dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool IFMAX, mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, maksimaalväärtusena või impulssvooluna, viimasel juhul antakse ka impulsi kestus; 2
kasutatakse reeglina suurevoolulistel dioodidel ja tavaliselt on see parema jahutuse võimaldamiseks ühendatud dioodi katoodiga. Kasutusel on olnud erinevaid dioodide liigitusi, praegu on enamlevinud dioodide liigitus lähtudes nende kasutusalast. Kui dioodis leiab kasutust P-N-siirde põhiomadus s.o. ühesuunaline elektrijuhtivus ehk ventiili toime, nimetatakse neid dioode põhidioodideks ehk lihtsalt dioodideks. Kui aga leiab kasutust mõni P-N-siirde eriomadus, nagu näiteks P-N-siirde mahtuvus, siis on tegemist eriotstarbeliste dioodidega. Põhidioodideks on alaldusdioodid ja lülitidioodid (ka universaal ja impulssdioodid). Eriotstarbelistest dioodidest on enamlevinud stabilitronid (zenerdioodid), mahtuvusdioodid, valgusdioodid, fotodioodid. Dioodide põhiparameetrid on järgmised: 1. suurim lubatav pärivool I , mis antakse dioodi tüübist sõltuvalt kas keskväärtusena, FMAX
märksa rohkem. Seejuures loetakse impulsiks lühiajalist pinge, voolu või võimsuse kõrvalekandumist Seega kujuneb praktiliselt piiramisnivoo pingeallika pingest mõnevõrra suuremaks.4.3 Piirikud mingist teatud suurusest.Impulsikuju: See on pinge, voolu või võimsuse muutumise seaduspärasus piirikuteks nimetatakse lülitusi mille väljund pinge järgib sisend pinge kuju kuni teatud tasemini mida impulsi vältel. Periood on ajavahemik ühe impulsi algusest kuni teise samapolaarse impulsi alguseni. nimetatakse piiramis nivooks selle ületamisel jääb aga väljund pinge muutumatuks. Võib vaadelda ka Impulsi kestvus on ajavahemik impulsi algusest kuni tema lõppemiseni. Pausi kestvus on ajavahemik piirikuid lülitustena mille abil mingi osa signaalist lõigatakse ära kui väljund signaalis puudub see osa
täiendavaid elektrone, mis suurendab vastuvoolu ning sellise vastuvoolu suurenemine võib viia läbilöögini. 1.5 PN siirde sagedusomadused Päri- ja vastusuuna reziimide kiirel vaheldumisel toimub laengukandjate ümber paiknemine P osast N ossa ja vastupidi. On ilmne, et see protsess võtab aega, järeikult ei saa tekkida vastusuuna takistus hetkeliselt ning tulemusena tekib vastupingelise poolperioodi algul tavalisest suurem vastuvoolu impulss. (joonis) Kui mingis pooljuht seadises kasutatakse PN siirde põhiomadust siis tuleb arvestada et siirde sagedus omadustel on alati mingi piir, seejuures see piir võib olla erineb sõltuvalt sellest, millist tehnoloogiat on kasutatud siirde kujundamisel. 1.6 Pooljuht dioodid Pooljuht seadiseid mille põhiosaks on ühe siirdega pooljuht kristall nimetatakse pooljuht dioodideks. Seejuures jagunevad dioodid kahte suurde gruppi: 1. põhidioodid 2
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor
võimendid, integraalvõimendi) 3. Signaali iseloomujärgi · madalsegedusvõimendid helivõimendid helisageduslike sageduste võimendamiseks, iseloomulik et nad toimivad helisageduste piirkonnas (20 Hz-20KHz) · alalispingevõimendi ( 0-3..5KHz) põhiline kasutamis ala on automaatikas, andurite puhul mille väljund on alalispinge (termopaar, termotakisti) · ribavõimendi võimendi, mis võimendab väga rangelt määratud suhteliselt kitsas sagedusalas (f1-f2) see sagedusala võib kuuluda erinevate sagetuste piirkonda, on olemas madal sageduslike helivõimendeid [katlaleegi signalisaator, tetonatsiooni andur(5KHz on kõlina hääl-süüde on vale)] Parameetrid: 1
