Tööturg- Süsteem, milles ühed pakuvad tööjõudu aga teised töökohti Tööjõud- Pakutavad teadmised ja oskused töö tegemiseks Tööturg- turg, ühed otsivad inimest kes tööd teeks ja teised töötajat Tööpuudus- Tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti Tööjõupuudus- Pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid Tööandja- Tööjõu otsija Töövõtja- Tööotsija Juriidiline isik- Tööandja(firma, ettevõte) Füüsiline isik- Töövõtja ehk üksikisik Tööleping- Sätestab töötingimused, palga suuruse, töö- ja puhkeajad ning muu sellega seonduva Töölepingu lõpetamine- Vabatahtlik või sunniviisiline töölt lahkumine Töövaidluskomisjon- Tegeleb töövaidluste kohtuvälise lahendamisega Tööinspektsioon- Riigiasutus, mis tegeleb tööalaste probleemidega Töötu- Tööealine- ja võimeline inimene, kes ei tee tööd Tööhõivepoliitika- Aitab tööotsijaid
reaalset ostujõudu 5. Elukallidus elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8. Absoluutne vaesus seisund, kus inimese tulu jääb allapoole teatud minimaalset taset 9. Sotsiaalne tõrjutus olukord, kus inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde; nt. võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele; ka infotehnoloogiale 10. Leibkond sotsiaal-majanduslik üksus, mis koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased 11
- Tsiviilasjade ja kriminaalasjade lahendamise erisused - Korrakohase kohtupidamise üldpõhimõtted, põhimõtted enne istungit, istungi ajal ja pärast istungit 6. Riik ja majandus 1) Turumajandus (õpik lk 119-123, TV ül 104) - mõisted: turumajandus, turunõudlus, pakkujad, hind, omahind, müügihind, turuhind, asenduskaup, täiendkaup, ostujõuline nõudlus, turutasakaal, täielik konkurents, mastaabisääst, monopol, turutõrked. - Turumajanduse üldpõhimõtted - Konkurentsi liigid 2) Konkurents ja riigi roll majanduses (õpik lk 115-118, 124-125; TV ül 99-103, 105-106) - mõisted: tootmisressurss, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, subsiidium, välismõju, erahüvis, ühishüvis. - Erinevate majandamissüsteemide võrdlus plussid ja miinused - Maksu- ja hinnapoliitika erinevad võimalused
kasutada olla. Seda liiku abiraha nimetatakse toimetulekutoetuseks. 13. Palgatöö- niisugune töötamise viis, mille eest makstakse tasu rahas. 14. Vabatahtlik ehk ühiskonlik töö on see kui on soov ennast teostada ka kohaliku elu või ühiskonna tasandil. 15. Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ja teised otsivad töökohti. Osapooled on ostjad ja müüjad. 16. Tööturu iseloomulikud jooned: Ostjad ja müüjad, konkurents, tööpuudus ja tööjõu vajadus, osapoolte huvide seotus. 17. Tööpuudus on see kui töötajaid on rohkeim kui pakutavaid töökohti. 18. Tööjõupuudus on see kui pakutavat tööd on rohkem kui inimesi kes tahaks töökohta. 19. Tööandja ehk siis juriidiline isik. Töövõtjat nimetatakse füüsiliseks isikuks. 20. Töölepingus on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. 21
Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu Tulusiire maksudena laekuva raha ümberjagamine riigi poliitiliste otsuste (seaduste ja määruste) alusel ning riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse; turuhind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Turutõrge ehk turuhälve turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus, kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid Täidesaatev võim vt valitsus Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd
3) Netopalk- palk, mis laekub töötaja pangaarvele ja millelt on maksud maha arvestatud. 4) Miinimum palk- ehk alampalk on tasu, millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta. Eestis 27 kr /h ehk 4350 kr /kuus. 5) Tulemuspalk- töötasu, mida saadakse lisaks põhipalgale ja mille suurus oleneb töö headusest. 6) Preemia- Ühekordne väljamakse, mida makstakse lisaks põhipalgale, mille suuruse määrab tööandja ja mis ei pruugi olla seotud tööalase edukusega. 7) Pank- koht, mis pakub inimestele töötasu hoidmisteenust, tagades turvalisuse ja kokkuhoiu. 8) Deebetkäive- kindlal aja perioodil pangakontolt kulutatud ja väljavõetud summa. 9) Krediitkäive- teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa 10) Intress- Kasvikud- tasu, mida makstakse hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teise poole raha.
