzi jõud. Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud. F=qvBsin Joule´i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistusega ja voolu kestusega. Valguse murdumisseadus. Valguse langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe antud keskkonna jaoks jääv suurus. Bohri postulaadid. 1) Aatom võib olla vaid kindlates (statsionaarsetes) olekutes, millest igaühele vastab energia En. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga. 2) Aatomi üleminekul
1.13 Kõrgemat järku tuletised DEF 1. Kui funktsioonil f´(x) eksisteerib tuletis, siis seda tuletist nim. funktsiooni y=f(x) teiseks tuletiseks ehk teist järku tuletiseks ja tähistatakse y´´ ehk f´´(x) ehk d 2y/dx2 ehk d2f(x)/dx2 või (d2/dx2)f(x). Seega f´´(x)=[f´(x)]´. Analoogselt ka kolmandat järku tuletis jne. DEF 2. Funktsiooni y=f(x) n-järku tuletiseks nim. tuletist (n-1) järku tuletisest. Näited: leian nt (3) tuletise . Leian leides algul (3) ja siis tõesta mat. Induktsiooniga. Parameetriline leida 2. Tuletis. Tulemus: Kõrgemat järku tuletised: Lause 1.(Leibnizi valem). Funktsioonide korrutise f(x)g(x) n-järku tuletis on leitav selle valemi abil: Tõestus. Leian n-nda tuletise korrutise tuletisest. Algul leian 2 tuletist: Tõestada ka mat. Induktsiooniga: 1)n=n 2)n=n+1 N. 1.14 Funktsiooni diferentsiaalid DEF 1. Avaldist f´(x)x nim. funktsiooni y=f(x) diferentsiaaliks ehk esimest järku diferentsiaaliks kohal x ja tähistatakse dy või df.
3) kiirusest v (m/s) 4) nurgast B ja v vahel 13.Kuidas liigitatakse ained magnetiliste omaduste järgi, magnetlilne läbitavus? Ained liigitatakse: 1) Diamagneetikud - ained, milles magnetväli nõrgeneb veidi (kuld, hõbe) 2) Paramagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb veidi (alumiinium, õhk) 3) Ferromagneetikud - ained, milles magnetväli tugevneb tuhandeid kordi(raud, nikkel) Magnetiline läbitavus näitab mitu korda on suurem magnetinduktsioon võrreldes induktsiooniga vaakumis. müü= B / Bo 14.Ferromagneetikud, nende omadused ja kasutamine. Kahte liiki: 1) Kalgid, ehk magnetiliselt kõvad - säilitavad hästi oma magneetumise ja neid on raske ümbes magneetida. Kasutatakse magneetiliseks infosalvestamiseks. 2) Pehmed - Jääkmagneetumus on väike ja neid on kerge ümber magneetida. Kasutatakse elektromagnetites, transformaatorites.
sekundaarmähise poolt piiratud pinda, mille tõttu neis indutseeritakse emj. n1 u1 Transformaatori ülekandearv k = . Sõltuvalt mähiste keerdude arvu suhtest on pinget n2 u2 tõstvad ja pinget alandavad transformaatorid. Elektrigeneraator elektrimasin mehaanilise energia muundamiseks elektrienergiaks. Koosneb magnetvälja tekitajast (püsi- või elektromagnet) välja magnetilise induktsiooniga B ja selles nurkkiirusega pöörlevast N keeruga mähisest (rootorist), mis ümbritseb pinna pindalaga S. Mähises indutseeritud emj E: E = N B S sin t , st indutseeritakse harmooniliselt võnkuv (sinusoidaalne) emj. Ülekandeliinid on valmistatud elektrijuhist (metallist) ja omavad elektrilist takistust R. Elektrivoolu tugevusega I toimel eraldub juhist aja t jooksul soojushulk Q (Joule´i-Lenzi seadus),
Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja seda võib nimetada ka B-vektoriks. B- vektori suunaks on magnetvälja suund, mida näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus. Magnetinduktsiooni SI- ühikuks on üks tesla (T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1 m ja milles kulgeb vool tugevusega 1 A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1 N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1 T), Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele mõjub magnetväljas induktsiooniga B Lorentzi jõud, kus on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. FL = qvBsin B magnetinduktsioon (T) q laeng v voolu kiirus (m/s) Kuna positiivse laenguga osakesed liiguvad voolu kokkuleppelises suunas, siis võib neile mõjuva Lorentzi jõu suuna määrata vasaku käe reegli abil : Kui vasaku käe väljasirutatud
