MUUSIKA AASIAS 20.sajandi I poolel Bollywoodi filmimuusika Bollywoodi võrreldakse tihti Hollywoodiga. Bollywood on mõjutanud indialasi nagu Hollywood USAd. Palju on see avaldanud mõju keelekasutusele ning moele. Muusika bollywoodi filmides on enamasti eelnevalt professionaalsete taustalauljate poolt linti lauldud ning näitlejaid liigutavad laval vaid suud. Mandopop Mandopopiks nimetatakse mandariini keelset popmuusikat. See sai alguse 1920 aastatel. Selle muusika sihtgrupp ning fännid on eelkõige mandariini keele kõnelejad Hiinas, Malaisias, Singapuris, Jaapanis jne.
Braahmani koolid Suuline õppetöö Range distsipliin Usulised kloostrikoolid Nalanda kolledz Õpilasi ka väljaspoolt Indiat Haridus Minimaalne kirjaoskus Vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti ja UusIndia kirjakeeli oskasid lugeda vaid vähesed Islami mõjutused Vallutuslik huvi tärkab 8.saj Delhi valitsejad püüdsid islamiseerida Kerkis uus pealinn Firuzabad Lammutati hindu ehitisi Valdav osa indialasi jäid siiski usule truuks Budism vähenes, dzainism kasvas Kirjandus Eeposed "Mahabharata" ja "Ramayana" Tunti puraanasid (18 suurt puraanat) Kirjandust mõjutas bhakti (õitseng 11.12. saj.) Piiramatu armastus ja andumus jumalate vastu Bhakti ideed kandusid kõikjale üle maa Kabir ja Nanak levitasid bhakti tõekspidamisi Kunst Tihedasti seotud religioonina Palju jumalustele pühendatud templeid Lennukas fantaasia
alad kaasaarvatud Kenya. · Üle 60% elanikkonnast elab slummides. Vanuseline ja sooline koostis · Kenya elanikkond on väga noor. · 40-43% terve riigi rahvastikust on alla 15- aastased, 4,3% on yle 65 aastsed. · Riigi keskmine eluiga on 18, 6 aastat · Ülekaalus on mehed. Rahvuseline ja usundiline koostis · 97% rahvastikust on aafriklased. · Ülejäänud 3% on kas euroopast v6i aasiast pärit · Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. · Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast) · Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse ryhma. · Religioon: 60% kristlased, p6lisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Hõive ehk inimeste tegevusalad · Kenyalastel on põhi elatusalad etnilisest kuuluvusest tingituna karjakasvatamine, turismindus, maaharimine, ärindus. · Eurooplased, araablased ja aasialased
Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi. Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid.
1% ja 2,6% on üle 65 aastased. Riigi keskmine eluiga Kenyas on 18.7%, meeste keskmine eluiga on 18.6% ja naiste 18.8%. Rahvaarvu tihedus 58,1/km². 40 % rahvast elab linnades. 60% elab maal slummides. Maal elav rahvas on koondunud elama peamiselt maa kesk-,lääne- ja loodeossa, sest seal on maa kõige viljakam. 97% rahvastikust on aafriklased. Ülejäänud 3% on kas euroopast või aasiast pärit. Eurooplasi riigis on 40 000, 30 000 araablast ja aasialasi, peamiselt indialasi ja pakistanist pärit inimesi on Kenyas 130 000. Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast). Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse rühma.Religioon: 60% kristlased, põlisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Kenya elanikkonnast umbes 99% moodustavad neegrirahvad, viimastest üle poole kuulub bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka.