..........................237 Komponentide tootjad ...........................................................................................................237 Aineregister................................................................................................................. 238 5 Tähised Sümbolid A võimendi q töötsükkel B andur R takistus kondensaator r raadius D digitaalseade S lipistus G generaator s operaator L reaktor, drossel T periood, ajakonstant M mootor t aeg R takisti U pinge S lüliti v kiirus T trafo X reaktiivtakistus VD diood x,y tasandi teljed
püütakse vältida. Niisugune reguleerimisviis on jäänud kasutusele vaid üksikjuhtudel, nt. vanemat tüüpi alalisvooluajamites, kus mootori ankruahelasse on lülitatud reostaadid. Tänapäeval on energiasäästu saavutamiseks peaaegu kõikides jõuseadmetes hakatud rakendama koormuspinge ja -voolu impulssreguleerimist lüliti abil. Levinum impulssreguleerimise viis on pulsilaiusmodulatsioon (pulse width modulation, PWM), mille puhul on konstantse sisendpinge korral regulaatori väljundpinge keskväärtus võrdeline impulsside laiusega (joonis 4.13). Sujuva reguleerimise saavutamiseks peab lüliti kommutatsioonisagedus olema küllalt suur. Niisugusteks lülititeks sobivad kõige paremine suure toimekiirusega jõupooljuhtseadised. Aktiivkoormuse sisse- ja väljalülitamisel probleeme ei teki, sest ahela pinged ja voolud on võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt
võimsusvõimendist ehk lõppvõimendist. Eelvõimendi põhilised plokid on struktuurskeemil näidatud. Konkreetses võimendis võivad mõned struktuurskeemil näidatud plokkidest puududa. Üks aste võib täita mitut ülesannet, näiteks töötada korraga tämbri regulaatorina ja pingevõimendina, ka plokkide järjestus võib olla teistsugune, näiteks pingevõimendusaste võib olla tämbriregulaatorist eespool. Stereovõimendi puhul on kaks samasugust kanalit A ja B kanal. Stereovõimendis töötavad rööbiti kaks võimenduskanalit ja lisandub stereotasakaalu regulaator ehk stereobalanss. Helisagedusvõimendi struktuurskeemi määravad temale esitatavad nõuded. Neid väljendatakse kvaliteedi parameetrite ehk tunnussuuruste kaudu. Olulisemad parameetrid on: · Väljundvõimsus · Modulatsioonimoonutus ehk ebalineaarmoonutus · Talitussagedusala ehk läbilaskeriba laius · Müratase Väljundvõimsus
Ühispinge ülekandetegur on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. Ühissignaali nõrgendustegur väljendatakse reeglina detsibellides. -Nihkepinge UN – diferentsiaalpinge, mis tuleb rakendada OV sisendite vahele, et väljundpinge oleks 0. Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. -Sisendvool Isis – sisendite voolude aritmeetiline keskmine sisendpinge puudumisel. -Sisendtakistus diferentssignaalile Rd sis - ekvivalentne sisendite vaheline takistus nõrga signaali korral. Bipolaar-sisendtransistoridega OV-de R d sis on mõni MΩ. Sisendvool läbi sisendtakistuse on ainult mõni nA. -Sisendtakistus ühissignaalile Rü sis on ekvivalentne takistus sisendi ja 0-klemmi vahel. -Suurimad väljundpinged U+v , U-v – suurim võimalik positiivne ja negatiivne väljundpinge etteantud koormustaktistuse korral.
