Juhtnöörideks nii üksikisikutele kui ka gruppidele, et oma tegevust korraldada ja hinnata. Moraalprintsiibid on nt. ausus, au (aumõrvad islami kultuuris isegi pereliige võib tappa teise pereliikme ja seda ei peeta ebamoraalseks), häbi (Hiina kultuur enda maine kaotamine on väga suur häbi ja on ebamoraalne). Moraaliprintsiipe iseloomustavad 5 tunnust: 1. preskriptiivsus need oma olemuselt etteütlevad või ettekirjutavad, neid väljendatakse enamasti käskudena (imperatiivsus ära tee seda või teist!) 2. universaliteeritavus kõigile sarnases situatsioonis (kui ma pean ühte tegu heaks, siis pean pidama kõiki sarnaseid tegusid heaks) 3. ülimuslikkus st. moraaliprintsiibid on ülimuslikud teiste printsiipide suhtes näiteks esteetiliste printsiipide ja seaduslike printsiipide suhtel 4. avalikkus moraaliprintsiibid peavad olema tehtud avalikuks, et nad saaks juhtida
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse
müügileping oferdi (pakkumuse) ja aktsepti (nõustumuse) vormis i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert • Ofert konkreetsele isikule – Ofert kohalviibijale – Ofert eemalviibijale • Ofert avalikkusele Vastu- ehk kontraofert • Definitsioon – ofertile (pakkumusele) antud nõusolek, mis sisaldab täiendusi, piiranguid või muid muudatusi. Esialgne aktseptant muutub ise oferendiks i. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus Unifitseerimine - Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne. • Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja -tavadest. • Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped.
st antakse lubadus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda Aktsept - tahteavaldus, milles oferdi saanud isik võtab vastu oferdi, või tahteavaldus, milles oferdi saaja väljendab oma nõustumist oferdiga i. Oferdi liigid, vastu- ehk kontraofert · Ofert konkreetsele isikule Ofert kohalviibijale Ofert eemalviibijale · Ofert avalikkusele ii. Unifitseerimine, standard- (tüüp-) tingimused, dispositiivsus ja imperatiivsus Unifitseerimine: Rahvusvahelised ostu-müügilepingud peavad arvestama asjaoluga, et eri riikides või riikide ühendustes on erinevad äritavad, mis lähtuvad antud piirkonna kultuuritaustast, poliitilise ja sotsiaalse keskkonna eripäradest jne · Seetõttu on astutud samme, et välja töötada reegleid ja soovitusi ühtlustamaks arusaamisi ärikeskkonnast ja tavadest · Tulemuseks on suure üldistusastmega kokkulepped Standard-(tüüp-)tingimused:
avaliku võimu kandja; 4. liigi e. modifitseeritud subjekti teoora: millisele subjektile õigusnormist tulenev käitumiseeskiri on suunatud. Mitte normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku võimu kandjat üleüldse, vaid ainult need normid, mis õigustavad või kohustavad avaliku õigust kui sellist, on avaliku õiguse normid. Autoriks on H.J. Wolf. 5. reguleerimise meetod: dispositiivsus, imperatiivsus. Avalikus õiguses kehtib põhimõte, et lubatud on see, mis on lubatud (karistusõiguses: keelatud on see, mis on keelatud). RIIK: territoorium, rahvas, riigivõim Riiki nähtavas mõttes ei eksisteeri. Riik luuakse inimeste poolt ja inimeste jaoks. Luuakse ka kindlad institutsioonid, mille kaudu riik tegutseb. Riigitekke teooria: 1. Ühiskondlik lepe riigi alus 2
Riigieelses ühiskonnas oli võim korraldatud suhteliselt lihtsalt. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul, erinevalt riigivõimust, polnud ja käitumist juhtisid väljakujunenud tavad. 2.Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Kuna tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajalise ja korduva kasutamise tõttu, tema imperatiivsus on iseenesestmõistetav ja selle täitmiseks ei ole vaja kasutada sunniaparaate. 3.Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse kolme põhitunnuse abil: avalik võim, territoorium ja rahvas (+võimalus võimu teostada). Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab oma territooriumil iseseisvat võimu. 4.Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki?