välja kaevatud pottidest on avastatud, et Fidzi oli asustatud juba 1000 aastat eKr. Eurooplastest avastas saarestiku esimesena hollandlane Abel Tasman 1643. 1804 rajati Ovalau saarel esimene eurooplaste asundus. Põlisasukail oli tollal ürgkogukondlik kord lagunemas. 1829 allutas pealik Na Ulivau enamiku saartest oma võimule, 1854 astus tema vennapoeg, valitseja Takbombau, ristiusku. Aastast 1874 oli Fidzi Suurbritannia koloonia. Idasaartele asutatud suhkrurooistandustesse toodi tööle indialasi. 1966 sai Fidzi naissoost Fidzi piiratud piiratud autonoomia, asutati põliselanikud, 1935 põlisrahvastiku Liidupartei. 1968 avati Suvas ülikool. Iseseisvuse sai Fidzi 10. septembril 1970, kuid jäi dominioonina Rahvaste Ühendusse. 6 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Fid%C5%BEi http://en.wikipedia
Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. India rahvastik on väga kirev. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad (maaharijad ja kaupmehed), suudrad (töölised) ja puutumatute kast (ühiskonna heidkud) Põhiandmed: Pindala: 3 287 590 km2
Umbes 1919.aastal indiaanlased on otsustanud, et nad tulevad toime ilma Briti valitsejateta. Võitluses India iseseisvuse eest Gandhi kasutas vägivallatu vastupanu meetodeid. Näiteks, tema plaani järgi indialased korraldasid boikoti Briti kaupade vastu ja demonstratiivselt rikkusid seadusi. Peale selle ta rakendas vägivallatut metood indialaste kaitstmiseks Lõuna-Aafrikas, kus ta oli kaubafirma õigusnõustaja. See viis sellele, et mõned seadused, mis alandasid indialasi, oli tühistatud. Sel ajal patsifismi kohta Gandhi vaadete kujunemisele avaldab tugeva mõju Lev Tolstoi. Gandhi arvates vägivald pole tugevate inimeste relv, ainult nõrk ja arg inimene pöördub vägivalla ja vihkamise poole. 4. Kui edukaks võis hinnata Gandhi tegevust? Põhjendage oma seisukohta paari lausega, tooge näiteid. Jah, võib hinnata edukalt, sest 1947. aastal India sai Suurbritannialt iseseisvuse
5`095`837) · 15-64 aastaseid 67 % ( Mehi 20`605`031 / Naisi 20`104`313) · 65 ja üle selle 15,8 % ( Mehi 4`123`464 / Naisi 5`498`540) Keskmine vanus: Meestel 38,5 eluaastat ja naistel 40,7 eluaastat Sünnid: 1000 elaniku kohta 10.67 sündi Surmad: 1000 elaniku kohta 10.09 surma Kõrgeim eluiga: Meestel kesmiselt 76,23 aastat ja naistel 81,3 aastat Rahvused: Valgeid 92,1 %( inglased 86,3%, sotlased 8,6 %, uelsalased 4,9 %, iirlased 2,9 %), musti 2 %, indialasi 1,8 %, pakistaanlasi 1,3 %, muud 2,8%. Rahvastiku tihedus: 243 elanikku /km² (www.cia.gov) Inimene on tegutsenud Inglismaal juba väga kaua. Üks esimesi märke sellest on kindlasti Stonehenge. Kõige tihedamalt on asustatud Kagu-Inglismaa (seal asub ka pealinn London), mis on ka saare jõukaim osa. Mujal on rahvast hõredamalt. Kuigi kolmveerand maast on üles haritud, elab maal inimesi vähe; enamiku kodu on suurlinnas. Suurimad vähemusrahvused on aafrika, India, Pakistani ja
Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on maismaapiir, Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. NIMI Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas on sanskriti Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi. Muistsed kreeklased nimetasid indialasi Indoi () ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus Mall:IPA-hns).Nimi Bharat tuleneb hindu pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui terviku tähistamiseks nime Hindustan (Mall:IPA-hns). See pärsiakeelne sõna tähendab "hindude maad" ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile. India lipp India embleem Riigihümn Jana-Gana-Mana