on olemas lampvõimendid, transistor võimendid ja intergraal võimendid. Sõltuvalt sellest kas põhiliseks võimendatavaks parameetriks on pinge, vool või võimsus eristatakse pinge, voolu ja võimsus võimendeid. Väga levinud on liigitada võimendeid eel ja lõppvõimenditeks. Eelvõimendi ülesandeks on suurendada signaali pinget või voolu sel määral, et sellest piisaks lõppvõimendi tüürimiseks ehk võib ka öelda et eelvõimendi väljund ühendatakse lõppvõimendi sisendiga. Lõppvõimendi ülesandeks on arendada koormusel nõutavat signaali võimsust, ehk lõppvõimendi väljund ühendatakse alati koormustakistusega ja lõppvõimendi peab olema kujundatud nii, et ta suudaks arendada koormustakistuses nõutavat võimsust. Järgmine liigitus liigitab kasutus otstarbe järgi. Kuna kasutus otstarbest sõltub olulisel määral ka võimendilt nõutav amplituudi sagedus karakteristika, siis on ka
alaldamiseks (alaldusdioodid, ka: pinddioodid) ning kõrgsageduslülitustes moduleeritud kõrgsagedusvõnkumistest moduleeriva signaali (infosignaali) eraldamiseks e. detekteerimiseks. Dioodi pinge-voolu tunnusjoone mittelineaarsus võimaldab dioode kasutada kõrgsageduslike võnkumiste sageduste liitmiseks ja lahutamiseks (segustusdioodid) ning kordistamiseks (varaktordioodid). Tööks kõrgetel ja ülikõrgetel sagedustel peavad dioodi mahtuvus ja seda määrav pn-siirde pindala olema küllalt väikesed, mille saavutamiseks kasutatakse eritehnoloogiaid (punktdioodid, Schottky dioodid). Schottky dioodide päripingelang on siirde erilise ehituse tõttu tunduvalt madalam kui teistel dioodidel (pn-siire kujuneb siin mitte kahe erineva juhtivustüübiga pooljuhi kontaktpinnal, vaid n-pooljuhi ja metalli kontaktpinnal). Schottky dioodid on eriti kiiretoimelised, nende päripingelang on tavaliselt 0,3 ... 0,35 V piires ja lubatav
koormustak 2k,10k Kui sisendis 0 U0=3..30mV *toitepinged(nomin, min, 3. JOONIS456(paremal) max) *ühikvõimend sagedus loendustriger, impulss lülitab f1-sagedus, mille korral ümber JK->T: J=K=1; JK- võimendusteguri moodul=1 >D:K=-J *talitluskiirus dU/dt- Loendab 0-1-0-1. Lülitub
a. kuni tänaseni transistorelektroonika. 1960.a. 1970.a. diskreetsed transistorid. 1958.a. USA esimesed integraalskeemid (IC), D.Kilby R.Noice. 1962.a. algab integraallülituste seeriatootmine. 1970.a. kuni tänaseni integraalelektroonika. 1970.a. 10 transistori ühele kristallile. 1987.a. 1,5 2,0 miljonit tr. 2000.a. 10 miljonit! 11 Mis on elektronlülituse element? Elektronlamp, kondensaator, induktiivsus, takisti, transistor, diood. ELEMENDI BAAS: I tase ............... diskreetsed elemendid transistor, diood, L, C, R II tase ............... võimendid kui tervikud, loogikaelemendid NING, VÕI, EI III tase .............. triger, kombinatsioonloogika lihtsamad lülitused IV tase ............... loendurid, registrid. Montaazi areng: Plekist sassii peale monteeritud elemendid.