Õppejõud: Janno Lahe Eksam on komplekskaasused, kus erinevad probleemid, aega u 3h. Õppematerjal: VÕS komm I (§§ 127-140) ja III. AÕS ja TsÜS. RK lahendite nimekiri ÕISs. Üldküsimused: 1. Milles väljendub TsÜS-i ja VÕS-i dispositiivsus ja imperatiivsus LVVS-te reguleerimisel ning missugustel VÕS-s sätestatud juhtudel on LVVS-t reguleeriv leping tühine? Imperatiivsus väljendub kahes aspektis: 1. isikutel endil ei ole võimalik mingeid uusi LVVS-d välja mõelda, 2. LVVS-te regulats sisu on kohati imperatiivselt ette antud, nt ei ole võimalik kergendada kokkuleppeliselt tootja vastutust. Dispositiivsus väljendub aga selles, et pooltel on võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid LVVS-te puhuks. Võimalik kokku leppida nt vastutuse määr. Sellised lepingud võivad olla tühised heade kommete või seaduse vastasuse tõttu. Lisaks tootja vastutus ja §
üldine iseloom selle aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus isiku huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning käitumise prognoositud mall õigusnormis sisalduvas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse sellist, mis on suunatud: normiandja huvide realiseerimisele (parlament), normitäitja huvide realiseerimisele(õigusnormi adersaat), nii normiandjale kui normitäitja huvide realiseerimisele. üldkohustuslikkus selle aspektist iseloomustab õigusnorme imperatiivsus ning vajaduse korral konkreetse sanktsiooni rakendamine. Inimese ja õigusnormi vahel on sotsiaalne seos: sisemine ja väline seos. Sisemise seose all tuleb mõista psüühika tasandil stimuleeritud motivatsiooni käituda kooskõlas õigusnormidega. Välise seose all tuleb mõista formaalset aspekti: kehtivad õigusnormid on vormistatud spetsiifilisel viisil ja vormis ning avalikustatud, üldkättesaadavad, see läbi ka üldtuntud.
Õigusnormid on õiguse osa. Tunnused: üldine iseloom, üldkohustuslikkus, formaalne määratletus, täitmise garanteeritus riigi sunnijõu kasutamise võimalusega. Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnormi tunnused on: a) Üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ja igaüht); b) Üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga); c) Formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel- õiguskeel (normitehniline keel)); Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme suunatus isiku (füüsiline või juriidiline) huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning käitumise prognoositud mall õigusnormis sisalduvas eeskirjas
fikseerib subjektiivse kodaniku õiguse ja juriidilise kohustuse, s.t. õigustuse ja kohustuse millekski ning vastavad subjektid. Õigus on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Kuna positiivse õiguse loojaks on riik, siis võib täheldada, et neil on mitmeid ühiseid tunnuseid. §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormi liigid 1. Õigusnormi tunnused 1) Üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht) 2) Üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga) 3) Formaalne määratlus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel õiguskeel (normitehniline keel) 5 2 Õigusnormi mõiste 1) Õigusnorm on pideva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga
Õigus on sotsiaalse kontrolli eriti efektiivne vahend ja vorm. Õigus ei ole mingi ühiskonnast väljaspool seisev ja alatiselt muutumatu, staatiline nähtus. Ta on sotsiaalses keskkonnas toimiv, pidevalt arenev, kohanev ja muutuv nähtus. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid Õigusnormi tunnused: 1) üldine iseloom - toime hõlmab kõiki ning igaüht; 2) üldkohustuslikkus täitmiseks - imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga; 3) formaalne määratletus - spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel - õiguskeel (normitehniline keel). Õigusnormi mõiste Õigusnorm on pädeva institutsiooni poolt kindlas korras kehtestatud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga. Õigusnormid vormistatakse paberkandjal kirjalikult õigusaktides. NB
Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. Õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua normi-reegli vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget. Tunnused 1) Üldine iseloom (hõlmab kõiki) suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning prognoositud käitumismall õigusnormis. 2) Üldkohustuslikkus (tagatud riigi sunniga) imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. 3) Formaalse määratletuse aspektist iseloomustab õigusnormi: - loogiline struktuur; - eriline normikeel, mis ühelt poolt baseerub vastava emakeele alusele, kuid kasutab erilist formaliseeritud ratsionaalset lauseehitust. 3. Õigusnormi liigid
AÕ reguleerib isikute suhet asjadesse, võim teatud asja üle. AÕ liigub koos asjaga. Omanik võib oma asja välja nõuda igalt isikult, st see õigus kehtib igaühe suhtes. Suunatud kõigi kolmandate isikute vastu nimetatakse absoluutseks õiguseks. Asjaõigus tagab omanikule sisuliselt kaitse rünnete eest tema varale, st tagab eraomandi puutumatuse. Sisaldab norme, millega kõik peavad arvestama (ka need, kes ei osalenud tehingus) imperatiivsus. Objektiivne reguleerib asjadega seotud õigussuhteid (nt omaniku ja hüpoteegipidaja õigused, võõrandamine), st õigusnormide kogum. Subjektiivne mõistetakse õiguslikku seisundit, mis konkreetsel isikul on konkreetse asjaga seoses. 2. Asjaõiguste liigitus Omand ja piiratud asjaõigused. a) Omand: omand on täielik asjaõigus õigus asja kasutada, käsutada ja vallata. Täielik võim asja üle.
