12. klassi kunstiajaloo konspekt Impressionism Impressionismi 1. näitus oli 1874. aastal. Viimane, kaheksas näitus oli 1886.aastal. Sel ajal oli võimul Napoleon III. Impressionism sai alguse Pariisist ja ametlik kunstiinstitutsioon oli SALON (salong, kuhu pandi üles kuulsamad tööd). Saloni mitte vastuvõetud tööd pandi kunstnike poolt üles "Hüljatute salongi". *hakatakse maalima tunnetust ja aistinguid *valguse ja hetkeseisundi maalimine (kiired liigutused) *piirjooned hägused *erivärvilised värvilaigud. Eduard Manet pärit jõukast kaupmeeste perekonnast; mässaja tüüpi; hariduse sai
1774-1840. Saksamaa Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. Kloostrivaremed tammikus. 1809 Rist mäel. u. 1808 Sadam kuuvalgel. 1811. 1810. Caspar David Friedrich. Maastik tammede ja jahimehega. Caspar David Friedrich. Caspar David Friedrich. 1811. Rändur udumere kohal. 1818. Kaarnapuu. 1822. Romantismi maalikunst Jean Louis Andre Theodore Gericault. 1791-1824. Prantsusmaa. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Theodore Gericault. Leda ja luik. Varased 1800ndad. Keiserliku kaardiväe ohvitser. 1812. Tagasi Venemaalt. u. 1818.
Sokeeris kunstipublikut antud maaliga. Impressionistid pidasid teda oma isaks. Veel teoseid: ,,Olympia", ,,Härjavõitlus", ,,Mehhiko keisri Maximiliani mahalaskmine", ,,Rõdu", ,,Berthe Morisot" Impressionismi võib vaadelda kui realismi edasiarendust. 1860ndatel aastatel hakkasid mõned noored kunstinikud realisti esindaja mõtet edastama. 1974 aastal jõuavad need kunstnikud oma esimese ühisnäituseni. Seal oli esindatud ka Claude Monet ,,Tõusev Päike". Noored said hüüdnimeks impressionistid jäädvustasid hetkemuljet. See töö annab edasi väga hästi impressionistide põhimõtet. Impressionistid hakkavad maalima pintslilöökidega. Värvid pannakse kõrvuti ja need hakkavad üksteist mõjutama. Kõik eelnevad kunstivoolud võtsid maalikunstis kasutatusele uued suzeed ja seda tegid ka impressionistid. Nad olid esimesed, kes hakkasid kujutama suurlinna elu, tantsuplatse, suitsevaid vedureid. Nad
Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu. Seepärast loobusid impressionistid oma maalidel teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Nad maalisidki justkui õhku ja valgust. Maalisid ka igapäeva esemeid, loodust ja linnatänavaid. Huvist valguse maalimise vastu töötasid nad otse looduses, heleda päikesepaiste käes. Vahel maaliti ka samu asju aga erinevatel päevaaegadel või aastaaegadel, et saada erinevat meeleolu. Näiteks mõnda puud võis maalida varahommikul, päeval, õhtul, udus, päiksepaistel. Nad kasutasid heledaid puhtaid värve ja asetasid need lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega. Sellised värvilaigukesed andsid õige tooni alles teatud kauguselt vaadates. Värvi ja koloriidi suhtes olid neil samuti omad nõudmised ja tõekspidamised.
Jõgeva Gümnaasium IMPRESSIONISM MAALIKUNSTIS Referaat Koostaja:Karina Sula Juhendaja: Jaana Tiido Jõgeva 2010 1 Sisu Sisu.................................................................................................................................2 Sissejuhatus Mina valisin endale teemaks `` impressionism maalikunstis `` , selle teema võtsin sellepärast, paljud tegid igasugustest erinevatest inimestest ja tundus vähe olevaid neid kes teeks just sellel teemal referaati. Siis uurisingi nimesid ja teemasid ning kõige huvitavamana tundus impressionism maalikunstis. ........................................................................................................................................3 .......................................................................................