turustamiseks vähenevad. Monopol on turuvorm , kus on üks müüja, kes kehtestab hinna, või teenus ,millel puudub asenduskaup. Loomulik monopol kujuneb kui tootmise alustamine nõuab suuri investeeringuid, ja selle koondamine ühte ettevõttesse on odavam. Turumajanduse efektiivsus väljendub : · nõudmise ja pakkumise pika perspektiivi tasakaalus · Tootmisressursside efektiivses kasutamises / vajaduse järgi ,ökonoomselt. · Kui vabadus ja konkurents väldivad võimu koondumist. Turumajanduse puudused : · täielikku konkurentsi esineb tegelikkuses harva · vajadus toota maksimaalse kasuga sunnib loobuma vähetulusatest kuid sotsiaalselt olulistest tegevustest · turumajandus põhjustab majanduslikku ebavõrdsust, igast turutehingust ei võida alati kõik osapooled. Turumajanduse puudused ehk turutõkked kus valitsuse sekkumine majandusse muutub vajalikuks. Riigi ülesanded turumajanduses
oskab uurida ja hinnata ühiskonnas toimuvat. Kodanikualgatus oma elujärje, või seltsielu parandamisel on eestlased ammuaegu juba korraldanud ettevõtmisi. 6. Mõisted: Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole veel maha arvatud. Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvatud; summa, mille inimene saab kätte. Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangalt kulutatud/välja võetud summa. Krediitkäive teatud ajaperioodil pangakontole laekunud summa. Intress ehk kasvik tasu, mida pank maksab hoiustajale või laenaja pangale õiguse eest kasutada teie poole raha. Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/ varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes oman aktsiaid. Deebetkaart
kaudsed: *käibemaks *aktsiisimaks 20% (tubakatooted, alkohol) *tollimaks *hasartmängumaks Kohalikud: kohalik volikogu võib kehtestada: *paadimakse *loomapidamsmakse *teedemakse *reklaamimakse Maksusüsteem - kõik kohalikud maksud ja põhimõtted. Progreseeruv tulumaks - astmeline tulumaks, mida suuremad on inimese tulud seda suurem protsent läheb maha. Proportsionaalne tulumaks - kõigilt võetakse ühesugune protsent. Alam e miinimumpalk - on summa alla mille ei tohi tööandja maksta. Eestis on 4350.- Tulumaksu vaba miinimum - see on osa palgast, mille pealt tulumaksu ei võeta. Eestis 2250.- Brutopalk - inimese väljateenitud palk millest pole veel maksud maha võetud. Netopalk - palk millest on maksud maha võetud juba. Ümbrikupalk - n. ö. must raha, millelt pole maksud maha võetud. Sotsiaalmaks - 33% maksab tööandja asutuse palgafundist (20% pensionifondi ja 13% haigekassale) Tööturg - tööjõu nõudmine ja pakkumine.