· Kirjaoskus oli minimaalne. · India keelte vanima ajajärgu kirjakeelt sanskritti, aga ka 9.-10. sajandil arenema hakanud uusindia kirjakeeli oskasid lugeda- kirjutada vaid vähesed. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Muslimite vallutuslik huvi India vastu tärkas 8.sajandil. · Põhja-Indias põrkasid nad aga kohalike riikide tugevale vastupanule. · Lõuna-India vallutamise katsed olid edutud. · Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. · Sahh Firuz arendas ulatuslikku ehitustegevust: rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda. · Kerkis uus pealinn Firuzabad. · Ehitusmaterjali saadi hindu templitest, hindu jumalatel ei jätkunud väge seda takistada. · Budismi mõjud küll vähenesid, kui muslimid olid hävitanud Nalanda kolledzi, kuid dzainism taaselavnes. ISLAMI SISSETUNG JA MÕJUTUSED · Leksikograaf, poeet, ja õpetaja Hemachandra ühendas
rahulepinguid, kuid mitte kõik. Sõjalised operatsioonid rahvusvähemuste elualadel ning valitsuse sunniviisilise ümberasustamise ja sunnitöö poliitika on Birmas tekitanud palju põgenikke etnilistes rühmades. Praegu on umbes 300 000 põgenikku Tais, Bangladeshis ja Indias, peamiselt vähemusrahvuslased. Enne iseseisvumist olid indialased valitsevad linnakeskses äritegevuses. Teise maailmasõja ajal, enne jaapanlaste okupatsiooni lahkus palju indialasi Indiasse. Ka 1950-ndatel aastatel lahkus palju indialasi Birmast, kuna seal kogus hoogu rahvuslik vastandumine ja äritegevust pärssis riigi ärivastane poliitika. 6 5.Arhitektuur Arhitektuur peegeldab riigi Budistlikku kolonialistlikku pärandit. Budistide temlite rohkus on iseloomulik Birmale. Budistlik tempel toimib religioosse koolina,
ja lõunaosa kiltmaa.India on riik Eusaaria mandi lõunaosas.India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötes, enamuse sellest moodustavad rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad ja svannid. India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandi, urdu jt. ... India riigilipp võeti kasutusele 1947. aastal. Lipu keskel olev 24-kodaraga ratas on väga vana budistlik sümbol chakra 2. sajandist e. Kr., mis sümboliseerib elujõu energiat. Safrankollane on julguse, ohvrimeelsuse ja lahtiütlemise värv, valge
eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. Keel India rahvastik on väga kirev. Indialaste põhitunnuse määrab usutunnistus. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Kastikord India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, et rahvastik jaguneb kastidesse.See kujunes välja aarialaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa.Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid.
ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi. Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. Ajalugu Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 3000 1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid.
Roomajaid on 36 ja kahepaikseid 3 liiki. Kalu on 355 liiki. Niiske kliima tõttu on palju lühikesi veerohkeid jõgesid, kuid ainult Reva jõgi on alamjooksul laevatatav. Maavaradest leidub kulda, hõbedat, vase-, mangaani -ja rauamaaki, kivisütt, boksiiti ja fosforiiti. RAHVASTIK 51% rahvastikust moodustavad põlisrahvas fidzilased. Rassiliselt on fidzilased melaneesia rahvas, kultuuriliselt on nad lähedased polüneeslastele. Fidzil elab väga palju indialasi, kellest enamus on 1870ndatel ja 1880ndatel sisse toodud suhkrurooistanduste tööliste järeltulijad. Enamik neist räägib ka hindi keelt. Pärast 1987.a. riigipööret indialaste osatähtsus rahvastikus vähenes. Fidzil on ka anglosakse (australlasi, uusmeremaalasi, inglasi). Polüneeslastele lähedase omaette etnilise rühma moodustavad Rotuma saare põliselanikud rotumalased. 70% riigi rahvastikust elab Viti Levu saarel. 94% täiskasvanutest on kirjaoskajad
Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi hindudeks. Kuid alates 8. sajandi alguses hakkasid islamiusulised Indiat vallutama. Moslemid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemoslemitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. AJALUGU Hinduismi areng on olnud pikk ja keeruline arengu. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: veedade usund
kõrgema staatuse. Loovust imetletakse, eriti rasketel aegadel. Soov leida ise lahendusi domineerib ka India ärielus- eksperimenteerimisse suhtutakse väga positiivselt. Ausus pole just kõige hinnatum väärtus, pigem on see suhteline mõiste. Fatalism on laialt levinud ja tagab lohutust pakkuva taganemisvõimaluse. Kui sul veab, läheb sul hästi; kui sa läbi kukud, siis pole saatus sulle lihtsalt armuline olnud. Selline suhtumine julgustab indialasi riskima. Kaart 6 Kokkuvõte India on olnud kaua aega üks suurima rahvaarvuga riike. See on riik, kus majandus on kõrgelt arenenud. Läbisaamine teiste riikidega rahuldav. Kõik need tegurid on muutnud India maailmariigiks. Indias on valitsenud enamiku iseseisvusajast Kongressi Partei. Seda maad on juhtinud nii Rajiv Gandhi kui ka tema ema. 1947. aastal, peale 200 aastat kestnud Briti ülemvõimu sai India pärast karmi võitlust
Lääne-Eestisse neli stuupat (kupliga kaetud koda). Nende tegevus lõppes 1988.a. Nõukogude võimu poolsete tagakiusamiste tõttu. Sellegipoolest alustas 1980.a. tegevust Eesti Budistlik Liit, millest on kasvanud välja kaks tänaseni Eestis tegutsevat budistlikku kogudust - Eesti Budistlik Kogudus "Drinkung Kagyu Shri Ratna Keskus" ja Tiibeti Budismi Nyngma Eesti Kogudus. Levik ja suunad Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega
Demokraatlik Vabariik ja edelast ning idast Tansaania. Suure osa riigi piirist moodustab Tanganjika järv. [Burundi üldandmed] 1. 2. Elanikkond Erinevalt enamikust Aafrika riikidest on Burundi etniliselt ühtne 99% rahvastikust moodustavad bantu keelkonda kuuluvad rundid, kes omakorda jaotuvad tutsi ja hutu etnilisteks rühmadeks. Eurooplastest elab Burundis kõige rohkem belglasi, vähem prantslasi, itaallasi ja kreeklasi. Aasiast on sinna asunud peamiselt indialasi. (ENE 1985 lk. 661) Burundis kui arenguriigis on üheks peamiseks probleemiks AIDS, hoides kõrget suremuse taset riigis. Ühel viieteistkümnest inimesest riigis on diagnoositud HIV/AIDS. Kõige enam, 51,20% on riigis 15-64 aastaseid elanikke. Samas on äärmiselt suur alaealiste laste, alla 15 aastaste hulk. Vähene üle 65 aastaste inimeste osakaal riigis viitab suurele suremusele noores eas. 2010. aasta seisuga on keskmine elanik riigis 16,8 aastane. Meeste keskmine vanus 2010
01.1948 sai hindu usuäärmuslase käe läbi surma. India ja Pakistani vahel puhkes territoriaalne vaidlus Kashmiri piirkonna pärast. 1947. a kasvas see üle relvakokkupõrkeks. See küsimus pole tänaseni lahendatud. 1947. a jäi India Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks. Brittide kohaloleku ajal olid Indias loodud turumajanduslikud suhted ning ühiskonnakiht, kes pooldas liberaalseid väärtusi. Enamik indialasi elas keskaegsete ühiskonnasuhete tingimustes ning neil olid ka vastavad arusaamad. Seda üritasid kommunistid ära kasutada, ent tulemusteta. Iseseisva India valitsus eesotsas Nehruga suutis luua föderatiivse riigi, kus igal osariigil oli valitav ja suurte volitustega omavalitsus. Valitsusel õnnestus end vürstidest nö lahti osta: vastutasuks võimust loobumise eest säilitati nende maaomand ning määrati väljamaksed riigieelarvest.
