Magnetism (1)

Magnetväli - liikuvate laetud kehade vahel mõjuva jõu väli. Magnetvälja tekitab elektrivälja muutumine. Poolused on N ja S.
Püsimagnet on ka elektrivoolu puudumisel magnetvälja omav keha. Püsimagneti omadusi määrab elektronide olemuslik magnetväli.Magnetvälja tekitavad osakesed, millest magnet koosneb.
Maa magentväli mõjutab püsimagnetit, püsimagnetil on kalduvus asetuda ligikaudu piki geagraafilist N-S suunda.
Vooluga juhtmes - Elektroodid liiguvad voolusuunale vastupidiselt. Juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõela orinteerivat mõju. 1. Juhtmed paralleelselt. 2. Samasuunalistel tõmbejõud.3. Jõud risti juhtmega .
Ampere’i seadus -Vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud on võrdeline voolutugevuse, juhtme pikkuse ja magnetilise induktsiooniga ning magnetvälja ja voolu suundade vahelise nurga siinusega. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel.
F= B I l sinα
Üks amper on selline voolutugevus , mis kulgedes piki kaht

• lõpmata pikka
  
• väikese ristlõikega
  
• vaakumis
  
• teineteisest 1 m kaugusel paiknevat
  
• paralleelset sirgjuhti,
  

kutsub nende vahel esile jõu
N/m kohta
Magnetinduktsioon näitab jõudu, mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. Magnetinduktsioon on vektoriaalne suurus ja tema suunda näitab magnetväljas orienteerunud magnetnõela põhjapoolus (tähis B ja ühik tesla T). Kui juhtmele, mille pikkus on 1m ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub selle juhtmega ristuva magnetvälja poolt jõud 1N, siis on välja magnetinduktsioon üks tesla (1T).
B= F: I*l
Tesla on sellise välja magnetiline induktsioon, kus vooluga raamile, mille pindala on 1 m2 , mõjub maksimaalne jõumoment 1 Nm, kui raamis on vool 1 A.
Sellest järeldub ka jõujoonte suund, sest magnetnõel pöördub jõujoone või tema puutuja suunda.
Kruvireegel - kui kruvi teravik liigub tera suunas, siis kruvipea pöördumise suund näitab magnetinduktsiooni suunda.
Maa magnetväli on peaaegu nagu magneetiline dipool , mille üks poolus asub Maa geograafilise põhjapooluse ning teine lõunapooluse lähedal
Elektrimootori tööpõhimõte põhineb vooluga juhtme liikumisel magnetväljas, mis omakorda põhineb vasaku käe reeglil.
Magnetvälja jõujoon- mõtteline joon, mille igas punktis on B- vektor suunatud piki selle joone puutujat.
Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale elektrilaengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga. Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda.
F on jõud (ühik njuuton N)
E on elektriväli ( volti meetri kohta V/m)
B on magnetväli (veeberit ruutmeetri kohta Wb/m2, ehk tesla T)
q on osakese laeng (kulonit C)
v on osakese hetke kiirus (meetrit sekundis m/s).
Magnetiline läbitavus on füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda erineb magnetiline induktsioon homogeenses keskkonnas magnetilisest induktsioonist vaakumis.
Diamagneetikud – ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välisele väljale vastupidises suunas, mille tõttu summaarne magnetväli diamagneetiku sees on veidi nõrgem väljast vaakumis;
Paramagneetikud – ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad vähesel määral välise magnetvälja mõjul välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli paramagneetiku sees on veidi tugevam väljast vaakumis ;
Ferromagneetikud – ained, mille molekulide magnetväljad orienteeruvad välise välja mõjul olulisel määral välise välja suunas, mille tõttu summaarne magnetväli ferromagneetiku sees on oluliselt tugevam väljast vaakumis (;