Magnetvoog magnetilise induktsiooni vektori B voog, mis on määratletud: = B S cos kus S on magnetväljas asetseva pinna pindala, on nurk pinnanormaali ja magnetvälja suuna vahel. on arvuliselt võrdne väljaga risti olevat ühikulise pindalaga pinda läbivate välja jõujoonte arvuga; Magnetvoo ühik 1 Wb (veeber) selline magnetvoog, mis läbib pinda pindalaga 1 m2 , kui see asub magnetväljas magnetilise induktsiooniga 1 T risti väljaga; Lorenzi jõud magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuv jõud: FL = q v B sin Ampere´i jõud magnetväljas asetsevale vooluga juhi lõigule mõjuv jõud: FA = I l B sin Magnetvälja ja aine vastastikmõju väline magnetväli mõjutab aineosakeste magnetväljade orientatsiooni ja keha sees kujunev magnetväli erineb magnetväljast väljaspool keha (vaakumis)
J = 4 => & = + + = + + = 12 23 34 2 6 12 4 ................. 1 1 1 1 1 1 1 1 1 9 J = 10 => #" = + + + + + + + + = 1 2 2 3 3 4 4 5 5 6 6 7 7 8 8 9 9 10 10 2. Esitan väite. 1 1 1 1 - = + + + + = 12 23 34 {J - 1{ J 3. Tõestan induktsiooniga väite kehtivust. Baas: 1. punktis sai näidatud, et väide kehtib n = 2 korral. Induktsioonisamm: Oletan, et väide kehtib (k-1) korral, st 1 1 1 1 - # = + + + + = 12 23 34 { - 2{ { - 1{ - Järelikult: 1 - 2{ 1 { - 2{ + 1 $ - 2 + 1 { - 1{$ = #+ = + = = = =
Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda. Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega. Ampere'i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. F= B I l sin Üks amper on selline voolutugevus, mis kulgedes piki kaht · lõpmata pikka · väikese ristlõikega · vaakumis · teineteisest 1 m kaugusel paiknevat · paralleelset sirgjuhti, kutsub nende vahel esile jõu N/m kohta
Magnetvoog. Magnetvoog iseloomustab magnetvälja läbi keha mida alati ümbritseb elektriväli, neid on erineva suuruse ja seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas terve pinna. kujuga. Püsimagnetite omadus on tõmmata raudesemeid ligi mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja Magnetvoog on võrdne magnetinduktsiooni, pinna pindala ja sealhulgas ka rauapuru. Püsimagneti erinimelised poolused magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade magnetinduktsiooni ning pinna normaali vahelise nurga koosinuse tõmbuvad, samanimelised poolused tõukuvad. Kui kaks poolust vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui korrutisega. poolitada, on mõlemal olemas mõlemad poolused. Magnetvälja magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Magnetvoo ühiku sõnastus- magnetvoog on 1 Wb, kui läbi 1 suund on alati positiivselt negatiivsele
Kanada põhjaosas. 5. Magnetjõud paralleelsete juhtmete vahel. Kahe ühepikkuse vooluga juhtme vahel esinevad järgmised seaduspärasused: 1) paralleelsete juhtmete vahel on jõud maksimaalne 2) eristuvate juhtmete korral jõud ei mõju. 6. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud. Ampere'i seadus. Magnetinduktsioon. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magrnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Ampere'i seadus- magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv jõud on võrdne magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ning magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega. Magnetinduktsioon - magnetväljas vooluga raamile mõjuva pöördmomendi ja voolutugevuse ning raami pindala suhe. Iseloomustab magnetvälja suurust
Transformaator on elektrimagneetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduvpinge ja voolutugevuse muutmiseks. Trafo koosenb vähemalt kahest mähisest, mis on keritud ühisele, raudplekilehtedest koosnevale kinnisele südamikule. Primaarmähisele rakendatud pinge tekitab seles vahelduv voolu mis omakorda tekitab muutuvat magnetvälja Südamik kannab magnetvoona edasi muutuvat magnetvälja, mis indutseerib sekundaarmähises omakorda vahelduv voolu (tegu on vastastikuse induktsiooniga, kuna sekundmähise muutuv magnetväli kandub omakorda mööda südamikku edasi uuesti primaar mähisele ) 9. Transformaatori ülekandetegur, pinget tõstvad ja alandavad transformaatorid, autotransformaator, eraldustransformaator. Ülekandetegur näitab mitu korda transformaator suurendab/vähendab voolu pinget Seisneb selles,et muutuv magnetväli indutseerib elektromootorjõu samas juhis,mida läbib välja tekitanud vool 10