IMPRESSIONISM Looduslähedase maalikunsti kõige äärmuslikuma suunana arenes 1870-ndate aastate Prantsusmaal välja impressionism Selle voolu nimetus pärineb sõnast "impressioon", mis tähendab muljet - impressionistid nimelt püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mis nad said ümbritsevast elust ja loodusest. Nad väitsid, et enne neid polnud veel keegi kujutanud looduses nähtut päris õigesti. Ikka anti kogu pildi pind ühetaolise täpsusega. Tegelikkuses suudab aga inimese silm selgesti näha ainult väikest osa ümbritsevast, kõik muu hajub valguse ja värvi ebaselgesse mängu.
kohtusse ja võitsid ja seejärel selle kohe maha müüsid(135000000dollarit) renoir 1841-1919) Tütarlaps lehvikuga(ermitaaz, peterburi) Auguste renoir osales esimesel impressionistide näitusel 1874a. Fotograaf Nadari ateljees(monet, renoir, degas, sisley, camille pisarro, edouard claude monet manet)nad korrralgasid 1886 aastani kaheksa 1840-1926 etendust.nende hilisemad järgijaid nim. Neo ja argentuil postimpressionistideks. tüüpiline monet impressiolisstlik maal. A on küla, Sedööver-meistriteos, tippteos kus käisd maalimas monet,manet, degas.
Sealt tuleb ka sõna contranäitus, mis on uuendusliku kunsti aluseks. See teeb ka maha eelnevat kunstiajalugu, sest tehakse maha asju nagu ajaloo sündmusi, mida maalida ei saa, sest seda ei näe oma silmaga. Realism tõi kaasa endaga ka fotograafia, mis aitas paremini ja täpsemalt jäädvustada tegevust. Saksamaa realism Kui prantsusmaal oli motiiv teisejärguline siis mujal Euroopas muutub realism jutustavamaks. Eriti levib realism Saksamaal. Ajaloomaalidel maaliti kõik detailselt välja. Adolph von Menzel kajastas oma loomingus Friedrich suure ajastut. Ta on oma loomingus esimesi saksamaa kunstnikke kes kajastas suurlinna elu ja tööstusettevõtteid. Teosed ,,Surnud". Venemaa realism Ilja Repin teda peetakse üheks tähtsamaks Venemaa ajaloo maalijateks. Tema kõige kuulsam maal: ,,Burlakid Volgal" Venemaal kujutatakse palju kohalikku elu. Rootsimaa realism Algab vabaõhu maali tõus Skandinaavia kunstis. Rootsis kõige kuulsam Anders Zorn.
IMPRESSIONISM Impressionism kujunes välja 1860-1900 Pariisis. See lõpetab järjest suurema loodustruuduse poole pöördumise ja õpetab järgmise põlvkonna kunstnikele heledate värvide kasutamist. ,,Tähtis pole see, mis on pildidl, vaid see, kuidas sa maalid." 1874 aastal toimus esimene impressionistide grupi näitus. Claude Monet ,,Tõusev päike" andis stiilile nime. Uuendused: · impressionistid kasutavad maalides esemetele pealt näha mitte omaseid toone; · õhu maalimine, sellest sõltub samuti maalitava eseme värvus. (Õhu ja valguse maalimisel kadusid konkreetsete esemete piirjooned. Selleks, et saavutada vajalikku effekti, maalisid kunstnikud komataoliste pintslitõmmetega, pannes lõuendile puhtaid värve neid segamata
