pole sünteetilise otsustuse puhul tegemist aprioorsusega. 3. Mis on Kanti järgi kogemus- ja tajuotsustus+ selgitage nende vahelist erinevust Kanti poolt kasutatud näidete najal- tooge välja vähemalt kaks erinevust. Tajuotsustus põhineb kellegi hetkelisel tajuseisundil ehk mida keegi tunneb teatud ajahetkel. Tajuotsustus on subjektiivne, ta ei pea ühtima teiste inimeste hetkeliste tajuseisunditega. Kogemusotsustus põhineb kogemusel, mis on saadud. Kogemusotsustus peab olema nii vaadeldavale isikule kui ka teistele isikutele sama tajuga ning seetõttu on see ka objektiivne. Näiteks tuba on soe, see on tajuotsustus, on minu hetkeline tajumine ning kellegi teise jaoks võib tuba hoopis külm olla ning samuti võib järgmisel hetkel ka vaadeldava isiku jaoks tuba külm olla. Teiseks näiteks suhkur on magus, see on tajuotsustus, seda ei pruugi igaüks arvata, sest magus on suhteline mõiste ning magusaaisting on igaühel erinev
Ühtesid nimetab ta kogemusotsusteks ja teisi tajuotsusteks. Kõik meie otsused on algselt tajuotsused, hiljem anname me otsustele aga suhte objektiga ehk siis nad muutuvad objektiivselt kehtivaks ja seega on tegemist kogemusotsusega. Kogemusotsused on empiirlised ehk siis kogemustest tulenevad. Neil on peamiselt objektiivne kehtivus ja nende alus on vahetus meelekaemuses. Objektiivse kehtivuse annavad neile arumõisted ( ehk arus loodud mõisted). Kogemusotsustus annab mulle objekti kogemuse. Kogemus on objekti tunnetus, mille subjekti enda tegevus on võimalikuks teinud. Kogemus esineb objekti produtseerimisena subjekti poolt, mille tulemusena ta tunnetab nii iseenese kui objekti loomust. Kogemusotsustuses langeb objekti tunnetus kokku iseenda tunnetusega, mistõttu osutub võimalikuks tunnetuse objektiivne iseloom. Tajuotsused kehtivad subjektiivselt ja nad ei vaja puhast aurmõistet, vaid tajude
inimesed tunnetavad mingeid objekte ühtemoodi. Tajuotsustused on subjektiivsed, ei saa nõuda, et kõik inimesed teatud objekte sarnaselt tajuvad. Kuigi mõlemad otsustused on kogemuslikud ehk empiirilised erinevad nad teineteisest. Otsustus tuba on soe saab olla vaid tajuotsustus kuna on subjektiivne, kuigi minu jaoks võib tuba soe tunduda ei ole see kõikide inimeste jaoks ühene, leidub palju neid, kelle jaoks tuba on jahe. Õhk on elastne on aga üldkehtiv ehk kogemusotsustus kuna ei sõltu subjekti seisundist ning kõik inimesed seostavad omavahel õhku ja elastsust. Erinevuseks tajuotsustuse puhul pole taju seotud mingi kindla mõistega(kui päike paistab kivile, muutub see soojaks), kogemusotsustuse puhul aga on(päike soojendab kivi - päikesepaiste on seotud kivi soojenemisega). Lisaks on tajuotsustused subjektiivsed, kogemusotsustused aga objektiivselt, kõigi jaoks paratamatult kehtivad. Bacon:
Ehkki ka niisugused otsustused on tänu nende ühendavale funktsioonile erinevad nendest tajudest, mida nad registreerivad, sisaldavad nad siiski üksnes neid mõisteid, mis on abstraheeritud meelelisest kaemusest. Tajuotsustustest eristab Kant kogemusotsustusi – objektiivseid empiirilisi otsustusi nagu näiteks “Kui päike paistab kivile, siis soojeneb kivi paratamatult”. Kahe nimetatud otsustusliigi vaheline erinevus on järgmises. Esiteks kehtib kogemusotsustus objekti ja mitte üksnes subjektiivse mulje kohta. Muidugi saab objekt olla inimesele antud üksnes subjektiivse mulje vahendusel ja Kant ei arva sugugi, et igasugune taju tingimata 1 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. moonutab tajutavat objekti. Küll aga on taju alati konkreetse empiirilise isiku taju ja antud tema individuaalse seisundi vahendusel. Teiseks, kui kogemusotsustus on tõene, siis on ta
Ükski keha pole = iga keha on, pole mitteulatuvuslik = on ulatuvuslik. Selles lauses mängib öeldis suurt rolli. Iga väidet saab tõestada kas sellega nõus olles või seda eitades. Sünteetiliste otsustuste korral on vaja lisaks vasturääkivuse seadusele ka teist printiipi, kuid ükskõik millisest printsiibist ka ei tuletataks, alati tuleb seda teha vasturääkivuse seaduse kohaselt. Kant jagab sünteetilised otsustused kogemusotsustusteks ja matemaatilisteks otsustusteks. Kogemusotsustus ei saa tema arvates olla analüütiline, sest sellisel juhul ei pruugita oma mõistele leida kinnitust kogemuselt. Kant rõhutab aprioorsust ehk puhtast arust ja puhtast mõistusest tulenevat tunnetust mõlemas kogemuse liigis. Sellega ta üksiti ka kaitseb oma seisukohta, et metafüüsika on filosoofiline tunnetus. Teisisõnu räägib ta tunnetusest, mida minu arvates võib iga indiviid täiesti
Selliseks näiteks võib olla 7+5=12. Meile võib algselt tunduda, et see summa on kahe arvu ühendamine üheks arvuks, kuid algselt me ei mõtle missugune see tulemus on. Võttes appi abivahendi kaemuse ja liidame järk-järgult ühele ühikule teise, jõuame tulemuseni. Tunnetusliku sisu poolelt ei anna analüütiline otsustus midagi juurde, kuid seevastu sünteetiline rohkendab meie tunnetust, kuna lisab meie mõistusele midagi juurde. 3) Kanti järgi on kogemusotsustus selline empiiriline otsustus, millel on objektiivne kehtivus (st kõik inimesed peaksid tegema samalaadseid järeldusi). Kui otsustusel on aga subjektiivne kehtivus (kehtib ainult kindla inimese tajutu kohta), on see tajuotsustus. Väited tuba on soe, suhkur on magus ning koirohi on mõrkjas on tüüpilised tajuotsustused, mida muuhulgas ei saa muuta objektiivseteks/üldkehtivateks. Teatud juhtudel peab see siiski võimalik olema, kuna kõik meie otsustused on algselt tajuotsustused.
annaabi.ee 