Juhe liigub magneti suhtes Magnet liigub juhtme suhtes Muutub magnetvälja tugevus Vooluallikas voolu genereerija, seade, kust vooluring saab voolu. Elektromagnetiline induktsioon nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja. Elektrivoolu tekkimine suletud juhtivas kontuuris seda kontuuri läbiva magnetvälja muutumisel. NB! Mitte segi ajada magnetilise induktsiooniga, mis on magnetvälja tugevust kirjeldav suurus. Elektromagnetiliseks induktsiooniks nimetame nähtust, kus magnetvoo muutumine kutsub kinnises kontuuris esile elektromotoorjõu, mis on võrdeline magnetvoo kahanemise kiirusega: , st magnetvälja enda muutus. Miinusmärk tähendab seda, et induktsiooni elektromotoorjõu poolt esile kutsutav vool takistab magnetvoo muutumist - tema magnetväli on suunatud esialgsega samas suunas, kui magnetvoog väheneb ja
füüsikaline suurus, mis väljendab selles väljas liikuvale elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu. Tähis on B ja ühik on tesla (T). Tuleta meelde siinus ja koosinus. Mis on nende funktsioonide minimaalne ja maksimaalne väärtus? Sellest lähtuvalt vasta järgmisele küsimusele. Siinus - minimaalne on ja maksimaalne on Koosinus - minimaalne on ja maksimaalne on g) Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud oleks g1) maksimaalne, g2) pool maksimaalsest g3) võrdne nulliga. Palun selgita on vastust. g1) g2) g3) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. 6. Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A. Kui suur jõud mõjub sel juhul 1 m pikkusele lati osale? 100N 7. Horisontaalses jäigalt kinnitatud latis kulgeva voolu tugevus on 200 A. Kui kaugel
elektrilaengule või vooluga juhtmele mõjuvat jõudu, Seda jõudu nimetatakse ka Lorentzi jõuks. - Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus - Sarnane on voolu magnetväljaga. ❖ Meenuta siinus ja koosinust. Mis on nende funktsioonide minimaalne ja maksimaalne väärtus? Vasta küsimusele. Millise nurga all magnetilise induktsiooniga tuleb paigutada vooluga juhe, et jõud oleks.. a) maksimaalne, g1=90 kraadi (kogu jõud on 1, sin1) b) pool maksimaalsest g2=30 kraadi (pool jõudu on 0,5, sin0,5) c) võrdne nulliga. g3=0 kraadi (kogu jõud 0, sin0) Ülesanne lahenda vihikus, siia pane kirja ainult vastus. ❖ Elektrijaamas paiknevad voolulatid teineteisest 20 cm kaugusel. Lühise korral võib vool neis olla kuni 10 000 A
elektrivälja magnetvälja Kui keha tekitab aines elektrivälja tugevusega E, Kui vooluga juhe tekitab aines siis vaakumis tekitaks seesama keha samal magnetväljainduktsiooniga B, siis vaakumis kaugusel endast elektrivälja tugevusega tekitaks seesama juhe samal kaugusel endast E0 = E. Elektrivälja vaakumis E0 kirjeldab magnetvälja induktsiooniga B0 = B/µ. elektrinihe ehk elektriline induktsioon D = 0 E Magnetvälja vaakumis kirjeldab magnetvälja tugevus Laengu poolt tekitatud elektrinihke leidmiseks Voolu poolt tekitatud magnetvälja tugevuse tuleb laengu suurus jagada selle pinna pindalaga, leidmideks tuleb voolutugevus jagada selle joone mille punktides elektrinihkel on uuritav väärtus: pikkusega, mille punktides magnetvälja
Saame: + ( + ) = + ( + ) = ( + ( + )) Sulgude sees rakendame implikatsiooni eeldust ja edasi viime teist liitmise aksioomi paremalt vasakule rakendades funktsiooni ' summa teisele liikmele: ( + ( + ))' = (( + ) + )' = ( + ) + . Seega on vasak ja parem pool tõesti võrdsed. Liitmise kommutatiivsus Naturaalarvude liitmine on kommutatiivne: [ + = + ] Tõestus: Liitmise kommutatiivsuse tõestamiseks kasutame kõigepealt induktsiooni muutuja järgi ja selle induktsiooniga tekkivas kummaski lemmas veel induktsiooni järgi. Induktsioonis muutuja järgi on aksioomis P7 oleva valemi A(x) rollis on [ + = + ] . Tuleb tõestada kaks lemmat: Lemma 2.1 (induktsiooni baas). [0 + = + 0] Lemma 2.2 (induktsiooni samm) [[ + = + ] [ + = + ]] Baaslemma [0 + = + 0] tõestus Tõestame induktsiooniga y järgi: Lemma 2.1.1. 0 + 0 = 0 + 0. Selle lemma kehtimine on ilmne. Lemma 2.1.2. [0 + = + 0 0 + = + 0].