Fototakisti iseloomustus-suuruseks on integraalne tundlikkus, mis on fotovool (valguse toimel tekkiv vool) valgusvoo ühiku kohta takisti pingel 1 V. Sõltuvalt tüübist on see 0,1... 1000 mA/lm · V. Fototakistite käsutamisel tuleb arvestada ka tema inertsiga, mis piirab tema kastamist sagedusteni kuni mõni tuhat hertsi. 2. KONDENSAATORID Capacitor 2.1. Otstarve, liigid, parameetrid Kondensaator on mahtuvust tekitav element, millel on alati kaks elektroodi ehk plaati ja nendevaheline isolatsioonikiht. Kondensaatori mahtuvus sõltub elektroodide pinnast, nendevahelisest kaugusest ja isolatsiooni dielektrilisest läbitavusest. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid püsikondensaatoriteks, mille mahtuvus
vilgukivi-, klaas-, teflon- ja elektrolüütkondensaatorid Muutkundensaatorid liigitatakse: 1. Häälestus e. Pöördkondensaatorid 2. Seade kondensaatorid e. Trimmerid Häälestuskondensaatoreid kasutatakse võnkeringide sageduste vahetamiseks Seadekondensaatorid kasutatakse elektronide omahäälestus tehases või laboratooriumis. Eriliigi moodustavad mittelineaarsed e. Varikap. Nende mahtuvus sõltub pinge samuti temperatuuri ja magnetvälja tugevusest. Eriliigi moodustavad ka mahtuvus dioodid nimetusega varikapid mille mahtuvus sõltub rakendatud pingest ja mõnevõrra ka temperatuurist. Kondensaatori parameetrid e. Tunnussuurused 1) Nimimahtuvus Cn ja nimimahtuvuse hälve Cn. Kondensaatorite nimimahtuvused on standard ridade E192(±0,5%), E96(±1%), E48(±2%), E24(±5%), E12(±10%), E6(±20%)
Võimenduselemendiks saab olla element, mille väljundvool sõltud lineaarselt sisendpingest või sisendvoolust. Sellisteks elementideks on eelkõige transistorid. Sellest lähtudes on: transistorvõimendid, integraalvõimendid, elektronlampvõimendid, magnetvõimendid jne. Töörezhiimist ja konstruktsioonist sõltuvalt jagatakse võimendeid eel- ja K lõppvõimenditeks. Eelvõimendite väljund on ühendatud järgneva astme sisendiga, lõppvõimendite väljund on aga ühendatud koormustakistusega. K 0,7K 0 0,7K0 0 20kHz f 20Hz
Elektroonikas kasutatakse NTC termistore temperatuurianduritena temperatuuri mõõtmiseks, kusjuures teda läbiv vool on väike, et ei tekiks sellest tulenevat soojenemist. PTC NTC Fototakisti – pooljuhttakisti, mille takistus sõltub temale langevast valgusest. Valguse toimel suureneb fototakistis laengukandjate arv ja nende liikuvus, mistõttu takistus väheneb. 25. Püsikondensaatorid, liigitamine, mahtuvus, kasutamine, tingmärk. Kondensaatori tööpõhimõte: andes ühele plaadile positiivse laengu ja teisele negatiivse, siis püüab ühe plaadi laeng indutseerida teisel plaadil vastasnimelist laengut ja vastupidi. Kondensaator – passiivne elektroonikakomponent, mille ülesanne on salvestada elektrilaenguid. Laengute salvestamine on vajalik lühikeseks ajaks suurte võimsuste saamiseks. C=Q/U C=mahtuvus, Q-laeng kulonites 0,866∗ε∗S