a. Hõivatud eraettevõtetes 59% b. Hõivatud avalikus sektoris 29% c. Füüsiliselt isikust ettevõtjad 12% 57) Majandussüsteemid: a. Tavamajandus ehk naturaalmajandus · toodetakse lihtsate tööriistadega · kõik eluks vajalik toodetakse enda jaoks ise · raha praktiliselt ei kasutata · väike kaubavahetus välismaailmaga b. Turumajandus · Määrab vaba konkurents · Hinna kujundab turg · Kaupade ja teenuste valik on lai · Tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest · Mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid c. Plaanimajandus ehk käsumajandus · Määrab riigi kehtestatud plaan · Hinnad kehtestab valitsus · Kaupade või teenuste valik on väike või puudub · Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3
selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avalikustamine Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Täidesaatev võim vt valitsus Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed Töötu tööealine ja võimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda Tööturg süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi, teised (tööandjad) aga töökohti
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eksport, import õ lk 12 Imp
Toimetulekutoetus abiraha, mis makstakse toimetulekupiirini jõudmiseks. Tööturg süsteem, kus ühed pakuvad tööd, teised töökohti. Tööjõud tööealised ja töövõimelised inimesed. Tööpuudus olukord, kus tööotsijaid on rohkem, kui pakutavaid töökohti. Tööjõupuudus olukord, kus töökohti on rohkem, kui töölisi. Tööandja asutus või ettevõte, kes pakub palgalist tööd. Töövõtja isik, kes nõustub töötama teatud tingimuste alusel. Tööleping töövõtja ja andja vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. Töötu tööealine inimene, kellel pole tööd. Tööhõiveamet asutus, mis püüab lahendada töötute probleeme. Aktsia väärtpaber, osak, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist. Aktsionär osanik, aktsia omanik. Väikeaktsionär inimene, kellel on vähe aktsiaid. Tuumikaktsionär inimene, kes omab üle poole firma aktsiatest (omab kontrollpakki). Aktsiakurss aktsia rahalise väärtuse muutuse näitaja.
OTSESED KAUDSED *üksikisiku tulumaks 21 % *aktsiis 20 % tubakalt, volikogu võib kehtestada- *töötuskindlustus 2,8 % alkoholilt, mootori- *paadimaks *pensionikindlustuse II kütuselt *lõbustusmaks sammas 2 % *käibemaks 20 % kau- *maamaks *sotsiaalmaks 33 % - pade ja teenuste hinna- *reklaamimaks jne. maksab tööandja lisana *maamaks *hasartmängumaks Tulumaksu erinevad süsteemid: Proportsionaalne (nagu Eestis) kõigil võrdne % tuludelt meil 2010.a. 21 % Progresseruv e. astmeline mida suurem tulu, seda suurem % maha läheb. Tulumaksuvaba miinimum 2010.a. 2250.- - see on summa, millelt tulumaksu maha ei lähe. Alampalk e. miinimumpalk- summa, alla mille tööandja maksta ei tohi. (4350.- ) Rahandus 1992.a.-st Eesti kroon
Konkurentsi pole. Dumping on see kui keegi teine kastub ka tootma hakata ja mõistlikuma hinnaga müüa, võib suurtootja mõneks ajaks hinnad luua allapoole omahinda, kuni väike võistleja pankrotti läheb või muidu loobub. Pärast tõstab monopoltootja hinna taas kõrgele ja teeb vahepealse kahjumi kiiresti tasa. Omahind on summa, mis kulub toote tootmisele, alghind. Turuhind on omahind + kasum. 4. Arutle, iseloomusta tööturgu. Tööandja on tööjõu otsija ja tema võtab tööle töövõtja, kes on töö otsija. Kui juhtub nii, et tööotsijaid on rohkem kui pakutavaid töökohti, siis see nähtus on tööpuudus. Näiteks praegu Eestis on tööpuudus. Inimesi koondatakse ja iga päevaga tekib uusi ja uusi töövõtjaid, aga tööd pole anda. Kui aga juhtub nii, et pakutavaid töökohti on rohkem kui töö tegijaid, siis seda nimetatakse tööjõupuuduseks. See on siis, et pole kedagi tööle võtta, sest inimesi pole, kes tööle tahaksid.