Kondensaatori energia ja *plaatkondensaatori mahtuvuse valem. *12. Mida nim. endainduktsiooniks? Millistes vooluringides tekib? *13. Mida iseloomustab induktsiivsus? Tähis, ühik. Defineeri 1 H. *14. Pooli magnetvälja arvutamisvalem, tähised valemis. *15. Too näiteid induktiivsuse kasutamisest. *16. Pöörisvoolud ja nende rakendusalad. Lorentzi jõud, elektromagnetiline induktsioon, mahtuvus ja endainduktsioon G2 klass KT. nr. 2. 1. Ühtlasse magnetvälja induktsiooniga 0,085 T lendab risti jõujoontega elektron kiirusega 46 Mm/s. Leida magnetväljas elektronile mõjuv jõud ja trajektoori raadius? 6,2 * 10 -3 N 2. Elektron liigub ühtlases magnetväljas jõujoontega ristuvas tasandis mööda ringjoont raadiusega 10 cm. Leida elektroni kiirus, kui magnetvälja tugevus on 0,2 mT 3,5 * 10 6 m/s 3. Prooton liigub vaakumis ühtlases magnetväljas, mille induktsioon on 0,2 mT, jõujoontega ristuvas tasandis
IVF (in vitro ferticisation) Hysteroscopy septum dissection intrauterine adhesiolysis myoma resection 3. Endometrioos - ravi taktika Medikamentoosne ravi Laparoskoopiline ravi 4. Ebaselge infertiilsus - ravi taktika AIH (artificial insemination using husband sperm) ovulatsiooni induktsiooniga Ekstrakorporaalne viljastamine (IVF) 5. Sperma patoloogia - ravi taktika Genitaalinfektsioonide ravi Kirurgiline ravi AIH ovulatsiooni induktsiooniga IVF (ICS - intra cytoplasmic sperm injection, MESA - microsurgical epididymal sperm aspiration, PESA - percutaneous epididymal sperm aspiration, TESA - testicular sperm
Vastus: Need graafid ei ole isomorfsed. ÜLESANNE 4. Graafi G sidususkomponentideks nimetatakse tema maksimaalseid sidusaid alamgraafe. Vähim võimalik graafi sidususkomponent on seega üksik tipp, mille aste on 0(ehk selline tipp, mis pole teistega ühendatud). Väide kehtib vaid juhul kui n m, sest graafil ei saa olla negatiivne arv sidususkomponente ning juhul n = m on tal 0 sidususkomponenti ehk tegemist on tühja graafiga, mis on lubatud olukord. Tõestan väite induktsiooniga. Baas. Väide kehtib n = 0 ja m = 0 korral, n m = 0 ehk graafil on 0 sidususkomponenti. Kuna tegemist on tühja graafiga, siis on tal tõepoolest 0 sidususkomponenti ja väide kehtib n = 0 ja m = 0 korral. Induktsioonisamm. Olgu antud suvaline graaf. Valin selles graafis välja suvalise tipu. Tähistan selle tipu t-ga ja olgu selle tipu aste a. Eemaldan graafist selle tipu t ja selle tipuga seotud servad(a serva). Tulemuseks saan graafi, millel on (n-1) tippu ja (m-a) serva.
Edasi uurime, kas (*)-arvutatavatest funktsioonidest operaatori abil saadud funktsioonid on ka (*)-arvutatavad. Need funktsioonid, millega me tegeleme, on kõik osaliselt rekursiivsed funktsioonid ja neil on argumenti. Seetõttu järgmise teoreemiga: Teoreem. ([1], 24) Iga osaliselt rekursiivne funktsioon on arvutatav Turingi mõttes. See, et funktsioon on arvutatav Turingi mõttes, tähendabki antud juhul, et see funktsioon on (*)-arvutatav. Tõestuse idee. See teoreem tõestatakse induktsiooniga osaliselt rekursiivse funktsiooni definitsiooni järgi, s.t. näidatakse, et 1) iga algfunktsioon on arvutatav, 2) kui defineerime skeemide abil uusi funktsioone, siis arvutatavus kandub edasi. Antud teoreemi sees on vaja tõestada järgmised lemmad: Lemma 1. ([1], 25) Algfunktsioonid , ja on (*)-arvutatavad. Lemma 2. ([1], 26) Olgu funktsioonid ja (*)-arvutatavad ning , siis on ka funktsioon (*)-arvutatav. Lemma 3
arvutada. Sealjuures siis lahendan kõigepealt kergemad ja lähen edasi raskemate kujundite juurde. Lõpuks panen endale kirja kõik eelnevalt arvutatud pindalad, vaatan, et midagi vahele ei jäänud ja lõpuks saan kõik kokku liites kätte kogu hulknurga pindala. Näiteks 8-nurga pindala – lahendamiseks pole kindlat reeglit, kuid kui see tükeldada väikesteks osadeks, näiteks kolmnurkadeks ja siis väiksemate osade pindalad kokku liita, saame kogu 8-nurga pindala õige vastuse kätte. 6) Induktsiooniga tuleb alustada omaenda kogemusest ja siis moodustada reegel. Induktsioon ei taga, et kui eeldused on tõesed, siis ka järeldused on tõesed. Filosoofia kodutöö nr. 5 Gregor Johannson 134303IAPB, Reede, 1/3, 12:00 Näiteks - viimased korrad, kui olen juuksed ära lõiganud, on nad sama pikaks lõpuks tagasi kasvanud. Seega ma võin kihla vedada, et iga kord, kui juuksed ära lõigata, kasvavad nad mul sama pikaks tagasi.