[vaata | 1. Füüsikaliste suuruste mõisted, definitsioonid ja ühikud muuda] Voolu töö ja võimsus. Joule-Lenzi seadus. Potentsiaal ja pinge. Elektriväli, suund ja tugevus. Voolu tugevus ja tihedus. Takistus, selle sõltuvus juhi mõõtmetest. Eritakistus. Laeng ja mahtuvus. Induktiivsus. Vooliuallika elektromotoorjõud, lühisvool ja sisetakistus. Voolu töö ja võimsus. Voolu töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t. [ J ] Võimsus on ajaühikus tehtud töö. [ W ] A p= t Joule-Lenzi seadus. Joule-Lenzi seadus : elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline
Pikkov lk 60 Joonisel vasakult paremale: alalisvooluvõimendid, helisagedusvõimendid, kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga võimendirühma kohta on kujutatud sellele rühmale tüüpiline amplituudi- sageduskarakteristiku KU = f (f) kuju, kus KU on võimendi pingevõimendustegur KU = Uvälj / Usis. Võimendatava signaali sageduse järgi eristatakse alalispingevõimendeid, mis on suutelised võimendama kuitahes aeglasi sisendpinge või voolu muutusi (sagedusala ulatub alumisest piirsagedusest fa = 0 kuni mingi ülemise piirsageduseni fü), ja vahelduvpingevõimendeid, millel fa > 0. Vahelduvpingevõimendid jagunevad madalsagedusvõimenditeks (talitlussagedusala u. 10 Hz kuni 100 kHz) ja kõrgsagedusvõimenditeks (fü > 100 kHz). Võimendid võivad olla kas lairibavõimendid, millel suhe fü / fa võib ulatuda tuhandeni ja fü mitmekümne megahertsini, või kitsasriba- e
SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik. Volt V U Pingeühik.
· striimeri liikumise ajast · pealahenduse liikumise ajast Tugevalt mitteühtlases väljas , kus: s on elektroodide vahekaugus vstr on striimeri liikumise kiirus Anoodstriimeril ja katoodstriimeril on erinevad kiirused. Striimeri kiirus sõltub ka elektroodide kujust Striimerite keskmised kiirused 20. Pingeimpulss ja volt-sekundkarakteristiku määramine Joonis 2.17 Pingeimpulsi normeeritud kuju Isolatsiooni katsetamisel on impulsid normeeritud: · standardne e. järsk impulss frondi kestus: tf = 1,2 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 50 s · kommutatsiooni- e. lauge impulss frondi kestus: tf = 250 s impulsi kestus e. poolväärtusaeg: timp = 2500 s Volt-sekund karakteristikuks nimetatakse keskmise lahendusaja sõltuvust rakendatud pingeimpulsi amplituudist
sisaldava väljundpinge efektiivväärtuse suhet VV sellisesse väljundvõimsuse 12 Raadiovastuvõtjad efektiivväärtusse, mis tekib väljundis moduleerimata raadiosageduspinge juures. Siin ei ole arvestatud võrgumüra, mis tekib alaldatud toitepinge puuduliku filtreerimise tagajärjel. Välis- ja varrasantenniga vastuvõtul väljendatakse sisendpinge suurust mV V , magnetantenniga vastuvõtul aga elektrivälja tugevust . m Eristatakse reaalset ja maksimaalset tundlikkust. Reaalne on standartse väljundvõimsuse korral, kui signaali ja müra suhe väljundis on AM signaali puhul 20dB ja FM signaali puhul 26dB
I = U / R (Pinge kutsub esile elektrivoolu) 7. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult alalisvooluga? Käekell, arvuti, kalkulaator, taskulamp, alalisvoolumootorid, alalisvoolugeneraator, hõõglambid, termotakistid, operatsioonvõimendi, elektriring, troll, tramm, elektrokeemia ja galvaanika elemendid. Toiteks vajavad alalisvooluallikaid galvaanielemendid, akud ning alaldid. 8. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad ainult vahelduvvooluga? Trafo, kondensaator, vahelduvvoolugeneraator, vahelduvvoolumootor, asünkroonmootor, elektritööriistad, raadio ja televisioonitehnika, föön, veekeetja, videomakk. (vahelduvvool on perioodiliselt oma suurust ning suunda muutev vool) 9. Nimeta seadmeid ja protsesse, mis toimivad nii alalisvoolu kui ka vahelduvvooluga? Elektrimootor, lambipirn, poolperioodalaldi, täisperioodalaldi. 10. Kas elektriahela arvutustulemused sõltuvad sellest, kas arvutaja arvab voolu
kogu vooluringi ulatuses: Elektromotoorjõu mõõtühik on volt. Elektromotoorjõud on 1 volt, kui 1 kuloni suuruse laengu ümberpaigutamiseks vooluringis tehakse 1 dzaul tööd. Elektromotoorjõu mõistet kasutatakse peamiselt seoses elektromagnetilise induktsiooniga ja elektrokeemiliste vooluallikatega 10.Vahelduvvoolu parameetrid . Siinuselektromotoorjõu saamine vahelduvvoolugeneraatoris. kõrge sisendpinge madal sisendpinge kõrge väljundpinge madal väljundpinge sisendi lekkevool Toite katkestus lekkevool Jõudeoleku toitevool Siinuseline vahelduvvool on kirjeldatav võrrandiga i = Im sin a, i voolu hetkväärtus amprites (A) Im voolu maksimaalväärtus amprites (A) pöördenurk Seda tekitab siinuseline elektromotoorjõud, mis saadakse vahelduvvoolugeneraatoris. 11
Jrk. Nimetused Tüüp Süsteem Vahejaotus Mõõtepiirkond 1. Vattmeeter ~ 0 1 KV 2. Voltmeeter ~ 0 250 V 3. Voltmeeter ~ 0 250 V 4. Ampermeeter ~0 5 A 5. Takisti R (30 , 150 W) 6. Induktiivpool 220 V 3 A 7. Juhtmed 11 tk. (1.5 mm2). 1. Vooluringi skeem. ~ 0-250 V * 0-1kW ~ 0-5 R L * A L ~ 0-250 I 0-120 V U N 3.Töö käik.
Q reaktiivvõimsus (blind power) VAr Volt-amper reaktiivne S näivvõimsus VA Volt-amper magnetvoo tihedus (magnetic flux B T tesla density) v sirgliikumise kiirus (linear velocity) m/s meetrit sekundis Q laeng (charge) C kulon C mahtuvus (capacity) F farad L induktiivsus (inductivity) H henri Q soojushulk (heat energy) J džaul J Inertsimoment (moment of inertia) kgm2 Wkin Kineetiline energia (kinetic energy) J džaul Wpot Potentsiaalne energia (potential energy) J džaul D Diameeter (diameter) m meeter
4.7 Pöörisvoolud 58 4.8 Induktiivsus 59 4.9 Magnetvälja energia 61 3 5. Elektrimahtuvus 62 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli põhikooli füüsikakursusest) 62 5.2 Mahtuvuse mõiste 62 5.3 Kondensaator 63 5.4 Ülikondensaator 64 5.5 Kondensaatorite ühendamine 65 5.6 Kondensaatori laadimis- ja tühjenemisvool. Ajakonstant 67 5.7 Elektrivälja energia 69 6 Vahelduvvool 70 6.1 Vahelduvvoolu mõiste 70 6
Tallinna Polütehnikum Energeetika õppesuund Rein Kask ELEKTRIAJAMITE JUHTIMINE Õppevahend TPT energeetika õppesuuna õpilastele Tallinn, 2007 Saateks Erialaainete õpikute ja muude õppevahendite krooniline puudus on juba palju aastaid raskendanud kutsehariduskoolide õpilastel omandada erialaseid teadmisi. Käesolev kirjatöö püüab mingilgi määral leevendada seda olukorda Tallinna Polütehnikumi energeetika õppesuuna õpilastele sellise õppeaine kui ,,Elektriajamite juhtimine" õppimisel. Elektriajamid on üheks põhiliseks elektritarvitite liigiks ja neid kasutatakse laialdaselt kõikides eluvaldkondades. On selge, et tulevased elektriala spetsialistid peavad neid hästi tundma ja oskama neid ka juhtida. Elektriajamite juhtimine ongi valdkonnaks, mida käsitleb käesolev õppevahend. Selle koostamisel on autor lähtunud põhimõttest selgitada probleeme nii põhjalikult kui vajalik ja nii napilt kui võimalik siit ka õppe-