- Tasu avaliku lubamise õigus - Asja ettenäitamise nõudmise õigus - Käsundita asjaajamise õigus - Alusetu rikastumise õigus - Deliktiõigus 1-4 on esimeses kontrolltöös, viimane, deliktiõigus on teises kontrolltöös. Lepinguvälised on sellised võlasuhted, mis tekivad muul viisil, kui lepingu sõlmimisest. I kontrolltöö küsimused Üldküsimused: 1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiivsus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel ning missugustel võlaõigusseaduses sätestatud juhtudel on lepinguvälist võlasuhet reguleeriv leping tühine? Lepinguvälist õigust iseloomustatakse võrreldes lepinguõigusega imperatiivsemalt, sest isikutel endil pole võimalik välja mõelda mingeid uusi lepinguväliseid võlasuhteid, see on seaduses ammendavalt reguleeritud. Teatud juhtudel on ka lepingu sisu imperatiivselt ette antud, näiteks ei ole
MTÜ, TulÜ) kui ka ühingud, mis ei ole juriidilised isikud (seltsing, vaikiv seltsing). Ühinguõiguse regulatsiooni esemeks on vaid eraõiguslikud juriidilised isikud. Ühing klassikalises mõttes on leping. Tsiviilõiguslik ühing: seltsing leping, millega kaks isikut kohustuvad; ühingu asutajate tahe ei ole vastastikune, vaid ühine (samasugune). Ühingu puhul on üldjuhul tegemist kestvussuhtega. Ühingu sisesuhe ja välissuhe (kolmandate isikutega). Imperatiivsus vs dispositiivsus Ühinguõiguses kehtib pigem põhimõte, et kõik on imperatiivne (kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud). Kõik välissuhted on imperatiivsed, kuna välissuhetes ei ole võimalik pidada lepingulisi läbirääkimisi. Kui midagi on ühingus kokku lepitud teisti, st vastupidiselt sellele, mis seadus näeb ette, siis see peab olema nähtav. Üldisi reegleid võib muuta.
üldisi grammatikareegleid. "Õigusnormi ülesanne: anda küllaldaselt üldised ja kättesaadavad mõistetavad käitumisreeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud minimaalselt pingutades võiksid määratleda, millisel viisil probleem lahendada", R. David. 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale.
See on aga sekundaarne, esmased on sisesuhted. Väline külg on aga sageli olulisem. Väline külg kõik võimalikud lepingute sõlmimised. Ilma välisküljeta ühing abielu, kooselu. Kohaldatakse seltsingu kohta käivaid sätteid. Vara jagamine tekib ühinguküsimus e seltsingu sätted. Ühinguõiguslikud normid seaduse dispositiivsus. Pole ühest vastust. Võlaõiguse üldpõhimõte on dispositiivsus, siis ühinguõiguse üldpõhimõte on imperatiivsus. On olemas tugevad erandid, nt seltsing. Eraldi nähtus. Nt teine äärmus aktsiaselts praktiliselt dispositiivseid norme pole. Eeldamine tõendamiskoormuse jagamine. 1.1.1 Ühinguõiguse mõiste 1 Esimene küsimus mis ühinguga on tegemist. Börsiühing ohtlikuim isik on tema jaoks see, kes seda juhib. Sest ainult tema suudab selle põhja lasta. Peame kaitsma isikuid turureeglite ees.