juhtmes esineva voolutugevusega I, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel: F = B I l sin Magnetvälja suunda näitab magnetnõele põhjapoolus. Magnetjõu suunda määrab vasaku käe reegel: kui vasaku käe neli väljasirutatud sõrme osutavad voolu suunda ja magnetväli on suunatud peopessa, siis vljasirutatud pöial näitab jõu suunda. Lorentzi seadus: Laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele õjub magnetväljas induktsiooniga B lorentzi jõud, mis avaldub kujul: FL = q v B sin - nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel ELEKTRODÜNAAMIKA Elektromagnetiline induktsiooni nähtus elektrivälja tekkimine magnetvälja puudumisel. Seda elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks, kuna tema jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Elektromagnetiline induktsioon igasugune magnetvoo muutus juhi asukohas põhjustab
Vaatleme homogeensesse magnetvälja asetatud suletud tasapinnalist juhti (kontuuri). Kontuuri pindala olgu A ja kontuuri positiivne normaal n-> (vektor) moodustagu vektoriga B-> nurga (APLHA) (joonis E). Magnetvooks läbi pindala A nimetatakse suurust, mis võrdub magnetinduktsiooni vektori mooduli B, pindala A ning vektorite B-> ja n-> vahelise nurga koos sin. Korrutisega. Magnetvoo ühik on 1Wb (veeber). Magnetvoo 1Wb tekitab homogeenne magnetväli induktsiooniga 1T läbi 1m² suuruse magnetinduktsiooniga ristuva pinna §15. Ampèire'I seadus Magnetväli mõjub vooluga juhi kõikidele osadele, seaduse, mis määrab üksikule juhi lõigule (vooluelemendile) mõjuva jõu avastas 1820. aastal Ampère. Ta paigutas hoburaud magneti pooluste vahele sirge juhi, millele mõjuvat jõudu sai mõõta. Katsetest nähtub, et voolutugevuse suurenemisel kaks korda suureneb ka juhile mõjuv jõud kaks korda. Lisades
üliolulist protsessi. Lorentzi jõud. Selleks, et kirjeldada laengukandjate liikumist elektriväljas, mis tekib magnetvälja muutumisel, peame kõigepealt tutvuma magnetväljas liikuvale laetud osakesele mõjuva jõuga. Seda jõudu nimetatakse hollandi füüsiku Hendrik Antoon Lorentz'i (1853 1928) auks Lorentzi jõuks. Juhtmelõigule, mille pikkus on l ja milles kulgeb vool tugevusega I, mõjub teatavasti magnetväljas induktsiooniga B magnetjõud Fm. Selle jõu suurus on leitav Ampère'i seadusest Fm=IlBsinFm=IlBsin kus on nurk voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Voolu olemasolu tähendab laengukandjate suunatud liikumist keskmise kiirusega v. Mõistagi osalevad laengukandjad ka kaootilises (kindla suunata) liikumises, aga see meid praegu ei huvita. Jõud Ampère'i seaduses summeerub üksikutele liikuvatele laengukandjatele mõjuvatest Lorentzi jõududest. Seega tuleb
e i = -w =- (1) dt dt ja saame generaatori. Siin w ankrumähise keerdude arv, dF / dt magnetvoo muutumise kiirus läbi ankrumähise (Wb/s), Y = w F aheldusvoog (Wb). r Kui aga läbi ankrumähise juhtida vool, siis induktori magnetväljas induktsiooniga B (T) mõjub ankrumähisele jõumoment ã Hans Korge, 2006 1 Kommutaatori Induktori poolused Kommutaatori harjad harjad
magnetjõudude mõjul. Ampere seadus kahe paralleelse vooluga juhtme vastastikmõju kohta: Juhtme pikkusühikule mõjuv jõud on võrdeline voolutugevustega neis juhtmeis ja pöördvõrdeline vahemaaga nende vahel. F=k*I1*I2/d Lorentzi jõud: risti liikumise suunaga ja tema töö laengu liikumisel magnetväljas on 0, seetõttu magnetväli ei muuda liikleva laengu energiat, vaid ainult muudab laengu liikumise suunda. Mõjub laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele magnetväljas induktsiooniga B ehk Fl=q*v*B*sina, kus a on nurk osakese liikumissuuna ja magnetvälja suuna vahel. Ampere’i hüpotees - aine magnetilised omadused on määratud tema sees toimuvate ringvooludega.Kui ringvoolude tasandid on korrapäraselt ilmnevad ainel magnetilised omadused, kui korrapäratult siis ei ilmne. Aine mõju magnetväljale: ained võivad nii tugevdada, kui ka nõrgendada välist magnetvälja. Valem: Magnetiline läbitavus - näitab, mitu korda on magnetinduktsioon aines suurem kui vaakumis.
programmeerimise, infosüsteemide jms-ga. Telefoniraamatu ülesanne, kuidas leiab kiiremini jne.. 9 9. **Tõestamise strateegiad, mis tulenevad eelduste või juba tõestatud faktide kujust: konjunktsioon, disjunktsioon, implikatsioon, ekvivalents, eitus, üldisus, olemasolu. [3] Implikatsiooni tõestamise tavaline taktika on järgmine. Eeldame, et lisaks teoreemi eeldustele kehtib ka B. Tõestame 10. Üldisuse kvantoriga väite tõestamine induktsiooniga naturaalarvudel. [2, 3, L15 slaidid] Kvantoreid sisaldavate valemite korral eeldame, et on fikseeritud mingi universaalne hulk ja tähendab: „iga korral hulgast kehtib “, tähendab: „leidub selline , et kehtib “. Vaatame nüüd läbi kõik loogilised seosed. Alustame nendest, mis esinesid ülaltoodud näites. Tavaline üldisuse kvantoriga väite tõestamise esimene samm on selline: Tähistagu muutuja suvalist universaalse hulga elementi.
(3p.) Voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega. E I= r+ R E r R E 1) I = r+ R 2) I=6/0,2+1,8= 3 A 3) I = U/R U=I*R U= 3*1,8 = 5,4 V 13. Joonisel on kujutatud kiirusega v liikuv prooton ja magnetväli magnetilise induktsiooniga B . Näidake joonisel Lorentzi jõu vektor koos vastava tähisega. Kirjutage Lorentzi jõu valem ja selgitage valemis esinevad tähised. ( 3 p.) (Vasaku käe reegel) : Kui sõrmed näitavad laengu kiiruse suunda, peopessa langeb magnetiline induktsioon, siis pöial näitab jõu suunda. NB! Kehtib positiivse laengu korral, negatiivse korral vastupidine. I FL Kui ring ja X, siis minust eemale. Kui punkt ja ring, siis minu
a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=96258 b. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=89132 10) a. **Kvantorite distributeerumine konjunktsiooni ja disjunktsiooniga. b. **Kvantorite ettetoomine. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=96260 11) a. Üldisuse kvantoriga väite tõestamine induktsiooniga naturaalarvudel. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 4 9 https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=136869 Hulgateooria 12) a. Hulga all mõistetakse üksteisest erinevate objektide kogumit, mida vaadeldakse ühe tervikuna ja kus iga objekti korral on võimalik üheselt kindlaks määrata, kas ta kuulub antud hulka. b. Hulka kuuluvaid objekte nimetatakse selle hulga elementideks. c
ressursid ja nende kasutamiseks vajalikud tingimused. 7. Mis on analüüs ja mis on süntees? Analüüs- laia teema/objekti osadeks tegemine, et seda paremini mõista; süsteemiks nimetatakse mingite elementide kogumit koos nende elementide vahel kindlaks määratud seostega 8. Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline. Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks
k-aluseliseks graafiks nimetatakse mistahes graafi, mille kõik tipud on värvitavad k erineva värviga. Nt: kromaatiline arv 1 on vaid tühjal graafil; kromaatiline arv 2 on kahealuselisel graafil jne. Klikiks nimetatakse lihtgraafi G mingit alamgraafi G', mis on ühtlasi täisgraaf Kx. Graafi tippude värvimise ülesanne: Oletame, et G on graafi maskimaalne aste. Teoreem: Silmuseta graaf G = (V;E) on värvitav vähemasti G + 1 värviga. (saab tõestada induktsiooniga). Brooksi teoreem: ,,Oletame, et G = (V,E) on silmuseta graaf ning dmax{(G),3}. Kui G's pole (d+1)- elemendilist klikki, siis on graaf G värvitav d värviga". Sisuliselt seab Brooksi teoreem omavahel suhtesse graafi tipu maksimaalse astme ning kromaatilise arvu. Teoreemi järgi on mistahes graafis, mille igal tipul vV on maksimaalselt (G) naabrit tipud võimalik värvida ainult (G) erineva värviga, va. juhul kui: *G on klikk või *G on paaritu pikkusega tsükkel.
14 27. Punktlaengu liikumine magnetväljas. Laetud osakesed Maa magnetväljas. Homogeenne magnetväli: 1. B ⊥ v (vektorid). - laetud osakesed hakkavad liikuma mööda ringjooni. Positiivne laeng liigub päripäeva, negatiivne laeng vastupäeva. R=m*v/ε( |q|*B) kus v= ω* R → ω=|q|*B/εm (ringsagedus) 2. Kui kiirus ei ole risti induktsiooniga - jaotame liikumise kaheks suunaks. Liikumine magnetväljaga risti on nagu eelmises punktis; Pikisuunas magnetväli puudub, pikisuunaline kiirus ei muutu. Resultantliikumine on liikumine mööda spiraali. h- kui palju liigub ühe täispöörde ajal edasi ω=2*pi/εT ω=q*B/εm T=2*pi/εω=2*pi*m/ε(q*B) v(risti liikumine)=v*sin alfa v(piki liikumine)= v* cos alfa Mittehomogeenne magnetväli R=m*v(risti)/ε(q*B) Kui B läheb suuremaks, siis raadius väheneb, tekib kitsenev spiraal.