suurema % oma palgast maksad tulumaksu (Norras – keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks – kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv – teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) – makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) – tööandja maksab vastavalt palgale. Läheb raha ainult pensionideks ja meditsiinile. (mõni ei loe otseste maksude alla)!!! c) Maamaks – makstakse kohalikule omavalistusele Kaudsed maksud: a) Käibemaks (20%) – (poest ostes kaupu või teenuseid) b)Aktsiisimaks – tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) – kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks – riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt Tulumaksuvabamiinimum 144 €
palgast maksad tulumaksu (Norras keskklassi palju). 2) Võrdeline ehk proportsionaalne tulumaks kõik maksavad ühesuguse protsendi oma tulust (Eestis) (Riigilõiv teenustasu, mida tuleb maksta kodanikutehingute eest - nt pass, juhiluba, sünd, abiellumine, surm, korteriost). Otsesed maksud: a) Üksikisiku tulumaks (21%) makstakse palgast riigile. Ettevõtte tulumaks on kaotatud. b) Sotsiaalmaks (33%) tööandja maksab vastavalt palgale. Läheb raha ainult pensionideks ja meditsiinile. (mõni ei loe otseste maksude alla)!!! c) Maamaks makstakse kohalikule omavalistusele Kaudsed maksud: a) Käibemaks (20%) (poest ostes kaupu või teenuseid) b)Aktsiisimaks tubakale, alkoholile, kütusele, (hasartmaks kasiinos) kehtestatud kaubale, millega kaasnevad negatiivsed mõjud, riik tahab, et tarbitaks vähem. c) Tollimaks riiki sisse- või väljaveetud kaupadelt Tulumaksuvabamiinimum 144
olema 25000 eurot. 6. Osaühing – OÜ on äriühing, mille osakapital on 2500(ei ole kohustuslik kohe maksta), osanik ei vastuta oma varaga, osaühing vastutab. 7. Mittetulundusorganisatsioon – MTÜ on isikute vabatahtlik ühendus, eesmärgiks ega põhitegevuseks ei ole tulu saamine. 8. Aktsiisimaks – kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarvele tulu saamiseks. 9. Alampalk – miinimumpalk, mida tööandja võib oma töötajale tema tehtud töö eest maksta. (430eurot) 10. Ametiühing – organisatsioon, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja soovide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjatega. Eestis demokraatlikul põhimõttel. 11. Amortisatsioon – osa põhivahenditest, mis on järkjärgult väärtuse kaotanud(kulunud). 12. Börs – organiseeritud turg väärtpaberitega, kus kaubeldakse nendega. 13
Martin Tiitson, Sander Laide, Peep Bergštein Tööturg REFERAAT Õppeaines: Mikro- ja Makroökonoomika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI 31 Juhendaja: lektor Martin Toding Esitamiskuupäev: 8.01.2014 Tallinn 2014 Sisukord Üldine..................................................................................................................... 3 Tööturu mõiste...................................................................
keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13. Milleks võtta laenu, milleks mitte. Mõiste intress – Intress on piltlikult õeldes raha hind, mis tasutakse protsendiga laenusummalt selle kasutamise eest. Seega on võimalik intressimäära suuruse reguleerimise abil piirata või soodustada tootmist ja tarbimist. 14. Majanduse 3 arenguetappi – ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmisisendite arvukusest. Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis
tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
Väljaõpe ja töötamise kombinatsioon levinud. Tööturule sisenemine suhteliselt kiire. Taani, Holland, Saksamaa, Austria. Ettevõttepõhine inimene alustab püramiidi alt ja karjääri jooksul õpib juurde ja tal on võimalik tõusta. Õppimise protsess toimub ettevõtte sees. Tööstaaz on olulise tähtsusega. Töökatos on katastroof, sest oskused on ettevõtte piires olulised. Konkreetsed 1. Reguleeritud kaasamine ametipõhine tööturg, töökogemuse mõju vähene, oskused ülekantavad ettevõtete vahel, SAKSAMAA 2. Selektiivne välja jätmine ettevõtte põhine tööturg, tööjõu käibekulud kõrged, oskused pole ülekantavad, ITAALIA 3. Võistluslik reguleerimine kasu madalatest sisenemispalkadest, lühiajaline kasu töövõtjatest, USA 4. Selektiivne välja jätmine ja võistustlik reguleerimine PRANTSUSMAA, ROOTSI, SOOME Reguleerituse järgi
lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks). · Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta. (Teadlikkus ja
1) Kolm majandustüüpi: · Vabaturumajandus- Turg on määrav.Iseloomulikud on eraomand(omanik vastutab üritab saada võimalikult palju tulu), kaubad ja teenused(on müüdav),turg(kõik kaubad ja teenused jõuavad inimesteni. Inimesed ise valivad, mida täpselt ostavad ja kui palju, tootjad otsustavad mida ja kui palju müüja), vaba konkurents(kauba mitmekesisisus, ostja otsustab, mida osta. Kes ei suuda oma toodet/teenust müüja, laostub). Riik ei sekku otseselt ei kauba tootmisesse ega jaotamisse.Kõik tahavad oma toodet teenus müüja, võib viia ületootmiseni , kihistumiseni ning monopoli tekkimiseni. 4 omadust: kõik määrab turg, hinna kujundab turg, väga lai kaupade ja teenuste valik, mitmed omandivormid · Käsumajandus- Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõike majanduse seostuvat. Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüsteemi. Tihti planeeri
loodud teenuste ja kaupade lõpptarbimise kogusumma rahalises väljenduses. RKP* (rahvamajanduse koguprodukt) antud riigi tootmistegurite poolt teatud perioodi jooksul loodud teenuste ja kaupade kogusumma rahalises väljenduses. Kui SKP lähtub territoriaalsuse printsiibist, siis RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte. 3) SKP arvestamise meetodid (3 tk) 1. sissetulekute (ehk tulude) meetod 1) rahvatulu (RT) = palk + rent + intress + kasum 2) SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud 2. tarbimise (ehk kulude) meetod 3. tootmismeetod 1a) SKP = kõigis majandusharudes loodud lisandväärtuste summa 1b) SKP = kõigi harude lõpptoodang Kõigi kolme meetodi puhul peaksime saama SKP väärtuseks identse suuruse! 4) SKP kui mõõtevahendi puudused · SKP-d ei saa samastada ühiskondliku heaoluga;
lõpptarbimisega kaupade ja teenuste kogusumma USA dollarites. Inflatsioon on üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Devalvatsioon-alandatakse raha kurssi välisvaluuta suhtes. · Palk, brutopalk, netopalk- Brutopalk on väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist. · Netopalk on palk, mille töötaja saab kätte pärast maksude ja maksete mahaarvamist. Töölepingusse kirjutatakse tavaliselt brutopalk. 7. Tööturg, tööinspektsioon, töötukassa Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus, sotsiaalabi- Sotsiaalne turvalisus tähendab inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga. Sotsiaalabi hõlmab kõiki rahalisi väljamakseid, mida tehakse kodanike toimetuleku parandamiseks. Neile lisanduvad ühishüved. Sotsiaalkindlustus, mille puhul oleneb saadava toetuse suurus inimese või ettevõtte