Austuse allikas: eriline huvi kuuluda korp. organisatsiooni. Normide täitmiseks võivad olla põhikirjast tulenevad sunnimeetmed (nt väljaheitmine). 4) Õigusnorm (vt. järgmist vastust) 2. Õigusnormi mõiste ja tunnused, ülesanne. Õigusnormi liigid, loogiline struktuur (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). Õigusnorm: 1. Üldine iseloom suunatus isikute huvidele või ühiskonna üldhuvidele (prognoositud käitumismall õigusnormis). 2. Üldkohustuslikkus imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise võimalus. Kõik sotsiaalsed normid põhinevad kohustusel, kuid õigusnormid põhinevad juriidilisel kohustusel, mille täitmise tagab kõigi suhtes riigi sund. Riik loob kehtivat õigust üldistes huvides, et selle toime hõlmaks sotsiaalsete protsesside reguleerimisel kõiki ning igaühte. Kellelgi ei ole moraalset ega formaalset õigust seada ise ennast väljapoole õigust või sellest kõrgemale.
Sisuvabadus lepingu võib sõlmida sellises sisuga nagu pooled vajalikuks peavad. Sõltumata sellest, mis on seaduses kirjas, võidakse ka kokku leppida selles, mida seadus ei sätesta dispositiivsuse põhimõte (VÕS § 5) see on üldpõhimõte ja kehtib siis, kui kuskilt mujalt ei tulene teisiti: nt kui on otseselt öeldud, et teistsugune kokkulepe on tühine (vt VÕS § 113 lg 6 viivise kohta). Dispositiivsusele vastab imperatiivsus ei tohi teistmoodi kokku leppida, kui on seaduses lubatud (nt karistusõiguses). Lepingu võib sõlmida vabas vormis, välja arvatud juhul, kui seaduses ei ole teistmoodi sätestatud. Lepingu sõlmimise klassikaline viis seisneb offerdi ja atsepti vahetuses. Offert on ettepanek ja aktsept on nõustumine. Samal ajal võib lepingu sõlmimine toimuda ka muul viisil (VÕS § 9), kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Päris palju lepinguid sõlmitakse tüüptingimuste
Tagamisest üksi on vähe - peab olema ka objekt, mida tagatakse ning subjektid, kelle suhtes tagatakse. Objektiks selles tähenduses on kehtiv õigus, st üldkohustuslikud käitumiseeskirjad ehk õigusnormid, subjektideks on isikud, kelle tegusid nad reguleerivad. § 3. Õigusnormi tunnused ja mõiste. Õigusnormide liigid P.1. Õigusnormi tunnused Õigusnormi tunnused on: a) üldine iseloom (toime hõlmab kõiki ning igaüht); b) üldkohustuslikkus täitmiseks (imperatiivsus juriidilise kohustuse aluselt, mis on tagatud riigi sunniga); c) formaalne määratletus (spetsiifiline normitehniline konstruktsioon ning eriline formaliseeritud keel - õiguskeel (normitehniline keel). Üldise iseloomu aspektist iseloomustab õigusnorme sihitlus isiku (füüsiline või juriidiline) huvidele või ühiskonna üldhuvidele ning prognoositud käitumise mall õigusnormi sisaldavas eeskirjas. Isiku huvidele sihitud normiks loetakse teoorias selliseid, mis on suunatud:
üksnes ühiselt ning ülesütlemise avalduse teha üksnes kõigi nende isikute suhtes ühiselt (VÕS § 195 lg 4). Erakorralise ülesütlemise avaldus tuleb teha mõistliku aja jooksul alates ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada saamist (VÕS § 196 lg 3). Ülesütlev pool võib ülesütlemise laiendada ka juba täidetud kohustusele, kui tal ei ole ülesütlemise tõttu enam juvi juba täidetud kohustuse vastu (VÕS § 196 lg 4). Ülesütlemise regulatsiooni imperatiivsus Ülesütlemise õiguses ja tingimsutes ning korras võivad võlasuhte pooled üldjuhul kokku leppida ka seadusest erinevalt. Kuid keeld kalduda kõrvale lepingu ülesütlemise kohta seaduses sätestatust võib olla seaduses otse ette nähtud. Tarbija taganemisõiguse erisused - õigus lepingut loobuda ilma lisakulutusi kandmata ja võimalusega näha ette tarbija kohustus talle saadetud kaup tagastada - tarbijal õigus lepingutingimustele mittevastava kauba
annaabi.ee 