Vool saab tekkina ainult kõrvaljõududne olemasolul. Faraday' seadus- kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud εi on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo ϕ muutumise kiirusega. εi=-dϕ/dt. Lenz'i reegel- indutseeritud magnetvoo muutus on alati vastupidine seda põhjustava magnetvoo muutustega. Eneseinduktsioon- voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromootorjõu. Igasugune magnetvoog on võrdeline magnetilise induktsiooniga B, viimane on omakorda võrdeline teda tekitava voolutugevusega. Voolukontuuri läbiv tema enda voolust tingitud magnetvoog on samuti võrdeline vooluga ϕ=LI 1H, henri. Võrdetegur L- kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest ja keskkonna magnetilistest omadusetst. Induktsiivsus näitab vaadeldava juhtmesüsteemi inertsust temas toimuvate voolu muutuste suhtes. Induktsiivsus on väga oluline mõiste elektrivõrkude projekteerimisel
halogeenküttekeha 1 sekundiga. Kasutades aga keraamilisel pliidil vähemalt 3 mm paksuse põhjaga potti, on võimalik ka saavutada kuni 35%-line energia kokkuhoid. Seega perekond, kes vahetab vana malmplaatidega elektripliidi moodsa keraamilise pliidi vastu, vähendab igakuist elektriarvet vähemalt 150 krooni võrra Samuti on energiat säästev kõige uuem elektripliidi tüüp - induktsioontasapinnaga pliit, mis ei kuumene enne kui seal peal ei ole keeduanumat. Nimelt induktsiooniga pliitide puhul ei soojene pliidiplaat, vaid anum kuumeneb tänu plaadi ja anuma vahel tekkivale magnetväljale. Nõudepesumasin · Pese nõudepesumasinaga nõusid ainult siis kui masin on täis. · Nõude loputamiseks kasuta külma vett. · Kasuta nõudepesumasinaga pestes ökonoomset pesuprogrammi ja lase nõudel õhu käes kuivada. · Väiksemad asjad on mõistlik käsitsi pesta. Nõudepesumasinaga pestes saavad nõud märksa puhtamaks: pesu toimub kuni 70°C juures ning
elektromotoorjõudude summaga Kirchoffi märgireegel: summa element võetakse miinusmärgiga, kui alamahela ümberkäigusuund on vastassuunaline vooluallika polaarsusega (elektromotoorjõu märk) või voolu suunaga takistil (pingelangu märk). Loeng 13. Ampere'i seadus: sõnastus; valem skalaar- ja vektorkujul. Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2, mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. skalaar vektorkujul Lorentz'i jõud (tuletusega). Lorentz'i jõud
Induktsioonivoolu, nagu igasugust elektrivoolu, tekitab mingi elektromotoorjõud. Ei. El.magn. induktsiooniseadus- Kontuuris indutseeritud elektromotoorjõud on võrdeline kontuuri läbiva magnetvoo muutumise kiirusega. EI=-d/dt Enese ja vastastikune induktsioon-Induktsiooninähtuse tekitajaks on väline magnetväli. Eneseinduktsiooniks nim. juhtumit kus nähtuse põhjustajaks on juhi enda magnetväli. Igasugune magnetvoog on võrdeline magneetilise induktsiooniga B. Kuna B on võrdeline omakorda teda tekitava voolutugevusega, siis on ka järelikult voolukontuuri läbiv, tema enda voolust tingitud magnetvoog samuti võrdeline vooluga. =LI, L-induktiivsus (H)henri.Enese induktsioon = BS cos -onBjaSvahel Pooljuhtmaterjalide elektrijuhtivus-Pooljuhtideks nim materjale, mis jäävad oma elektriliste omaduste poolest juhtide ja dieelektrikute vahele. (=10-5/107m) Pooljuhtidel on tugev juhtivuse
· Asünkroonmootori staator on analoogne sünkroonmasina staatoriga, kus selle ülesandeks on pöörleva magnetvälja tekitamine · Mootori kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest ja viimane omakorda staatorimähise pooluste arvust ja toitevoolu sagedusest · Rootori pöörlemapanemiseks on vaja tekitada vool rootorimähises · Staatori ja rootori mähised on omavahel magnetahela kaudu elektromagnetilises sidestuses · Asünkroonmootori puhul tekitatakse vool elektromagnetilise induktsiooniga, sellest ka nimetus induction motor · Emj. ja voolu tekitamiseks rootorimähises, peavad staatori magnetvälja ja rootori pöörlemiskiirused teineteisest erinema · Kiiruste erinevust nimetatakse rootori libistuseks (slip) s 21 · Koormuse suurenemisega suureneb ka libistus (tavaliselt 1...6 %) · Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment võllil on avaldatav:
Püsimagneti jõujooned S->N, väljaspool püsimagnetit N->S. Magnetvälja jõujooned on kinnised jooned. Kruvireegel väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Parema käe rusika reegel: rusikasse tõmmatud parema käe väljasirutatud pöial näitab voolu suunda, siis neli sõrme näitavad selle voolu magnetvälja suunda. Lorentzi jõud mõjub magnetväljas induktsiooniga B, laengut q omavale ja kiirusega v liikuvale osakesele. Valem: F =qvBsin Lorentzi jõud on suunatud alati risti nii liikumise suunaga kui ka magnetvälja suunaga. Vasaku käe reegel Lorentzi jõu kohta väidab, et neli väljasirutatud sõrma näitavad postitiivselt laetud osakese liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis pöial näitab osakesele mõjuva Lorentzi jõu suunda. Elektromagnetism