c on raadiolainete levikiirus t aeg impulsi väljakiirgamise hetkest vastuvõtuhetkeni 1.3 Impulssmeetod raadiolokatsioonis. Raadiolokaatori plokkskeem. Radarid töötavad põhiliselt impulssmeetodil, mille eeliseks on sondeerivate impulsside väljasaatmine ja vastuvõtt eri ajahetkedel. See võimaldab kasutada nii impulsside väljasaatmiseks kui vastuvõtuks ühte ja sama antenni. Impulssraadiolokaatori plokkskeem on kujutatud joonisel 1. Sondeeriv impulss Joon 1 Sünkronisaator tekitab lühikeste impulsside jada, mis käivitab modulaatori ja kuvari laotuse. Modulaatori poolt genereeritud negatiivne impulss amplituudiga 17kV käivitab magnetroni - võimsa ülikõrgsagedusliku generaatori, mis toodab lühiajalise ülikõrgsagedus- liku impulsi. Ülikõrgsageduslik impulss suunatakse mööda õõnsat laine- juhet läbi antenni ümberlüliti kitsa suunakarakteristikuga antenni.
edastatav info. Selleks peab kvantimisperiood τ olema vähemalt kaks korda lühem kui signaali spektri suurima sagedusega harmoonilise komponendi periood 1 1 τ= või fi = = 2 f max , (1.1) 2 f max τi kus f max on signaali spektri harmooniliste komponentide suurim sagedus. Juhul kui impulsi parameetrid ei ole määratletud, sisaldab üks impulss ühe biti informatsiooni, s. t impulsi olemasolu võib lugeda signaaliks 1 ning selle puudumise signaaliks 0. Kahe impulsiga opereerides saab edastada 22 = 4 bitti infot jne. Mitmebitiseid impulsisignaale saab kodeerida kahendarvude koodiga ning neid nimetatakse arvsignaalideks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8-, 10-, 12- või 16-bitiseid arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid
Andmed Lahendus q = 4 x 10-7 C E = F/q ; E = kQ/r2 6 F = 8 x10 2 N Q = Er2/k r = 3 x 10 1 m E = 8 x10 2 /4 x 10-7 = 2 x 10 5 N/C = 2,5 Q = 2 x 10 5 x 2,5 x (3 x 10 1)2/9 x 10 9 = k = 9 x 10 9 Nm2 / C2 = 5 x 10 6 C Q=? 3.1.4. Kondensaator. Kehade omadust koguda elektrilaenguid, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Tekitame metallplaatidel, millised on eraltatud üksteisest dielektrikuga potensiaalide vahe. Plaatide vahel tekib elektriväli, mille tulemusena dielektrik polariseerub s.t. saab elektrilaengu. Laengu suuruse ja plaatide vahelise pinge suhe antud konstruktsiooni juures on muutumatu suuurus ning iseloomustab seadme mahtuvust. C=q/U kus: q ( C ) -leengu suurus plaatidel
elektromotoorjõud el. Takistus R oom dim R = L2M T-3I-2 el. juhtivus G S siimens dim G = L-2M-1T3I2 elektrilaeng Q C kulon dim Q = T I induktiivsus L H henri dim L = L2M T-2I-2 el. mahtuvus C F farad dim C = L-2M-1T4I2 magnetvoog, magn. induktsiooni voog Wb veeber dim = L2M T-2I-1 magnetvoo tihedus, mag. induktsioon B T tesla dim B = M T-2I-1 1.4. Suured ja väikesed ühikud Mõõdetavate suuruste väärtus võib olla kord suur ja kord väike. Seetõttu on otstarbekas omada ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