kultuuriturismi. Põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni. Tööturg 16. Tööealise elanikkonna jagunemine: töötavad ja mittetöötavad (töötud, koduperenaised jne) 17. Analüüsi Eesti tööealise elanikkonna hõivatuse tabelit lk 30. Millised on järeldused? 18. Mis on aktiivne vananemine? Vananemine, arvestades vananemise kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja vaimseid aspekte. 19. Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Tööturg on pidevas uuenemises, kuna igapäevaselt jääb pensionile vanemaid inimesi, samas aga tuleb rohkelt peale uut tööjõudu noorte näol. 20. Mis tööjõupuudus ja tööpuudus? Tööjõupuudus on kui tööd on, aga töötajaid pole. Tööpuudus on kui töötajad on, aga tööd pole. 21. Mis on struktuurne tööpuudus ja tööjõupuudus? Struktuurse tööpuuduse all peetakse silmas tööjõu kvalifikatsiooni ja töötajate ning
mida me seda kaupa ostes peame maksma. 27. Hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant, mis lihtsustab maaomaniku jaoks laenu saamist ja annab laenuandjale tagatise. *Hüpoteek on pandiõigus, mille alusel on isikul, kelle kasuks on hüpoteek seatud (hüpoteegipidajal), õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Hüpoteegi seadmise asjaõigusleping tuleb sõlmida notariaalses vormis. 28. Intress Intress on rahasumma, mida tasutakse raha kasutamise eest või teenitakse raha kasutada andmise eest. Tavakeeles kasutatakse intressi nimetusena sageli „protsent“, mis pole aga õige, sest tuleb eristada intressi (mida mõõdetakse rahasummas) ja intressimäära (mida mõõdetakse protsentides). Intressimäär on (laenu) põhisummalt tasutav intress, väljendatuna protsentides perioodi (tavaliselt aasta) kohta. *Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha
· Mida toota vajalikku, kuidas toota säästlikult, kellele toota tarbijale. · Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS
6. Osaühing - äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. 7. Mittetulundusühing - isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks pole kasumi teenimine 8. Aastaaruanne - kohustuslik dokument juriidilistele isikutele, mis tuleb esitada kord aastas. Aruande perioodiks enamasti 12 kuud. Annab ülevaate ettevõtte varadest ja kohustustest. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk madalaim palk mida tööandja võib töötajale maksta tema töö eest. 10. Ametiühing - isikute ühendus, mille eesmärk on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. 11. Amortisatsioon -põhivarade (tootmisseaded, masinad) väärtuse järkjärguline vähenemine (kulumine). 12. Börs - organiseeritud kauplemissüsteem, mis pakub võimalikult efektiivset, mugavat ja turvalist
Pooldab keskklassija ajaloolist ja vaimset maarahvas, sest erandlikust ja aarjaliku loodeti sellega heaoluühiskonna lahendada suure vajadust. Doktriini depressiooni eesmärgiks oli majandusprobleemid füüsiliselt hävitada ja klassikonfliktid. „alamad rassid“ juudid, mustlased, slaavlased. 2. Tööturg. Tööhõive. Tööpuus ja tööjõupuudus. Tööränne. Tööseadusandlus. Tööturg on kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ühiskonna eri arengu etappides olid vajalikud erinevad teadmised ja oskused ning seetõttu on ajalooliselt muutunud ka töö iseloom ja tööturu struktuur. Tööhõive näitab riigisisest statistikat töötajatest ja ülalpeetavatest. Tööealine elanikkond jaguneb: MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE e. TÖÖJÕUD MAJANDUSLIKULT
46.Missioon- ülesanne mida soovitakse täide viia, eesmärk 47.Visioon- soovitud tulevikupilt, mida saavutada teatud ajaks 48.Monopol- konkurentsi vorm, kus turul on ainult üks pakuja/müüja 49.Nõudlus- teatud teenuse või toote soov 50.Pakkumine- tähendab erinevaid koguseid mingeid kaupu, mida tootjad soovivad ja suudavad müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel. 51.Palk- ehk töötasu on töö tegemise eest makstav rahaline tasu, mida tööandja maksab töötajale ning mis on enne tööle asumist lepinguga kindlaks määratud. 52.Pankrot - on olukord, kus kohus on võlgniku suhtes kohtumäärusega kuulutanud välja maksejõuetuse 53.Projekt - tegevuste kogum ühe või mitme eesmärgi saavutamiseks 54.Personal - organisatsiooni liikmed 55.Positsioneerimine- mingi asja asukoha kindlaks tegemine 56.Raha on üldine seaduslik maksevahend. 57.Reklaam- võte mille abil otsitakse tarbijaid 58
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