de süntees 3. Auksiin – soodustab GA20 muutumist GA1-ks ja pärsib GA-de lagunemist Füsioloogilised toimed: Võrsete pikkuskasvu suurendamine Ilmneb peamiselt kaheaastastel taimedel ja kääbusmutantidel GA-de sünteesi puudulikkusega. Näiteks giberelliinidega töödeldud kapsataimede sõlmevahed pikenevad ja õitsemine toimub juba esimesel aastal. Seega toime varre kasvule on seotud õitsemise induktsiooniga. Enamiku taimede jaoks GA-d kasvu ei suurenda, arvatakse et endogeensete GA-de kontsentratsioon on piisav kasvu ‘küllastumiseks’. Giberelliinide toimel suureneb hüpokotüüli ja kõrreliste sõlmevahede kasv. Kasvu suurenemise põhjuseks on nii rakkude arvu kasv kui rakkude pikenemine. Ga-d indutseerivad CDK-de geenide ekspresseerumist.Rakkude pikenemise põhjuseks on rakuseinte plastilisuse suurenemine, aga mitte rakuseinte hapustumise tagajärjel. Pikk
Piltlikult öeldes näitab magnetvoog pinda läbivate jõujoonte arvu · Magnetvälja tugevus · Pinna suurus · Pinna asend · Eneseinduktsioon ja induktiivsus, eneseinduktsiooni elektromotoorjõud, selle suund (+ valem) Eneseinduktsiooni nähtus voolutugevuse muutumine juhtmes tekitab sellessamas juhtmes induktsiooni elektromotoorjõu. o Igasugune magnetvoog on võrdeline magnetilise induktsiooniga B o Viimane on omakorda võrdeline teda tekitava voolutugevusega Voolukontuuri läbiv tema enda voolust tingitud magnetvoog on samuti võrdeline vooluga: Võrdetegur L kontuuri induktiivsus kirjeldab magnetvoo olenevust kontuurist, selle kujust, mõõtmetest, keskkonna magnetilistest omadustest. Induktiivsus avaldub võimena takistada eneseinduktsiooni tõttu voolu muutumist. Näiteks mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt alalisvool sisselülitamise järel poolis
vooluringis (s.o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne töögaW, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd.Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega. 6. Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Vedelikuna on aine voolav ja selle kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses. Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid)
o kinnises juhtivas kontuuris) elektrivoolu. Elektromotoorjõud E on võrdne tööga W, mida teevad kõrvaljõud, s.t mitteelektrilise päritoluga energiaallikad, elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd. Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega 10.Vahelduvvoolu parameetrid . Siinuselektromotoorjõu saamine vahelduvvoolugeneraatoris. kõrge sisendpinge madal sisendpinge kõrge väljundpinge madal väljundpinge sisendi lekkevool Toite katkestus lekkevool Jõudeoleku toitevool Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = Im sin a,
kindla lainepikkusega valgusel. 1828 William Nicol polariseerib valgust kaksikpeegeldumise abil. 1828 Jöns Jakob Berzelius kasutab uut keemiaalast kirjaviisi aatommasside tabelis. 1828 William Sturgeon toodab praktikas kasutatavaid elektromageteid. 1828 Friedrich Wöhler avastab, et ammooniumtsüanaadist saab karbamiidi sünteesida. 1830 Joseph Henry alustab puhkuse ajal tööd magnetilise induktsiooniga. 1831 Henry leiutab elektritelegraafi ja kirjeldab elektrimootorit. 1831 Samuel Heinrich Schwabe taasavastab Jupiteri Suure Punase laigu. 1831 Faraday avastab, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu ja teatab magnetilise induktsiooni avastamisest. 1831 Graham leiab, et difusioonimäär on pöördvõrdeline difundeeruva gaasi molaarmassi ruutjuurega. 1832 Gauss kavandab loogilise ühikute süsteemi magnetismi jaoks.
E=4,44fw... primaar mähist võib vaadelda tavalise induktsioonpoolina ja tema emj eneseinduktsiooni emj- põhimagnetvoog. Konstantse pingega toitevõrgu korral ei ole mõeldav suurendada ergutusvoolu, sest na, mis igal hetkel on toiteallika pingega vastsassuunaline. Sekund.mähise emj on vastastikuse mootori normaalses tööolukorras ergutusahela takistust vähendada ei saa ning pealegi on magnetahel induktsiooniga emj mis on samuti prim pngega vastssuunaline. Ülekande arv n näitab erinevat mähiste tavaliselt küllastusele lähedases seisus. Seega on generaatortalitluses pidurdamine võimalik üksnes ankru keerdude arvu. pöörlemiskiiruse suurenemise teel ja on rakendatav näiteks tõsteseadmetes koorma langetamises või 13. Trafo koormamisel tekib sekundaarvool I (2)
· Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele
· Noolereegel, selle rakendamine vektorkorrutisena antud valemite graafilisel kujutamisel. a) vektorkorrutis; b) ortonormaalne reeper kui "parempoolne kolmik" Vektorkorrutis koordinaatkujul: ja determinandina: · Magnetväli vooluga juhtme ümber: suuna määramine. Ampere'i seadus: Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel. Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A. Vasaku käe reegel: Kui panna vasak käsi nii, et magnetvälja jõujooned on suunatud peopessa ning sõrmed näitavad voolu suunda, siis näitab välja sirutatud pöial juhtmele
annaabi.ee 