India märksõnad.(1, 2 ) 2 INDIA, KUI RIIK India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Peamine tegevus Indias on põllumajandus. (1) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.(1) India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt. Rahaühikuks on ruupia. India on samuti ka üks seitsmest suurimaist riigist.(2) Põhja-India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Indiat ümbritseb lõunast India ookean, põhjast Araabia meri ja idast Bengal. Indial
välja soolamarsi ideega. 1930. aastal 12.märtsist kuni 6.aprillini kõndis ta ligi 400 kilomeetrit Araabia mere äärde soola järele, et ise soola valmistada ja sealjuures protsestida brittide seatud soolamaksu vastu. Mahatma Gandhi uskus, et hindudel on õigus oma soolale ja brittide poolt kehtestatud soolamonopol on ebaõiglane. Ilmselgelt ta seda oligi aga britid ei hoolinud laostunud hindudest. Paljud India elanikud ühinesid temaga sellel retkel. Sealjuures kutsus ta indialasi üles brittide agressioonile mitte vägivallaga vastama. Selle liikumise edu tähistasid mõned inglaste poolsed järeleandmised. Organiseeriti boikotte ka riisile ja erinevatele inglise kapupadele. Mahatma Gandhi kutsus üles inglispärasest riietusest loobuma ja rahva põletama inglaste poolt valmistatud riideid ning kasutama nende asemel ise Indias valmistatud rõivaid. Paljud hindud loobusid isegi tööst kohalikes omavalitsustes
Keraamika oli puna-must. Ornamendid kerged. Induse orust pole leitud ühtki korralikku templit. Arvepidamis-, mõõdu- ja kaalusüsteem oli neil enda oma. Kasvatasid NISU ja OTRA, saagi ülejääk hoidlates. Kasvatati ka RIISI ja PUUVILLA (1. koht, kus puuvillane riie). Põlluloomad elevandid. Kauplesid ümberolevate rahvastega. Induse tsiv kestis 800 aastat, lõpus linnad lagunesid väikesteks kultuurideks. Oletatav lõpp: Indus ajas üle, haigused, kaubanduse varisemine, võõrväed Pärast indialasi tulid AARJALASED. Parem elujõulisus ja tugevamad. Jäid paikseks, võtsid palju Induse kultuurilt üle. VEEDAD aarjalaste pühad raamatud ajaloost. Kirjutati üles 6.saj eKr, loodi 10.saj eKr. Vanim on RIGVEDA enam kui 1000 hümniga. Aarjalased ongi HINDUISMI loojad. Veedad hinduismi pühad raamatud. Palju jumalaid. KASTISÜSTEEM 1. kast eliit BRAHMANID preestrid 2. kast KSATRIJA sõjavägi 3. kast VAISJAD kaupmehed & talunikud 4
Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikonnast. Nad elavad eelkõige Kashmiri osariigis; nende suhted hinduistliku enamusega pole alati hõlpsad. Pandzabi osariiki on koondunud sikhid (2% rahvastikust), kellel on olulisi vastuolusid India riigiga. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähesel määral on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajad). Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab tavasuhtluses peaaegu kolmandik indialasi. Selle muutumisele ühiskeeleks avaldatakse aga suurt vastuseisu, eriti Lõuna-Indias. Nii on kogu maal keeleks hoopis inglise keel. Põhiseaduse järgi on Indias 17 regionaalset keelt, mida kasutatakse ainult kindlates piirkondades. Ülitihe asustus ja kõrge sündivus põhjustavad riigile raskeid majandusmuresid. Umbes 70% indialstest elab maal. 6.1. Kastisüsteem India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on rahvastiku jagunemine kastidesse.
Reimer 15 6.2. Islami periood Indias: Islami sissetung sai Indias alguse pärast seda, kui muhameedlased olid kanda kinnitanud Afganistanis ja alustasid sealt lähtudes 12.saj Põhja-India vallutamist. Põhja- ja Kesk-India aladel kujunes muhameedlaste vallutuste tulemusena välja Dehli sultanaat (13.-16.saj). Muhameedlaste sissetungi tulemusena hakkas Indias levima islami usk. Osa indialasi võttis selle maksusoodustusi lootes ka üle. Nii sai eriti just Loode-Indias valitsevaks religiooniks islam. Muudes piirkondades jäi jätkuvalt domineerima hinduism. Budism kaotas pärast muhameedlaste sissetungi oma tähtsuse ning levis rohkem naaberaladel – Tiibetis ja Ida-Aasias. 1526 vallutas muhameedlasest mongoli valitseja Babur (valitses 1526 – 1530) Dehli ning pani aluse Suurmogulite riigile, mis jäi püsima kuni 19.saj
pealt vaid suulised teadmised. Kirjaoskus oli minimaalne. India vanimat keelt (kui ka uuemaid keeli: hindi, bengali, pandzabi keelt jt), sanskritti, oskasid lugeda-kirjutada vaid vähesed. 4 Islami sissetung/mõjutused 13. sajandil vallutasid muslimid Põhja-India ning seal jäi pikemaks ajaks (1206-1526) püsima Delhi sultanaat. Lõuna-Indiat nad vallutada ei suutnud. Delhi valitsejad püüdsid indialasi islamiseerida. Sahh Firuz (1351-1388) arendas ulatuslikku ehitustegevust: · Rajati 40 moseed, 30 medreset, 100 haiglat, 150 silda jm. · Kerkis uus pealinn Firuzabad (selle ehitamiseks kohaletoodud 180 000 inimest arhitektid, skulptorid, ehitusmeistrid sunniti astuma islami usku). Ehitusmaterjalid saadi lammutatud hindu templitest. Samal ajal, kui budismi mõju vähenes, elavnes jällegi dzainism. Leksikograaf, poeet ning
INDIA Oma rahvaste paabeli, uskude rohkuse ja teadmiste erilisusega on India euroolaste silmis tänapäevani üks salapärasemaid piirkondi. 25 Indialastelt kujunes iidsetest aegadest traditsioon suhtuda loodusesse kui templisse. Looduse põhielemendid- maa, tuli, õhk ja vesi- olid indialase kosmilises mudelis tema võimsad abimehed. Kõige vanemad pühad raamatud Indias on veedad. Enamik indialasi on veendunud, et veedad on jumalate loodud, et nad on alguseta ja igavesti kestvad. Laiemas mõttes kujutavad veedad endast nelja samhitat, millele lisanduvad brahmanistlikud seletused brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks.