Klassitsismi suurmeister arhitektuuris oli Jacques Germain Soufflot, kes ehitas Pariisi Pantheloni. Seda hakati matkima kõikjal Euroopas ja isegi Ameerikas. Kõige tüüpilisemad skulptorid ei olnud prantslased vaid hoopis itaallane Antonio Canova. Ja taanlane Bertel Thorvaldsen. Mõlemad lähtusid antiikaegsest iluideaalidest.Canova tegi Paoline Borghese kuju ja Thorvaldsen ,,Kristus". Mille koopiaid leidub ka Eestis. Ajastu suurim skulptor oli prantslane Etienne Maurice Falconet ,,Vaskratsanik". Maalikunsti matkida eriti ei saanud, kuna seda antiikajal eriti ei tehtud. Seega jäljendati piltidel antiikskulptuure- maalid pidid olema õpetlikud ning võitlema pahade vastu. Vaatamata rangeltele piirangutele, oli sellel ajastul palju maalikunstnikke. Nende hulgas oli teerajajaks Jacques Louis David-,,Horatiuste vanne", ,,Sabiinitarid" ning ,,Napoloeoni kroonimine". Esile tuli ka esimene maailmanimega naiskunstnik-
Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks tehnilist korrektsust: mitmel taiesel näib näiteks kujutatava käsi anatoomiliselt veidralt kokku surutud, mõnes
TÕUSEV PÄIKE“ (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. – 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja
kontaktile Prantsusmaa loodusega. Van Gogh oli äärmiselt tasakaalutu, rahutu ja eksalteeritud natuur; tema elu oli ülimal määral traagiline. Ka tema oli õieti asjaarmastaja ja iseõppija. Noorpõlves tegutses ta väga mitmesugustel aladel. Kunstile pühendas ta end umbes alates a. 1881. Van Goghi vanema perioodi töödes on tunda hollandi meistrite, eelkõige Millet` mõju. Oma laadilt olid need tööd – maastikud ja žanripildid – sünged ja maalitud tumedate pruunide toonidega. Neis piltides on tunda kirglikku ja siirast kaasaelamist, mis jäi iseloomustama van Goghi kunsti ka hiljem. 1886. aastal tuli ta Pariisi ja kunstikaupmehest venna vahendusel tutvus seal varsti impressionistidega. Eriti Camille Pissarro õpetas teda kasutama heledamaid värve, kuid ikka impressionistlikus mõttes – oma nägemismuljete jäädvustamiseks. 1888. aastal töötas van Gogh mõnda aega Lõuna-Prantsusmaal Arles`is
17. saj. Barokk Rembrandt van Rijn 1606-69, Peter Paul Rubens 1577-1640 18. saj. rokokoo 17501800 varaklassitsism 18001850 Kõrgklassitsism J. L. David 1748-1825, J.A. D. Ingres 1780-1867 19. saj. historitsism, eklektika u 17701850 romantism u 18501900 Realism Gustave Courbet 1818-1877 187420. saj. algus Ipressionism:Claude Monet 1840-1926 19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism
TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti ainult valgust ja õhku, mis ümbritsevad loodusobjekte ja
KUNSTIAJALOO III KURSUS Impressionism 1) Vaata Claude Monet` maali Palazzo Mula Veneetsias lk 225 ja too selle näitel välja kolm impressionismile omast tunnust! * Tähelepanu pöörati eeskätt õhu ja selle valguse maalimisele. Kuna need muutusid kiiresti, tuli ka maalida ka kiresti ja vabas õhus. * Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist.