võim on olnud aastaid Al Thani perekonna käes. Riigil on maailma suurimad naftavarud ning Katar on ühtlasi maailma rikkaim riik. Katari majandus põhineb nafta- ja gaasitööstusel. Katari põhjaosa on kaetud luidetega, keskosa kivikõrbega ja lõunaosas on liivakünkad. Rannikut ümbritsevad korallrahud. Kataris valitseb kuum troopiline kliima. Rahvastikust moodustavad väga väikese osa põliselanikud Katari araablased. Sama palju elab riigis iraanlasi, indialasi, pakistanlasi, vähem pärslasi. Riigi pealinnas Dohas elab 80% rahvastikust. Pealinna linnaruum on kujundatud ühendades modernse traditsioonilisega. Vee lähedus annab võimalused kalastuseks, pärlipüüdmiseks ja kaubavahetuseks. Ametlik riigikeel on Kataris araabia keel. Enamik Katari inimesi räägib aga rohkem kui ühte keelt. Katari inimesed on sügavalt usklikud. Riigi ametlik usk on islam, kuid tolerantsed ollakse ka teiste uskude suhtes. Katari inimesed peavad Ramadani ning selle
9. INDIA Oma rahvaste paabeli, uskude rohkuse ja teadmiste erilisusega on India euroolaste silmis tänapäevani üks salapärasemaid piirkondi. 25 Indialastelt kujunes iidsetest aegadest traditsioon suhtuda loodusesse kui templisse. Looduse põhielemendid- maa, tuli, õhk ja vesi- olid indialase kosmilises mudelis tema võimsad abimehed. Kõige vanemad pühad raamatud Indias on veedad. Enamik indialasi on veendunud, et veedad on jumalate loodud, et nad on alguseta ja igavesti kestvad. Laiemas mõttes kujutavad veedad endast nelja samhitat, millele lisanduvad brahmanistlikud seletused brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks.
ning seda, et ta on vastu astunud vägivallale. Dalai-laama on püüelnud rahumeelsete lahenduste poole, mis põhineksid vastastikusel austusel. Tema soov on säilitada oma rahva ajalooline ja kultuuriline pärand. Ta on kirjutanud autobiograafia ,,Vabadus paguluses", mis on ka eesti keeles ilmunud. Tema Pühadus 14. Dalai-laama. LEVIK JA SUUNAD Kui Buddha suri, oli tema järgijateks hakanud juba tuhandeid indialasi. 3. saj eKr valitses suuremat osa tänapäevase India territooriumist kuningas Asoka, kes saatis budistlikke misjonäre teistesse maadesse Buddha õpetust levitama. Budism juurdus Kaug-Idas, sulandudes kohalikesse usunditesse (nt Jaapanis sintosse ja Hiinas taoismi). Osa budiste jumalustas Buddha, teised pidasid teda aga filosoofiks nad järgisid tema põhimõtteid, kuid jätkasid teiste jumalate austamist. Paljudes kohtades segunes budism traditsiooniliste uskumustega
Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi. Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega. Ajalugu Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 30001500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur, mille kandjad olid ilmselt draviidid. Varajane faas: vedade usund
annaabi.ee 