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub
TÕUSEV PÄIKE" (impressioon = mulje) mis andis kriitikutele põhjuse nimetada seda kunstnikerühma pilkavalt IMPRESSIONISTIDEKS. Kunstnikud aga leidsid selle nimetuse endile sobiva olevat, sest oma nägemismulje kujutamist pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel rühmanäitusel nimetasid nad juba ise end impressionistideks. Aastani 1886 toimus veel seitse impressionistide näitust, selleks ajaks oli rühmitus lagunenud. 1880. 1890. aastatel jõudis impressionism ka teiste maade kunstnikeni. TUNNUSJOONED Impressionism on muljete maalimine. Impressionistid leidsid, et kestvaid olukordi looduses on maalida raske, koguni võimatu, sest valguse ja atmosfääri pideva muutumise tõttu muutub lõpmatult ka loodusobjektide nähtav välimus. Seega saab kunstnik kujutada ainult mööduvaid olukordi, fikseerida tajutud muljeid kogu nende juhuslikkuses. Kunstnik võib maalida õieti
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget
Teine suund oli idealiseeriv suund, selle tuntuimad esindajad on ... · Poussin(1594-1665)- Osad peavad teda kõige suuremaks prantsuse kunstnikuks üldse. Peamiseks aineks oli mütoloogiline maal, aga ka veidi usulist ja ajaloolist. Perioodi lõpul ka maastikumaal. Bacchanaal. Arkaadia karjased. Tema on heroilise maastikumaali looja(põhirõhk maastikul, mida ilustavad eepostest või antiikajast pärit motiivid) heroiline maastik on ideaalmaastik. Ideaalmaastik on maastiku pilt, kus põhirõhk on kompositsiooni täiuslikkusel. · Claude Lorrain(1600-1682)- Teda on kutsutud maastikaamli Raffaeliks. Tegevus on ainult maastikule täienduseks, põhirõhk on ikkagi maastikul. Sageli olid taustaks mäed. Tema oli keskpäevase valguse maalija. Teda peetakse kõige suuremaks meistriks valguse kujutamisel. On teinud sadamavaateid. Aknes ja Kalatea. Hommik. Keskpäev. Õhtu. Öö. · 17
Romantism tekib Inglismaal 1780.alguses. Hiljem 1790.alguses juba Saksamaal. Klassitsismile tekib vastandstiil romantism. Romantism levib vaid kujutavas kunstis. Romantismi mõiste romaani mõiste kaudu. Romaan oli populaarseim kirjandusliik. Võib-olla tuli ka romansi mõistest. Tundepaisutus, igapäevaelu, keskaeg eeskujuks. Veidi vähem levinud kui klassitsism. Kunstis hinnati eriti huvitavat koloriiti. Viljelesid zanre, mida klassitsistid madalaks nimetasid: maastik, olustik, natüürmort. Üheks maailmavaate kehastajaks Rousseau: ülistab vaba isiksust, kes ei tunnista reegleid. Rousseau oli masohhist, tema seksuaalelu oli seotud enesepiinasmisega. Loomingus oluline originaalsusnõue. Ülistavad vaba geeniust- reeglite mittetunnistamist. Seni olid loominguga seotud inimesed pidanud elama normaalset ühiskondlikku elu. Romantikud olid esimesed, kes ühiskonnanormide vastu läksid jõid, laaberdasid, mässasid. Romantismi teooria arendasid
peamine. Dürer kajastab ääretu jõu ja väljendusrikkusega oma kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigies tema töödes võib jälgida kahe pooluse hea ja kurja valguse ja pidemsu , mõistuse ja tumedate jõudude meeleheitlikku võitlust. Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a
kujutamise skeemid (kuidas kujutada võidukat inimest, kuidas viha jne kindlad näoilmed ja käeliigutused), kõiki poose ei saa kasutada (vulgaarne ju). Akadeemiline kunst viljeles täiuslikku maailma, puhast ilu. Kõrgeim kunst religioossed, mütologilised, allegoorilised teemad; aste madalamal ajaloosündmused; veel klass madalam paraadportree. (Kõrged zanrid) Kui kunstnik soovis teenida suure kunstniku nime, pidi tegema vähemalt ühe 'suure' pildi. Madalad zanrid: maastik (ka ideaal või mitteideaalmaastik), veel madalam olustikupilt (kaasaegse elu stseen madal..), kõige madalam natüürmort. Täiuslikku kunsti leiab ikkagi ainult antiigist rooma, kreeka. Et saada 'suureks'kunstnikuks veedeti aega Roomas jne. See süsteem toimis umbes 1.maailmasõjani. 19 saj. Teisel poolel hakkas tekkima 'sõltumatu' kunst. püüdis mitte sõltuda akadeemilise kunsti züriidest mis domineerisid. Lõhe akadeemilise ja 'sõltumatu' vahel kasvas aina
botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID